Harju Maakohus Kohus Peeter Pällin Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 07.01.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-103759 T.K.Kattoasennus OÜ hagi T K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3255,37 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.K.Kattoasennus OÜ (registrikood 12680589; asukoht E.Vilde tee 55, 13412 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja P J (elektronposti aadress xxx) Kostja T K (isikukood xxx; elukoht xxx; elektronposti aadress xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või Kirjalik menetlus menetluse liik
2-18-103759 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 26.06.2014 sõlmis T K T.K Kattoasennus OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustik (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 26.06.2014 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2500 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 555,69 eurot ja edasiulatuvalt viivitusintress ühe aasta eest summas 199,68 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 tulenev viivitusintress kuni võla tasumiseni. Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu. Kui kostjal oleks olnud võimalus müügitingimusi läbi arutada, siis oleks kostja ainuosanikuna saanud ja kindlasti ka andnud nõusoleku VÕS § 175 lg 2 tähenduses, et uus osanik või osanikud võtaksid kohustuse üle või vastasel juhul mitte müünud osa 375 euroga. Lisaks, ajal, mil kostja oli hageja ainuosanik, ei muutunud ÄS § 1401 lg 2jai 3 sätestatud nõue sissenõutavaks. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. kostjale kui endisele ainuosanikule kuuluva osa ostis P J xxx OÜ kaudu 25.02.2016. a täitemenetluse nr 084/2012/368 raames toimuva enampakkumise ka käigus 375 euroga. Ostmise eesmärgiks oli algusest peale kostjale kahju tekitada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt osakapitali sissemakse tasumist. Poolte seisukohtadest tulenevalt ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-ga 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et:
26.06.2014 sõlmis T K T.K Kattoasennus OÜ asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustik (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 26.06.2014 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks.
P J xxx OÜ kaudu ostis 25.02.2016. a täitemenetluse nr 084/2012/368 raames toimuval enampakkumisel osaühingu osa 375 euroga 2 (4)
2-18-103759
osaühingu osakapitali sissemakset ei ole tasutud.
ÄS § 1401 lõikest 1 tuleneb, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 alusel osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Hageja põhikirja 26.06.2014 redaktsiooni lisa p 2.2. kohaselt tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Seega saabus kostja kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse 26.06.2015.VÕS § 108 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabanenud kohustusest osa võõrandamisel ja kas hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1 sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seadusest ei tulene, et VÕS § 175 lg 1 ei kohaldu ÄS § 140-1 lg 1 märgitud kohustuse osas või et see kohustus oleks üleantamatu. ÄS § 140-1 lg 1 sätestatud osaühingu asutamise sissemaksu tasumise kohustuse osas on võlausaldajaks osaühing, keda esindab juhatus. Seega tuleb VÕS § 175 lg 1 ja ÄS õ 140 lg 1 kohaldada selliselt, et osaühingu asutaja saab üle anda sissemaksu tasumise kohustuse, kui sellega nõustub osaühingu juhatus või § 181 lg 3 ja § 168 lg 1 p 10 toodud juhul ka osaühingu osanikud. Praegusel juhul võõrandati osaühingu osa sundenampakkumisel ning vaidlust ei ole selles, et osa omandaja ei teinud tahteavaldust osamaksu tasumise kohustuse üle võtmiseks. Seega ei vabanenud kostja kohustusest osa võõrandamisel. Kohus leiab, et nõude esitamine kostja vastu ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kuigi asjaolude pinnal võib jääda mulje, et xxx OÜ ostis hageja osa üksnes eesmärgil esitada osamaksu tasumise nõue kostja vastu, siis ei ole selline tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Osamaksu tasumise kohustus oli kostjal enne enampakkumist ning ühtegi õigusliku tähendusega sündmust, mis sellise kohustuse lõpetaks, ei ole toimunud. Osamaksu tasumise kohustus on kehtestatud võlausaldajate huvides ning kui kostja hagejale osamaksu tasub, siis on võimalik sellest kustutada võlausaldajate nõudeid. Üksnes siis, kui võlausaldajaid ei ole, saab uus osanik osamaksule oma nõude pöörata. Põhjendatud on hageja viivisenõue. 04.04.2018 seisuga nõuab hageja kostjalt põhivõla 2500 eurot, viivitusintressi 555,69 eurot ja 07.01.2019 seisuga on viivsevõlgnevus 708,15 eurot. Viivis tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi kostjalt välja mõista. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja õigusabikulude nimekirja esitanud ei ole. Kohtuasja materjalide alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks selliselt, et hüvitatavaks menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 (4)
2-18-103759 Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.