Tsiviilasi XX (x [pankrotis]) pankrotihalduri Martin Krupi (Krupp) hagi YY ja QQ vastu korteriomandite mõttelise osa müügilepingu ja OÜ Aurol osa müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
ja
QQ apellatsioonkaebus
42 083.06 eurot
Hageja (vastustaja) XX (X; pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp; esindaja advokaat Marko Kaevando Kostja I (apellant I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX); seaduslik esindaja CC Kostja II (apellant II) QQ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostjate esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Kohtuistung
RESOLUTSIOON:
17. juuni 2019. a
1.Mitte võtta toimikusse XX pankotihalduri Martin Krupi apellatsiooniastmes esitatud materjale (kirjavahetus) ning eemaldada need toimikust.
Jätta rahuldamata XX (X [pankrotis]) pankrotihalduri Martin Krupi taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatama jätmiseks.
1(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090
3.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus osas, millega maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010. a sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõtteliste osade müügilepingu, kohustas YY ja QQ tagastama omandiõiguse 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse ning andma nõusolekud kinnisasjade omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa nr 1315640, registriossa nr 1315740 ja registriossa nr 1315840 tehtud omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt on registriossa nr 1315640, registriossa nr 1315740 ja registriossa nr 1315840 kantud korteriomandite 1⁄2 mõttelise osa omanikuks XX ja ülejäänud 1⁄2 mõttelise osa omanikeks võrdsetes osades YY ja QQ ning asendas YY ja QQ nõusolekud kohtuotsusega. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
4.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 4.1 Rahuldada XX pankrotihalduri Martin Krupi hagi osaliselt. 4.2 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 9. augustil 2010. a sõlmitud notariaalselt tõestatud OÜ Aurol (pankrotis, registrikood 10023752) osa müügileping (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2193/2010). 4.3 Kohustada YY ja QQ andma üle OÜ Aurol (pankrotis) osa nimiväärtusega 15 945 eurot XX pankrotivarasse ning esitama OÜ-le Aurol (pankrotis) teade 15 945 euro suuruse nimiväärtusega osa ülemineku kohta XX-le. Asendada YY ja QQ tahteavaldused osa omandi üleandmiseks ja sellest teavitamiseks kohtuotsusega. 4.4 Jätta rahuldamata XX pankrotihalduri Martin Krupi hagi YY ja QQ vastu 3. augusti 2010. a sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõtteliste osade müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning selle vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks.
5.Rahuldada YY ja QQ apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud osas, millega kanti Valgas J. Kuperjanovi 43-1, J. Kuperjanovi 43-2 ja J. Kuperjanovi 43-3 asuvate korteriomandite 1⁄2 mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 eelmärked 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks XX (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks ning keelati LL-l registriosadesse nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomanditele AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmine ja uute tagatiskokkulepete sõlmimine.
7.Jätta kõikides kohtuastmetes XX pankrotihalduri Martin Krupi menetluskulud 33 % ulatuses YY ja 33% ulatuses QQ kanda ning YY ja QQ menetluskulud 34% ulatuses XX pankrotihalduri Martin Krupi kanda.
8.QQ-l ja YY-l ei ole asja läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. 2(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090
9.Rahuldada XX pankotihalduri Martin Krupi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
10.Määrata kindlaks XX pankrotihalduri Martin Krupi kõikide kohtuastmete menetluskuludena kokku 5 895.12 eurot, millest YY-lt välja mõista 1 945.39 eurot ja QQ-lt 1 945.39 eurot XX pankotihalduri Martin Krupi kasuks.
11.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb YY-l ja QQ-l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Jätta XX pankotihalduri Martin Krupi taotlused kõikides kohtuastmetes menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 710.28 euro ulatuses rahuldamata.
13.Välja mõista XX pankotihaldur Martin Krupilt riigituludesse YY-le antud riigipoolse menetlusabi eest 340 eurot. Riigilõiv 340 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.
14.Vabastada YY riigipoolse menetlusabi eest riigilõivu 660 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas kohtule hagi LL vastu korteriomandite mõttelise osa müügilepingu ja OÜ Aurol osa müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulutati 27. juuli 2015 määrusega välja XX pankrot (tsiviilasi nr 2-15-8339). Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 1 257 736.22 eurot, sh OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) nõuet 543 884.91 eurot. Võlgnik oli OÜ MRP Ärigrupp pikaaegne osanik ja juhatuse liige. Tartu Maakohtu 26. juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetati OÜ MRP Ärigrupp ajutised pankrotihaldurid ning 15. septembri 2010 määrusega kuulutati välja OÜ MRP Ärigrupp pankrot. Teades, et OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihalduritel on alust 3(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 esitada XX vastu tagasivõitmise nõudeid, asus võlgnik 2010 augustis võõrandama ja koormama oma vara temaga seotud isikute kasuks.
3.augustil 2010 sõlmisid võlgnik, LL ja CC (võlgniku elukaaslane ja LL tütar) lepingu, mille kohaselt müüs võlgnik LL-le 1⁄2 suurused mõttelised osad Valgas J.Kuperjanovi 431, J.Kuperjanovi 43-2 ja J.Kuperjanovi 43-3 asuvatest korteriomanditest, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni, seega oli müügihinnaks kokku 90 000 krooni (s.o 5 752.05 eurot). Sama lepingu pde 3.4 ja 4.2 järgi koormati eelnimetatud korteriomandid tervikuna võlgniku kasuks tähtajatute ja tasuta isiklike kasutusõigustega.
Võlgnik oli alates 1996 olnud OÜ Aurol ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. 9. augustil 2010 allkirjastatud osaühingu osa jagamise avalduse ja osa müügilepingu p 1.1 kohaselt müüs võlgnik temale kuulunud 250 000 kroonise nimiväärtusega osast 99,8 %, s.o osa nimiväärtusega 249 500 krooni LL-le, mille tulemusena jäi võlgniku omandisse vaid osa nimiväärtusega 500 krooni. Lepingu p 3.1 järgi oli võõrandatud osa müügihinnaks 249 500 krooni (s.o selle nimiväärtus), mille LL kohustus tasuma võlgnikule hiljemalt 19. augustiks 2010. Võlgniku pangakontodelt sellise summa laekumist LL-lt ei nähtu. Vaatamata enamusosaluse võõrandamisele jäi võlgnik endiselt OÜ Aurol ainsaks juhatuse liikmeks kuni 2013 veebruarini, kui osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks sai CC. Paralleelselt OÜ Aurol enamusosaluse võõrandamisega LL-le, andis võlgnik samale äriühingule üle hulgaliselt vara. Ajavahemikus 8-12. august 2010 kandis võlgnik oma kontodelt OÜ-le Aurol üle kokku 5 075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot. Seejuures on võlgnik selgitanud, et tegemist oli tähtajatu ja intressita omanikulaenuga. Lisaks võõrandas võlgnik 11. augustil 2010 lepinguga OÜ-le Aurol viis kinnisasja - kinnistud Valga linnas Järve 1 ja Valgamaal Taheva vallas Koikküla külas, mõttelise osa Valgas Vahtra 12 asuvast kinnistust ning kaks kinnistut (garaažiosa) Tartus Kastani 24a. Lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi oli kinnistute müügihinnaks kokku 245 000 krooni, mille OÜ Aurol kohustus tasuma võlgnikule hiljemalt 21. augustiks 2010, kuid mille tasumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu.
Hageja hinnangul kahjustas võlgnik 3. augusti 2010 lepinguga enda võlausaldajate huve, kuna müüs korteriomandite kaasomandiosad LL-le nende turuhinnast madalama hinnaga. Võlgnik oli korteriomandite kaasomandiosad omandanud oma elukaaslaselt CC-lt 6. oktoobri 2006 kinkelepingu alusel. Viidatud lepingu p-de 3.3 - 3.5 järgi hindasid pooled (s.o võlgnik ja CC) kaasomandiosade väärtuseks kokku 300 000 krooni (ca 19 173.50 eurot). Vaidlustatud müügilepingu järgi müüs aga võlgnik samad kaasomandiosad LL-le kokku hinnaga 90 000 krooni (5 752.05 eurot), seega enam kui kolm korda madalama hinnaga. Notar on tasu arvestamisel viidanud notari tasu seaduse § 3 lgle 3, võttes tasu arvutamise aluseks korteriomanditele seatud hüpoteegi suuruse ja luges tehinguväärtuseks (s.o lepingu esemeks olnud kaasomandiosade väärtuseks) lepingu p 7.1 kohaselt 169 333.33 krooni, s.o 10 822.37 eurot. Lepingu pooled (nii võlgnik ja LL) nõustusid sellega ning möönsid seega, et kaasomandiosade müügihind oli nende harilikust väärtusest oluliselt madalam. Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määruses kriminaalasjas nr 112-4760 asus maakohus mh seisukohale, et kinnisvaraportaalide müügikuulutustest lähtudes oli kõnealuste korteriomandite turuhinnaks kokku 46 761 eurot ja 1⁄2 suuruste kaasomandiosade väärtuseks seega 23 380.50 eurot, s.o enam kui 4 korda kõrgem kui 4(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 nende lepingujärgne müügihind. Hageja hinnangul kahjustas võlgnik korteriomandite kaasomandiosade müümisega enda võlausaldajate huve teadlikult. Esiteks pidi võlgnik ülaltoodud asjaolusid (eriti 3. augusti 2010 lepingu p-s 3.9 fikseeritud notari selgitust) arvestades olema teadlik, et lepingujärgne müügihind on kaasomandiosade turuväärtusest kordades madalam ning seega tehingu tulemusena võlgniku vara (mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks) väheneb. Teiseks, arvestades võlgniku vabade rahaliste vahendite suurust 3. augusti 2010 seisuga (OÜ-le Aurol kantud 5 075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot) on ilmselge, et kaasomandiosade müümisel 5 752.05 euro eest ei olnud võlgniku jaoks mingit majanduslikku eesmärki. Lisaks koormati korteriomandid sama lepinguga võlgniku kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Nendel asjaoludel on ilmne, et tehingu peamine eesmärk oli võlgniku vara üleandmine LL-le, et selle arvel ei saaks rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid, st tehingu eesmärk oli võlausaldajate huvide kahjustamine.
OÜ Aurol osa võõrandamisega 9. augusti 2010 lepingu alusel kahjustas võlgnik enda võlausaldajate huve esiteks sellega, et lepingujärgne müügihind oli osa harilikust väärtusest oluliselt madalam. Hageja hinnangul saab osaühingu osa harilikuks väärtuseks (turuhinnaks) olla TsÜS § 65 mõttes osaühingu osa bilansiline (raamatupidamislik) väärtus, mitte osa nimiväärtus. OÜ Aurol aruandest nähtub, et 31. detsembri 2010 seisuga oli osaühingu varade bilansiline väärtus 560 717 eurot ning omakapital 89 118 eurot. Vaidlustatud lepingu esemeks olnud osa, mis moodustas 99,8 % osaühingu osakapitalist, raamatupidamislik väärtus oli sellest lähtudes 31. detsembri 2010 seisuga 88 939.76 eurot (1 391 605.30 krooni), s.o enam kui 5,5 korda kõrgem kui selle lepingujärgne müügihind. Teiseks kahjustas võlgnik OÜ Aurol osa võõrandamisega enda võlausaldajate huve seetõttu, et tegemist oli ühe sammuga tehingute jadas, mille eesmärk oli muuta võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võimatuks või vähemalt oluliselt keerulisemaks. Võlgnik kandis OÜ-le Aurol samaaegselt üle ka suure osa enda rahalistest vahenditest (tähtajatu ja intressita laenuna) ning võõrandas samale osaühingule ka viis kinnisasja. Võlgniku rahaliste vahendite ülekandmisel OÜ-le Aurol puudus seejuures reaalne majanduslik eesmärk, kuna OÜ Aurol pangakontode väljavõtetest nähtuvalt kasutas OÜ Aurol võlgnikult n.ö laenuna saadud rahalisi vahendeid põhiliselt krediidiasutustes hoiustamiseks, mida oleks kindlasti saanud teha ka võlgnik ise enda pangakontode kaudu. Paralleelselt OÜ Aurol enamusosaluse võõrandamisega LL-le soovis võlgnik saavutada seda, et tema võlausaldajate nõudeid ei saaks rahuldada ka nimetatud osaühingu osa arvel ning et võlgnik säilitaks kontrolli tema poolt OÜ-le Aurol üleantud rahaliste vahendite ja kinnisasjade üle (sh LL kui võlgniku lähikondse kaudu, kes sai osaühingu enamusosanikuks). Hageja hinnangul kahjustas võlgnik OÜ Aurol osa müümisega enda võlausaldajate huve teadlikult. Seejuures pidi võlgnikule olema juba vaidlustatud tehingute tegemise ajal ilmne, et nende tagajärjel muutub tema olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmine võlausaldajate ees võimatuks.
Praegusel juhul saab LL lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 5 järgi või alternatiivselt § 117 lg 3 alusel. LL puhul on tegemist võlgniku elukaaslase CC emaga ning võlgnikul ja CC-l on ühised lapsed, mistõttu on LL puhul ühtlasi tegemist võlgniku laste vanaemaga. Vaidlustatud tehingute tegemise ajal elas LL koos võlgniku ja CC-ga ühises leibkonnas. Seetõttu isegi kui LL ei saaks lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 5 järgi, oli kahtlemata tegu võlgnikule lähedase isikuga PankrS § 117 lg 3 tähenduses, seda nii perekondlike kui majanduslike suhete kaudu. 5(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090
Hageja arvates viitavad vaidlustatud tehingute tingimused selgelt sellele, et võlgnik ja LL tegutsesid teineteise kasuks ja võlgniku võlausaldajate kahjuks. Esiteks müüs võlgnik nii korteriomandite kaasomandiosad kui OÜ Aurol osa LL-le turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Teiseks ei olnud võlgnikul majanduslikku vajadust vara võõrandamiseks arvestades, et tema pangakontodel oli samal ajal vabu rahalisi vahendeid üle 5 miljoni krooni, samas kui korteriomandite mõtteliste osade ja OÜ Aurol osa lepingujärgne müügihind oli kokku 339 500 krooni, kusjuures osa müügihinna 249 500 krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Kolmandaks ei ole tavapärasele korteriomandite (kaasomandiosade) müügitehingule kindlasti iseloomulik see, et korteriomandid koormatakse müüja kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Samuti ei ole tavapärane, et oma osaluse 99,8 % ulatuses võõrandanud osanik jääb osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks ning annab vaatamata enamusosaluse võõrandamisele osaühingule intressita ja tähtajatult laenu enam kui 5 miljonit krooni, olemata selleks õiguslikult kohustatud.
Kostja vastuväited
9.LL vaidleb hagile vastu. LL hinnangul ei rikkunud korteriomandite müügitehing hageja õigusi. LL selgitab, et omandas korteriomandid, mis olid koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Teiste võlgniku võlausaldajate huve ei saanud tehing mõjutada. AS SEB Pank saab oma õigusi kaitsta lihtsustatud korras, sõltumata sellest, kas korteriomand kuulub võlgnikule või talle. Hagi esitamine kahjustab võlgniku ja võlausaldajate huve, kuna annab pankrotihaldurile võimaluse nõuda endale tasu maksmist pankrotivara arvelt, millega väheneb aga võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluv summa. Tehingu müügihind ei oma tähtsust, sest hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük ei kahjusta hüpoteegipidaja huvisid ja hüpoteegipidaja saab oma õigusi realiseerida sõltumata sellest, missuguse hinnaga korteriomand on võõrandatud. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandite ja nende mõtteliste osade turuväärtus langes pärast 2006 kinkelepingu sõlmimist enam kui 3 korda. Üldteada on asjaolu, et 2006, mis võlgnik korteriomandi omandas, oli tegemist kinnisvarabuumi kõrghetkega ja pärast kinnisvarabuumi lõppu, s.o 2009 lõpus, kriisi tingimustes langesidki hinnad kordades. LL-le teadaolevalt oli korteriomanditele seatud hüpoteegi suurused 400 000 eesti krooni, tehingu väärtusena märkis notar aga 169 333.33 krooni. LL-le teadaolevalt on kriminaalmenetluses arestitud OÜ Aurol varad, seega ei ole võimalik osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamisega kaitsta võlausaldajate huvisid. LL ei olnud teadlik sellest, et võlgnik soovis teadlikult kahjustada või oleks kahjustanud võlausaldajate huvisid. LL-le teadaolevalt oli võlgnikul pangakontodel suuremad summad raha, võlgnikule kuulusid kinnistud, mille turuväärtus LL-le teadaolevalt oli suurem kui kohustused pankade ees. Võlgniku ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud alles 5. novembrist 2014, s.o enam kui 4 aastat pärast võlgniku ja LL vahel sõlmitud tehinguid. LL ei ole võlgniku lähikondne. Pelgalt asjaolu, et LL elab võlgnikuga viimastel aastatel ühel aadressil, ei muuda teda võlgniku lähikondseks. Menetluse edasine käik
6(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090
10.LL suri 6. juunil 2017, mistõttu uuendas kohus 19. veebruari 2018 määrusega peatunud (TsMS § 353 lg 1) tsiviilasja menetluse ja lubas menetlusse astuda LL pärijatel YY-l (kostja I) ja QQ-l (kostja II). Esimese astme kohtu lahend
11.Maakohus rahuldas hagi 28. juuni 2018 otsusega ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügilepingu, mis sisaldub XX, LL ja CC poolt allkirjastatud ning Valga notar Katri Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2127/2010). Kohus kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse. Kohus kohustas kostjaid andma nõusoleku kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 tehtud omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt on registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomandite 1⁄2 mõttelise osa omanikuks XX ja ülejäänud 1⁄2 mõttelise osa omanikeks võrdsetes osades YY ja QQ ning asendada YY ja QQ nõusolekud kohtuotsusega. Samuti tunnistas kohus tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 9. augustil 2010 sõlmitud OÜ Aurol (pankrotis, registrikood 10023752) osa müügilepingu, mis sisaldub XX ja LL poolt allkirjastatud ning Valga notar Katri Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2193/2010). Kohus kohustas kostjaid andma üle OÜ Aurol (pankrotis) osa nimiväärtusega 15 945 eurot XX pankrotivarasse ning esitama OÜle Aurol (pankrotis) teate 15 945 euro suuruse nimiväärtusega osa ülemineku kohta XX-le. Kohus määras asendada YY ja QQ tahteavaldused osa omandi üleandmiseks ja sellest teavitamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus YY ja QQ kanda, mõistes YY-lt ja QQ-lt välja menetluskulud solidaarselt summas 4 638 eurot XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks, kohustades YY ja QQ solidaarselt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
12.Harju Maakohtu 26. juuni 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 nimetati XX pankrotimenetluses ajutine haldur, vaidlusalused tehingud on tehtud 2010. aasta augustis, seega vähem kui viis aastat enne XX pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamist. Seega on kohtu hinnangul tehingu tegemise ajal kehtinud PankrS § 110 lg 1 pst 4 tulenev ajaline eeldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks täidetud.
13.PankrS § 117 lg 1 p 5 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohtu hinnangul on LL vastuväide käesolevaks hetkeks muutunud ainetuks. LL tuleb lugeda XX lähikondseks, lähikondseks olemine on tõendatud asjaoluga, et LL pärijad on Valga notar Katri Kutsari poolt 8. veebruaril 2018 välja antud pärimistunnistuse kohaselt XX lapsed ja LL lapselapsed YY ja QQ. Seega on kostja I ja kostja II PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt XX lähikondsed.
14.Kohtu hinnangul kahjustasid 3. augusti 2010 ja 9. augusti 2010 tehingud võlgniku võlausaldajate huve, tehingud halvendasid võlgniku varalist olukorda. 7(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 Kostja väiteid selle kohta, et võlgnikul oli piisavalt vara kõigi kohustuste täitmiseks ning võlausaldajate huvid olid igati kaitstud, kohus veenvaks ei pea. Kohus on käesoleva menetluses tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses on AS SEB Pank nõue summas 48 154 eurot tunnustatud ning kohustus on tagatud hüpoteegiga aadressil Tornimäe 7-122 Tallinnas korteriomandile. Tõendeid selle kohta, et kostja poolt viidatud hüpoteek tagaks mingeid muid reaalselt eksisteerivaid nõudeid võlgniku vastu, käesolevas menetlus kohtule esitatud ei ole. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et võõrandatud korteriomandite näol oli tegemist pankrotivara moodustamise ning võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt väärtusetu varaga. Kohus tuvastas Valga korterite ning Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika alusel, et võlgnik müüs vaidlusaluste korterite mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, mida tõendab sh tehingus kajastuv notari märgitud tehinguväärtus. Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ Aurol varade arestimine kriminaalmenetluses ei mõjutanud OÜ Aurol osa väärtust 9. augusti 2010 tehingu tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ Aurol osal tehingu tegemise ajal arvestatav väärtus. Müügilepingu p 3.1. kohaselt oli osa müügihind 249 500 krooni, mille LL kohustus tasuma hiljemalt 19. augustiks 2010. Tõendeid selle kohta, et LL oleks osa omandamise eest võlgnikule tasunud, kohtule esitatud ei ole.
15.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et 3. augusti 2010 ja 9. augusti 2010 tehingud olid tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. LL isiklikult ei tasunud kummagi vaidlusaluse tehingu eest kokkulepitud müügihinda võlgnikule. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on enda kontolt võtnud perioodil 9-11. august 2010 sularaha 80 000 krooni ning samadel päevadel teinud LL kontole sularaha sissemakseid 99 000 krooni, mille arvelt on tasutud võlgnikule korteriomandite müügihind. Esitatud tõenditest võib kohtu hinnangul järeldada, et LL ja XX tegid vaidlusalused tehingud kooskõlastatult ja teadlikult võlgniku võlausaldajate huve kahjustades. Tehingud toimusid vahetult pärast seda, kui AS DNB Pank oli esitanud pankrotiavalduse OÜ MRP Ärigrupp vastu ning Tartu Maakohus oli 26. juulil 2010 nimetanud äriühingule ajutised pankrotihaldurid, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et vaidlusalustel tehingutel puudus tegelikkuses LL ja XX jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli võlausaldajate huvide kahjustamine. Apellatsioonkaebus
16.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Esmalt leiavad kostjad, et menetlusnormide rikkumise tõttu on võetud ära kostjatelt nende õigus ja võimalus esitada omapoolseid seisukohti, sest kohus ei ole kostjatele kätte toimetanud hagimaterjale täiskomplektsuses – kohtu saadetud fail sisaldas vaid hagiavalduse lisade fragmente. Kohus ei ole täitnud ka selgitamiskohustust, kuigi kostjatel ei olnud menetluses õigusteadmistega esindajat. Kostjad leiavad, et kohus on ebaõigesti leidnud, et LL teadis või pidi teadma, et nimetatud tehingutega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kohus on tuginenud oletuslikele 8(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 väidetele. Kostjad leiavad, et ei ole eluliselt usutav, et tehingute tegemise ajal 79-aastane enamuse oma elust algklasside õpetajana töötanud inimene pidi olema sellistest asjaoludest teadlik. Lisaks ei ole kohus lahendis tuvastanud, et LL oli võlgniku lähikondne PankrS 110 lg 3 mõttes. Kohus on ebaõigesti leidnud, et ainuüksi pärimise tõttu üldõigusjärglasena menetlusse astumine annab aluse siduda tehingute tegijaks kostjad, kui võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes. Lisaks olid kostjad tehingute tegemise ajal alaealised, mistõttu ei saa nende puhul asuda seisukohale, et nad teadsid või pidid teadma tehingute kahjulikkusest võlausaldajatele. Kostjad leiavad, et LL surma ja õigusjärglusest tulenevalt pärijate menetlusse kaasamisega on ära langenud hagi alus ning kohus oleks pidanud menetluse lõpetama. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Esmalt leiab hageja, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Teiseks leiab hageja, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme, vaid kostjate enda käitumise tulemusel jäid nende seisukohad kohtule tähtaegselt esitamata. Samas ei väära see maakohtu lõppjäreldust, sest kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes ning seega tuleb eeldada, et LL oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest (PankrS § 110 lg-d 2 ja 3). Menetluse käik
18.10. mai 2019 kirjaga teatas ringkonnakohus, et menetleb asja kirjalikus menetluses ja teeb kohtulahendi avalikult teatavaks 31. mail 2019.
19.31. mai 2019 määrusega uuendas kohus asja menetluse ning määras kohtuistungi aja. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõttelise osa müügilepingud, kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning 1⁄2 mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse ning andma kinnisasjade omanikukannete muutmiseks vastavad nõusolekud ja asendas kostjate nõusolekud kohtuotsusega. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 21 alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
21.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjas esitatud asjaolusid arvestades ekslikult, et LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes seetõttu, et käesolevalt on menetlusse astunud LL pärijad üldõigusjärglasena, kes on PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi 9(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 võlgniku lähikondsed. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et 3. augustil 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõttelise osa müügilepingute puhul on täidetud PankrS § 109 lg 1 tähenduses PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tehingu tagasivõitmise eeldusena võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium saab maakohtu eksimuse parandada ja muuta selles osas lõppjäreldust ja otsuse põhjendusi.
22.Esmalt selgitab aga ringkonnakohus, miks ei saa nõustuda hageja väitega, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja see tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus on rahuldanud 13. augusti 2018 määrusega hageja taotluse kostjatele TsMS § 3151 lg 1 järgi vaidlustatud lahendi kättetoimetamiseks hageja enda korraldamisel kohtutäituri vahendusel (tl 88, II kd), millest hageja on kohut 3. septembri 2018 menetlusdokumendis ka nõuetekohaselt teavitanud (tl 90-100, II kd). Kohtutäituri poolt kättetoimetamise kohta koostatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur on toimetanud Harju Maakohtu 28. juuni 2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-1090 YY seaduslikule esindajale CC-le kätte 20. augustil 2018 selle postkasti panekuga (tl 92-94, II kd). Samas on kohtutäitur 31. augusti 2018 aruandes selgitanud, et QQ-le ei õnnestunud menetlusdokumente kohtuasjas nr 2-17-1090 kätte toimetada registrijärgsele elukoha aadressile Kastani tn 24a-31 Tartus, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni kohaselt viibib adressaat pikemat aega mujal. Menetlusdokumendid on kohtutäituri poolt jäetud 31. augustil 2018 ametitoimingu taotleja (ehk hageja) soovil aadressi Kastani 24a-31, Tartu juurde kuuluvasse postkasti (tl 96, II kd). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et QQ-le ei saa lugeda kohtutäituri vahendusel Harju Maakohtu 28. juuni 2018 kohtuotsust kättetoimetatuks selle 31. augustil 2018 aadressil Kastani tn 24a31 Tartus postkasti panekuga TsMS § 326 alusel, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni kohaselt (tl 96 pöördel, II kd), sh QQ enda menetluses avaldatu järgi (vt nt tl 48 ja 66, II kd), saab järeldada, et Kastani 24a-31, Tartu eluruum ei olnud QQ tegelikuks elukohaks, kuna ta viibib suurema osa aastast välisriigis koolis. Seega ei olnud täidetud TsMS §-s 326 sätestatud menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise teine eeldus, et tegemist peab olema ka tegelikult saaja elukohaga (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, lk 174, p 3.1.2. c; RKTKo 11.12.2006, 3-2-1-12806, p 26). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus 28. juuni 2018 kohtuotsuse toimetanud põhjendatult ise 6. septembri 2018 e-kirjaga sj QQ-le kätte. Kohus on e-kirjas muuhulgas selgelt märkinud, et kui kostjad ei kinnita viivitamatult kohtuotsuse kättesaamist, loetakse kohtuotsus kostjatele kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 järgi kolme tööpäeva möödumisel alates kirja saatmisest (tl 101, II kd). Kostjad on esitanud ühise apellatsioonkaebuse 12. oktoobril 2018, s.o 30 päeva jooksul alates kohtu poolt 6. septembri 2018 e-kirjaga kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemisest TsMS § 3141 lg 1 järgi QQ-le. Arvestades, et kostjad on käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad ning QQ apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt, siis tulenevalt TsMS § 207 lg-st 3 puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.
23.Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: - LL oli võlgniku elukaaslase CC ema. -
LL oli YY ja QQ vanaema.
10(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 -
Tartu Maakohtu 26. juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetati OÜ MRP Ärigrupp ajutised pankrotihaldurid ning 15. septembri 2010 otsusega kuulutati välja OÜ MRP Ärigrupp pankrot. XX oli OÜ MRP Ärigrupp osanik ja juhatuse liige.
-
XX sõlmis 3. augustil 2010 LL ja CC-ga lepingu korteriomandite aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga 1⁄2 suuruste mõtteliste osade müümiseks LLle, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni. Lepingu p-ide 3.4 ja 4.2 järgi koormati eelnimetatud korteriomandid tervikuna XX kasuks tähtajatute ja tasuta isiklike kasutusõigustega.
-
korteriomandid aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates
6.detsembrist 2001 ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Hüpoteegi summa on 400 000 krooni (s.o 25 564.65 eurot [tl 45-47, I kd]).
-
9.augustil 2010 allkirjastatud osaühingu osa jagamise avalduse ja osa müügilepingu p 1.1 kohaselt müüs XX temale kuulunud 250 000 kroonise nimiväärtusega osast 99,8 %, s.o osa nimiväärtusega 249 500 krooni LL-le müügihinnaga 249 500 krooni (s.o selle nimiväärtus). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu.
-
Ajavahemikul 8-12. august 2010 kandis XX oma kontodelt OÜ-le Aurol üle kokku 5 075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot ning lisaks võõrandas XX 11. augusti 2010 lepinguga OÜ-le Aurol viis kinnisasja müügihinnaga kokku 245 000 krooni (lepingu pid 3.1 ja 3.2). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu.
Kolleegiumi hinnangul puudub eelnimetatud asjaolude üle vaidlus ka apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need asjaolud apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
24.Vastavalt tehingute tegemise ajal kehtinud PankrS § 109 lg-le 1 koosmõjus § 110 lg 1 p-ga 4 peab tehingu tagasivõitmiseks olema täidetud kokkuvõttes neli eeldust – tehing peab olema tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik kahjustas teadlikult tehingutega võlausaldajate huve, tehingu teine pool oli võlgniku lähikondne ning tehingu teine pool, kes oli võlgniku lähikondne, teadis või pidi teadma tehingute kahjulikkusest võlausaldajate huvidele.
25.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kohus on õigustatult lugenud LL võlgniku lähikondseks seetõttu, et kohtumenetluse ajal on LL surnud ning kohus on lubanud LL pärijatel, võlgniku lastel YY-l ja QQ-l astuda menetlusse kostjatena. Samuti on vaidluse all asjaolu, kas 3. augusti 2010 ja 9. augusti 2010 tehingutega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve ning, kas LL teadis või pidi seda teadma (PankrS § 110 lg 1 p 4).
26.Kolleegium leiab, et kuigi praegusel juhul on esialgne kostja, LL, surnud ja menetlusse on lubatud astuda tema pärijatel, kes on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi, tuleb tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena võlgniku lähikondsuse tuvastamisel lähtuda tehingu teinud isiku seotusest võlgnikuga ehk LL-st, mitte isiku üldõigusjärglastest, nagu maakohus on ekslikult leidnud. Seega muudab kolleegium maakohtu vastavaid põhjendusi. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et võlgnik ja ta elukaaslane CC, kes on ühtlasi ka võlgniku laste YY ja QQ ema, elasid koos ühes majapidamises LL-ga, kes on võlgniku laste 11(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 vanaema. Esitatud asjaolud võimaldavad teha järelduse, et LL oli võlgnikuga lähedane isik, kellel oli võlgnikuga ühine oluline perekondlik huvi, mis sh väljendus ühises majanduslikus huvis säilitada perekonna heaolu. Võlgniku lähikondsust LL-ga kinnitab kolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et LL pärandas kogu oma vara võlgniku lastele (tl 196, I kd). Ei LL ega YY ja QQ ei ole kolleegiumi hinnangul hageja esitatud asjaolusid ümber lükanud ega esitanud muid asjaolusid, mis annaks alust jõuda vastupidisele seisukohale, mistõttu leiab ringkonnakohus, et LL on põhjendatud lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 järgi.
27.Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt peab kehtetuks tunnistatav tehing kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses (RKTKo 03.05.2017, 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise (RKTKo 03.11.2008, 3-2-1-90-08, p 12).
28.Kolleegium leiab aga erinevalt maakohtust, et hageja ei ole asjaolu, et XX müüs vaidlusaluste korteriomandite mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, tõendanud. Asjas on tuvastatud, et XX sõlmis 3. augustil 2010 LL ja CC-ga lepingu korteriomandite aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga 1⁄2 suuruste mõtteliste osade müümiseks LL-le, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni (s.o 1 917.35 eurot), kokku kaasomandi osade eest seega 90 000 krooni (s.o 5 752.05 eurot).
29.Hageja väitel oli Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika järgsest keskmisest müügihinnast (140.65 eurot/m2) lähtudes ning arvestades, et 3. augusti 2010 müügilepingu esemeks olnud korteriomandite reaalosadeks olevate korterite üldpind oli kokku 141,7 m2, vaidlusaluste korteriomandite turuhind 2010 augustis kokku 19 925.88 eurot ning võlgnikule kuulunud 1⁄2 mõtteliste osade turuhind järelikult 9 962.94 eurot (ca 155 885 krooni), mis ületab oluliselt nende müügihinda 3. augusti 2010 lepingu järgi (tl 177, I kd). Hageja on oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud Valga korterite ning Maaameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika (tl 181 ja 182, I kd). Kolleegium leiab, et vaidlusaluste korteriomandite mõttelise osa harilikku väärtust ei saa praegusel juhul tuletada Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika järgsest keskmisest müügihinnast, sest statistika, millele hageja tugineb, ei arvesta, et müügilepingude esemeks olnud korteriomandite mõttelisi osi koormas ühishüpoteek. Vastavalt TsÜS §-ile 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asjas on tuvastatud, et vaidlusalused korteriomandid aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates 6. detsembrist 2001 ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks hüpoteegi summaga 400 000 krooni. Arvestades, et hageja peab korteriomandite mõtteliste osade müümist lepingus sätestatud hinnaga võlausaldajate huve kahjustavaks põhjusel, et tehing ei olnud tehtud turutingimustel, pidi hageja näitama ja tõendama kaasomandis oleva asja väärtust koos seda koormava hüpoteegiga hinnates ja selle alusel kaasomaniku osa tema mõttelise osa suuruse alusel välja arvutades, et mõttelise osa turuhind on madalam, kui lepingujärgne müügihind. 12(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 Hageja seda kolleegiumi arvates tõendanud ei ole, sest hageja esitatud Valga korterite ning Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika korteriomandite hüpoteekidega koormatust ei arvesta (tl 181 ja 182, I kd).
30.Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt ei mõjuta hüpoteek koormatud kinnisasja väärtust põhjusel, et kuigi SEB Pank AS hüpoteegipidajana saab oma nõuet rahuldada ka kostja omandis olevate kaasomandiosade arvel, ei tähendaks see hüpoteegiga tagatud võlgniku kohustuste lõppemist, vaid AS SEB Pank nõue läheks seaduse (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-d 1 ja 2) alusel üle kostjale ulatuses, milles see rahuldatakse kostja kaasomandiosade arvel (hageja viide RKTKo nr 3-2-1-152-13, p-d 14-15). Ka juhul, kui lähtuda sellest, et praeguses asjas läheks laenuandja võimalik nõue rahuldatud ulatuses seaduse alusel kostjale üle, ei võimalda see teha järeldust, et mõistlik turuosaline oleks valmis maksma hüpoteegitud kinnisasja eest võrdset hinda koormatiste vaba asjaga, sest ainuüksi nõude üleminek ei välista võimalikku täitmisriski, mis mõjutab asja harilikku väärtust.
31.Ringkonnakohus leiab, määravat tähtsust vaidlusaluste korteriomandite mõtteliste osade hariliku väärtuse hindamisel ei ole ka asjaolul, et 3. augusti 2010 tehingu tõestanud notar on pidanud müügihinda 90 000 krooni korteriomandite harilikust väärtusest madalamaks ning tehinguväärtusena on kajastatud 169 333.33 krooni (I kd tl 43 pöördel). Tehinguväärtus ei ole samastatav asja turuhinnaga TsÜS § 65 tähenduses, sest tehinguväärtuse määramise eesmärgiks on arvutada selle alusel välja notari tasu ning tehinguväärtuse kindlaks tegemisel lähtutakse kindlatest piiratud kriteeriumitest (NotTS § 3), kuid ei võeta aluseks asja turuväärtuse hindamise standardeid.
32.Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et 3. augusti 2010. korteriomandite mõtteliste osade müügitehingute tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses, mis võimaldaks tuvastada võlausaldajate huvide kahjustamise. Eeltoodud põhjendustel ei ole XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused täidetud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
33.Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited otsuse tühistamiseks alus ei anna. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud tõendeid arvestades põhjendatult, et OÜ Aurol osa 9. augustil 2010 müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise PankrS § 109 lg 1 koosmõjus PankrS § 110 lg 1 p-iga 4 kohaldamise eeldused on täidetud ning hagi on selles osas õigesti rahuldatud.
34.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 110 lg 3 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning vastupidist tuleb tõendada (vt RKTKo 21.05.2012, 3-2-1-62-12, p 9 II lõik). Kolleegiumi hinnangul on maakohus antud eelduse täitmise aluseks olevaid asjaolusid analüüsinud ning teinud nendest õiged järeldused (vaidlustatud otsuse p-id 1213), seostades asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kohtu ette toodud asjaoludest koosmõjus esitatud tõenditega saab teha järelduse, et LL oli teadlik tehtud tehingu kahjulikkusest võlgniku võlausaldajate huvidele (PankrS § 110 lg 1 p 4 neljas eeldus) ning neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ainuüksi asjaolud, et LL oli tehingu tegemise 13(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 ajal teatud vanuses ning oli elu jooksul pidanud õpetaja ametit, ei anna alust järeldada, et ta võlgniku lähikondsena ei teadnud või ei pidanud teadma, et vaidlusalused tehingud on võlausaldajate huve kahjustavad. Vastupidi, õpetaja elukutse eeldab kõrgemat haritust ning sellega kaasnevat suuremat arusaamist asjadest.
35.Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et maakohus oleks pärast esialgse kostja, LL, surma pidanud tsiviilasja menetluse hagi läbivaatamata jätmisega lõpetama, ning kui kohus lubas LL pärijatel ehk kostjatel menetlusse astuda LL üldõigusjärglasena, ei saanud nad teada tehingute võimalikust võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest kostjad olid tagasivõitmisele esitatud tehingute tegemise ajal alaealised. Kolleegium selgitab, et tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu (PankrS § 116 lg 1), kuid sellisel juhul tuvastatakse PankrS § 110 lg 1 p-is 4 sätestatud lähikondse teadmine, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (s.o neljas eeldus) lähtudes tehingu teinud lähikondsest, mitte üldõigusjärglastest (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 25 I lõik). Seega on maakohus pärast LL üldõigusjärglaste kostjatena menetlusse astumise lubamist õigustatult hagi menetlemist jätkanud.
36.Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad maakohtule ette hagiavalduse mittekompleksset (ehk puudulike lisadega) kättetoimetamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist sellise eksimusega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, mis osas muutuksid kostjate seisukohad, kui maakohus oleks hagiavalduse lisad neile nõuetekohaselt kätte toimetanud (vt TsMS § 633 lg 3 p-d 2 ja 3) (vt nt RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 23).
37.Kolleegium ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuse väidet maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta. Kostja I seaduslik esindaja on märkinud ekirjas selgesõnaliselt, et nõustub asja kirjaliku menetlusega (tl 73, II kd), mistõttu ei nõustu kolleegium sellega, et maakohus pidanuks antud kirjast järeldama, et kostja I seaduslik esindaja soovib kohtuistungi edasilükkamist.
38.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, kui ei määranud kostjatele täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaega. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. See tähendab, et üldõigusjärglase menetlusse kaasamine ning menetluse jätkumine üldõigusjärglase suhtes ei mõjuta menetluse seisu ega poolte õigusi ja kohustusi menetluse raames. Pärast üldõigusjärglase menetlusse kaasamist jätkatakse menetlust selliselt, nagu oleks üldõigusjärglane olnud algusest peale menetluse pooleks. See tähendab mh ka seda, et õigusjärglasel ei ole õigust esitada uusi taotlusi, kui eelneja on nende esitamise tähtaja minetanud (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1120, p 3.4.1.3). Arvestades, et esialgne kostja LL on esitanud kohtule nõuetekohase (TsMS § 394 lg 1) vastuse hagiavaldusele (tl 167-172, I kd), ei ole kohus rikkunud menetlusnormi, kui ei andnud kostjatele võimalust esitada enda täiendavaid seisukohti. Lisaks on kostjad saanud oma seisukohad esitada apellatsioonkaebuses, millega kohus on praegu ka arvestanud.
39.TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata hageja apellatsioonkaebuse vastusega esitatud kirjavahetuse, sest need tõendid on toimikus juba
14(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 olemas (tl 28, 44, 49, II kd). Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid esitajale ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.
40.Harju Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse, milles määras kanda Valgas J. Kuperjanovi 43-1 (registriosa nr 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (registriosa nr 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (registriosa nr 1315840) asuvate korteriomandite 1⁄2 mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge XX (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks ning keelas LL-l registriosadesse nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomanditele AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmine ja uute tagatiskokkulepete sõlmimine. Lisaks määras kohus arestida OÜ Aurol osa omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks LL-le kuuluv OÜ Aurol (registrikood 10023752) osa nimiväärtusega 15 945 eurot ning keelata LL-l OÜ Aurol osast nimiväärtusega 15 945 eurot tuleneva hääleõiguse teostamine OÜ Aurol osanike poolt järgmiste otsuste vastuvõtmisel – osaühingu osakapitali suurendamine või vähendamine; osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; osaühingu osade registreerimine Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Arvestades, et hagi jääb korteriomandite mõtteliste osade müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja selles osas vara pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes rahuldamata, tuleb Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 hagi tagamise määrus korteriomanditele eelmärgete ning AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmise ja uute tagatiskokkulepete sõlmimise keelu seadmise osas TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada. Ülejäänud osas tuleb määratud abinõud jätta jõusse kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 445 lg 2).
41.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades, et hagi rahuldati hagi hinnast (s.o 42 083.06 eurot) cá 66 % ulatuses (OÜ Aurol osa väärtus hagi esitamise ajal, s.o 27 913.06 eurot) ja samas ulatuses jäi apellatsioonkaebus rahuldamata, tuleb kõikides kohtuastmetes hageja menetluskuludest jätta võrdses osas, s.o 33% ulatuses TsMS § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel YY ja 33% ulatuses QQ kanda. Kostjate kõikides kohtuastmetes kantud menetluskuludest 34% jääb TsMS § 163 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Arvestades, et kostjad ei ole esitanud ei maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirju, tuleb märkida, et kostjatel puuduvad menetluskulud, mida hagejalt välja mõista.
44.Maakohtus esitatud menetluskulu nimekirjas palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 4 638 eurot (asjas tasutud riigilõiv kokku 1 050 eurot, esindaja kulu 3 552 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot). Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja vastustega tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks kokku 24 h ja 31 min ulatuses (tl 76, II kd). Esindaja tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot).
15(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090
45.Ringkonnakohtu hinnangul on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot, millele lisandub käibemaks, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
46.Riigilõiv kokku summas 1 050 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot on põhjendatud kulutused TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 51 järgi. Samas leiab ringkonnakohus, et hageja ajakasutus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku 14h ja 15min ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisutihedust peab kolleegium hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulunud aega mõistlikuks ja põhjendatuks 12h ulatuses. Samuti on hageja ülehinnanud ajakulu kostja vastusele seisukoha koostamiseks, mis vähemalt 2 lehekülje ulatuses kordab hagiavalduses märgitut, mistõttu peab ringkonnakohus selle dokumendi koostamiseks põhjendatuks ajakuluks 6h ja 47min. Ülejäänud menetluskulu nimekirjas märgitud toiminguid (kohtutäituri saadetud dokumentidega tutvumine ja teate koostamine kohtule, 19min; kostja taotlusega tutvumine ja edasiste menetlustoimingute võimalikkuse analüüs, 12min; kiri kohtule LL pärimismenetluse kohta, 7min; taotlus kohtule notarilt pärijate andmete nõudmiseks, 23min; avaldus üldõigusjärglaste menetlusse astumise lubamiseks ja asja menetluse jätkamiseks, 32min; ettevalmistus kohtuistungiks, 30min ning esindus kohtuistungil, 25min) peab ringkonnakohus vajalikeks ja märgitud ajalises mahus põhjendatuks, mistõttu loeb kolleegium hageja esindajakulu maakohtus põhjendatuks 21h ja 15min (21,25h) ulatuses, mis vastab 3 060 eurole (21,25 x 144eurot/h). Seega peab ringkonnakohus hageja maakohtus kantud menetluskulusid põhjendatuks kokku summas 4 170 eurot (1 050 + 36 + 24 + 3 060). Maakohtus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 468 euro ulatuses (4 638 – 4 170).
47.Ringkonnakohtus esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsiooniastmes kandnud menetluskulud kokku summas 1970.40 eurot (käibemaksuga).
48.Ringkonnakohus, analüüsides ja hinnates hageja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingulise esindaja kulu, mis on tekkinud 7. novembri 2018 seisukoha koostamisele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta 2h ja 24min ulatuses pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud seda dokumenti esitama (vrdl RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-158-12, p 12). Ülejäänud toimingud (Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018 määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, 24min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, 6h ja 22min; kohtu kirjaga tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs, suhtlus kliendiga, 13min; kostjate seisukohaga tutvumine ja sellele vastuse koostamine, 5h) peab kolleegium märgitud ulatuses põhjendatuks, arvestades läbitöötatud dokumentide sisu ja mahukust ning koostatud dokumentide vajalikkust. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 11h ja 59 min (s.o 11,98 h), mis lepingulise esindaja tunnihinda (144 eurot) arvestades teeb 1 725.12 eurot (11,98 h x 144 eurot/h). Hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb seega rahuldamata 242.28 euro ulatuses (1 970.40 – 1 725.12).
49.Eeltoodust tulenevalt on hageja kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud põhjendatud 5 895.12 euro ulatuses (4 170 + 1 725.12). Kokku jäävad hageja menetluskulude 16(17)
Tsiviilasi nr 2-17-1090 kindlaksmääramise taotlused rahuldamata 710.28 euro ulatuses (468 + 242.28). Hageja põhjendatud menetluskuludest 66% on 3 890.78 eurot (5 895.12 x 66%), mis tuleb mõlemalt kostjalt võrdses ulatuses hageja kasuks välja mõista summas 1 945.39 eurot (3 890.78 : 2).
50.Hageja palub märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus välja mõista kostjatelt viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (TsMS § 190 lg 5). Ringkonnakohus on 22. novembri 2018 määrusega rahuldanud kostja I menetlusabi taotluse ja vabastanud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 000 euro tasumisest. Kuna hageja kanda jäi 34% kostjate menetluskuludest, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale I apellatsiooniastmes antud menetlusabist riigilõivu tasumiseks 340 eurot (1 000 eurost 34%), mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Arvestades, et kostja I on alaealine, peab kolleegium põhjendatuks vabastada ta ülejäänud menetluskulude, s.o 660 euro, riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu