Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1 (4)

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik Jõgeva vald, Kaarepere küla, Kaarepere keskus 25 korteriühistu esitas 05.03.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Exx Vxxxxxx 665,33 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2019. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 04.04.2019. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Jõgeva vald, Kaarepere küla, Kaarepere keskus 25 korteriühistu esitas 12.04.2019. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse, milles nõudis Exx Vxxxx poolt remondifondi osamaksete tasumist summas 665,33 eurot. Kohus selgitas 29.04.2019. a kirjaga Jõgeva vald, Kaarepere küla, Kaarepere keskus 25 korteriühistule hagiavalduses tõendite esitamise korda (TsMS § 363 lg 1 p 3). 06.05.2019. a saabus kohtusse hagiavalduse täiendus koos tõenditega. Kohus luges 08.05.2019. a määrusega esitatud hagi hagita avalduseks, hageja avaldajaks ja kostja puudutatud isikuks ning võttis avalduse menetlusse. Kohus kohustas puudutatud isikut Exx Vxxxx esitama avalduse osas 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Puudutatud isik sai avalduse koos lisadega kätte isiklikult 17.05.2019. a. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Kaarepere keskus 25-xx, Kaarepere küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Puudutatud isik on jätnud alates 30.06.2017. a tasumata remondifondi osamaksed, kokku 665,33 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule Exx Vxxxxxx väljastatud arved alates 31.05.2017. a kuni 31.01.2019. a, kokku 20 arvet. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

2 (4)

rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Jõgeva vald, Kaarepere küla, Kaarepere keskus 25 korteriühistu juhatuse koosoleku otsusega kehtestati remonditasu suuruseks 0,49 eurot ruutmeetri kohta. Kuigi tegemist on juhatuse koosoleku otsusega, siis esitatud tõenditest nähtuvalt on remonditasu suuruse kehtestamise otsus esitatud korteriühistu üldkoosolekule, kus on kohal viibinud 18-st korteriomanikust 11, s.o 61% korteriühistu liikmete arvust. Remonditasu suuruse kehtestamise poolt on hääletanud 10 korteriomanikku, mis moodustab 55% korteriühistu liikmete arvust (mitte 51% nagu on märgitud üldkoosoleku protokollis). 1 kohal viibinutest oli erapooletu või ei hääletanud. Seega on otsus remonditasu suuruse kehtestamise kohta korteriühistu liikmete häälteenamusega heaks kiidetud korteriühistu üldkoosolekul, mistõttu saab asuda seisukohale, et otsus on tehtud seadust järgides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevuse tasumist puudutatud isikult nõuda. Esitatud arvetelt nähtub remondifondi tasu arvutamise kord: tasu arvutatakse ruutmeetri kohta, korteri nr . 10 ruutmeetrite arv 67,10, rakendatud hind ühiku kohta- 0,49 eurot. Seega on kontrollitav ja kindlaks tehtav võlgnevuse tekkimine kuude lõikes, koguvõlg 665,33 eurot. Remondifondi tasu arvestamine ruutmeetrite alusel on kooskõlas Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg.-1, mille järgi tehakse majanduskava alusel ettemakseid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Maksete tegemine vastavalt kaasomandiosa suurusele tähendab maksmist korteri suuruse ehk ruutmeetrite järgi. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 665,33 eurot ning seda perioodil alates 30.06.2017. a kuni 31.01.2019. a. Nõue on esitatud 20 arve alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Nimetatud asjaolu nähtub korteriühistu arveldusarve väljavõttest. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 665,33 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate 3 (4)

menetluskulude rahalise suuruse. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 80 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu kokku 125 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu , s.o 75 euro tagastamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, s.o 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.