Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-16-13709 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2-16-13709 sai need kätte rohkem kui nädal enne koosoleku toimumist. Seega oli hagejal võimalik kujundada oma seisukoht. Otsuse p 2 “Muuta hooneühistu liikmete ainukasutuses olevate hooneosade jaotust ning kinnitada seoses sellega hoonejaotusplaan” on kooskõlas kehtiva õiguse ja hooneühistu põhikirjaga. Otsuse vastuvõtmiseks oli olemas vajalik kvoorum. Otsus võeti vastu 93,75% koosolekul osalenud häälega. Otsuse vastuvõtmiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut, sest uus jaotus ei kahjustanud hageja õigusi. Hageja kasutusse anti halvemas korras garaažiosa asemel oluliselt paremas korras garaažiosa (uued uksed, uus elektrisüsteem, katus ja karniis remonditud) ning need on samaväärse suurusega (erinevus 0,7m2). Hageja ei ole vaidlustanud 6. juuni 2016. a koosoleku otsust, millega hooneühistu otsustas võõrandada Tammsaare tee 113a asuvast kinnisasjast 2723/3398 mõttelist osa ja sõlmis kinnisasja kasutuskorra kokkuleppe, mille alusel jäi hooneühistu ainukasutusse 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse 2723 m2 suurune maa-ala ning andis nõusoleku kinnisasja jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks. Selle alusel on ostjaga vastavad lepingud sõlmitud ning hooneühistul ei ole õigust kasutada võõrandatud kaasomandi osa ainukasutusse jäävat hoonet. Kinnisasja kaasomandi osa kuulub hooneühistule, mitte selle liikmetele ning hooneühistu on õigustatud võtma vastu otsused, mis on vajalikud hooneühistu majandamiseks. Põhikirja p 29.11 järgi on hoonejaotusplaani muutmine üldkoosoleku pädevuses. Hagejal ei ole tegelikult huvi garaažiosa kasutamiseks ning ta on nõudnud liikmesuse eest hüvitist (15 000 eurot), mis ületab liikmesuse väärtust ca 3 korda. Juhul kui hageja ei soovi garaažiosa kasutada ja soovib liikmesuse võõrandada, on hooneühistu üldkoosolek otsustanud maksta talle hüvitist 7200 eurot. Esimese astme kohtu otsus

2-16-13709 Üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud, et keegi ühistu liikmetest oleks koosolekul vastuväiteid vaidlusalusele otsusele esitanud. Ka tunnistaja JK, kes osales nimetatud üldkoosolekul, ei mäletanud, et keegi oleks koosolekul vastuväiteid esitanud. Hageja eriarvamusest ei nähtu, et see oleks esitatud vastuväitena koosolekul või et tegemist oleks protokolli lisaga. Dokumendi kohaselt hageja selle allkirjastanud 8. augustil 2016, kuid kostja juhatuse liige on selle vastu võtnud alles 9. augustil 2016 kell 12.45. Kohtule 11. oktoobril 2016 esitatud dokumendis selgitas hageja, et ta saatis oma vastuväited üldkoosoleku juhatajale 8. augustil 2016 kell 22.59 ka e-kirjaga, kuid selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Samuti ei saa e-kirja saatmist samastada vastuväite esitamisega koosolekul ning selle protokollida laskmisega TÜS § 52 lg 3 tähenduses.

2-16-13709

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-16-13709

hagi

rahuldamata

ning

2-16-13709 Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.