Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 05.03.2019. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud 05.03.2019 e-posti aadressil XXX, kostja on 15.03.2019 dokumentide kättesaamist kinnitatud. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 15.04.2019. Kostja ei ole kuni käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue tuleneb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostjale esitatud arvetest perioodil 30.09.2017-31.10.2018 järgnevalt: - 30.09.2017 arve – 45,57 eurot, maksetähtaeg 20.10.2017;

-

31.10.2017 arve – 90,12 eurot, maksetähtaeg 20.11.2017; 30.11.2017 arve – 46,00 eurot, maksetähtaeg 20.12.2017; 31.12.2017 arve – 46,47 eurot, maksetähtaeg 20.01.2018; 31.01.2018 arve – 994,04 eurot, maksetähtaeg 20.02.2018; 28.02.2018 arve – 46,51 eurot, maksetähtaeg 20.03.2018; 31.03.2018 arve – 46,20 eurot, maksetähtaeg 20.04.2018; 30.04.2018 arve – 46,83 eurot, maksetähtaeg 20.05.2018; 31.05.2018 arve – 54,98 eurot, maksetähtaeg 20.06.2018; 30.06.2018 arve – 46,71 eurot, maksetähtaeg 20.07.2018; 31.07.2018 arve – 46,18 eurot, maksetähtaeg 20.08.2018; 31.08.2018 arve – 46,01 eurot, maksetähtaeg 20.09.2018; 30.09.2018 arve – 45,79 eurot, maksetähtaeg 20.10.2018; 31.10.2018 arve – 61,50 eurot, maksetähtaeg 20.11.2018.

Kostja ei tasunud eelnimetatud arveid, mistõttu tekkis kostjal võlgnevus korteriühistu ees. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 13.12.2018 võlanõude kostja vastu Eesti Inkasso OÜ-le. Kostja ei ole ka hagejale kohustusi täitnud. Kostja võlgneb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esitatud arvetel alusel 1635,99 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 27.02.2019 kuni põhinõude 1635,99 euro tasumiseni. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ( ) § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 1635,99 eurot viivise väljamõistmist alates 27.02.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 8% aastas ehk 0,021858% päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 27.02.2019 – 28.06.2019) on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 43,32 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud

viivis summas 43,32 eurot ning edasiselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 417 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 192 eurot (s.h käibemaks summas 32). Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses hüvitamisele kostja poolt. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 192 eurot (s.h käibemaks) s.o kokku 417 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.