Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-127374/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.06.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1016

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-127374

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number

2-18-127374

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi M R vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

279,89 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, esindajad asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: [email protected])

Triin

Reinmaa

(e-post

Kostja: M R (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M Rlt hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks 16.08.2016.a võrgulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 108,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis põhinõudelt (108,64 eurolt) alates 26.03.2019.a võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas), kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Jätta kindlaksmääramata ning kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ning xxx AS-i vahel 16.08.2016.a sõlmitud võrgulepingust nr xxx ja elektrilepingust nr xxx tulenevad võlgnevused. Hagejale on eelnimetatud lepingutest tulenevad nõudeõigused loovutatud 04.06.2018.a lepinguga. Hageja on võrgulepingust tuleneva nõude esitanud esialgu tsiviilasja 2-18-127481 raames ning elektrilepingust tuleneva nõude tsiviilasjas nr 2-18-127374. Kohus on 23.04.2019.a määrusega liitnud tsiviilasjad 2-18-127481 ja 2-18-127374 ühte menetlusse ning jätkanud menetlust tsiviilasja nr 2-18-127374 all. Kohus on liidetud tsiviilasjades esitatud materjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

2-18-127374 on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole kohtu nõudmisel terviklikku menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel seni kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimiku materjalidest. Asjaoludest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõivud summas 150 eurot (s.o 75+75) ning 04.04.2019.a hagiavalduse täiendusest toodud õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 150 eurot. Hageja märgib, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on käesolevas menetlusdokumendis esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Kohus on tuvastanud hagejat on kui 11.06.2019.a menetluses esindanud lepinguline esindaja Carlo Kask. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 70 euro ulatuses. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus selles osas rahuldamisele ei kuulu. Nimelt näeb TsMS § 4842 ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Antud juhul on kohus jätkanud asja menetlust hagimenetluses seetõttu, et võlgnik on esitanud maksekäskudele vastuväite. Seega ei ole täidetud TsMS § 4842 sätestatud asjaolud ning maksekäsu kiirmenetluse esindajakulud ei kuulu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 150 eurot ja esindajakulud 70 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).