Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
LINNAMÄE TEE 11 KORTERIÜHISTU hagi RR vastu kahju hüvitamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LINNAMÄE TEE 11 KORTERIÜHISTU apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
59 547.56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
16.11.2015 Hageja LINNAMÄE TEE 11 KORTERIÜHISTU (reg kood 80140838) esindaja, vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja RR (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Marina SimhesKazakova Kolmas isik I JA (ik XXXXXXXXXX) Kolmas isik II SV (ik XXXXXXXXXX) Kolmas isik III AN (ik XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2015 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule.
2.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt valiti kostja hageja juhatuse liikmeks korteriühistu 15.04.2009 üldkoosolekul ning kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt 04.06.2014 üldkoosolekul. Hagejat võis kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kostja sõlmis hageja nimel Salenta Eesti OÜ-ga (edaspidi Salenta) Linnamäe tee 11 elamu vuukide renoveerimiseks 10 töövõtulepingut, millega telliti renoveerimistöid kogupikkuses 869 meetrit kogumaksumusega 41 970,73 eurot. Kostja on Salenta töövõtulepingute alusel töid vastu võtnud kogupikkuses 1079 meetrit ning aktsepteerinud nende eest makstava tasu suurendamist kuni 53 078,65 eurot. Samas on kostja korraldanud Salentale töövõtulepingute alusel 55 060,16 euro väljamaksmise. Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hoolsuskohustust rikkus kostja sellega, et sõlmis hageja nimel töövõtulepingud isikuga, kes ei omanud õigust ega kogemust vastavaid töid teha; töövõtulepingutes ei nähtud ette hagejale mitte ühtegi tagatist juhuks, kui Salenta rikub töövõtulepinguid; töövõtulepingute järgi hageja pidi tegema Salentale ettemakseid, samas mingeid tagatisi hageja ei saanud; kostja võttis hageja nimel töid vastu rohkem ja maksis välja tasu suuremates summades, kui oli kokku lepitud; kostja jättis hageja nimel sõlmitud töövõtulepingutes kokku leppimata, millise täitedokumentatsiooni peab Salenta teostatud tööde kohta esitama, ega nõudnud Salentalt täitedokumentatsiooni esitamist ka tööde vastuvõtmisel; korraldas hageja nimel ja arvel ka lõppmaksete tegemise Salentale, ehkki vormistamata oli täitedokumentatsioon ja tööd olid nõuetekohaselt teostamata; jättis korraldamata omanikujärelevalve tööde teostamise üle; tellis tööd turuhinnast neli korda kallimalt; rikkus töövõtulepingute sõlmimisega hageja põhikirja punkti 8.19; allkirjastas hageja nimel arusaamatud dokumendid, mille ebaselguse tõttu on raske mõista, mida need kajastavad; ei teinud midagi olukorra lahendamiseks pärast seda, kui tuli ilmsiks, et Salenta on üksnes teeselnud tööde teostamist. Hageja on kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise tõttu jäänud ilma Salentale makstud summast 55 060,16 eurot. Hageja vara on nimetatud summa ulatuses vähenenud, kuna hageja poolt selle eest vastu saadud tööd on väärtusetud. OÜ Ehituskonsult Grupp hinnangul on faktiliselt teostatud tööde maht 0 m ja tööde maksumus 0 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 55 060,16 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kõik tööd vuukide renoveerimisel Salenta poolt olid teostatud nõuetekohaselt. Tööd võeti seadusega sätestatud korras vastu, teostatud töödes puuduseid tööde vastuvõtmisel ei avastatud ning pretensioone elanikelt, kelle avalduste alusel tööd teostati ei esitatud. Nii tööde teostamise fakt kui korteriühistu liikmete nõustumine tööde maksumusega on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmandate isikute seisukohad
3.Harju Maakohtu 01.04.2015 kohtumäärusega kaasatud iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel hagi suhtes seisukohti esitanud ei ole. Kolmas isik I on pidanud enda kaasamist põhjendamatuks, kolmas isik II on esitanud üldsõnalise seisukoha, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kolmas isik III ei ole seisukohta esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud mõistis kohus hagejalt välja 142 euro ulatuses. Kohus tuvastas, et kostja valiti hageja juhatuse liikmeks korteriühistu 15.04.2009 üldkoosolekul ning kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt 04.06.2014 üldkoosolekul. Hagejat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Pooled ei vaidle, et kostja sõlmis hageja nimel Salentaga Linnamäe tee 11 elamu vuukide renoveerimiseks töövõtulepingud 30.08.2012 34 meetri ulatuses maksumusega 1 452 eurot, 10.09.2012 44 meetri ulatuses maksumusega 1 879,24 eurot, 13.09.2012 19 meetri ulatuses maksumusega 811,49 eurot, 26.02.2013 70 meetri ulatuses maksumusega 3 430 eurot, 28.02.2013 80 meetri ulatuses maksumusega 3 920 eurot, 06.03.2013 85 meetri ulatuses maksumusega 4 165 eurot, 14.03.2013 200 meetri ulatuses maksumusega 9 800 eurot, 21.03.2013 52 meetri ulatuses maksumusega 2 548 eurot, 22.03.2013 187 meetri ulatuses maksumusega 9 163 eurot, 14.05.2013 98 meetri ulatuses maksumusega 4 802 eurot (I kd t.l. 33-61). Pooled ei vaidle, et Salenta Eesti OÜ-le on kostja on hageja nimel ja arvel korraldanud kokku 55 060,16 euro maksmise. Kohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosolek oli ette näinud ja heaks kiitnud nii vuukide renoveerimistööde tegemise kui nende eest maksmise majandusaastaaruannetes ettenähtud summades. Sellest tulenevalt ei rikkunud kostja korteriühistu põhikirja p 8.19. Vuukide renoveerimine ei olnud ehitustöö s.o. ehitamine töövõtulepingute sõlmimise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 2 mõttes. Töövõtulepingute sõlmimise ajal kehtinud ehitusseaduse kohaselt ei olnud vuukide renoveerimistööde tegemisel kohustust määrata omanikujärelevalvet. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada töövõtulepingu sõlmimist isikuga, kes on äsja asutatud minimaalse osakapitaliga. Asjaolu, et äriühing pole kantud majandustegevuse registrisse ei tähenda, et sellel ühingul poleks oskusi tööde tegemiseks ega keela temaga lepingut sõlmida. Töövõtulepingus tagatise kokkuleppimata jätmine ei saa olla juhatuse liikmele etteheidetav tegu. Asjaolu, et kostja korraldas hageja arvel ettemaksete tasumise Salentale kokku summas 21 538,70 eurot, mis on 973,04 eurot enam, kui kostja oli töövõtulepingutega võtnud kohustuseks, ei ole selline rikkumine, millega saaks kostjat lugeda oma hoolsuskohustust rikkunuks, sest töövõtulepingute töö vastuvõtmisel oleks tulnud hagejal tehtud tööde eest tasuda enam kui konkreetsel ajahetkel enamtasutud ettemaks 973.04. Iga töövõtulepingu lisas nähtub konkreetsete tööde tegemine korterite kaupa, seetõttu on aru saada missuguseid vuuke töövõtulepingute alusel pidi töövõtja renoveerima. Vaidlust ei ole, et tööd anti üle vastuvõtuaktide alusel, mistõttu pole tõendatud hageja väide, et töövõtulepingud ei näinud ette tööde üleandmise või vastuvõtmise korda. Kostjal polnud kohustust tööde vastuvõtmisel nõuda
täitedokumentatsiooni. Dokumentide vormistamata jätmisega sellisel moel nagu seda oleks tahtnud näha täna hageja ei ole kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kui kostja ei ole töövõtulepingutes hageja nimel kokku leppinud teostatava töö kvaliteedinõuetes, ei saa see iseenesest tekitada hagejale kahju, sest töövõtja peab igal juhul teostama töö kvaliteetselt. Kuna Salenta on esitanud tööde teostamiseks vuukide renoveerimise skeemi ja töökirjelduse, siis teadsid lepingu pooled, missuguseid töid töövõtulepingu alusel telliti. Kostja kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt 04.06.2014, kuid ekspertiisiakt, millega hageja soovib tõendada töövõtulepingu alusel tehtud tööde puudusi valmis 17.09.2014. Mõistlik ei ole ette heita kostjale olukorra lahendamata jätmist, millest ta ei olnud teadlik. Vaidlust ei ole, et kostja poole kostja juhatuse liikmeks oleku ajal keegi korteriomanikest kaebustega teostatud tööde väidetava mittenõuetekohase täitmisega ei olnud pöördunud, mistõttu ei olnud kostjal omakorda põhjust pöörduda töövõtja poole töös väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Ehituskonsult Grupp 17.09.2014 ekspertiisiakti hinnangul on faktiliselt teostatud tööde maht 0 m ja tööde maksumus 0 eurot. OÜ Ehituskonsult Grupp 17.09.2014 ekspertiisiaktiga ei ole usaldusväärselt tõendatud, et Salenta oleks teinud töövõtulepingute alusel teostatud tööd puudustega või teeselnud tööde tegemist. Kuna kostja väidetel kasutas Salenta vuukide renoveerimiseks Geocel 2300, milline materjal on valget värvi, kuid ekspertiisiakti fotodelt nähtub halli värvusega materjal, siis ei ole selge, milliste konkreetsete vuukide suhtes, mis peaksid olema Salenta renoveeritud, on teostatud ekspertiis. Kostja on kohtule kinnitanud ja kostja väiteid tõendavad ka tööde üleandmise aktid ning teostatud tööde eest makstud tasu, et nii tema juhatuse liikmena kui teised juhatuse liikmed vaatasid tehtud tööd tööde vastuvõtmisel üle. Nimetatut tõendavad tööde üleandmise aktid, mis on allkirjastatud lisaks kostjale ka teiste juhatuse liikmete poolt. Kostja vaatas töid visuaalselt. Hageja esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et tööde visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada võimalikke puuduseid vuukide renoveerimisel. Seega ei oleks visuaalne vaatlus tõstukilt aidanud tuvastada töödes neid puuduseid, mida hageja kostjale ja töövõtjale ette heidab. Salentale maksti tehtud tööde eest ja õiguslikul alusel. Töövõtulepingutest ei tulene, et muudatused tööde mahtudes oleksid vastuolus lepingutega, pooled olid kokku leppinud täiendavate tööde tegemisest, mistõttu hagejal oli kohustus tasuda täiendavate tööde tegemisel vastavalt tegelikult tehtavale tööle. Ei ole tõendatud, et korteriühistu juhatus ja kostja ei oleks vuukide renoveerimistööde tellimisel kaalunud teiste töövõtulepingute sõlmimist teiste töövõtjatega. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja nimel Salenta Eesti OÜ-lt tellinud vuukide renoveerimise 30.08.2012, 10.09.2012 ja 13.09.2012 töövõtulepingu alusel hinnaga 42,71 eurot m kohta ning 26.02.2013, 28.02.2013, 06.03.2013, 14.03.2013, 21.03.2013, 22.03.2013 ja 14.05.2013 töövõtulepingu alusel hinnaga 49 eurot jm kohta. 22.02.2013 töövõtulepingu nr 201303221 alusel on kostja hageja nimel tasunud Salentale 2 793 eurot rohkem kui alguses kokku lepitud töövõtulepingu alusel täiendavate tööde eest. Veenev on kostja väide, et see 2793 eurot on tasutud 57 meetri vuukide renoveerimise eest, mille kohta kohtule tööde vastuvõtmise akti esitatud ei ole. Kostja väide, et renoveeritud vuuke oli seega kokku 1 136 meetrit on veenev. Kohus tuvastas, et Salentalt telliti vuukide renoveerimistöid keskmise hinnaga 48,47 eurot meeter (55 060,16/1 136=48,47). Kostja nõustus vuukide renoveerimistööde teostamisel, et kasutatakse materjali Geocel 2300. Sellise materjali hind on kallim, kuid kostja võis eeldada seetõttu, et materjal on kvaliteetsem, mistõttu peavad teostatud tööd kauem vastu. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei olnud enne tööde tegemisele asumist
võrrelnud erinevate vuukide renoveerimistöödel kasutatavate materjalide omadusi, et välja selgitada kas teiste töövõtjate poolt pakutud materjalide omadused oleksid olnud halvemad, paremad või samaväärsed. Puuduvad andmed, kas ja kui palju tööde hinnast moodustas Salental materjali maksumus. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, kuna korteriühistu üldkoosolek on vuukide renoveerimistöid igaks järgnevaks majandamisaasta aruandes ka planeerinud ja hiljem tehtud tööd heaks kiitnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
5.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei arvestanud hageja 26.11.2014 menetlusdokumendis esitatud väiteid, et hageja majandusaasta aruannete koostamise ajaks olid kõik töövõtulepingud sõlmitud ning raha täies ulatuses Salentale välja makstud. Hageja 2011. majandusaasta aruande koosseisus oleva tegevusaruande kohaselt kavandati 2012. aastaks vuukide remonti 1 600 euro ulatuses. Ainult selle summa osas saab asuda seisukohale, et üldkoosolek oli kavandanud vuukide renoveerimist. Kostja aga kulutas 55 060,16 eurot. Sellega tekitas kostja hagejale kahju 53 460,16 eurot. Töövõtulepingutega telliti ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. EhS § 2 lg 6 p 3 ja lg 8 kohaselt oli tegemist ehitustööga. Kostja tellis tööde teostamise isikult, kes registreeringut ei omanud (st mitteprofessionaalselt ettevõtjalt). Apellant kordab maakohtus esitatud väiteid seoses Salenta kui äsja asutatud juriidilise isikuga, kellel ei saa olla tööde teostamise kogemust vuukide renoveerimise alal, kellel on minimaalne osakapital ja leiab, et tegemist on ülemääraste riskide võtmisega. Jätkuv tööde teostamine Salenta poolt ei saanud tõendada kogemusi selliste tööde tegemist, kuna puudusid tõendid, et Salenta oleks varem selliseid töid teostanud. Apellant kordab oma maakohtus esitatud väiteid täitmistagatise ja ettemaksude tagatiste kokkulepete sõlmimata jätmise osas. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole pöördunud töövõtja poole puuduste parandamise nõudega ja kohtul polevat põhjust arvata, et tagatise arvel oleks hageja soovinud puudused kõrvaldada. Kostja vaidles vastu üksnes 2% garantiiaegse tagatise tavapärasusele ja sedagi hilinenult. Kostja poolt ettemaksu maksmine 973,04 eurot suuremas summas, kui ta oli võtnud hagejale kohustuseks, on hoolsusstandardi rikkumine. Mitte üheski töövõtulepingus ei ole kokkulepet, kuidas toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine. Maakohus jättis sellest aspektist töövõtulepingud tõenditena hindamata. Tasu väljamaksed toimusid veendumata selles, et tööd on (kvaliteetselt) teostatud, samuti veendumata selles, et tööd on töövõtja poolt väidetud kogustes teostatud. Ehkki töövõtulepingutes ei olnud kohustust vormistada täitedokumentatsiooni, siis oli selline kohustus Salental tollal kehtinud EhS § 31 lõikest 1 tulenevalt, mille kohaselt ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Tööde eripära arvestades oleks tulnud tööde teostamise ajal nende teostamise käigus üle järelevalvet teostada isegi juhul, kui tegemist polnuks ehitustööga ehitusseaduse mõistes. Kuna tegemist oli ehitustööga, siis kuulus kohaldamisele ka EhS § 30 lg 1, mis kohustas enne ehitamise alustamist määrama omanikujärelevalve tegija. Maakohus jättis normi alusetult kohaldamata.
Arusaamatute dokumentide allkirjastamine on hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus ei ole viidanud mitte ühelegi kostja menetlusdokumendile, millest nähtuks kostja selgitus. Probleemid tulid ilmsiks veebruaris 2014, kostjale kui juhatuse liikmele ei saanud see olla teadmata. Kostja oli pärast seda veel enam kui neli kuud juhatuse liige ja oleks seega pidanud võtma tarvitusele abinõud olukorra lahendamiseks. Kostja tegevusetus on hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus on põhjendamatult ja üllatuslikult lugenud OÜ Ehituskonsult Grupp 17.09.2014 ekspertiisiakti (kd I tl 129-142) ebausaldusväärseks tõendiks. Kostja väited materjali Geocel 2300 kasutamise kohta olid paljasõnalised. Maakohus pole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel maakohus tegi järelduse, et Salenta poolt kasutatud materjal oli valget värvi. Ekspertiisiaktist nähtuvad korterite numbrid, mille vuuke uuriti – need korterite numbrid kattuvad töövõtulepingutes märgitud korterite numbritega, mille vuukide renoveerimine Salentalt töövõtulepingutega telliti. Eelmenetluse käigus taotlesid mõlemad pooled, et kohus selgitaks, kas (täiendavalt) vajab tõendamist Salenta poolt tööde teostamata jätmine. Kohus selgitas 18.05.2015 eelistungil: „ekspertiisi akt tõendab seda, et osa töid on teostamata“. Maakohtu otsus on tööde kontrollimise osas vastuoluline ning maakohus on jällegi tuginenud järelduste tegemisel üksnes kostja väidetele, mis ei ole kooskõlas hageja poolt esitatud tõenditega. Hagejale jääb arusaamatuks, millised kostja poolt koostatud dokumendid luges maakohus tööde üleandmise aktideks. Hagejale on arusaamatu, milliste tõendite alusel on maakohus teinud järelduse, et teised juhatuse liikmed vaatasid tehtud tööd tööde vastuvõtmisel üle. Dokumentidest, mille sisuks on tööde maksumuse suurendamine, on ainult kaks esimest allkirjastanud lisaks kostjale ka teised juhatuse liikmed. Dokumentides puudub vähimgi kirjeldus selle kohta, millal tööde ülevaatus toimus, kelle poolt ja milliste vahenditega see teostati ning kuidas mõõdeti üle tööde kogus. Kostja ega kolmandad isikud ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid tööd üle vaadanud. Väär on maakohtu järeldus, et puuduste avastamine oleks olnud juhatuse poolt põhjendamatult kallis ja keeruline. Kui kostja oleks tööde protsessi vaadelnud, siis oleks ta pidanud puudused avastama, kuna kostja oleks näinud, et tööde protsess käigus vuuke ei puhastatud, krunditud ega vuukide sisse tihendusvoolikut ei asetatud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kõik hageja poolt esitatud tõendid ja jagas valesti tõendamiskoormise. Salenta vastu nõude esitamine ei ole välistatud, kuid see ei vähendaks hagejal tekkinud kahju. Kostja on oma kohustuste rikkumisega teinud hageja poolt nõude esitamise Salenta vastu perspektiivituks. Sellises olukorras oleks kahju hüvitise vähendamine põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus ei ole sellele väitele vastanud. Maakohus on täiendavate tööde kokkuleppimise hindamisel tuginenud järelduste tegemisel üksnes kostja paljasõnalistele väidetele, jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid ja jaganud tõendamiskoormise valesti. Juhatuse liikme hoolsusstandard ei saa olla nii madal, et makse tegemiseks piisaks üksnes arvest ning juhatuse liikmel puudub kohustus kontrollida, kas arve on esitatud kooskõlas lepinguga. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle, et töövõtulepingute sõlmimise ajal oli vuukide renoveerimise hind 1214 eurot meetri kohta, seega keskmiseks hinnaks oleks olnud 13 eurot meetri kohta. Kohus olekski pidanud TsMS § 231 lg 2 kohaselt lähtuma turuhinnast 11,93 € jooksva meetri kohta (mitte 13 eurost meetri kohta). Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on lugenud tõenditeks kostja paljasõnalised väited telefoni teel hinnapakkumiste küsimise kohta. Asjas puuduvad tõendid, et Ekovuuk oleks keeldunud tööde teostamisest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Fiksatolilt polevat sammuti õnnestunud jaatavat vastust saada. Kõik need on kostja väited, mida kostja oleks pidanud tõendama. Need väited on
mitteusutavad, kuna hiljem – 2013 suvel pakkus Fiksatol hagejale vuukide renoveerimistöid käibemaksuga maksumusega 9,30 € jooksva meetri kohta, mille tulemusena sõlmitigi Fiksatol ja hageja vahel 01.08.2013 töövõtuleping 53,20 jooksva meetri vuukide renoveerimistööde teostamiseks lepingu hinnaga 494,76 € koos käibemaksuga, st 9,30 € jooksva meetri kohta. Kostja on sõlminud hageja nimel kõik kümme töövõtulepingut. Samas arutas juhatus üksnes 30.08.2012 töövõtulepingu sõlmimist. Asjas puuduvad tõendid, et juhatus oleks arutanud järgmise üheksa töövõtulepingu sõlmimist. Seega saab kostjale ette heita töövõtulepingute sõlmimist läbirääkimisi pidamata. Võimalikud juhatuse otsused (isegi kui need oleks olemas) ei vabastaks kostjat vastutusest. Kohtu veendumus saab põhineda üksnes asjas kogutud tõenditel – maakohus juhindus koguse määramisel üksnes kostja paljasõnalisest väitest, mis ei ole asjas tõendiks. 04.06.2014 üldkoosolek luges juhatuse tegevuse 2013. aastal mitterahuldavaks, kinnitas 2013. majandusaasta aruande ja kutsus kõik juhatuse liikmed (sh kostja) tagasi. Sama üldkoosolek otsustas esitada nõude kostja vastu seoses Salentaga töövõtulepingute sõlmimise ja Salentale tehtud väljamaksetega. Üldkoosolek ei ole kostja vastavat tegevust heaks kiitnud. Üldkoosolek on väljendanud vastupidist tahet. Mittetulundusühingute seadus ei sätesta, et juhatuse liige vabaneks vastutusest majandusaastal tehtud tehingute eest pärast vastava majandusaasta aruande kinnitamist. Kui juhatuse liige vabaneks pärast majandusaasta aruande kinnitamist vastutusest, siis muutuks sisutühjaks MTÜS § 32 lg 3, mis sätestab juhatuse liikme vastu nõude esitamise aegumistähtajaks 5 aastat.
Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Kolmandad isikud apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata seoses menetlusnormi olulise rikkumisega ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3).
8.Tsiviilasja lahendades peab kohus TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime olemasolu ega tohi lubada selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta TsMS § 204 lg 2 esimese ja teise lause järgi nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi ning kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetlusosalisele eestkostja määramise menetluse.
9.Praeguses asjas osaleb kolmanda isikuna kostja poolel AN, kes pole kohtule vastanud tema kolmanda isikuna kaasamise taotluse suhtes. Tema abikaasa on kohut informeerinud e-kirja teel (II kd, tl 101-102), et kolmas isik pole kahjuks suuteline osa võtma menetluses nii tervisliku kui psüühilise seisundi tõttu. Peaajuinfarkti tagajärjel saab ta halvasti aru või üldse ei saa aru toimuvast /.../. Seetõttu tema osalus kohtumenetluses on võimatu ning võib olla ka kahjulik tema tervisele. Eeltoodud kirjale on lisatud epikriis, millest nähtub, et kolmandal isikul on olnud 2007. aastal peaaju infarkt. Seoses nimetatud haiguse jääknähtudega on ta 04.02.2014 külastanud AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat ja viibinud neuroloogi vastuvõtul seoses epilepsiahoogudega, 06. jaanuaril generaliseeritud krambihoogudega. Patsient on kaevanud vasaku käe ja jala nõrkuse ning mälu halvenemise üle. Tõendi osa „objektiivne leid“ ei ole kahjuks näha, kuid selles esineb katkend „haig /.../ pidurdatud, kõiki käsklusi ei täida. Sellest tulenevalt võib olla arst andnud hinnangu hageja arusaamisvõimele.
15.03.2015 e-kirjaga on maakohus palunud täpsustada AN abikaasal kolmanda isiku III seisundit kümne päeva jooksul. 15.05.2015 on kolmanda isiku abikaasa teavitanud maakohut e-kirjaga (I kd, tl 187), et kolmas isik ei saa ilmuda kohtuistungile tervislikel põhjustel (tulenevalt kriitilisest peaaju infarktist, mille tulemusena tal on epilepsia hood, vasak kehapool on halvatud ja tal on raskusi kõnes orienteeruda, 13.04.2015 viibis kolmas isik haiglas ja on praegu kodusel ravil). Maakohtu 05.08.2015 kohtuistungi protokollist nähtub, et AN abikaasa on kohtuga võtnud ühendust ja olnud nõus, et asja arutatakse ilma AN osavõtuta. Asjaolu, et kolmas isik pole võimeline asja mõistma ja kohtusse ilmuma, kinnitas kolmanda isiku abikaasa ka telefonikõnes ringkonnakohtu kantseleile enne ringkonnakohtu istungi toimumist.
10.Maakohus pole hoolimata talle teatavaks saanud asjaolust kolmanda isiku võimaliku tervisliku seisundi kohta (saab halvasti või ei saa üldse aru toimuvast) pidanud vajalikuks kontrollida kolmanda isiku kui menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Ringkonnakohus leiab, et sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis tingivad asja tagasisaatmise maakohtule. Kolmanda isiku tervise kohta toimikus kajastuv informatsioon viitab asjaolule, et tal võib tsiviilkohtumenetlusteovõime puududa.
11.Haige abikaasalt selgituste nõudmine ei täida eesmärki, pöörduda tuleb arsti poole. Epikriisist (II kd, tl 102) nähtub hageja perearsti nimi. Asja uuel arutamisel võib maakohus küsida esmast arvamust perearstilt. Edasiste kahtluste korral on võimalik määrata ekspertiis. Tulenevalt tulemustest võib olla vajalik menetluse peatamine ja eestkostja määramise menetluse algatamine. Kui asja uuel läbivaatamisel peaks selguma, et kolmas isik III omab tsiviilprotsessiteovõimet, kuid ei ole suuteline oma haiguse tõttu seisukohti esitama, tuleb talle selgitada õigust tulenevalt isiku majanduslikust olukorrast taotleda esindajat riigi arvel.
12.Hageja leidis ringkonnakohtu istungil, et kolmanda isiku tsiviilprotsessiteovõime küsimus ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Seda põhjusel, et hageja ei pea vajalikuks kolmanda isiku menetluses osalemist ja kolmas isik täitis juhatuse liikme ülesandeid ka pärast peaajuinfarkti 2007 aastal. Maakohus on pidanud vajalikuks käesolevas asjas AN kolmanda isikuna kaasamist. Nimetatud määrust ei ole hageja vaidlustanud. Menetlusosalised ei ole taotlenud kolmandate isikute menetlusest kõrvaldamist ja kohus ei ole kolmandaid isikuid menetlusest kõrvaldanud (TsMS § 216 lg 5). Seega ei ole vastavad hageja väited asjakohased. Mis puudutab kostja haigestumist 2007 aastal ja seejärel hageja juhatuse liikmena tegutsemist, ei kõrvalda viimane asjaolu kahtlust, et isiku tervislik seisund on halvenenud.
13.Kuigi eelnimetatud menetlusnormi rikkumine on asja tagasisaatmise aluseks maakohtule, märgib kolleegium veel järgmist. Maakohus on kaasanud kolmandad isikud eelmenetluse staadiumis, kuid ei ole kolmandatelt isikutelt küsitud seisukohta hagi suhtes ega saatnud neile asja materjale või vähemalt selgitanud toimikuga tutvumise õigust. Kolmandatel isikutel on kõik menetlusosaliste õigused, mh tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju, õigus anda seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (TsMS § 198 lg 1 p 1 ja § 199 lg p 4, 5 ja 6). Arvestades käesolevas asjas tehtava lahendi tagajärgi kolmandate isikute suhtes (TsMS § 214 lg 3) ja asjaolu, et kolmandad isikud osalesid maakohtu menetluses iseseisvalt ilma esindaja osavõtuta, tulnuks maakohtul kolmandatele isikutele nende olulisemaid menetlusõigusi selgitada. Ringkonnakohtu istungil selgitasid kolmandad
isikud oma seisukohti, kuid neile sellise võimaluse andmine ei nähtu kolmandate isikute kaasamise määrusest ega ka maakohtu istungi protokollidest. Nimetatu võis tuua kaasa olukorra, kus kolmandad isikud ei olnud oma õigustest teadlikud ja nende õigused on võinud jääda kaitseta. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul anda kolmandatele isikutele võimalus oma seisukohad ja vajadusel tõendid hageja väidete suhtes esitada.
14.Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsus põhineb osaliselt kostja väidetel või selgitustel, mida kohus on pidanud veenvaks, mitte tõenditel. Kuigi üldine tõendamiskoormis jaguneb käesolevas asjas viisil, et hageja peab tõendama endal kahju tekkimise ja põhjusliku seoses tekkinud kahju ning kostja käitumise vahel, kostja peab tõendama rikkumise vabandatavuse, ei ole kostja mitmeid oma hoolsuskohustuse täitmise ning kahju puudumisega seonduvaid väiteid tõendanud. Tsiviilkohtumenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Eriti puudutab see asjaolusid, mis seonduvad hageja väidetega tööde tellimisega turuhinnast neli korda kallimalt ja seda tinginud asjaoludega, tööde ülevaatamise ja vastuvõtmisega. Arvestades, et kostjat ei esindanud maakohtu menetluses vandeadvokaat, tulnuks kohtul kostjale selgitada, et ta peab lisaks oma väidetele hoolsuskohustuse täitmisest tõendama ka muid tema poolt asjas esitatud väiteid (nt et kahju ei ole tekkinud või ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega).
15.Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks menetluses kaaluda kohtuliku ekspertiisi määramist, tuvastamaks mõlema poole väiteid, sh kas konkreetsed tööd oli puudustega, aga ka seda, kas need puudused olid tööde käigus või lõpetamisel visuaalse vaatlusega avastatavad. Maakohtu kahtlus, et OÜ Ehituskonsult Grupp arvamus pole antud Salenta poolt renoveeritud vuukide suhtes, oleks olnud kergesti kõrvaldatav täiendavate tõenditega. Asja tundev isik on ekspertiisi üldosas selgitanud, et uuring tehti Salenta poolt ajavahemikul 2012-2013 teostatud paneelvuukide renoveerimistööde mahtude ja kontrolli kohta. Asja tundva isiku oleks saanud ka vaadeldud vuukide asukoha kahtluse korral üle kuulata. Maakohtu seisukoht, et asja tundva isiku arvamus (ekspertiis) pole seetõttu usaldusväärne, et Salenta kasutas renoveerimisel valget materjali, kuid arvamusest see ei nähtu, on põhjendamatu. Ei ole teada, milliseid materjale Salenta vuukide renoveerimisel tegelikult kasutas. Seetõttu pole ka kostja väidete alusel võimalik tuvastada, et tegemist ei ole samade vuukidega. Teiseks pole kostja tõendanud oma väidet, et tööde suhtes ei laekunud tema ametiaja jooksul pretensioone ja tööd teostati nõuetekohaselt (kostja vastus 12.11.2014 II kd, tl 11-15) või vähemalt ei olnud tööd selliste puudustega, mida visuaalsel vaatlusel oli võimalik avastada. Lisaks on maakohtu otsus vastuoluline, kuna maakohus on sama ebausaldusväärseks peetud asja tundva isiku arvamuse alusel leidnud, et puudused töös ei olnud visuaalselt nähtavad. Hageja on palunud 26.11.2014 menetlusdokumendis, et maakohus selgitaks eelmenetluse käigus pooltele, kas (täiendavalt) vajab tõendamist Salenta Eesti OÜ poolt tööde teostamata jätmine ja tööde turuväärtus. Samuti on hageja palunud kohtul selgitada, kumb pooltest peaks neid asjaolusid tõendama. Sama on palunud kostja oma 22.12.2014 menetlusdokumendis (II kd, tl 71-72). Sellises olukorras pidanuks maakohus selgitama, milliseid väiteid tuleks pooltel täiendavalt tõendada.
16.Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohti osas, mis puudutab kostja kohustuste rikkumise võimatust seoses majandusaasta aruannetes planeeritud ja hiljem heaks kiidetud töödega (otsuse lk 12 I lõik). Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole viidanud konkreetselt ühegi majandusaasta aruandele ega selle reale. Seetõttu ei ole maakohtu otsuse põhjendused jälgitavad. Käesolevas asjas väidab hageja, et kostjal puudus lepingute sõlmimiseks Salventaga sellistel tingimustel (turuhinnast neli korda kallimalt) volitus. Põhimõtteliselt on võimalik esindatava sõlmitud
lepinguid TsÜS § 129 mõttes heaks kiita ka korteriomanike otsusega, millega korteriomanikud kinnitavad endale lepinguga võetud kohustuste täitmist (Riigikohtu lahend 3-2-1-49-15, p 20). Muuhulgas võib heakskiit väljenduda ka majanduskava kinnitamise otsuses (vt ka Riigikohtu
28.novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 10), kui see vastab KOS-is esitatud nõuetele nii kvoorumi kui ka otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte osas. On oluline, et otsuses väljenduks selge heakskiit varasemale tehingule (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 24). Korteriomanike tahet välja selgitades on kohtul võimalik hinnata ka muid asjaolusid, millele pooled on tuginenud. Hinnang tuleb sellisel juhul anda ka hageja väitele, et kostja kutsuti hageja juhatusest tagasi, kuna tema tööga ei oldud rahul mh seoses käesoleva vaidluse esemeks oleva töövõtulepingu sõlmimisega.
17.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.