Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada.
3.2.Mõista XX-lt T.K.Kattoasennus OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 500 eurot.
3.3.Mõista XX-lt T.K.Kattoasennus OÜ kasuks välja viivis 708,15 eurot ja viivis alates 08.01.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2 500 eurot kuni võla tasumiseni.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-103759
3.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Mõista XX-lt T.K.Kattoasennus OÜ kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude katteks kokku 1101 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.26.06.2014 sõlmis XX T.K Kattoasennus OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 26.06.2014 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2500 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 555,69 eurot ja edasiulatuvalt viivitusintress ühe aasta eest summas 199,68 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 tulenev viivitusintress kuni võla tasumiseni. Kostja vastus
3.Kostja hagiga ei nõustu. Kui kostjal oleks olnud võimalus müügitingimusi läbi arutada, siis oleks kostja ainuosanikuna saanud ja kindlasti ka andnud nõusoleku VÕS § 175 lg 2 tähenduses, et uus osanik või osanikud võtaksid kohustuse üle või vastasel juhul mitte müünud osa 375 euroga. Lisaks ajal, mil kostja oli hageja ainuosanik, ei muutunud ükski ÄS § 1401 lg 2 ja 3 sätestatud nõue sissenõutavaks. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjale kui endisele ainuosanikule kuuluva osa ostis PJ Saaremaa Mesi OÜ kaudu 25.02.2016. a täitemenetluse nr 084/2012/368 raames toimuva enampakkumise käigus 375 euroga. Ostmise eesmärgiks oli algusest peale kostjale kahju tekitada. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi 07.01.2019 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 500 eurot ja viivise 708,15 eurot ja viivise edasiulatuvalt kuni kohustuse tasumiseni. Menetluskulud jättis hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot.15.01.2019 kohtumäärusega parandas maakohus 07.01.2019 otsuse resolutsiooni ja luges õigeks, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 15.01.2019 tegi maakohus täiendava otsuse ning mõistis täiendavalt kostjalt hageja
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-103759 kasuks välja menetluskulud 551 eurot ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabanenud kohustusest osa võõrandamisel ja kas hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane.
Praegusel juhul võõrandati osaühingu osa sundenampakkumisel ning vaidlust ei ole selles, et osa omandaja ei teinud tahteavaldust osamaksu tasumise kohustuse üle võtmiseks. Seega ei vabanenud kostja kohustusest osa võõrandamisel.
Kohus leiab, et nõude esitamine kostja vastu ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kuigi asjaolude pinnalt võib jääda mulje, et Saaremaa Mesi OÜ ostis hageja osa üksnes eesmärgil esitada osamaksu tasumise nõue kostja vastu, siis ei ole selline tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Osamaksu tasumise kohustus oli kostjal enne enampakkumist ning ühtegi õigusliku tähendusega sündmust, mis sellise kohustuse lõpetaks, ei ole toimunud. Osamaksu tasumise kohustus on kehtestatud võlausaldajate huvides ning kui kostja hagejale osamaksu tasub, siis on võimalik sellest kustutada võlausaldajate nõudeid. Üksnes siis, kui võlausaldajaid ei ole, saab uus osanik osamaksule oma nõude pöörata.
Põhjendatud on hageja viivisenõue. 04.04.2018 seisuga nõuab hageja kostjalt põhivõla 2500 eurot, viivitusintressi 555,69 eurot ja 07.01.2019 seisuga on viivsevõlgnevus 708,15 eurot. Viivis tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi kostjalt välja mõista.
Apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt saab asutamislepinguga ette näha, et asutaja on vabastatud sissemaksu tasumisest aga edaspidi on sissemakse kohustus äriühingu igakordsel osanikul, mitte ei ole see seotud äriühingu asutajaga. Seega on kostja seisukohal, et kui uued osanikud ostsid kostjale kuuluva ainuosaluse äriühingus, siis sellega läks uuele osanikule seaduse alusel üle ka sissemakse tasumise kohustus. Isegi kui eeldada, et kohustuse üleminekuks uuele osanikule oleks vaja osaühingu, asutaja ja uue osaniku vahelist kokkulepet kohustuse ülevõtmise kohta, siis jääb asjaolusid arvestades arusaamatuks, kuidas oleks saanud kostja sellist kokkulepet sõlmida, sest kostja osa äriühingus müüdi kohtutäituri poolt korraldatud elektroonilisel enampakkumisel. Seega on äärmiselt ebaõiglane, hea usu põhimõtte vastane ja eelduslikult ka seadusandja eesmärgiga vastuolus, kui isikutel oleks võimalik odava hinnaga osta äriühinguid ja seejärel hakata endistele asutajatele sissemaksete osas nõudeid esitama.
11.Ka nõude sissenõutavuse osas esineb vastuolusid – ajal kui kostja oli hageja ainuosanik ei muutunud ükski ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõue sissenõutavaks. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta sisulises osas muutmata, kuid täpsustada tuleb otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Maakohus tuvastas ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-103759 -26.06.2014 sõlmis XX T.K Kattoasennus OÜ asutamislepingu ning võttis endale põhikirja lisa p 2.2 järgi (tlk 24) kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 26.06.2014 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. -Saaremaa Mesi OÜ ostis 25.02.2016. a täitemenetluse nr 084/2012/368 raames toimuval enampakkumisel osaühingu osa 375 euroga -osaühingu osakapitali sissemakset ei ole tasutud.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on jätkuvalt kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse sh seetõttu, et osanik on vahetunud.
16.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et asutamislepinguga saab ette näha, et asutaja on vabastatud sissemaksu tasumisest aga edaspidi on sissemakse kohustus äriühingu igakordsel osanikul. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuna kostja oli nii asutaja kui ka osanik, siis oli kostja kohustuseks osanikuna tasuda osakapitali sissemakse. Kohustuse ülemineku ehk võlgniku vahetuse aluseks võib olla tehing, erandlikel juhtudel võib kohustuse üleminek toimuda seaduse alusel. Asjas ei ole tõendatud, et kostja kohustuse ülevõtmine uue osaniku poolt toimus tehingulisel teel. Kostja väidete järgi toimus kohustuse üleminek seaduse alusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Äriseadustik ei sätesta, et osa müümisega läheb üle ka osaniku kohustus äriühingu ees uuele osanikule. Asjaolu, et osa müüdi täitemenetluses, ei lõpeta kostja kui võlgniku kohustust äriühingu ees.
17.Apellatsioonkaebuses väidab kostja ka seda, et ajal kui kostja oli hageja ainuosanik ei muutunud ükski ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõue sissenõutavaks. Sellest väitest võib aru saada nii, et kostja arvates ei ole kohustus muutunud sissenõutavaks.
18.Põhikirja lisa p-d 2.1 ja 2.2 sätestavad, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Kolleegiumi hinnangul tuleneb viidatud põhikirja punktist, et kostja kohustus osa eest tasuma ühe aasta jooksul alates põhikirja kinnitamisest. Kui osaühingu vastu esitatakse ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõue enne 1 aasta möödumist põhikirja kinnitamisest, siis tuli kostjal tasuda sissemakse viidatud nõude esitamisel. Seega pidi kostja tasuma osa eest hiljemalt ühe aasta jooksul põhikirja kinnitamisest. Hageja põhikiri kinnitati ja ta kanti äriregistrisse 26.06.2014, mistõttu pidi kostja osa eest tasuma hiljemalt 26.06.2015. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõude maksmapanemine on vastuolus hea usu põhimõtttega. Kostja kui asutaja ja hilisem osanik võttis endale põhikirjaga kohustuse hageja ees. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega ei saa hageja poolt nõude esitamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja on ise asjas esile toonud, et äriühingu osa hind kujunes täitemenetluses läbiviidud enampakkumisel. Kostjale ei saa kahju tekkida VÕS sätete järgi, kui temalt nõutakse põhjendatult kohustuse täitmist.
20.Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Maakohus tuvastas, et seisuga 07.01.2019 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 708,15 eurot. Kostja seda seisukohta ei vaidlustanud. Maakohus leidis, et lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja 4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-103759 mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kuni võla tasumiseni. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise edasiulatuvalt alates 08.01.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 2 500 eurot kuni võla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid ringkonnakohtu menetluses 250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise endaja tunnihind õigusabi osutamise eest summas 100 eurot on mõistliku suurusega ning põhjendatud on ka teenuse osutamise ajakulu 2,5 tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 250 eurot ja tasumise viivitamisega viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.