Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-58420
Tsiviilasi
LINNAMÄE TEE 11 KÜ hagi XX (X) (YY õigusjärglane) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (X) (YY õigusjärglane) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
59 547.56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja LINNAMÄE TEE 11 KÜ (registrikood 80140838), lepinguline esindaja v/adv Aarne Akerberg Kostja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX) (XX.XX.XXXX surnud YY õigusjärglane), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kolmas isik I AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kolmas isik II VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kolmas isik III NN (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja OO
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata apellandi 31.05.2019 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 42 187.69 eurot, samuti vastavas ulatuses viivise ja jaotas menetluskulud.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista XX-lt (X) välja LINNAMÄE TEE 11 KÜ kasuks kahjuhüvitis 42 187.69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ringkonnakohtu otsuse seisuga 16 034.59 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõutavaks mittemuutunud viivis alates 29.06.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti jaotada uuesti menetluskulud, jättes need kummagi poole enda kanda.
4.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista XX-lt (X) välja LINNAMÄE TEE 11 KÜ kasuks põhivõlg 42 187.69 eurot; 3) Mõista XX-lt välja LINNAMÄE TEE 11 KÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 16 034.59 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 4) Mõista XX-lt välja LINNAMÄE TEE 11 KÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse seisuga alates 29.06.2019 sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 42 187.69 eurot täieliku tasumiseni; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda; 7) Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; 8) Harju Maakohtu 11.11.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.06.12.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja õiguseelnejalt (YY; otsuses edaspidi märgitud „kostja“) kahjuhüvitise 55 060.16 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja valiti hageja juhatuse liikmeks 15.04.2009 üldkoosolekul ning kutsuti tagasi 04.06.2014 üldkoosolekul. Kostja sõlmis hageja nimel Salenta Eesti OÜ-ga (kustutatud) Linnamäe tee 11 elamu vuukide renoveerimiseks 10 töövõtulepingut, millega telliti töid kogupikkuses 869 jm kogumaksumusega 41 970.73 eurot. Kostja on töövõtulepingute alusel töid vastu võtnud kogupikkuses 1079 jm ning aktsepteerinud nende eest tasu suurenemist kuni 53 078.65 euroni. Samas on kostja korraldanud Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) töövõtulepingute alusel 55 060.16 euro väljamaksmise.
3.Kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi järgmiste tegudega: 1) sõlmis hageja nimel töövõtulepingud isikuga, kes ei omanud seaduse kohaselt õigust vastavaid töid teha ega saanud omada ka vastavate tööde teostamise kogemust; 2) sõlmis hageja nimel töövõtulepingud, mis ei näe hagejale kui tellijale ette mitte ühtegi tagatist juhuks, kui töövõtja rikub töövõtulepinguid; 3) leppis hageja nimel töövõtulepingutes kokku hageja kohustuse teha töövõtjale ettemakseid ja korraldas hageja nimel ja arvel ettemaksete tegemise, samas mingeid tagatisi hageja ei saanud, kuigi Salenta Eesti OÜ (kustutatud) oli hiljuti asutatud minimaalse osakapitaliga; 4) võttis hageja nimel töid vastu rohkem, kui neid oli töövõtulepingutega tellitud ja maksis välja tasu suuremates summades, kui oli lepingutega kokku lepitud, kohati isegi suuremates summades, kui kostja oli tasu suurendamise aktsepteerinud; 5) jättis töövõtulepingutes kokku leppimata, millise täitedokumentatsiooni peab Salenta Eesti OÜ (kustutatud) teostatud tööde kohta esitama ega nõudnud täitedokumentatsiooni esitamist tööde vastuvõtmisel; 6) korraldas hageja nimel ja arvel lõppmaksete tegemise, ehkki vormistamata oli täitedokumentatsioon ja tööd olid nõuetekohaselt teostamata; 7) jättis korraldamata omanikujärelevalve tööde teostamise üle ja võimaldas sellega Salenta Eesti OÜ-l (kustutatud) üksnes teeselda tööde teostamist. Töövõtulepingud ei näe ette kvaliteedinõudeid. Töövõtulepingutest ei selgu, milles vuukide renoveerimine üldse seisneb; 8) ei küsinud enne töövõtulepingute sõlmimist konkureerivaid hinnapakkumusi vuukide renoveerimistööde teostamiseks ning tellis tööd turuhinnast 4 korda kallimalt; 9) rikkus töövõtulepingute sõlmimisega hageja põhikirja punkti 8.19 (juhatusel on õigus teha tehinguid summa ulatuses, mis ei ületa üldkoosoleku poolt vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summat; üldkoosolek ei olnud ette näinud kulutusi vuukide renoveerimiseks 2012. ja 2013.a; 10) allkirjastas hageja nimel dokumendid arusaamatute pealkirjadega „HINDAMA“ ja „Tõõ Tegutsema“, millede sisulise puudulikkuse ning ebaselguse tõttu on raske mõista, mida need dokumendid peaks kajastama; 11) allkirjastas hageja nimel vastuolulised tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad (st võltsitud) dokumendid; 12) ei teinud midagi olukorra lahendamiseks pärast seda, kui tuli ilmsiks, et Salenta Eesti OÜ (kustutatud) on üksnes teeselnud tööde teostamist. Probleem tuli ilmsiks 2013/2014.a talvel ja hageja üritas pöörduda 25.02.2014 kirjaga Salenta Eesti OÜ (kustutatud) poole. Kostja oli juhatuse liige kuni 04.06.2014, mistõttu oli kostjal neli kuud aega tegeleda probleemi lahendamisega, kuid kostja ei teinud midagi.
4.Hageja vara on vähenenud 55 060.16 euro võrra, kuna hageja on jäänud ilma Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) makstud summast. Hageja ei ole saanud tehtud töödest kasu, kuna Salenta Eesti OÜ-lt (kustutatud) vastu saadud tööd on väärtusetud – väärtust ei oma vanale betoonvuugile mastiksi peale kandmine. Hoolsuskohustuse rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Rikkumised koos tekitasid hagejale kahju 55 060.16 eurot. Hageja vara vähenes nimetatud summa ulatuses samaväärset
majanduslikku vastusooritust saamata (selle asemel sai hageja väärtusetud tööd). Kui mõni nendest rikkumistest ei leia tuvastamist, on ka üksikud rikkumised põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga järgnevalt.
5.Tööde tellimine turuhinnast kõrgema hinnaga on tekitanud hagejale kahju 42 187.69 eurot. Tööde turuhind töövõtulepingute sõlmimise ajal oli 11.93 eurot jm kohta. Töövõtulepingutega tellis kostja hageja nimel Salenta Eesti OÜ-lt (kustutatud) vuukide renoveerimistöid kogupikkuses 869 jm kogumaksumusega 41 970.73 eurot, mis teeb jooksva meetri maksumuseks 48.30 eurot. Samas on vormistatud dokumendid nagu oleks Salenta Eesti OÜ (kustutatud) poolt vuuke renoveeritud kogupikkuses 1079 jm ja kostja korraldamisel on hageja maksnud Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) kokku 55 060.16 eurot, mis teeb 1 jm eest 51.03 eurot. Kui kostja oleks tellinud tööd turuhinnaga, oleks hagejal tulnud 1079 jm vuukide renoveerimistööde eest maksta 1079x11.93=12 872.47 eurot. Nimetatud summade vahe 42 187.69 eurot on käsitletav hagejal tekkinud kahjuna isegi juhul, kui Salenta Eesti OÜ (kustutatud) oleks teostanud tööd nõuetekohaselt. See kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mis seisnes tööde tellimises turuhinnast kallimalt. Kui kostja oleks tellinud tööd turuhinnaga, ei oleks hagejal tekkinud kahju turuhinnast enammakstud 42 187.69 euro ulatuses.
6.Töövõtulepingute sõlmimine mitteprofessionaalse isikuga, kes ei omanud seaduse kohaselt õigust vastavaid töid teha ega saanud omada ka vastavate tööde teostamise kogemust, samas järelevalve korraldamata jätmine ja tööde vastuvõtmine nende teostamist kontrollimata on tekitanud hagejale kahju tööde turuväärtuse ulatuses, st 12 872.47 eurot. Kui kostja oleks tellinud tööd professionaalselt isikult, korraldanud järelevalve või tööde vastuvõtmisel nende (nõuetekohast) teostamist kontrollinud, oleks hageja saanud töövõtjale makstutud summade eest vastu tööd turuväärtusega 12 872.47 eurot.
7.Tasu väljamaksmine töövõtjale suuremates summades, kui oli kokku lepitud (alusetud maksed ka kostja väidete õigsust eeldades) on tekitanud hagejale kahju 4834 eurot. Kostja maksis välja 28.02.2013 töövõtulepingu alusel 2041 eurot enam ning 22.03.2013 töövõtulepingu alusel 2793 eurot enam.
8.KÜ põhikirja punkti 8.19 rikkumine on tekitanud hagejale kahju 55 060.16 eurot. Kostja ei oleks tohtinud töövõtulepinguid üldse sõlmida, sest hageja üldkoosolek ei olnud nendeks töödeks rahalisi vahendeid ette näinud. Kui kostja oleks tegutsenud kooskõlas põhikirja punktiga 8.19, oleks hagejal alles 55 060.16 eurot.
9.Garantiiaja tagatise 2% lepingu hinnast töövõtulepingutes kokku leppimata jätmine on tekitanud hagejale kahju 2% väljamakstud summadest (1101.20 eurot). Kui kostja oleks selle tagatise kokku leppinud, oleks hagejal võimalik selle arvel osaliselt rahuldada nõue Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu.
10.Töövõtulepingutes tööde kvaliteedinõuete ja selle, milles tööd üldse seisnevad, kokku leppimata jätmine, täitedokumentatsiooni nõudmata jätmine ja samas tööde vastuvõtmine on tekitanud hagejale kahju kuni 12 872.47 eurot, kuna hagejal puudub võimalus esitada perspektiivikat nõuet Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kõik tööd vuukide renoveerimisel Salenta Eesti OÜ (kustutatud) poolt teostati nõuetekohaselt. Tööd võeti seadusega sätestatud korras vastu, puuduseid tööde vastuvõtmisel ei avastatud ning elanikud, kelle avalduste alusel tööd teostati, pretensioone ei esitanud. Nii tööde teostamise fakt kui korteriühistu liikmete nõustumine tööde maksumusega on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Tööde maksumus vastab turuhindadele, arvestades materjali kõrget kvaliteeti. Isegi kui töödes ilmnesid mingid puudused või leidsid aset teised rikkumised, pidanuks hageja nendest eelkõige teavitama töövõtjat, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja siis kasutama teisi õiguskaitsevahendeid, nt nõudma kahju hüvitamist. Asjaolu, et osad dokumendid on vormistatud osaliselt ebakorrektselt (tegemist oli võõrkeelse töövõtjaga), ei muuda seda, et tööd teostati nõuetekohaselt ja vuukide vananemisest tingitud probleemid kõrvaldati. Tegemist ei ole kapitaalehitusega, seega ei pea töid dokumenteerima kapitaalehituse jaoks ettenähtud reeglite järgi.
12.Töövõtulepingute sõlmimine tuleb lugeda üldkoosolekute poolt heaks kiidetuks vastavate majandusaastate aruannete kinnitamisega. 2012.a majandusaasta aruande kohaselt on kulutatud vuukide remondiks 4498 eurot ning aastaks 2013 on plaanitud samade tööde jätkamiseks orienteeruvalt 55 000 eurot. 2013.a majandusaasta aruande kohaselt kulutati vuukide remondiks tegelikult 51 057 eurot.
13.Salenta Eesti OÜ (kustutatud) puhul ei ole tegemist ebausaldusväärse töövõtjaga, ta vastab Eestis äriühingule esitatavatele nõuetele. Omanikujärelevalve ei ole kõne all olevate tööde puhul nõutav. Päringud hinnapakkumiseks tehti mitmele firmale, kõigilt vastust ei tulnud ja enamused ei olnud huvitatud tööde teostamisest ainult osal hoonel. Esmalt tegi juhatus pakkumised firmadele Ekovuuk ja Fiksatol, kuid mõlemad keeldusid tööde teostamisest. Valikuliste tööde tegemisega nõustus vaid Salenta Eesti OÜ (kustutatud). Kuna tööde teostamine oli vaja korraldada kiirelt, võttis juhatus vastu Salenta Eesti OÜ (kustutatud) ettepaneku tööde tegemiseks kvaliteetsema ning vastupidavama materjaliga Ceocel kui tavaliselt kasutatav Bostik. See tingis ka kõrgema hinna.
14.Arve nr 13062, mille alusel tasuti hageja väitel rohkem vastuvõtuaktita, puudutab tegelikult 06.03.2013 töövõtulepingut. Seega tegemist ei ole alusetu maksega, vaid kirjaveaga makse seletuses. 22.03.2013 töövõtulepingu puhul, mille järgi olid tööd tellitud summale 9163 eurot, tasutud aga faktiliselt 2793 eurot rohkem, vastuvõtuakte ei ole hageja üldse esitanud. Arvestades, et teistest dokumentidest nähtuvalt reeglina ületas faktiliselt teostatud tööde maht lepingutes plaanitu, kuna täiendavate tööde tegemise vajadus ilmnes vahetult tööde teostamisel, leidis ka nimetatud juhul aset sama olukord. Eeltoodu tähendab lisaks, et tööde maht suuruses 57 jm jäi hageja poolt arvestuse tegemisel arvesse võtmata, st faktiliselt teostatud tööde maht moodustab mitte 1079 jm, vaid 1136 jm, mille eest tasuti 55 060.16 eurot ehk 48.47 eurot 1 jm kohta, mis on vähem töövõtjaga kokkulepitud tasust ja tõendab alusetute maksete puudumist. Kolmandate isikute seisukohad
15.Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel hagi suhtes seisukohta ei esitanud. Menetluse käik
16.08.09.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 07.12.2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale
kohtule. 13.04.2016 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Esimese astme kohtu otsus
17.19.06.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja kahju 55 060.16 eurot ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõude tasumata osalt alates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja märkis, et määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Kohus jättis 11.11.2014 määrusega asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
18.Pooled ei vaidle, et kostja valiti hageja juhatuse liikmeks 15.04.2009 ning kutsuti tagasi 04.06.2014 (t I kd lk 15-17, 18-22). KÜ põhikirja kohaselt võib hagejat kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (t I kd lk 23-32). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et ei täitnud kohustusi juhatuse liikmena tavaliselt oodatava hoolsusega. Hageja nõudis kostjalt kui endiselt juhatuse liikmelt tekitatud kahju 55 060.16 euro hüvitamist.
19.Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus viitas hagi esitamise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lõikele 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lõigetele 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 ning VÕS § 127 lõigetele 1 ja 4, § 128 lõigetele 1, 2 ja 3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-133-15 punktis 12 märkinud, et MTÜS § 32 lõikes 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lõige 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lõike 2 teine lause).
20.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja hageja nimel Salenta Eesti OÜ-ga (kustutatud) Linnamäe tee 11 elamu vuukide renoveerimiseks järgnevad töövõtulepingud: 1) 30.08.2012 34 jm ulatuses maksumusega 1452 eurot (t I kd lk 33-35); 2) 10.09.2012 44 jm ulatuses maksumusega 1879.24 eurot (t I kd lk 36-38); 3) 13.09.2012 19 jm ulatuses maksumusega 811.49 eurot (t I kd lk 39-40); 4) 26.02.2013 70 jm ulatuses maksumusega 3430 eurot (t I kd lk 42-43); 5) 28.02.2013 80 jm ulatuses maksumusega 3920 eurot (t I kd lk 44-46); 6) 06.03.2013 85 jm ulatuses maksumusega 4165 eurot (t I kd lk 47-49); 7) 14.03.2013 200 jm ulatuses maksumusega 9800 eurot (t I kd lk 50-52); 8) 21.03.2013 52 jm ulatuses maksumusega 2548 eurot (t I kd lk 53-55); 9) 22.03.2013 187 jm ulatuses maksumusega 9163 eurot (t I kd lk 56-58); 10) 14.05.2013 98 jm ulatuses maksumusega 4802 eurot (t I kd lk 59-61).
21.Pooled ei vaidle, et kostja on hageja nimel Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) korraldanud kokku 55 060.16 euro maksmise (t I kd lk 79-112).
22.Hageja tugineb esmalt sellele, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi sõlmides hageja nimel töövõtulepingud isikuga, kes ei omanud seaduse kohaselt õigust vastavaid töid teha ega saanud omada ka vastavate tööde teostamise kogemust. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus viitas töövõtulepingute sõlmimise ajal kehtinud
ehitusseaduse (EhS) § 41 lõikele 1 ning § 2 lõigetele 6, 7 ja 8. Vuukide renoveerimist ei saa pidada töövõtulepingute sõlmimise ajal kehtinud EhS-i alusel ehitamiseks, mille jaoks oleks olnud vajalik majandustegevuse registri registreering. Vuukide renoveerimisega ei teki uut ehitist ning ei muudeta ega asendata ehitise piirdekonstruktsioone. Asjaolu, et äriühing ei ole kantud majandustegevuse registrisse, ei tähenda iseenesest, et sel ühingul ei võiks olla oskusi tööde tegemiseks, s.o vuukide renoveerimiseks, ega keela temaga lepingut sõlmida. Asja materjalidest nähtub, et Salenta Eesti OÜ (kustutatud) kanti äriregistrisse 19.03.2012 ning osaühingu osakapitali suuruseks oli 2500 eurot (t I kd lk 114-115). Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita, et ta sõlmis töövõtulepingud isikuga, kes asutati hiljuti minimaalse osakapitaliga. Sellisel juhul ei saaks lepinguid sõlmida ühegi hiljuti asutatud ettevõttega.
23.Hageja on leidnud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi sõlmides töövõtulepingud, mis ei näe tellijale ette ühtegi tagatist juhuks, kui töövõtja rikub lepinguid. Kohus nõustus hagejaga, et lepingutest ei nähtu, et hagejale oleks ette nähtud tagatisi juhuks, kui töövõtja rikub lepinguid. Samas ei tähenda see, et kostja oleks rikkunud tagatiste kokku leppimata jätmisega oma hoolsuskohustust. Kohtu hinnangul ei ole erinevate tagatiste kokku leppimata jätmine töövõtulepingutes selliseks kohustuslikuks tingimuseks, mis peab tingimata lepingutes kajastuma. Hageja ei ole tõendanud, et kõikides töövõtulepingutes selliseid tingimusi tagatise tasumiseks määratakse. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral tuleneb vastutus ka seadusest (nt VÕS §-d 642, 646).
24.Hageja hinnangul on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et võttis töövõtulepingutega hagejale kohustuse tasuda ettemakseid (avanssi) 49% summadest. Asja materjalidest nähtub, et kostja on korraldanud hageja arvel ettemaksete tasumise töövõtjale summas 21 538.70 eurot (koondtabel t I kd lk 113), s.o 973.04 eurot enam kui kostja oli töövõtulepingutega võtnud kohustuseks. Suurema ettemaksu tasumine ei ole aga iseenesest käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena, mida saaks kostjale ette heita. Töö vastuvõtmisel oleks tulnud hagejal tasuda tehtud tööde eest rohkem kui enamtasutud ettemaks 973.04 eurot.
25.Kohus nõustus hagejaga ning leidis, et kostja on hoolsuskohustust rikkunud sellega, et võttis hageja nimel töid vastu rohkem, kui oli neid lepingutega tellinud ning maksis välja tasu suuremates summades, kui oli lepingutega kokku lepitud. Lepingutega tellis kostja hageja nimel vuukide renoveerimistöid kokku 869 jm ulatuses tasu eest 41 970.73 eurot. Asja materjalide kohaselt on kostja hageja nimel vastu võtnud aga töid 1079 jm ulatuses (t I kd lk l62-78, 113). Samuti on kostja aktsepteerinud tööde eest makstava tasu suurendamist summani 53 078.65 eurot, kuid korraldanud hageja nimel ja arvel töövõtjale 55 060.16 euro väljamaksmise (t I kd lk 93-112, 113). Asja materjalidest nähtuvalt on 28.02.2013 lepingu alusel kostja aktsepteerinud tasu suurendamise summani 4557 eurot (t I kd lk 69), kuid välja maksti 6598 eurot, s.o 2041 eurot rohkem (t I kd lk 81-83, 99, 101, 102, 113). 22.03.2013 lepingus lepiti kokku tasu 9163 eurot. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole esitanud tõendeid, et seda tasu oleks suurendatud, kuid kostja korraldas tasu väljamaksmise summas 11 956 eurot, s.o 2793 eurot rohkem (t I kd lk 89, 90, 109, 110, 113). Seega on kostja korraldusel töövõtjale tasutud 13 089.43 eurot enam, kui lepingute alusel oleks tulnud maksta ning 1981.61 eurot enam ka kostja poolt aktsepteeritud suurendatud tasust. Kostja juhatuse liikmena oleks pidanud omama selget ülevaadet, milles konkreetselt
on kokku lepitud (sh tasu suurus) ning sellest ka lähtuma. Kohus selgitas, et makse tegemiseks ei piisa üksnes arve esitamisest ning kostja kohustuseks oli kontrollida esitatud arve kooskõla lepinguga ning vajadusel nõuda töövõtjalt täiendavaid selgitusi. Tasudes hageja nimel töövõtjale kokkulepitust rohkem, ei täitnud kostja oma juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava hoolega ega käitunud seega ühistu huvides, tekitades sellega hagejale kahju enammakstud summa 4834 euro ulatuses. Nimetatud kahju on ka põhjuslikus seoses kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mis seisneb töövõtjale tasu maksmises suuremas summas, kui oli kokku lepitud. Kui kostja oleks lähtunud kokkulepitust, ei oleks hagejal tekkinud kahju enammakstud 4834 euro ulatuses.
26.Kostja on rikkunud hoolsuskohustust ka sellega, et jättis hageja nimel sõlmitud lepingutes kokku leppimata, millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja teostatud tööde kohta esitama ega nõudnud dokumentatsiooni esitamist tööde vastuvõtmisel. Töövõtulepingud ei näe ette tööde üleandmise-vastuvõtmise korda ega täitedokumentatsiooni, mis oleks tulnud töövõtjal vormistada ja hagejale üle anda. Vastava dokumentatsioonita ei ole aru saada, millise töövõtulepingu alusel milliseid vuuke renoveeriti. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et oleks dokumente või skeeme töövõtjalt nõudnud. Puudulikult vormistatud dokumentidest ei ole üheselt aru saada, millised dokumendid on käsitletavad tööde üleandmise aktidena. Samas on kostja korraldamisel hageja tasunud dokumenteerimata tööde eest töövõtjale kokku 55 060.16 eurot. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et isik peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii ühistu huvide kui ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-15, punkt 13). Jättes antud juhul lepingutes kokku leppimata täitedokumentatsiooni esitamises ning jättes hiljem ka dokumentatsiooni nõudmata ei käitunud kostja ühistu huvides.
27.Hageja on heitnud ka ette, et kostja jättis korraldamata omanikujärelvalve tööde teostamise üle, mille tulemusena ei teostanud töövõtja töid kooskõlas renoveerimise skeemi ja töökirjeldusega. Töövõtulepingud ei näe ette kvaliteedinõudeid. Esmalt märkis kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et omanikujärelevalvet oleks korraldatud. Ka kostja väited tööde visuaalse vaatlemise kohta on jäänud paljasõnalisteks. Samas leidis kohus, et kostjale ei saa ette heita omanikujärelevalve korraldamata jätmist. Kohus viitas lepingute sõlmimise ajal kehtinud EhS § 30 lõikele 1. Kohus on eelnevalt leidnud, et vuukide renoveerimist ei saa pidada ehitamiseks ning seega ei olnud kohustuslik teostada ka omanikujärelevalvet. Kuna töövõtulepingute sõlmimise ajal kehtinud EhS-i kohaselt ei olnud vuukide renoveerimistööde tegemisel kohustust määrata omanikujärelevalvet, ei ole tõendatud, et kostja oleks selle korraldamata jätmisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Samuti leidis kohus, et tavaliste teadmistega korteriühistu juhatuse liige võib vähemalt üldjuhul usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea (eriti tulenevalt korteriühistu rahalise ressursi piiratusest) palkama lisaks teist ettevõtjat ega sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust kontrollima (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-14, punkt 22). Samuti märkis kohus, et iseenesest asjaolu, et kostja ei leppinud töövõtulepingutes hageja nimel kokku teostatava töö kvaliteedinõuetes, ei saa tekitada hagejale kahju. VÕS § 77 lõikest 1 tulenevalt peab töövõtja igal juhul tööd teostama kvaliteetselt. Asja materjalidest
nähtub, et töövõtja on esitanud vuukide renoveerimise skeemi ja töökirjelduse, millest võib järeldada, et hageja ning töövõtja olid teadlikud, missugused tööd lepingu alusel telliti (t I kd lk 116-119). Töökirjelduse kohaselt oleks tulnud vuuk puhastada prahist, asetada vuugi sisse tihendustoru, vuuk kruntida ja katta mastiksiga.
28.Hageja on leidnud, et kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et ei küsinud enne töövõtulepingute sõlmimist konkureerivaid hinnapakkumisi vuukide renoveerimistööde teostamiseks ning tellis tööd turuhinnast 4 korda kallimalt. Antud juhul telliti vuukide renoveerimistöid kogupikkuses 869 jm kogumaksumusega 41 970.73 eurot, mis teeb jooksva meetri maksumuseks 48.30 eurot. Vormistatud dokumentide kohaselt on vuuke renoveeritud 1079 jm (t I kd lk 62-78) ja hageja on maksnud töövõtjale 55 060.16 eurot, mis teeb jooksva meetri maksumuseks 51.03 eurot. Hageja esitatud dokumentidega on tõendatud, et vastavate tööde turuhind töövõtulepingute sõlmimise ajal oli 11.93 eurot 1 jm kohta (turuhinna arvestus t II kd lk 127-130; tõendid I kd lk 132-144). Kostja on omaks võtnud, et tööde turuhind oli 12–14 eurot 1 jm kohta (t III kd lk 7). Seega on kostja tellinud renoveerimistööd ca 4 korda kallimalt turuhinnast.
29.Kohus leidis, et kostjal juhatuse liikmena ei olnud õigust tellida töid turuhinnast kallimalt. Selline keeld tuleneb kostja kohustusest täita käsund hageja jaoks parima kasuga ja hoida ära kahju tekkimine hageja varale (VÕS § 620 lõige 2), kostja kohustusest olla hagejale lojaalne (TsÜS § 35) ja juhatuse liikme hoolsusstandardist. Kui juhatuse liige tellib töid turuhinnast kallimalt, tekitab ta kahju esindatavale juriidilisele isikule, rikastab põhjendamatult teist lepingupoolt ega ole lojaalne ühistule. Kohtu hinnangul näitavad neljakordselt kallimalt tellitud tööd selgelt hoolsusstandardi rikkumist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võiksid vabandada tema sellist tegevust. Hageja 11.01.2012 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et esmalt on vuukide remondiks valitud töid teostama firma Ekovuuk (t III kd lk 13). Kostja on 15.08.2012 e-kirjaga teada andnud, et Ekovuuk töid teostada ei saa (t III kd lk 11). Samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et Ekovuugilt oleks pakkumist küsitud või et nimetatud firma oleks tööde teostamisest loobunud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et küsitud oleks konkureerivaid hinnapakkumisi teistelt firmadelt või et ükski teine firma ei oleks olnud nõus töid teostama. Kostja on märkinud, et elamu vuukide renoveerimisel kasutati dokumentatsioonis näidatud kõrge kvaliteediga eriti vastupidavat niiskuskindlat tihendust Geocel 2300, mille kvaliteet õigustab suhteliselt kõrget maksumust. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei õigusta aga 4 korda turuhinnast kallima pakkumise vastuvõtmist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tegemist oleks olnud n-ö hädaolukorraga, mis oleks tinginud vuukide renoveerimise tellimise turuhinnast oluliselt kallimalt. Kohtu hinnangul oli seega kostjal piisavalt aega hinnapakkumiste küsimiseks. Seega ei ole kostja lepingupartneri valikul ja töövõtulepingute sõlmimisel järginud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatavat hoolsust. Kui kostja oleks tellinud tööd turuhinnaga, oleks hagejal tulnud 1079 jm vuukide renoveerimistööde eest maksta 12 872.47 eurot (1079x11.93), seega 42 187.69 eurot vähem reaalselt tasutud summast (55 060.16-12 872.47). Kohtu hinnangul on nimetatu käsitletav hagejal tekkinud kahjuna isegi juhul, kui tööd oleksid teostanud nõuetekohaselt. Nimetatud kahju on ka põhjuslikus seoses kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mis seisneb tööde tellimises turuhinnast kallimalt. Kui kostja oleks tellinud tööd turuhinnaga, ei oleks hagejal tekkinud kahju turuhinnast enammakstud 42 187.69 euro ulatuses. Nimetatud summa osas ei oleks kohtu
hinnangul olnud hagejal võimalust esitada nõuet ka töövõtja vastu, kuna turuhinnast kõrgema hinnaga töövõtulepingute sõlmimine ei muuda neid tühisteks.
30.Samuti on kostja lepingute sõlmimisel rikkunud kohtu hinnangul hageja põhikirja punkti 8.19, mis sätestab, et juhatusel on õigus teha tehinguid summa ulatuses, mis ei ületa üldkoosoleku poolt vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summat. Kostja vastuväidete kohaselt teostati vuukide renoveerimistöid ühistu liikmete nõusolekul. Kostja on viidanud ühistu majandusaasta aruannetele (t II kd lk 17-27, 28-40; III kd lk 43-53, 54-64), kuid ei ole täpsustanud, millisest aruande osast või lisast võiks midagi tuleneda. Aruannetest ei selgu, millise ühikuhinnaga või mitu jooksvat meetrit vuuke remonditi või kavandati remontida. Põhimõtteliselt on küll võimalik esindatava sõlmitud lepingud TsÜS § 129 mõttes heaks kiita ka korteriomanike otsusega, millega omanikud kinnitavad endale lepinguga võetud kohustuste täitmist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-49-15, punkt 20). Mh võib heakskiit väljenduda ka majanduskava kinnitamise otsuses (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-05, punkt 10). Otsus peab aga vastama seaduses sätestatud nõuetele nii kvoorumi kui häälte osas. Samuti on oluline, et otsuses väljenduks selge heakskiit varasemale tehingule (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-72-13, punkt 24). Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud sellise heakskiidu olemasolu. Kulutatud või kavandatavate summade sisaldumine majandusaasta aruannetes ei kujuta nende kulutuste heakskiitmist, vaid kajastab üksnes faktilist olukorda. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja 04.06.2014 üldkoosolek luges juhatuse tegevuse 2013. aastal mitterahuldavaks (t I kd lk 181, punkt 1.1), kinnitas 2013.a majandusaasta aruande (t I kd lk 181, punkt 1.2) ja kutsus kõik juhatuse liikmed (sh kostja) tagasi (t I kd lk 183, punkt 4.1). Kuna sama üldkoosolek tunnistas juhatuse tegevuse mitterahuldavaks, kutsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasi ja otsustas esitada nõude kostja vastu tähendab see kohtu hinnangul, et üldkoosolek ei ole kostja vastavat tegevust heaks kiitnud. Seega on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud sellega, et sõlmis töövõtulepingud olukorras, kus hageja üldkoosolek ei olnud nendeks töödeks rahalisi vahendeid ette näinud.
31.Kohtu hinnangul on kostja rikkunud hoolsuskohustust ka sellega, et sõlmis üheksa töövõtulepingut üldkoosoleku otsuseta. Juhatuse 30.08.2012 otsusest selgub, et otsustati võtta firmalt Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vuukide remondi pakkumised ja sõlmida leping töödeks korterite nr 72, 137, 173, 169 ja 176 avalduste alusel (t II kd lk 42; I kd lk 33). Nimetatud otsus puudutab aga üksnes 30.08.2012 töövõtulepingut (esimesena sõlmitud töövõtulepingut). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ülejäänud üheksa töövõtulepingu sõlmimiseks oleks juhatus teinud vastavad otsused. Kostja on ka ise kinnitanud, et iga töö kohta eraldi juhatuse otsuseid vastu ei võetud (t IV kd lk 132 pöördel). Tööde tellimine ja nende eest tasumine üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt (KÜS § 2 lõige 1), on juhatusel õigus teha üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 punkti 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-14, punkt 19; nr 3-2-1-133-15, punkt 14). Tehes muid kulutusi üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et vuukide renoveerimine oleks olnud niivõrd hädavajalik, et töö oleks pidanud teostama viivitamata üldkoosoleku otsuseta.
32.Hageja heidab kostjale ka ette hageja nimel arusaamatute pealkirjadega „HINDAMA“ ja „Tõõ Tegutsema“ dokumentide allkirjastamist. Dokumentide sisulise puudulikkuse ning ebaselguse ja vastuolude tõttu on hagejal raske mõista, mida need dokumendid peaks kajastama. Kostja ei vaidle, et osad dokumendid on vormistatud ebakorrektselt, kuid ei nõustu, et sellega oleks saanud hagejale tekkida kahju. Hageja ei ole tõendanud, et üksnes keeleliselt ebakorrektsete dokumentide vormistamisega seoses oleks tal kahju tekkinud. Keeleliselt ebakorrektsete dokumentide koostamine ei ole kohtu hinnangul selliseks rikkumiseks, mida saaks pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et mõned dokumendid, mis on kostja poolt allkirjastatud, oleksid võltsitud.
33.Samuti on hageja välja toonud, et kostja on rikkunud kohustusi sellega, et allkirjastas vastuolulised tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad dokumendid. Asja materjalide kohaselt on 14.03.2013 töövõtulepingu juurde vormistatud dokument pealkirjaga „Töövõtuleping nr 2013031401“ (t I kd lk 125), millega on vormistatud 200 jm vuukide renoveerimistööde üleandmine (nagu leping ette nägi), samas on sama lepingu kohta dokumendid 279 jm vuukide renoveerimistööde üleandmise kohta (t I kd lk 72). 21.03.2013 töövõtulepingu juurde on vormistatud dokument pealkirjaga „Töövõtuleping nr 201303221“ (t I kd lk 126), millega on vormistatud 244 jm vuukide renoveerimistööde üleandmine, samas on sama lepingu kohta dokumendid 52 jm vuukide renoveerimistööde üleandmise kohta (vt t I kd lk 74). 14.05.2013 töövõtulepingu (t I kd lk 59-60) juurde on vormistatud dokument pealkirjaga „Töövõtuleping nr 201305141“ (t I kd lk 127), millega on vormistatud 98 jm vuukide renoveerimistööde üleandmine (nagu leping ette nägi), samas on sama lepingu kohta dokumendid 102 jm vuukide renoveerimistööde üleandmise kohta (t I kd lk 77). Kostja on kõik dokumendid allkirjastanud, kuid samas on kohtu hinnangul selge, et mõlemad töövõtulepingud korraga ei saa kajastada tegelikkusele vastavaid ja korrektseid andmeid. Samade lepingute alusel erinevate koguste tööde üleandmist kajastavad dokumendid ei saa olla üheaegselt tõesed. Kostja on aga kõik vastuolulised dokumendid allkirjastanud. Isegi kui kostja ei ole neid ise koostanud, on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega, kuna kostja ei ole veendunud enne allkirjastamist, et dokumentides esitatud andmed oleksid õiged.
34.Hageja väide, et kostja ei teinud midagi olukorra lahendamiseks pärast seda, kui tuli ilmsiks, et töövõtja üksnes teeskles tööde teostamist, ei ole asjakohane. Kostja kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt 04.06.2014. Asja materjalidest ei nähtu, et keegi korteriomanikest oleks kostja poole juhatuse liikmeks oleku ajal pöördunud kaebustega teostatud tööde mittenõuetekohasuse tõttu, mistõttu ei olnud kostjal omakorda põhjust pöörduda töövõtja poole töös väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei ole mõistlik ette heita kostjale olukorra, millest ta ei olnud teadlik, lahendamata jätmist.
35.Hagi järgi on hageja kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tõttu jäänud ilma Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) makstud summast 55 060.16 eurot, sest hageja vara on selle summa ulatuses vähenenud, kuna vastu saadud tööd on väärtusetud. Kostja on vastuses leidnud, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, kuna peale renoveerimist ei ole elanikud niiskuse ning külma peale korterites kaebusi esitanud ning ühtegi pretensiooni ühistu liikmetelt laekunud ei ole. Nimetatud kostja väited on jäänud tõendamata. Samuti on kahe ekspertiisiga tõendatud, et vuukide renoveerimine ei ole toimunud nõuetekohaselt. OÜ Ehituskonsult Grupp 17.09.2014 ekspertiisiakti (t I kd
lk 129-142) kohaselt on faktiliselt teostatud tööde maht 0,0 jm, mille põhjuseks on teostatud tööde kvaliteet, mis ei vasta ehitusnõuetele, ja tööde teostamise meetod, mis ei vasta skeemile ega töökirjeldusele. Ekspertiisiakti kohaselt on tööd teostatud vana vuugi peale mastiksi määrimise teel ning enne mastiksi peale panekut ei ole teostatud pindade puhastamist ja kruntimist. Samuti nähtub aktist, et tööde maksumuseks saab olla 0 eurot. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiakti õigsuses. Riiklikult tunnustatud ekspert TS poolt koostatud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt ei ole töövõtulepingute alusel korrektselt teostatud vuuke ning seega vuukide renoveerimistööde summaarseks koguseks on 0 jm ning tööd ei vasta lepingu osaks olnud skeemile ega kirjeldusele (t IV kd lk 78-82). Samuti on ekspertiisi kohaselt teostatud tööde väärtus 0 eurot. Seega on ekspertiisiaktidega tõendatud, et töövõtja korrektselt vuuke ei renoveerinud, mistõttu on teostatud tööde väärtus 0 eurot. Seega on hagejal tekkinud kahju 55 060.16 eurot, s.o summa, mis faktiliselt tasuti faktiliselt töövõtjale, ulatuses.
36.Kohtu poolt eelnevalt tõendatuks loetud kostja rikkumised on tekitanud hagejale kahju 55 060.16 eurot. Hageja vara on vähenenud nimetatud summa ulatuses samaväärset majanduslikku vastusooritust saamata. Hageja on saanud vastu üksnes väärtusetud tööd. Kostja ei ole lepingupartneri valikul ja töövõtulepingute sõlmimisel järginud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatavat hoolsust. Kostja valis konkureerivaid hinnapakkumusi võtmata lepingupartneriks Salenta Eesti OÜ (kustutatud), kellele tasus turuhinnast 4 korda kallimat tasu. Samuti tegutses kostja töid vastu võttes ja nende eest tasu väljamaksmist korraldades informeerimatult, allkirjastades vastuolulisi dokumente ning tasudes lepingutes märgitust rohkem. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja üldkoosolek ei olnud nendeks töödeks rahalisi vahendeid ette näinud ning üheksa lepingu puhul puudus hageja üldkoosoleku otsus.
37.Hoolsuskohustuse rikkumine ja hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks hageja vara vähenenud. Kohus on 06.12.2017 kirjas selgitanud, et kostjal on võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja ei ole kohtule nimetatud asjaolusid välja toonud ega täiendavalt tõendeid esitanud.
38.Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mh tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lõikega 5. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Selle kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-14, punkt 12; nr 3-2-1133-15, punkt 16). Antud juhul on ühistu sattunud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse seisukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Asjas tehtud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt oli teostatud tööde väärtus 0 eurot ning ekspert on leidnud, et pigem tekib järgmisel töövõtjal lisakulu ebakorrektselt paigaldatud mastiksi eemaldamiseks (t IV kd lk 81). Seega on tõendatud, et hageja ei ole antud juhul kasu saanud ning kahjust ei ole võimalik kasu maha arvata.
39.Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejal ei ole tema vastu õigust nõuet esitada. 04.06.2014 üldkoosoleku otsusega otsustati esitada nõue kostja vastu seoses Salenta
Eesti OÜ-ga (kustutatud) töövõtulepingute sõlmimisega ja tehtud väljamaksetega (t I kd lk 181-183). Kuna alates 04.06.2014 ei olnud kostja enam hageja juhatuse liige, ei pidanud üldkoosolek MTÜS § 19 lõike 1 punkti 4 alusel eraldi otsustama õigusvaidluse pidamist kostjaga kui juhatuse liikmega. Samuti ei ole kostja selgitused selle kohta, et tema vastu kohtusse nõude esitamine oli initsieeritud kostja asemel juhatuse esimeheks valitud JJ poolt, asjakohased ning kohus jättis nimetatud väited tähelepanuta. 29.10.2014 üldkoosoleku protokolli (t I kd lk 183) punktis 5.2 otsustati: „Esitada nõue KÜ juhatuse liikme YY vastu seoses KÜ nimel Salenta Eesti OÜ-ga töövõtulepingute sõlmimise ja Salenta Eesti OÜ-le tehtud väljamaksetega. Nimetatud nõude esitamiseks määrata KÜ esindajaks TT.“ Seega on hagi esitatud tuginedes üldkoosoleku otsusele, mitte ühe liikme otsusele.
40.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja oleks pidanud teavitama puudustest kõigepealt töövõtjat, andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja siis kasutama teisi õiguskaitsevahendeid, nt nõudma kahju hüvitamist. Kostja nimetatud vastuväitest tulenevalt tuleb kohtul hinnata ega ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 alusel. Puuduvad andmed, et töövõtjal oleks olnud vara, millele sissenõuet pöörata. Hageja on tõendanud Salenta Eesti OÜ-l (kustutatud) kinnisasjade puudumist (t I kd lk 120). Kostja ei ole esitanud tõendeid muu vara olemasolu kohta töövõtjal. Salenta Eesti OÜ (kustutatud) ei ole enne registrist kustutamist esitanud registripidajale majandusaasta aruannet, mistõttu on tehtud talle hoiatamismäärus registrist kustutamiseks (t I kd lk 121). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja üritanud töövõtja Salenta Eesti OÜ (kustutatud) poole pöörduda, kuid töövõtja ei ole kättesaadav – töövõtja aadressile 25.02.2014 saadetud tähtkiri tagastati (t I kd lk 122124). Kostja ei ole menetluses edastanud ka Salenta Eesti OÜ (kustutatud) toimivaid kontakte ja kohus on pidanud kolmanda isikuna kaasamise avalduse kätte toimetama avalikult. Ainsaks juhatuse liikmeks oli töövõtjal GG, kes ei ela Eestis (t I kd lk 115). Samuti nähtub asja materjalidest, et töövõtja on esitanud töövõtulepingute alusel arveid käibemaksuta. Hagejaga tehtud tehingud pidid töövõtjale kaasa tooma aga käibemaksukohustuse vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 19 lõikele 1. Seega on usutav, et Salenta Eesti OÜ (kustutatud) ei deklareerinud ega maksnud käibemaksu. Nendest asjaoludest tulenevalt ei ole alust eeldada, et Salenta Eesti OÜ (kustutatud) oleks suutnud hüvitada hagejale kahju ning töövõtja vastu nõude esitamine ei oleks vähendanud hagejal kahju.
41.Samuti ei ole kostja selgitanud, millise konkreetse nõude oleks hageja saanud Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu esitada. Kohus leidis, et hageja ja Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vahelises õigussuhtes ei saa kahjuna käsitleda hageja poolt Salenta Eesti OÜ-le (kustutatud) väljamakstud kõiki summasid. Hageja kahjunõue Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu saaks seisneda üksnes parandustööde maksumuse hüvitamises. Parandustööde maksumus ei saa olla suurem kui tööde turuväärtus. Kohus on eelnevalt leidnud, et tööde turuhinnaks oli 11.93 eurot 1 jm kohta. 1079 jm vuukide renoveerimistööde turuhind oli seega 12 872.47 eurot. Seega ei saa hageja kahjunõue töövõtja vastu olla suurem kui 12 872.47 eurot, milline summa kuuluks maksmisele professionaalsele töövõtjale tööde parandamise (mis antud juhul seisneks tööde täies ulatuses uuesti tegemises) eest. VÕS § 139 lõiked 1 ja 2 käsitlevad üksnes kahjuhüvitise vähendamist, mitte ei ole aluseks nõude kogu ulatuses rahuldamata jätmisele. Kuna hageja nõue Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu võib olla maksimaalselt 12 872.47 eurot, siis hageja ja kostja vahelises õigussuhtes saab vaielda hüvitise vähendamise üle mitte rohkem kui selle summa ulatuses. Samas ei ole kostja
asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et hagejal oleks võimalik saada reaalselt kahjuhüvitist Salenta Eesti OÜ (kustutatud) käest, välja toonud ega esitanud. Kostja on hageja nimel väärtusetud tööd vastu võtnud ning allkirjastanud puudulikke dokumente, mistõttu oleks olnud ka kaheldav kahju hüvitamise nõude perspektiivikus töövõtja vastu. Kohus selgitas täiendavalt, et kuna kostja võttis vastu nõuetele mittevastavad tööd, pani ta sellega ühtlasi tellijale tõendamiskoormuse võimalikus vaidluses töövõtjaga. Kui kostja oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest, oleks Salenta Eesti OÜ (kustutatud) pidanud VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 alusel ei ole antud juhul seega põhjendatud.
42.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi põhinõude osas on põhjendatud. Kostja on rikkunud hoolsuskohustust, rikkumine ei ole olnud vabandatav ning kostja vastutab 59 547.56 euro kahju tekkimise eest.
43.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus viitas VÕS § 101 lõike 1 punktile 6, § 113 lõikele 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367. Eeltoodu alusel kuulub hageja taotluse alusel kostjalt väljamõistmisele viivis alates 03.10.2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
44.Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista 55 060.16 eurot. Samuti tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis põhinõudelt alates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
45.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
46.19.07.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kaebuses esitas kostja ka taotluse kordusekspertiisi määramiseks ja uue tõendi vastuvõtmiseks.
47.Seoses otsuse punktidega 9 ja 16 märgib kostja, et on korduvalt selgitanud, et täiendavate tööde tegemise vajadus selgus vahetult tööde tegemisel, st töövõtja teavitas juhatust tööde tegemisel avastatud remonti nõudvatest vuukidest, milliste remonti tellitud ei olnud, juhatus aga andis nõusoleku ja tellis täiendavad tööd lisaks kirjalike lepingutega kokkulepitutele. Suulise töövõtulepingu sõlmimine ei ole keelatud. Seega suurenes ka vastuvõetud tööde maht võrreldes sellega, milles lepiti kokku algsetes töövõtulepingutes. Juhatusel puudus alus ja õigus täiendavate tööde eest tasumata jätmiseks. Seega olid juhatuse toimingud täiendavate tööde tellimisel suunatud elamu säilitamisele, vastavuses hageja huvidega ning üldkoosolekute poolt vuukide remondiks kinnitatud kulude piires.
48.Otsuse samas punktis toodud kahju suuruse arvestus on ebaselge – ei ole arusaadav, kust tuleneb kohtu järeldus enammaksetega tekitatud kahju suurusest 4834 eurot. Kostja on maakohtu menetluses esitanud selgitused seoses väidetavalt enammakstud summadega. Kostja jääb nende juurde. Samuti on kostja selgitanud, et arvestades tööde tegelikku mahtu, on 1 jm maksumuseks 48.47 eurot. Seega ei ole õige kohtu arvestus kahju suuruse kohta lähtuvalt hinnast 51.03 eurot.
49.Otsuse punktis 10 täitedokumentatsiooni puudumisega seonduvad kohtu põhjendused ei põhine tõenditel ega ole põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Seadus ei sätesta täitedokumentatsiooni kohustuslikku vormi kõne all olevate tööde puhul. Esitatud tööde üleandmise dokumentides on kajastatud täpselt, milliste konkreetsete korterite puhul ning mis ulatuses tööd on tehtud. Otsuses on vastuvõetud tööde maht määratud kindlaks nimelt tööde vastuvõtu dokumentide põhjal ning lähtuvalt sellest on tehtud järeldus ka nende eest tasumisele kuuluvast tasust. Seega ei ole õige ning on vastuolus kohtu enda tuvastatuga väide, et täitedokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole aru saada, millise töövõtulepingu alusel milliseid vuuke on renoveeritud.
50.Ka ei ole hoolsuskohustuse rikkumiseks see, et töövõtulepingud ei näe ette tööde üleandmise-vastuvõtmise korda ega täitedokumentatsiooni, kuna nende tingimuste kohustuslikkust seadus ette ei näe. Vastavate kokkulepete puudumine lepingutes ei ole ka kahju tekitamisega põhjuslikus seoses, kuna ei ole tõendatud ega isegi hagi alusena nimetatud, et sellega oleks tekitatud hagejale tegelik kahju. Kohus on ise leidnud, et ei ole tõendatud, et üksnes keeleliselt ebakorrektsete dokumentide vormistamisega seoses oleks hagejale kahju tekkinud. Sel moel ei saa otsuse punktis 10 sisalduvad järeldused olla aluseks hagi rahuldamiseks. Eeltoodud osas on otsus seega vastuoluline.
51.Otsuse punktis 11 ei ole selge, mil moel peaks kostja tõendama tööde visuaalse ülevaatamise väidet. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei loe usaldusväärseks kostja poolt menetluses korduvalt antud ega ka teise juhatuse liikme VV selgitusi selle kohta, et ülevaatust teostasid ka teised juhatuse liikmed, mida tõendatakse mh teiste liikmete allkirjadega vastuvõtuaktidel. Kui kohus ei pidanud kõnealuse asjaolu tõendamist piisavaks ning luges seda asjaolu oluliseks, pidanuks ta kostjale selgitama asjaolu täiendava tõendamise vajadust.
52.Seoses tööde turuhinnast kõrgema maksumusega ei ole kohus selgitanud, millistes piirides oleks õigustatud tööde tellimine kallimalt turuhinnast, piirdudes vaid väitega, et neljakordselt kallim ei ole õigustatud. Sel moel ei ole kohus andnud hinnangut tähtsust omavatele tõenditele (eksperdi seletus ning kostja kirjalikud tõendid). Kohus ei ole andnud hinnangut ka kostja väitele, et kasutatud mastiksi kõrge kvaliteedi tõttu langeb hagejal pikaks ajaks ära vajadus samade tööde tegemiseks, millega säästetakse edaspidi hageja rahalisi vahendeid kvaliteetse töö kõrgema hinnaga tegemise arvelt.
53.Ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et küsitud oleks konkureerivaid hinnapakkumisi teistelt firmadelt või et ükski teine firma ei oleks olnud nõus töid teostama. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et juhatuse 11.01.2012 koosolekul otsustati, et kõige sobivamaks on firma Ekovuuk pakkumine. Selle tõendiga lükatakse ümber kohtu järeldus, et Ekovuugilt ega teistelt firmadelt ei olnud pakkumisi küsitud. 09.07.2012 otsustas juhatus saata nimetatud firmale päringu selle kohta, millal nad saavad tööd alustada. Samal koosolekul otsustati, et juhul kui Ekovuuk ei kinnita töövõtu vastuvõtmist, pakkuda töövõttu järgmisele firmale Fiksatol, kelle hinnapakkumine oli teine peale Ekovuuki. Kuna Ekovuuk on vastanud, et erinevatel põhjustel ei ole ta suuteline töid teostama, pakuti tööd 15.08.2012 Fiksatolile. Seda tõendit arvestas ning hindas kohus vaid osaliselt ja vääralt – ainsa kostja esitatud keeldumise tõendina. Asjaolu, et 15.08.2012 kirjas Ekovuugi keeldumine tuuakse esile Fiksatolile töö pakkumise kontekstis, kellele kiri oligi
adresseeritud, jätab kohus tähelepanuta. Tõendi esitas kostja aga just teiste töövõtjatega lepingute sõlmimise katsete põhistamiseks. Hageja nendele tõenditele vastuväidet ei esitanud. Seega on kostja esitatuga tõendatud töövõtu pakkumine vähemalt kolmele firmale: Ekovuugile, Fiksatolile ning Salenta Eesti OÜ-le. Üksnes need asjaolud, et enne Salenta Eesti OÜ-le tööde ülesandeks tegemist küsiti pakkumisi teistelt firmadelt, kellega sõlmida lepinguid ei õnnestunud, ning arvestades ka Salenta Eesti OÜ poolt varem teostatud tööde suhtes pretensioonide puudumist, oli selle firmaga töövõtulepingute sõlmimine igati õigustatud (ka ilma hädavajaliku olukorra esinemiseta). Hädavajaliku olukorra tõendamatuse suhtes märgib kostja siiski, et tegemist on üldteadaoleva asjaoluga, et kõne all olevate tööde tegemise hooajaks on suve aeg, mistõttu seoses sügise saabumisega tuli juhatusel kiirendada tööde tegemist, vastavate lepingute sõlmimist. Põhjendamatu on otsusest tulenev etteheide tegevusetuses töövõtja otsimisel, kuna tulenevalt esitatud juhatuse protokollidest küsiti hinnapakkumisi veel enne 2012.a jaanuari, kuna juhatuse 11.01.2012 koosolekul toimus juba nende põhjal töövõtja valimine.
54.Väärad ning vastuolus tõenditega on kohtu etteheited tööde tellimisele ning nende eest tasumisele olukorras, kus hageja üldkoosolek ei olnud nendeks töödeks rahalisi vahendeid ette näinud. Hageja 2012.a majandusaasta aruande kohaselt teostati 2011.a vuukide remont summale 4498 eurot ning aastaks 2013 on planeeritud vuukide remont summale orienteeruvalt 55 000 eurot. Seega vastupidiselt kohtu poolt tuvastatule on üldkoosolek kinnitanud kulud vuukide remondiks 2013.a. Asjaolu, et üldkoosolek ei ole kinnitanud, millise ühikuhinnaga või mitu meetrit vuuke remonditi või kavandati remontida, ei tee mainitud otsust kehtetuks või tühiseks, kuna selliste tingimuste üldkoosoleku poolt kinnitamise vajadus ei tulene seadusest. Need tingimused sätestatakse juhatuse poolt üldkoosoleku otsuse alusel remondi teostamise kohta ning üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve raames sõlmitavates töövõtulepingutes. Ka ei ole selliste tingimuste üldkoosolekute poolt kinnitamine tavapärane ega reeglina ka võimalik, kuna nagu nt arutataval juhul, tööde lõpliku mahu kindlakstegemine selgub vahetult tööde tegemisel. Samuti ei põhine tõenditel kohtu väide selle kohta, et kostja ei täpsustanud, millisest aruande osast või lisast võiks midagi tuleneda. Iga menetlusse esitatud aruande puhul on kostja viidanud toimiku leheküljele, kus on kajastatud kostja väiteid tõendavad andmed. Samas punktis viitas kohus 04.06.2014 üldkoosoleku otsusele, millega kutsuti kostja juhatusest tagasi, et üldkoosolek ei kiitnud heaks kostja tegevust töövõtjale tasu tasumisel. Kohtu käsitlus ei põhine otsuse sisul. Koosolek on otsustanud esitada kostja vastu nõude seoses tööde väidetavate puudustega, mitte aga seoses kostja poolt tööde omavolilise tellimisega.
55.Samuti on väär ning põhineb tõendite (majandusaastate aruannete ning üldkoosoleku otsuste) valel hinnangul kohtu käsitlus, mille kohaselt on kostja rikkunud hoolsuskohustust sellega, et sõlmis üheksa töövõtulepingut üldkoosoleku otsuseta. Nagu eelnevalt märgitud, on menetlusse esitatud hageja majandusaastate aruanded, millistest tulenevalt on üldkoosolekud kinnitanud nii vuukide remondi tegemise kui eelarve nende tööde tegemiseks, mille piires tegutseski juhatus töövõtulepingute sõlmimisel. Sellises olukorras ei oma tähtsust, mitu lepingut oli sõlmitud üldkoosolekute otsuste täitmiseks. Oluline on, et tööd oleks tehtud ning selle üldise summa piires, mille üldkoosolek on kinnitanud.
56.Kostja ekspertiisi läbiviimisele kaasamata jätmine on, arvestades ekspertiisi järelduste erilist tähtsust käesolevas asjas, poolte võrdsuse põhimõtte jäme rikkumine, mis annab
aluse vastava ekspertiisi põhjal tehtud otsuse tühistamiseks. Isegi peale ekspertiisiakti menetlusse esitamist kostja poolt eksperdile viimase järelduse ebaõigsusele viitavate lühikeste seletuste andmist keeldus ekspert kostjalt seletuste saamisest. Ekspertiis on niivõrd puudulik ning vastuoluline, et sel põhinev otsus ei saa olla õige, kuna üksnes hageja ebaõigete seletuste ning andmete põhjal ilma objekti nõuetekohase uurimiseta tehtud eksperdi järeldusi ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina.
57.Otsuse punktis 22 ei pidanud kohus perspektiivikaks töövõtja vastu nõude esitamist, kuna töövõtjal puudub kinnisvara ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Need asjaolud ei välista töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenevate nõuete esitamist, mh tööde parandamise nõude esitamist. Ajal, mil tekkisid kahtlused töövõtu nõuetekohases täitmises, töövõtja äriregistrist kustutatud ei olnud ning tegutses Eesti ehitusturul. Hageja poolt töövõtjale saadetud nõude tagastamine ei tõenda nõude kättetoimetamise võimatust, kuna nii kirjas kui ümbrikul, milles kiri saadeti, oli näidatud registrisse ning töövõtulepingutesse kantust erinev aadress - "Narva mnt 5" asemel "Narva mnt 5a". Mis puudutab võimatust töövõtjaga ühendust võtta, siis kostja on esitanud töövõtja kontaktandmed, sh töövõtja juhatuse liikme telefoninumbri ja eposti aadressi, millistel suhtles töövõtjaga nii kostja ise kui tema lepinguline esindaja ka kohtumenetluse ajal. Samuti on otsuses märgitud, et kostja ei selgitanud, millise konkreetse nõude oleks hageja saanud Salenta Eesti OÜ (kustutatud) vastu esitada. Sellist küsimust asja arutamisel ei tekkinud. Arvestades aga otsuses märgitut, seletab kostja, et kuivõrd hageja nõue põhineb töövõtja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisel, võis tellija valida lepinguliste kohustuste mittetäitmise juhuks seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid, sh nõuda lepingu täitmist, kahju hüvitamist jne.
58.Arvestades hageja poolt töövõtulepingute täitmisest saadud vastusooritust, milleks on vuukide kvaliteetne ning pikaks ajaks samade kulude tegemise vajadust vältiv remont, samuti hagejale kahju tekitamise tõendamatust, pannakse kaevatava otsusega täiesti alusetult ning vastuolus hea usuga kostja peale kõik kulud, mida peavad kandma kõik kaasomanikud ühise asja säilitamiseks. Nendest asjaoludest tulenevalt on vaidlustatav otsus kostja suhtes ebaõiglane. Kostja möönab, et ei ole toonud üksikasjaliselt esile kõiki varem esitatud vastuväiteid hagile, kuid juba vastates hagi terviktekstile 10.01.2018 menetlusdokumendis andis ta teada, et jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde. Seega pidanuks kohus neid ka arvestama vaidluse lahendamisel. Vastustaja seisukoht
59.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse käik
60.04.10.2018 määrusega rahuldas kohus apellandi lepingulise esindaja taotluse menetluse peatamiseks seoses esindatava surmaga ja peatas asja menetluse kuni apellandi esindajalt teate saamiseni pärandi vastuvõtmise kohta või pärandi vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumiseni. 20.11.2018 määrusega uuendas kohus menetluse ja lubas YY asemel menetlusse astuda tema pärijal XX-l. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
61.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab
hagi osaliselt ja määrab uuesti menetluskulude jaotuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
62.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni apellatsioonimenetluses lahendamata menetluslikud taotlused. Lahendamata on apellandi vastuväide kohtu 21.05.2019 määruse peale, millega kolleegium jättis rahuldamata apellandi taotluse apellatsioonimenetluses kordusekspertiisi määramiseks. Vastuväites jääb apellant taotluse juurde, kuid täiendavaid asjaolusid selle põhjendamiseks ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et lahendas taotluse kooskõlas kehtiva menetlusõigusega ja konkreetse vaidluse tehioludega ega näe alust oma otsustuse muutmiseks. Apellandi vastuväide jääb rahuldamata.
63.Järgnevalt analüüsib kolleegium vaidlustatud otsust kostja apellatsioonkaebuses määratud piiride alusel (TsMS § 651 lõige1). Kostjana peab kolleegium käesolevas lahendis silmas YY. Kostja ei ole vaidlustanud ja kolleegium nõustub maakohtu poolt kohaldatud materiaalõiguse (kehtinud KÜS-i redaktsioon, MTÜS, VÕS) valikuga. Puudub vaidlus, et YY näol oli tegemist hageja juhatuse ühe liikmega, kes perioodil augustist 2012 kuni maini 2013 sõlmis kas siis üksi või koos teiste hageja juhatuse liikmetega hageja kui tellija esindajana töövõtulepingud Salenta Eesti OÜ-ga hageja majandamisel oleva korterelamu asukohaga Linnamäe tee 11, Tallinnas vuukide renoveerimiseks, võttis tööd vastu ja korraldas töövõtjale tasu väljamaksmise. Maakohus tuvastas õigesti lepingud, mille sõlmimise ja täitmisega seonduvaid asjaolusid hageja kostjale ette heidab. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud otsuse põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Lisaks võtab kolleegium asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu poolt tuvastatud elulised või õiguslikud asjaolud, mis maakohus tuvastas ja millega kolleegium nõustub: töövõtjaks oli juriidiline isik, kes võis selliseid töid teha; tellija juhatuse liikme rikkumiseks ei saa lugeda lepingutesse tagatiste märkimata jätmist, ettemaksu tasumist, omanikujärelevalve korraldamata jätmist ja lepingutes kvaliteedinõuete kokku leppimata jätmist. Samuti, et üksnes keeleliselt ebakorrektsed lepingudokumendid ei saanud hagejale kahju tekitada ning et kostja vastu kahju hüvitamise hagi esitamise õigus ei sõltunud hageja 04.06.2014 üldkoosoleku otsustest.
64.Maakohus tuvastas järgmised hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumised kostja poolt: 1) kostja ei küsinud konkureerivaid hinnapakkumisi ja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt; 2) kostja jättis lepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme); 3) kostja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu; 4) kostja rikkus hageja põhikirja punkti 8.19, kuna tegi tehingud suuremas summas kui KÜ üldkoosoleku poolt oli vastavaks majandusaastaks ette nähtud. Kolleegium nõustub maakohtuga täielikult punktides 3 ja 4 kirjeldatud rikkumiste osas, osaliselt punktis 1 kirjeldatud rikkumise osas, kuid ei nõustu punktis 2 kirjeldatu kostja rikkumisena tuvastamisega. Kolleegium jõudis sellistele järeldustele järgnevatel põhjendustel.
65.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on osaliselt põhjendatud kostja väited, et maakohus hindas ebaõigesti kogutud tõendeid, kui asus seisukohale, et küsitud ei olnud konkureerivaid hinnapakkumisi. Maakohus on ise viidanud hageja juhatuse 11.01.2012 koosoleku protokollile (t III kd lk 13), millest nähtuvalt oli juhatus eelnevalt tegelenud vuukide remondiks hinnapakkumiste saamisega, kuna koosolekul
valiti sobivaimaks firma Ekovuuk pakkumine. Maakohus jättis tähelepanuta juhatuse 09.07.2012 koosoleku protokolli (t III kd lk 14), mille punktist nähtub, et pool aastat hiljem oli Ekovuugi pakkumine juhatuse jaoks veel jõus ning tehti otsus pöörduda pakkuja poole tööde alustamiseks, samas juhul, kui vaja, pöörduda paremuselt teise pakkumise teinud Fiksatol OÜ poole. Seega saab lugeda tõendatuks, et juhatus oli võtnud elamu vuukide remontimiseks pakkumisi ka enne Salenta Eesti OÜ poole pöördumist. Kolleegium on seisukohal, et juhatuse 15.08.2012 e-kirjaga Fiksatol OÜle (t III kd lk 11), milles kostja teatas, et ühistu planeeris vuukide osalise remondi ja pakkus seda ka firmale Ekovuuk, kuid kuna nendel on probleeme, siis küsis, kas „... võtame selle töö (ikka sellel aastal) ette“, saab lugeda tõendatuks, et parima pakkumise teinud äriühing tööd tegema ei asunud. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud, et Ekovuugilt oleks pakkumist küsitud või et nimetatud firma oleks tööde tegemisest loobunud. Küll aga ei ole tõendeid selle kohta, millisel põhjusel ei nõustunud töid tegema paremuselt teine pakkuja Fiksatol OÜ ning millistel kaalutlustel otsustas juhatus 30.08.2012 koosolekul (protokoll t II kd lk 42) võtta pakkumine ja sõlmida leping Salenta Eesti OÜ-ga. Kostja ja teise tolleaegse KÜ juhatuse liikme VV seletused ei ole TsMS § 229 lõike 1 alusel kohaseks tõendiks hagimenetluses. Tõendamiskoormust selgitas kostjale mh ringkonnakohus 07.12.2015 otsuses.
66.Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et vaidlusalused tööd olid tellitud turuhinnast 4 korda kallimalt ning et kostja esiletoodud sellist käitumist põhjendavad asjaolud tõendamist ei leidnud. Maakohus tuvastas, et arvestades kirjalikes lepingudokumentides tellitud tööde mahtu, oli tasuks 48.30 eurot 1 jm eest, kuid faktiliselt maksti töövõtjale 1 jm eest 51.03 eurot, samas oli sellise töö turuhind tol ajal keskmiselt 11.93 eurot 1 jm eest. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lõige 6) ega pea vajalikuks neid korrata. Kostja ei vaidlusta kaebuses maakohtu väidet, et ta ise kinnitas kohtumenetluses, et turuhinnaks oli sellistel töödel 12.00 kuni 14.00 eurot 1 jm eest. Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et mastiksit Geocel 2300 kasutades oligi vuukide remonditööde turuhinnaks (keskmiseks kohalikuks hinnaks) aastatel 2012-2013 42.71 kuni 49.00 eurot 1 jm eest, nagu nähtub Salenta Eesti OÜ pakkumistest (dokumendid nimetusega „HINDAMA“; t I kd lk 35, 38, 43, 46, 49, 52, 55, 58, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 75, 78). Hageja esitatud tõenditest (nt pakkumine t II kd lk 132) nähtub, et tavapäraselt sisaldas tööde hind mh materjalide maksumust. Salenta Eesti OÜ pakkumistest nähtub, et materjali maksumus lisandus tööde hinnale. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et mastiksit Geocel 2300 kasutades oligi tavapärane, et turuhinnale lisandus materjali maksumus. Ka hageja poolt tellitud asjatundja arvamuse (t lk I kd lk 129-143) kohaselt oli vastavalt Salenta Eesti OÜ poolt esitatud skeemile ja kirjeldusele tehtava töö turumaksumuseks aastatel 2012-2013 10.00 kuni 15.00 eurot 1 jm eest.
67.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja väide vajadusest tellida vaidlusalused tööd kiiresti oli tingitud hädaolukorrast (vajadusest tagada elamu säilimine) on tõendamata. Kostja tõi maakohtus välja, et remonditud vuugid olid avariilised (nt t II kd lk 13), kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja maakohtus väidet, et üldteadaolev on asjaolu, et vuukide remonditööde tegemise hooajaks on suveaeg. Sellise väite esitamine alles apellatsioonkaebuses ilma, et põhjendataks mõjuvat põhjust, miks väidet ei olnud võimalik esitada maakohtus, ei ole lubatud ja kolleegium jätab selle tähelepanuta (TsMS § 652 lõike 3 punkt 2, lõige 4). Samas lisab kolleegium, et kostja väited hädaolukorra kohta augustis 2012 on vastuolus ka tsiviilasjas tõendamist leidnud järgmiste eluliste asjaoludega: pakkumisi
oli vuukide remondiks hakanud juhatus võtma juba enne 11.01.2012 (tõendatud juhatuse protokolli punktis 1 tehtud otsustusega valida vuukide remondiks sobivamaks hinnapakkumiseks firma Ekovuuk; t lk III kd lk 13); järgmine pöördumine Ekovuuki poole otsustati teha 09.07.2012 koosolekul ja pöördumise Fiksatolile tegi kostja alles 15.08.2012 (samas lk 14, 11); lepingudokumentidest nähtuvalt teostas Salenta Eesti OÜ faktiliselt töid sügis/talvisel perioodil (septembris, veebruaris, märtsis). Eeltoodud asjaolud tõendavad, et hageja juhatus tegeles vuukide remondi küsimusega vähemalt 8 kuud enne, kui esimene leping Salenta Eesti OÜ-ga sõlmiti, ning töid teostati tegelikkuses ka talvisel perioodil, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et avariilisid vuugid ohustasid elamu säilimist ja et vuukide remonditöid sai teha vaid suvel. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja juhatus, sh kostja, tellis õigustamatult vaidlusalused remonditööd oluliselt kallimalt turuhinnast ja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust.
68.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust mh sellega, et jättis töövõtulepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme). Selles osas rikkus maakohus otsuse vormistamisel TsMS § 438 lõiget 1. Maakohus ei ole viidanud õigusakti(de)le, millest töövõtulepingujärgsele tellijale kirjeldatud kohustus tuleneb. Maakohus tuvastas eelnevalt, et vuukide renoveerimine ei olnud tol ajal kehtinud EhS mõttes ehitamine. Seega tellija kohustused sellest õigusaktist tuleneda ei saanud. VÕS-i töövõtulepingu regulatsioonist tulenevad tellija põhikohustustena tasu maksmine töövõtjale (§ 635 lõige 1), samuti valmis töö vastuvõtmine (§ 638). Seadus ei sätesta, milliseid dokumente tellija ja töövõtja peavad vastuvõtmisel vormistama. Tavapäraselt vormistatakse tööde vastuvõtmisel kirjalikult aktid. Kuigi maakohus on asjakohaselt märkinud, et tellija ja töövõtja poolt allkirjastatud dokumendid ei ole üheselt arusaadavad, on neist siiski võimalik tuvastada tööde maht (vuukide pikkused seostatuna konkreetsete korteritega), mille tellija vastu võttis ja mille eest töövõtjale tasus. Seega ei saa nõustuda hagejaga, et juhatuse liige jättis töövõtulepingutes kokku leppimata tööde vastuvõtmise korra ja millise täitedokumentatsiooni peab töövõtja tellijale andma ega nõudnud tööde vastuvõtmisel täitedokumentatsiooni (dokumente, skeeme).
69.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb ka selles, et ta võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud, kusjuures välja maksti ka rohkem, kui kostja töid vastu võttis. Maakohus on otsuse põhjenduste punktis 9 tuvastanud, et lepingutest nähtuvalt tellis hageja töövõtjalt töid 869 jm tasuga 41 970.73 eurot; kostja võttis hageja nimel vastu töid 1079 jm, mille tasuks nõudis töövõtja 53 078.65 eurot; kostja organiseeris töövõtjale väljamakseid kokku 55 060.16 eurot. Nende arvude aritmeetilist arvestust ei ole kostja vaidlustanud, kuid väidab, et tema jaoks on ebaselge kohtu tuvastatud enammakstud summa 4834 euro kujunemine. Vaidlustatud otsuse punktist 9 nähtuvalt on tegemist 28.02.2013 lepingu alusel vastuvõetust enammakstud 2041 euro ja 22.03.2013 lepingu alusel vastuvõetust enammakstud 2793 euro summaga. Tõendamata on kostja väited, et tööde tegemise ajal selgus täiendavate tööde tegemise vajadus, millest töövõtja juhatust teavitas ja juhatus tellis täiendavad tööd. Kostja seletus, mis ei ole antud vande all, TsMS § 229 lõike 1 kohaselt tõendiks ei ole. Kolleegium märgib, et kohtule jääb arusaamatuks peale maakohtu 01.04.2015 määrust kostja passiivsus töövõtja faktilisel kaasamisel (nt töödejuhataja või juhatuse liikme tunnistajana) menetlusse ja seda olukorras, kus kostja korduvalt väitis, et tal on
töövõtjaga kontakt ja kostja lepingulise esindaja teatas kohtule kontaktist juriidilise isikuga (t I kd lk 172; III kd lk 77; II kd lk 47, 77). Samas on menetlusosalise õigus otsustada hagimenetluses, milliseid asjaolusid ta esitab ja milliste tõenditega neid tõendab (TsMS § 5 lõike 2 teine lause).
70.Kolleegium nõustub osaliselt maakohtu põhjendustega punktis 13, kus kohus analüüsis kostja poolt hageja põhikirja punkti 8.19 väidetavat rikkumist. Kolleegium möönab, et maakohus eksis, kui väitis, et kostja ei täpsustanud maakohtus, millisest majandusaastate aruannete osast või lisast tulenes kostja vastuväide, et ühistu liikmete üldkoosolekud olid vuukide renoveerimiseks näinud ette kulutuste summad. Vastavad viited sisalduvad kostja 17.05.2018 menetlusdokumendis (t IV kd lk 173). Samas ei muuda kirjeldatud ebatäpsus maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks. Hageja tõi esile, et liikmete üldkoosolek ei näinud ette kulutusi vuukide renoveerimiseks 2012. ja 2013.a. Kostja vastupidist tõendavaid üldkoosolekute otsuseid ei esitanud ega taotlenud nende väljanõudmist hagejalt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldkoosoleku poolt heakskiidetud majandusaastate aruannete tegevusaruannete osas märgitud orienteeruva (kavandatud) kulu suurust ei saa võrdsustada üldkoosoleku poolt vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summaga. Vastavalt kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 15 lõikele 1 pidid korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavad tulud ja kulud olema kinnitatud üldkoosoleku poolt majandustegevuse aastakavas, mille projekt pidi olema juhatuse poolt antud igale ühistu liikmele tutvumiseks vähemalt 2 nädalat enne aastakava arutelu koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Vastavalt MTÜS § 36 lõikele 1 koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande, mille eesmärgiks on vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lõikele 1 anda õige ja õiglane ülevaade ühistu finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Vastavalt RPS § 24 lõikele 1 antakse majandusaasta aruande tegevusaruande osas ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Seega ei toimu majandusaasta aruande kinnitamisel majanduskulude sisulist arutelu ega planeerimist ja tegevusaruanne kajastab juhatuse nägemust ühistu olevikust ja eeldatavast arengust. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu vaidlusaluste lepingute ja/või raha kulutuste heakskiitu üldkoosoleku poolt tagantjärgi. Asjaolu, et osad ühistu liikmed vuukide remondist teadsid, ei asenda ühistu üldkoosoleku kui kõrgeima organi otsust.
71.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas seega tuvastatud kostja poolt hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine järgmises: 1) kostja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt; 2) kostja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu; 3) kostja rikkus hageja põhikirja punkti 8.19, kuna tegi tehingud suuremas summas kui KÜ üldkoosoleku poolt oli vastavaks majandusaastaks ette nähtud.
72.Järgnevalt analüüsib kolleegium kaebuse alusel maakohtu põhjendusi rikkumiste tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja selle suuruse kohta. Maakohus tuvastas, et kostja põhjustas kohustuste rikkumise tagajärjel hagejale varalise kahju vara vähenemise tõttu 55 060.16 euro suuruses summas. Seega tuvastas maakohus, et kogu vuukide remondi eest Salenta Eesti OÜ-le väljamakstud rahasumma on põhjuslikus seoses kostja rikkumistega. Väljamakstud rahasumma suuruse osas vaidlus puudub. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et
tuvastamist leidnud kostja rikkumistega ei ole VÕS § 127 lõike 4 mõttes põhjuslikus seoses lepingute alusel väljamakstud rahasumma ulatuses, mis vastab sarnaste tööde tolleaegsele turuhinnale. Asjaolu, et tööd olid tehtud nii halva kvaliteediga, et 2 asjatundjat hindasid tehtu täies ulatuses ümbertegemist vajavaks, on töövõtja ebaprofessionaalse tegevuse tagajärjeks. Nimetatud asjaolu ei ole selle otseseks tagajärjeks, et kostja tellis tööd 4 korda turuhinnast kallimalt ja/või võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu ja/või rikkus hageja põhikirja punkti 8.19. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud tööde turuhinna arvestust vaidlustatud otsuse punktis 22, milleks kohus tuvastas 12 872.47 eurot. Tehtud tööde kvaliteedi tuvastamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab hagimenetluses reeglina kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja väited tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta on tõendatud 17.09.2014 asjatundja arvamusega ja 04.12.2017 ekspertiisiaktiga. Kostja nimetatud tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Kolleegium märgib, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamus on üks võimalikest tõenditest (TsMS § 229 lõige 2), mida sarnaselt muude tõendiliikidega on võimalik menetlusosalisel ümber lükata (TsMS § 232 lõige 2). Tööde turuhinda ületava summa 55 060.16–12 872.47=42 187.69 euro ulatuses nõustub kolleegium maakohtuga, et selles ulatuses tekkis kahju ühistule selle tagajärjel, et kostja tellis tööd oluliselt kallimalt turuhinnast ja võttis hageja nimel vastu rohkem töid kui lepingutega oli tellitud ja maksis välja rohkem raha kui lepingutes kokku lepitud ja rohkem, kui võttis töid vastu ja rikkus hageja põhikirja punkti 8.19. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et kostja ei tõendanud, et ta oleks täitnud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit selle summa ulatuses lepingute sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel. Samuti, et tõendatud ei ole hagejal kasu saamine, mis tuleks VÕS § 127 lõike 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata. Kostja väidet, et tänu Salenta Eesti OÜ tööle ei ole ühistul vaja pikka aega samadele vuukidele kulutusi teha, esitatud tõendid ei kinnita. Tõendatud on, et töövõtja ei teinud vuukide remonditöid vastavalt tema enda poolt esitatud skeemile ja töökirjeldusele (t I kd lk 116, 117-118; tõlge lk 119).
73.Vastuseks eelnevalt käsitlemata apellandi väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus kaalus võimalikku kannatanu osa kahju tekkimisel. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu lõppjäreldusega, kuid peab vajalikuks muuta põhjendusi. Maakohus leidis, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel puudub alus, kuna töövõtja vastu esitatav hagi ei oleks olnud tulemuslik, kuna töövõtjal ei olnud vara ja ta ei olnud kättesaadav. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui tuvastas, et 25.02.2014 tähtkiri oli hageja poolt saadetud töövõtja aadressil. Kirjast ja selle ümbriku koopiast nähtub saaja aadressiks Narva mnt 5a, Tallinnas. Samas hageja poolt esitatud väljatrükist äriregistri andmesüsteemist (t I kd lk 114-115) nähtub töövõtja registrijärgse aadressina Narva mnt 5, Tallinnas. Muid pöördumisi töövõtja poole, sh peale septembris 2014 saadud asjatundja kirjalikku arvamust, hageja ei väitnud ega tõendanud. Äriühing kustutati äriregistrist 19.11.2015 (t IV kd lk 28). Samuti nõustub kolleegium apellandiga, et hagejal oleks saanud töövõtja vastu olla lepingu täitmise (tööde parandamise) nõue või kahju hüvitamise nõue. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue oleks olnud olukorras, kui hageja oleks lasknud tööd ümber teha teisel töövõtjal, piiratud parandamistööde turuväärtusega, kuna ei saa eeldada, et hageja oleks teiselt ettevõtjalt tellinud ümbertegemise samuti oluliselt üle turuhinna. Kolleegium lisab, et
olukorras, kui tellija ei oleks saanud lepingute mittekohase täitmise tõttu VÕS § 77 lõike 1 kohast keskmise kvaliteediga asja, oleks tal olnud valida õiguskaitsevahendiks ka hinna alandamine ja nõuda ülemäära makstu tagastamist, kui töövõtja oleks keeldunud uue töö tegemisest (VÕS § 112, § 189 lõige 1, § 191 lõige 1, § 648). Sellisel juhul oleks tagastamisele kuuluva summa arvestamisel võetud arvesse ka tegelikult tasutud töö hind. Samas tuleb nõustuda maakohtuga, et töövõtja vastu rahalise nõude esitamine ei oleks olnud hageja jaoks tõenäoliselt lõpptulemusena positiivne, kuna hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine oleks ilmselt olnud enam kui problemaatiline töövõtjal sundtäitmises realiseeritava vara puudumise tõttu.
74.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele 42 187.69 euro suuruse kahjuhüvitise osas. Selles osas on tõendatud ka, et selline kahju pidi olema mõistlikule korteriühistu juhatuse liikmele lepingute sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja tõi ise maakohtus esile, et teadis tellitavate tööde turuhinda. Samuti pidi ta saama aru, et võttes vastu rohkem töid kui oli tellitud ja korraldades suurema tasu kui oli tellitud/vastuvõetud kokkulepitud tööde hind välja maksmise töövõtjale, tekib korteriühistule kahju.
75.Kolleegium kaalus asja ette valmistades võimalusi kohaldada hüvitise vähendamiseks VÕS § 140. Nimetatud sätet on kohtul võimalik kohaldada kostja taotluseta, kuid esiletoodud elulised asjaolud peavad andma kohtule veendumuse, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kolleegium on seisukohal, et tõendamist leidnud kahjuhüvitise 42 187.69 euro vähendamiseks VÕS § 140 alusel asjaolud puuduvad. Kostja ei toonud esile enda halba majanduslikku olukorda, hageja näol on tegemist korteriühinguga, mille rahalised vahendid tekivad korteriomanikest liikmete osamaksetest (põhikirja punkt 5.1; t I kd lk 25). Hageja tõi ringkonnakohtus esile, et kostja oli staažikas ühistu juhatuse liige (kokku üle 13a), kes pidi teadma, kuidas toimub korteriühistu juhtimine ja majandamine. Samuti, et kostja ei selgitanud maakohtus selgelt, miks ta eluliselt selliselt käitus, arvestades mh, et enamus lepinguid (välja arvatud esimene) oli sõlmitud kostja poolt ainuisikuliselt. Kolleegiumil tuleb hagejaga nõustuda, et kahjuhüvitise vähendamiseks elulised asjaolud tõendamist ei leidnud. Samas märgib kolleegium, et hageja väited kostja poolt isikliku kasu saamisest vaidlusaluste lepingute alusel, on paljasõnalised ning kohus jätab need tähelepanuta.
76.Ringkonnakohtu poolt käsitlemata, kuid vaidluse lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi käesolevas otsuses korrata (TsMS § 654 lõige 6).
77.Kuna väheneb kostjal väljamõistetav põhivõlg, tuleb uuesti arvestada ka hagetav seadusjärgne viivis. Vastavalt viivisekalkulaatorile (www.viivisekalkulaator.ee) on ringkonnakohtu otsuse päeva seisuga muutunud sissenõutavaks viivis perioodi eest alates hagi esitamisest 03.10.2014 summas 16 034.59 eurot (väljatrükk lisatud toimikusse).
78.Hagi rahuldamisel 77% ulatuses jäävad poolte menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.