15.06.2018.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-13709
Tsiviilasi
XXX hagi Hooneühistu Kadakas vastu Hooneühistu Kadakas 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Anu Baum Kostja Hooneühistu Kadakas (registrikood 80071043, asukoht A.H.Tammsaare tee 113a, 12917 Tallinn) Kostja seaduslikud esindajad Monika Sori, Rain Rosin ja Toomas Õun
esindajad
Viimase kohtuistungi aeg
Kohtuistung 19.03.2018, edasi kirjalikus menetluses
või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.09.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on Hooneühistu Kadakas (kostja) võtnud 08.08.2016 üldkoosolekul päevakorra punktis 2 vastu otsuse ja kehtestanud uue hoonejaotusplaani, mille kohaselt on XXX (hageja) kasutuses edasiselt garaažiboks nr 66, endise nr 26 asemel. Hageja esitas üldkoosolekul koheselt oma vastuväited, mille kättesaamist on juhataja kinnitanud. Hageja on seisukohal, et kostja üldkoosolek ei saanud vastu võtta otsust hageja osas hoonejaotusplaani muutmiseks ilma tema nõusolekuta. Hageja ei ole kostjale oma nõusolekut andnud. Hageja tugineb HÜS §-le 16 lg 1. 11.10.2016 esitatud seisukohas märkis hageja, et peab üldkoosoleku 08.08.16 otsust p 2 ka tühiseks põhjusel, et hagis vaidlustatud otsust ei olnud üldkoosoleku kutsele märgitud päevakorras märgitud. Üldkoosoleku kutses ja ka protokollitud üldkoosoleku päevakorras ei ole põhikirja ja/või hoonejaotusplaani muutmisest juttugi, seal on märgitud vaid „hoonejaotusplaani kinnitamine“. Kehtiva hoonejaotusplaani muutmine ja (üle)kinnitamine on kaks erineva sisuga tegevust, millest viimase mõttekus jäi kuni üldkoosoleku toimumiseni hagejale arusaamatuks. HÜS-ist tulenevalt hoonejaotusplaani hilisem muutmine tähendaks sisuliselt põhikirja muutmist ja seetõttu peab see toiming olema teostatud vastavalt põhikirja muutmise protseduuridega. TÜS § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Samuti märkis hageja, et ühistu asutamisel kinnitatud hoonejaotusplaan moodustab olulise osa tema liikmesusest ning tegemist on talle kuuluvate varalise õiguste kogumiga, mida ei saa enam niisama lihtsalt muuta üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p.12 kohaselt hagejal on õigus oma liikmesust võõrandada notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Sellist lepingut, millega hageja oleks võõrandanud oma liikmesust boksi suhtes nr.26 ei ole kunagi sõlmitud. Hageja ei soovi omandada temale antud liikmesust (boksi) nr.66 suhtes ja teda ei saa selleks ka sundida ühegi üldkoosoleku otsuse või seaduse alusel. Tuginedes eeltoodule palus hageja tunnistada kehtetuks Hooneühistu Kadakas 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse p 2 „Hoonejaotusplaani kinnitamine“.
Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Samuti on kostja esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja leidis, et hagejal puudub õigus nõuda tulundusühistu § 52 lg 3 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist, kuivõrd hageja ise osales 08.08.2016 hooneühistu koosolekul ega nõudnud koosolekul vastuväidete protokollimist. Hageja esitas koosolekul küll küsimusi, millele koosoleku juhataja ka vastas, kuid ühtegi nõuet oma (vastu)väidete protokollimiseks hageja koosolekul ei esitanud. Hageja ei ole oma õiguste teostamisel käitunud heauskselt ja eksitav on hageja väide, et oma hagiavaldusele lisatud kirjalikud vastuväited esitas hageja 08.08.2016 üldkoosolekul. Hagile on lisatud hageja poolt kostja juhatuse esimehele hilisemalt esitatud arvamus, mis ei ole 08.08.2016 koosoleku protokolli lisa. Nimetatud 08.08.16 üldkoosoleku käigus ei esitatud liikmete poolt mitte ühtegi kirjalikku avaldust ega ettepanekut, sh ei teinud seda hageja. Koosolek toimus ning protokoll koostati ja allkirjastati 08.08.2016. See nähtub nii koosoleku protokollist kui hageja enda poolt kohtule hagiavalduse lisana esitatud arvamusest, mis on esitatud kostja juhatuse esimehele hoopis hilisemalt. Ebaõige on hageja väide, et üldkoosolek ei saanud võtta vastu otsust hageja osas hoonejaotusplaani muutmiseks. Vaidlus puudub selle üle, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud 93,75% koosolekul osalenud häälega, mis on oluliselt enam, kui 2/3 ning on kooskõlas põhikirja ja hooneühistu seadusest tulenevate kvooruminõuetega. 08.08.2016 toimunud hooneühistu Kadakas üldkoosoleku otsus “Muuta hooneühistu liikmete ainukasutuses olevate hooneosade jaotust ning kinnitada seoses sellega hoonejaotusplaan” on ka muus osas kooskõlas kehtiva õiguse ja hooneühistu Kadakas põhikirjaga. Hooneühistuseaduse § 16 lg 1 teise lause kohaselt on hooneosade jaotuse muutmiseks vajalik üksnes nende isikute nõusolek, kelle õigusi muutmine kahjustab. Kui muudatuse tulemusel antakse ühistu liikme kasutusse samaväärne või paremas korras hooneosa (nagu antud juhul hagejale on antud) s.t liime õiguseid ei kahjustata, ei ole nõutav otsusele liikmete nõusolekute lisamine. 08.08.2016 üldkoosolekul kinnitatud jaotusplaani alusel anti hageja kasutusse varasema halvemas korras boksi nr 26 asemel oluliselt paremas korras (uued uksed, uus elektrisüsteem, katus ja karniis remonditud) boks nr 66. Hageja on endiselt hooneühistu liige ja omades liikmesust on hagejal õigus 08.08.2016 kinnitatud jaotusplaani alusel kasutada paremas seisukorras garaažiboksi kui varasemalt. Seega ei ole kahjustatud hageja õigusi ühistu liikmena ega sellest tulenevalt rikutud hooneühistu seaduse § 16 lg 1 teisest lausest tulenevaid nõudeid. Hageja ei ole vaidlustanud varasemat 06.06.2016 toimunud hooneühistu Kadakas üldkoosolekul vastuvõetud otsust, mille kohaselt otsustati Tallinnas Tammsaare tee 113a kinnistust 2723/3398 suuruse mõttelise osa võõrandamine, kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt hooneühistu ainukasutusse jäi 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse jäi 2723m2 suurune maaala ning nõusolek kinnistu jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks. Kooskõlas nimetatud kehtiva hooneühistu otsusega sõlmiti kinnistu mõttelise osa müügileping, kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe, võlaõiguslik kokkulepe kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise kohta ja asjaõigusleping, mille alusel ostja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse ning kostja kohustus lepingu eseme valduse ostjale üle andma. Kaasomanikud kasutavad ja valdavad kumbki oma ainukasutusse jäävat kinnistu osa ning kumbki kaasomanik ei ole õigustatud takistama teise kaasomaniku poolt tema
valduses ja kasutuses oleva ala kasutamist. Kinnistu majandamisel tuleb hooneühistul täita muuhulgas ka kolmandate isikutega, sh kaasomanikuga sõlmitud kokkuleppeid. Kinnistu kaasomandi osa 675 m2 kuulub hooneühistule mitte selle liikmetele ning hooneühistu on õigustatud võtma vastu otsuseid, mis on hooneühistu majandamisel vajalikud. Menetluse käik 17.05.2017 määrusega liideti tsiviilasi nr 2-16-16405 (s.o XXX hagi hooneühistu Kadakas vastu 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks) ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-1613709 (kd II lk 108). 24.04.2018 määrusega kinnitas kohus XXX ja Hooneühistu Kadakas vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse XXX hagis Hooneühistu Kadakas vastu 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (kd III lk 39-40). Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 ning p 2 kohaselt võib jätta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna 08.08.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud üldkoosoleku korda ega hageja õiguseid, üldkoosoleku otsus on seaduslik ning hagi esitamisega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus selgitab, et perspektiivitu hagi läbivaatamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui hagi on algusest peale perspektiivitu ja ekslikult menetlusse võetud või kui algselt õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Kohtu hinnangul ei saa hagimaterjalide pinnalt pidada hageja nõuet täielikult perspektiivituks. Nii hagiavalduses märgitud asjaolude kui ka kostja vastuväidete õigsuse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata tõendeid. Juhul, kui kohus peaks tõendite hindamisel leidma, et kostja vastuväited hagile on põhjendatud, saab kohus jätta hagi rahuldamata. Seega jätab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Hageja on palunud hagiavalduses tunnistada kehtetuks kostja 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse p 2 „Hoonejaotusplaani kinnitamine“. 4.1 Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg 1 sätestab, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. TÜS § 52 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 4.2 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja on hooneühistu liige, kes osales 08.08.2016 toimunud üldkoosolekul isiklikult (kd I lk 15-16). Üldkoosoleku protokolli kohaselt on koosoleku päevakorra p 2 all hääletatud ettepanekut: Muuta hooneühistu liikmete ainukasutuses olevate hooneosade jaotust ning kinnitada seoses sellega hoonejaotusplaan (protokolli lisa 2) (kd I tlk 13-14). Protokollist nähtuvalt on otsus vastu võetud, selle poolt hääletas 93,75 % koosolekul esindatud häältest. 4.3 08.08.2016 üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud, et keegi ühistu liikmetest oleks koosolekul vastuväiteid vaidlusalusele otsusele esitanud. Ka tunnistaja XXX, kes osales nimetatud üldkoosolekul, ei mäletanud, et keegi oleks koosolekul vastuväiteid esitanud (13.03.2017 toimunud kohtuistungil antud ütlused, kd II lk 13). Hageja poolt kohtule tõendina esitatud hageja eriarvamusest ei nähtu, et see oleks esitatud vastuväitena koosolekul või et tegemist oleks protokolli lisaga (kd I lk 38). Dokumendi kohaselt on see küll hageja poolt allkirjastatud 08.08.2016, kuid vastuvõetud kostja juhatuse liikme poolt alles 09.08.2016 kell 12.45. Kohtule 11.10.2016 esitatud dokumendis on hageja märkinud, et on saatnud oma vastuväited ka e-kirjaga 08.08.2016 kell 22.59 üldkoosoleku juhatajale, kuid selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Samuti ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul e-kirja saatmist samastada vastuväite esitamisega koosolekul ning selle protokollida laskmisega TÜS § 52 lg 3 tähenduses. 4.4 Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks koosolekul esitanud vastuväiteid ning lasknud või nõudnud nende vastuväidete protokollimist, siis ei saa hageja ka otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda tulenevalt TÜS §-st 52 lg 3 ning kohtul puudub vajadus eraldi hinnata otsuse vastavust seaduse või kostja põhikirjaga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse p 2 „Hoonejaotusplaani kinnitamine“ kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
5.Hageja on menetluses tuginenud ka otsuse tühisuse alustele, leides et üldkoosolek ei olnud pädev langetama otsuseid küsimustes, mida ei olnud päevakorda kantud. Hageja hinnangul on kehtiva hoonejaotusplaani muutmine ja (üle)kinnitamine kaks erineva sisuga tegevust ning HÜS-st tulenevalt hoonejaotusplaani hilisem muutmine tähendab sisuliselt põhikirja muutmist ja seetõttu peab see toiming olema teostatud vastavalt põhikirja muutmise protseduuridega. Samuti on hageja välja toonud, et hagejal ei olnud piisavalt aega tutvuda üldkoosoleku päevakorras olevate küsimustega. Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud alternatiivset taotlust otsuse tühisuse tuvastamiseks (ka 16.05.2018 esitatud hageja lõplikust seisukohast nähtub, et hageja palub kohtul tunnistada üksnes kehtetuks Hooneühistu Kadakas 08.08.2016 üldkoosoleku otsus p 2), peab kohus siiski vajalikuks hinnata ka tühisuse aluseid. 5.1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TÜS § 521 lg 1 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui otsus ei vasta headele kommetele või kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 521 lg 2 sätestab, et otsus on tühine ka seadusega sätestatud muul juhul. TÜS § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. 5.2 TÜS § 41 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. TÜS § 42 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. 5.3 Kostja poolt ühistu liikmetele saadetud üldkoosoleku kutse vastab kohtu hinnangul käesoleval juhul TÜS § 41 lg 2 sätestatud nõuetele (kutse kd I lk 12). Kutses on selgelt välja toodud üldkoosoleku läbiviimise aeg (s.o 08.08.2016, algusega kell 18.00), koht (s.o Mustika keskuse II korruse ruum Humana kaupluse kõrval) ning päevakord (s.o ülevaade juhatuse tegevusest ning hoonejaotusplaani kinnitamine). Hooneühistu üldkoosoleku protokollist nähtuvalt arutati üldkoosolekul üksnes päevakorras märgitud küsimusi. 5.4 Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et hagejal ei olnud piisavalt aega tutvuda üldkoosoleku päevakorras olevate küsimustega.
Vastavalt TÜS § 41 lg 1 peab üldkoosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 32 kohaselt teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest hooneühistu liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse lihtkirjaga liikmete nimekirja kantud aadressil. Liikme eelneval kirjalikul nõusolekul võib koosoleku toimumise teate saata tema poolt teatatud eposti aadressile. Kostja on saatnud hagejale üldkoosoleku kutse 21.07.2016 e-posti teel (kd I lk 133) ning ka posti teel (kd I lk 135). Posti teel saadetud kutse on hageja kätte saanud 27.07.2016 (kd I lk 136). Kohtu hinnangul on tõendatud, et elektrooniliselt on hageja kutse kätte saanud juba 22.07.2016, kuna on esitanud kutsele vastates ettepaneku täiendada päevakorda ja lisada majandusaasta aruannete kinnitamine (kd I lk 134). Seega, hageja ei olnud mitte ainult kutset kätte saanud, aga oli juba järgmisel päeval koosoleku kutse saatmisest jõudnud sellega tutvuda ja teha oma ettepanekuid. Samuti nähtub 08.08.2016 protokollist, et hoonejaotusplaan koos nimekirjaga oli koosolekul kõigile kättesaadav ning oli saadetud ka enne koosolekut elektrooniliselt hagejale. Hageja on koosolekul kinnitanud, et on hoonejaotusplaani koos nimekirjaga ka kätte saanud (kd I lk 14). Seega on kohus seisukohal, et hagejal on olnud aega tutvuda päevakorras olevate küsimustega ning hageja pidi ka sellest tulenevalt olema teadlik, et koosolekul pannakse hääletusele, kas kinnitada muudetud hoonejaotusplaan või mitte. 5.5 Samuti ei nõustu kohus hageja väitega, et üldkoosoleku pädevuses ei olnud hoonejaotusplaani muutmine. Kostja on juriidiline isik, kes tegutseb talle kuuluva kinnisasja omamisel ja valitsemisel vastavalt hooneühistu põhikirjale. Kostja põhikirja punkti 29.11 kohaselt on kostja üldkoosoleku pädevuses liikmete poolt hooneühistule kuuluva kinnisasja ja selle osade kasutamise korra, sh ümberehituste tegemise eeskirjade kehtestamine ja hoonejaotusplaani muutmine (põhikiri, kd I lk 137- 140). Põhikirja p 38 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul esindatud hooneühistu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud hooneühistu liikmetest. Seega on 08.08.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsus kooskõlas kostja põhikirjaga. Vaidlus puudub selle üle, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud 93,75% koosolekul osalenud häältega, mis on enam kui 2/3 ka juhul, kui muudetud oleks põhikirja. Seega on otsus vastuvõetud kooskõlas põhikirja ja hooneühistu seadusest tulenevate kvooruminõuetega. Samuti selgitab kohus, et HÜS § 16 lg 1 teise lause kohaselt on hooneosade jaotuse muutmiseks vajalik üksnes nende isikute nõusolek, kelle õigusi muutmine kahjustab. Hageja ei ole tõendanud, et vastav jaotus teda kahjustaks. Tsiviilasja materjalide kohaselt anti muudatuse tulemusel hagejale samaväärne hooneosa, s.t hageja õiguseid ei kahjustatud. Vaidlus puudub, et 08.08.2016 üldkoosolekul kinnitatud jaotusplaani alusel anti hageja kasutusse varasema garaažiboksi nr 26 asemel uus boks nr 66. Kostja on kinnitanud, et uus boks on oluliselt paremas korras (uued uksed, uus elektrisüsteem, katus ja karniis remonditud) ning esitanud selle tõendamiseks ka fotod (kd I lk 99-100, 202). Samuti on kostja esitanud Colliers International kinnisvara hindamiseksperdi arvamuse, millest nähtub, et uus garaažiboks on paremas seisukorras ja seetõttu väärtuslikum (kd I lk
188). Hageja ei ole tõendanud, et uus garaažiboks ei oleks paremas seisukorras, kui vana garaažiboks. Hageja poolt esitatud võrdlustabel nimetatut ei kinnita, kuna tegemist ei ole erapooletu hinnanguga (kd II lk 133). Kohus loeb seega tõendatuks, et hagejal on õigus 08.08.2016 kinnitatud jaotusplaani alusel kasutada paremas seisukorras garaažiboksi kui varasemalt. Seega ei ole kahjustatud hageja õiguseid ühistu liikmena ega sellest tulenevalt rikutud HÜS § 16 lg 1 teisest lausest tulenevaid nõudeid. Samuti märgib kohus, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja liikmesust oleks üldkoosoleku otsusega võõrandatud. Hageja on hooneühistu liige ja tal on võimalik kasutada hoonejaotusplaani alusel garaažiboksi nr 66. 5.6 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Samuti ei nähtu 08.08.2016 üldkoosoleku otsusest, et see oleks vastuolus heade kommetega või rikuks ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kohus leiab, et 08.08.2016 üldkoosoleku otsuse p 2 ei ole seega ka tühine.
6.Hageja on menetluses esitanud tühisuse vastuväite ka 06.06.16 üldkoosoleku otsustele, mille kohaselt otsustati Tallinnas Tammsaare tee 113a kinnistust 2723/3398 suuruse mõttelise osa võõrandamine ning kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine. Otsuse kohaselt jäi hooneühistu ainukasutusse 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse jäi 2723m2 suurune maa-ala ning nõusolek kinnistu jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks (üldkoosoleku otsuse protokoll kd I lk 101-102, vastuväide kd II lk 21). Kuigi hageja nimetatud vastuväide ei ole kohtu hinnangul 08.08.2016 otsuse vaidlustamisel asjakohane, märgib kohus, et ka 06.06.2016 otsus on vastu võetud selleks pädevust omava organi, s.o hooneühistu üldkoosoleku, poolt. Vastavalt kostja põhikirja punktile 29.10 on hooneühistule kuuluva kinnisasja või selle osa võõrandamise ja koormamise ja jagamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et 06.06.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda või et üldkoosoleku toimumine ei oleks olnud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja kostja põhikirjaga. Vastavalt hooneühistu põhikirja punktile 36 võib hooneühistu üldkoosolek võtta vastu otsuseid, kui on esindatud üle poole hooneühistu liikmetest. Koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 85,37% hooneühistu liikmetest ja seega oli koosolek otsustusvõimeline. Vastavalt põhikirja punktile 38 on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul esindatud hooneühistu liikmetest, v.a juhul, kui otsustatakse põhikirja muutmist, millise otsuse vastu võtmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek. 06.06.2016 hääletas kinnistu mõttelise osa võõrandamise, kasutuskorra kokkuleppe, kinnistu jagamise ja mõttelise osa ostjale tema osale jääva ehitise osa lammutamiseks nõusoleku andmise otsuse vastuvõtmisel otsuse poolt koosolekul osalenud 35-st liikmest 32 liiget. Seega võeti nimetatud otsus vastu hooneühistu organi poolt, kes oli selleks õigustatud ja hooneühistu liikmete enamuse otsuse alusel. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud otsuse vastuvõtmisega oleks hooneühistu liikmete õiguseid kahjustatud. Hooneühistu liikmetelt ei ole võetud ära õigust olla hooneühistu liige. Hooneühistule kuuluva vara majandamisel võibki kohtu hinnangul olla otstarbekas või vajalik osa varast müüa või teha muudatusi
majandustegevuses, sh jaotuskavas ning see on vastavalt hooneühistu põhikirjale ka lubatud. Hagejal kui ühistu liikmel on kohustus täita ühistu otsuseid ja ühistu liikmeks olek iseenesest ei tähenda avalikku huvi.
7.Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud eesti keele seletava sõnaraamatu väljavõtte (kd I lk 98), 26.11.2015 hooneühistu koosoleku protokolli (kd I lk 130-131) ning hageja poolt stenografeeritud audiofaili 05.09.2017 üldkoosolekust (kd II lk 134-137). Nimetatud tõendid ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohased ning seega puudub vajadus neid eraldi hinnata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Kostjat esindas menetluses seaduslik esindaja, kes ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ega teavitanud, et tal oleks menetluskulu tekkinud. Seega hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.