Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-12684
Tsiviilasi
XXXX korteriühistu hagi Karin Varikmägi vastu korteriühist üldkoosoleku otsuse täitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): XXXX KORTERIÜHISTU; XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXX )
Karin
Varikmägi
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018. a otsus muumata ja XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud XXXX korteriühistu kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses vastaspoolele hüvitatavate menetluskulude puudumisega.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.XXXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas Karin Varikmägi (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat täitma korteriühistu 25.11.2015 üldkoosoleku otsust. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja on XX XXXX -XX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Kostja kütab 2005. aastast alates oma korterit maagaasiga. Kostja ise elab Tartus ning korteris ei ela. Korter on suurema osa ajast tühi või elavad korteris üürnikud. Küttehooaja saabumisel, kui korteris keegi ei ela, on küte välja lülitatud või lülitatakse sisse ebaregulaarselt ning temperatuur korteris langeb alla 20 kraadi. Selle tulemusel on naaberkorterite omanikud sunnitud suurendama oma korterite kütet ja faktiliselt on teised korteriühistu liikmed sunnitud oma arvel kütma kostja korterit ja kandma sellega seotud lisakulusid. Hagejal on kahtlused, kas kostja korteris olev gaasiseade vastab nõuetele. Võrreldes rendilepingutes toodud andmeid kostja esitatud andmetega, on kostja esitatud andmed gaasitarbimise kohta 12.02.2017 seisuga 76,65 m3 võrra väiksemad, 07.02.2018 seisuga 270 m3 võrra väiksemad, kostja selle eest tasunud ei ole ning hageja on kandnud kahju. Kostja on esitanud valeandmeid tarbitud gaasi kohta. Kostja rikub hea usu põhimõtet. Probleemi lahendamiseks võeti korteriühistu 25.11.2015 üldkoosolekul vastu otsus, et kostja peab oma korteris täielikult taastama keskküttesüsteemi hiljemalt 31.10.2015. Hageja teavitas kostjat koosoleku läbiviimise ajast, kohast ja päevakorrast ja vastu võetud otsus tehti teatavaks kostjale.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole ebaseaduslikult oma korterisse gaasikütet paigaldanud, kõik on toimunud eelmise omaniku poolt seaduslikult. Kostja soetas gaasiküttega korteri 2006. aastal. Samuti ei ole kostja gaasikütet kasutades mitte kedagi kahjustanud. Kostja korteris elavad üürilised, kes tarbivad gaasi vastavalt vajadusele, mis näitab, et hageja väide korteri mittekütmise kohta on väär. Viimane üürileping on kostjal sõlmitud kuni 30.09.2019. Kostjale ei ole hageja poolt saadetud mitte ühtegi kaebust, mis oleks esitatud just külgnevate naabrite poolt. Kostja hoiab korteris mõistlikku temperatuuri, mis ei kahjusta ei naabreid ega maja konstruktsioone. Kostja ei ole 11 aasta jooksul mitte ükski kuu hilinenud hooldusarvete maksete tasumisega ega jätnud neid tasumata. Kostja ei ole hagi kätte saamiseni näinud 2012. ega 2015. aasta koosolekute protokolle. Hageja käitumine on selgelt pahatahtlik. Korteriühistu juhatuse esimehel on kostja vastu isiklik vimm, ta püüab kostjat survestada ja tekitada talle lisakulutusi. Kogu hagiavaldus on alusetu ja
tõendamata. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud arusaadav, et vastu kavatsetakse võtta kostjat puudutav otsus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri temperatuur ei vasta seaduse nõuetele. Kostja käis 08.10.2018 korteris koos Inspecta Estonia OÜ pädeva esindajaga, kes vaatas üle gaasiseadme, mõõtis üle näituri ja võimalikud gaasilekked ning leidis, et kõik on korras. Hageja ei saa sundida kostjat tegema kulutusi keskküttele üleminekuks, kuna nii suuri kulutusi ei ole võimalik kostjal teha. Kostjal on neli alaealist last, kellega peab kostja igapäev tegelema (lisaks üks on raske puudega) ja üleval pidama. Kostja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kui korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel nõutakse korteriomanikult korteris küttesüsteemi taastamist, on võimalik tugineda sellise nõudmise hea usu põhimõtte vastasuse vastuväitele. Kostja on menetluse jooksul sellise vastuväite esitanud ja välja toonud asjaolud, millest tulenevalt ei ole otsus tema arvates kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et iseenesest on võimalik, et ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKTKo-d 3-2-1-156-16 p 13, 3-2-1-163-13 p 14). Seega oleks praeguses asjas VÕS § 6 lg 2 funktsiooniks piirata üldkoosoleku ebamõistliku otsuse täitmist, mitte selle olemasolu. Arvestades vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse sisulisi põhjendusi leidis maakohus, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus üldkoosoleku otsusega pannakse ühistu liikmele märkimisväärne kohustus kontrollimatute ja tõendamata kahtluste alusel. Toimiku materjalides ei ole ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et kostja on hagejale edastanud ebaõigeid gaasiarvesti näite ning kostjast tulenevatel põhjustel on naabrite korterid külmemad ja hageja peab selle tõttu tasuma kütte eest rohkem. Näiteks on võimalik naaberkorterite temperatuurimuutust võrrelda siis, kui kostja oma korterit kütab ja ei küta. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks kahjustanud kuidagi teiste korteriomanike huvisid ja õigusi. Samuti leidis kohus, et põhjused miks selline otsus vastu võeti ja hageja eesmärk (saada võimalus ise arvestada kostja energiatarbimist/keskküte) viiks ilmselgelt ebaõiglase tulemuseni, pannes kostjale märkimisväärse kohustuse kaheldavatel põhjustel, st oleks ebaproportsionaalne. Samas saab hageja seisukohtadest järeldada, et hageja arvates seisneb probleem selles, et kostja ei esita väidetavalt tõeseid andmeid gaasitarbimise kohta ja hagejal ei ole võimalik arvestit kontrollida. Selline olukord on võimalik lahendada teisel mõistlikul ja sobival viisil (nt kohustada korteriomanikku võimaldama mõõturite kontroll mõistliku aja möödudes ning sellest keeldumisel esitada vastav hagi korteriomaniku vastu). Selline kohustus on alternatiivküttega korteri omanikele ka pandud 01.11.2012 üldkoosoleku otsusega (tl 16) ning kostja on kohustatud seda täitma. Kostja poolt kaugkütte süsteemi taastamise kohustuse täitmise maksumus võib ületada korteri enda maksumuse ning panna kostja ka raskesse majanduslikku olukorda. Ebaõige on hageja väide et korterites 20-kraadise temperatuuri hoidmise kohustus on pandud kõigile ühistu liikmetele/korteriomanikele. 01.11.2012 üldkoosoleku protokolli p 4.1. kohaselt on selline kohustus ainult alternatiivküttega korterite omanikel. Kohus leidis, et puudub seaduslik alus kehtestamaks eelnimetatud kohustust ja ka kohustust, et korterite gaasi ja elektri tarbimine peab vastama 1 m2 kütmiseks kulunud keskkütte kogusele. Neid otsuseid ei ole võimalik täita ning need ei vasta hea usu põhimõttele. Korteri omanikel ei ole võimalik piinliku täpsusega jälgida, et nende energiatarbimine vastaks täpselt otsuses toodule, st ei oleks väiksem ega suurem, sh suvisel ajal.
Väär on üldkoosoleku protokollis toodu ja hageja väide, et alternatiivküttega korteri omanikud rikuvad ehitusseadust, kuna ei hoia korterites nõuetele vastavat temperatuuri. Kohtu hinnangul on üldkoosoleku otsusega alternatiivküttega korteriomanikele, sh kostjale pandud kohustus hoida korteris siseõhu temperatuuri vähemalt 20 kraadi vastuolus hea usu põhimõttega ka põhjusel, et alternatiivküttega korteriomanikke on põhjendamatult koheldud ebavõrdselt võrreldes kaugkütet tarbivate korteriomanikega. Kuna vaidlusaluse 25.06.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise üheks väidetavaks põhjuseks oli kostja poolt eeltoodud kohustuse rikkumine, milline on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei saa sellise kohustuse täitmata jätmist ka kostjale ette heita. Hageja väidete osas, et kostja on gaasi eest väidetavalt tasunud vähem ja tekitanud hagejale kahju, märkis kohus, et hagejal on piisavalt võimalusi selleks, et kindlaks teha kas kostjal on võlgnevus ja kui on, siis selle suurus ning see kostjalt välja nõuda. Kui kostja on tekitanud teistele korteriomanikele kahju, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et toimiku materjalides ei ole tõendeid ega selgitusi selle kohta, et kostja on hagejale edastanud ebaõigeid gaasiarvesti näite. Kohtule esitatud dokumentide seas olid muuhulgas ka kostja naabrite poolt esitatud kaebused selle kohta, et kostja ei lülita küttehooajal oma korteris sisse kütet. Lisaks esitas hageja kohtule kostja korteris olevate arvestite ülevaatusaktid, mis on koostatud korteriühistu esindajate poolt. Nendes aktides olid fikseeritud näidud ülevaatuse hetke seisuga, muuhulgas ka gaasiarvestite näidud. Hageja uuris kostja poolt esitatud gaasinäite ja võrdles neid nende gaasitarbimise andmetega. Selle tulemusel avastas hageja näitudes olulise erinevuse. Kui võrrelda 03.07.2013 ja 14.07.2015 rendilepinguid nende näitudega, mis kostja esitas korteriühistule, tuleb välja, et kostja esitas 39,1207 m3 võrra väiksemad andmed. Seega kandis korteriühistu kahju. Kui võrrelda 12.01.2017 ja 12.02.2017 rendilepingute andmeid kostja esitatud andmetega, on kostja poolt esitatud andmed on 75,65 m3 võrra väiksemad. Mis tähendab, et kostja jättis hagejale maksmata 75,65 m3 tarbitud gaasi eest ning tekitas korteriühistule kahju. 07.02.2018 esitas kostja korteris oleva gaasiarvesti näidud. Kui võrrelda neid eelmiste gaasiandmetega ja võrrelda esitatud näitudega, tuleb välja, et kostja poolt esitatud andmed on 270,00 m3 võrra väiksemad. Kostja poolt analüüsitud andmetest tuleneb, et lisaks sellele, et kostja ei küta oma eluruumi gaasiga, esitab ta korteriühistule tarbitud gaasi kohta ebausaldatavaid andmeid. Hageja ei nõustu maakohtuga, et üldkoosoleku otsuse täitmine oleks ebaproportsionaalne. Kostjal on olnud enam kui kaks aastat aega üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Kostja pole püüdnud saavutada korteriühistuga kokkulepet. Samuti pole kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Küll aga jätkas kostja korteri üürileandmist ja sai selle eest tasu. Kohtu järeldus, et kostja korteri lülitamine keskküttele võib olla kulukas, on kohtu ja kostja oletus. Hageja ei nõustu, et nõue hoida korteri siseõhu temperatuuri vähemalt 20 kraadi on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ise korteris ei ela, see on tühi või seal elavad üürnikud. Kostja ei eita, et kui keegi korterit ei kausta, siis ta kütet korteris sisse ei lülita. Kostja kasutab korterit kasumi
saamiseks. Siseõhu temperatuuri nõue on kehtestatud kõigi korteriomanike huvides. Korteriühistu on sunnitud kütma kostja korterit kõigi korteriomanike arvel.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Korteriühistu ei kutsu juba alates 2012. aastast kostjat korteriühistu koosolekutele. Kostja nägi vaidlusalust üldkoosoleku otsust alles maakohtu menetluses. Hageja pole tõendanud, et kostjat oleks teavitatud üldkoosoleku toimumisest. Hageja pole isegi tõendanud, et kostja korter oleks külm olnud. Asjakohatu on hageja väide, et kostja teenib oma korteri pealt kasumit. Vaatamata sellele, et kostja korteris ei ela, siis on kostjal vähemalt alates 2012. aastast kohtule esitatud eluruumi üürilepingud erinevate üürnikega. Maakohus leidis õigesti, et 25.06.2015 vastuvõetud üldkoosoleku otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja pole kostjale esitanud alates 2006. aastast ühtegi pretensiooni selle kohta, et kostja oleks esitanud vale veenäidu või gaasinäidu. Kostja arvab, et naabrite kirjad, mis esitati enne kohtuotsuse tegemist, on loodud tõendid. Kirjad oleks pidanud juba ammu olema asja materjalide juures. Kui hagejal oleks olnud veenäidu või gaasinäidu erinevused maja üldmõõtja näidu ja korteriomanike poolt esitatud näitude vahel, siis selline erinevus ilmneb igakuiselt, kuid hageja ei ole mitte kunagi saatnud kostjale teadet, et majas on tekkinud erinevused. Praktikas on tavaline, et kui kuu lõpu seisuga on arvestite vahe, siis jagatakse see võrdselt korteriomanike vahel ja lisatakse arvele. Sellist asja pole toimunud. Kogu kostja gaasiküttesüsteem on seaduslik ja vajalike asutustega kooskõlastatud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on kostja korteriomanikele kahju tekitanud. Hageja ei ole tõendanud, et keegi kaasomanikest on pidanud rohkem maksma. Kostja tegi maakohtus ettepaneku, et võib igal aastal teatada uue üürniku andmed, et tõestada korteri kütmist, kuid kostja ei olnud sellest huvitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses.
7.Hageja nõude sisuks on kohustada kostjat täitma korterühistu üldkoosoleku otsust, mille kohaselt kostjal tuleb taastada temale kuuluvas korteris (XXXX -XX) keskküte. Kostja korteri piires on korterelamu ühine keskküttesüsteem iseseisva maagaasiküttega. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult varasema olukorra taastamist ja altenatiivküttesüsteemi asendamist taas ühise keskküttesüsteemiga juhul, kui korteriomanik on muutnud oma korteris olevat küttelahendust ebaseaduslikult.
8.Riigikohtu praktika järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-155-14, p 12-13) kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. AÕS § 74 järgi võib kaasomandis
olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Seejuures ei ole oluline, kas muudatused teostas kostja ise või tegi seda tema õiguseellane. Praegusel juhul on kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja korteris asendatud keskküte gaasiküttesüsteemiga 2005. aastal. Valminud ehitise ülevaatuse akti (II kd tl 33-35) kohaselt toimus küttesüsteemi ümberprojekteerimine linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa alusel. Ülevaatusel osales ka korteriühistu esimees, kes andis ülevaatuse aktile oma allkirja. Muudetud küttesüsteemiga korterile on väljastatud linnavalitsuse korraldusega ka kasutusluba (II kd tl 31). Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid pidada kostja korteris teostatud küttesüsteemi ümberehitust korteriomanike kaasomandis oleva ühisküttesüsteemi oluliseks muutmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri üleviimine gaasiküttele oleks halvendanud ülejäänud korterelamu ühise keskküttesüsteemi toimimist. Ringkonnakohus leiab, et nõuetekohasel viisil paigaldatud gaasiküttesüsteem võimaldab saavutada ühise keskküttesüsteemiga sama tulemuse – s.o tagada korteris elamiseks sobiv temperatuur.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist 9-korruselise korterelamuga, kus asub 89 korterit, kostjale kuuluv korter paikneb 7. korrusel. Hageja väitel põhjustab kostja korterisse paigaldatud gaasiküttesüsteem teistele (s.o eeskätt kostja korteri all, peal ja kõrval paiknevatele) korteriomanikele kahju sellega, et tema korteri täieliku kütmata jätmise tagajärjel kannatavad lähemad naabrid liiga madalate temperatuuride all (vastavalt külm lagi, külm põrand, külm sein). Ühistule kaasnevad sellega väidetavalt lisakulutused, kuna küttesüsteemis tuleb hoida kõrgemat temperatuuri. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud väiteid ei ole asjas tõendatud. Hageja esitas koopiad kolme korteriomaniku avaldustest korteriühistu juhatusele (II kd tl 54-59), mille kohaselt on lähimate korterite omanikud 2012. ja 2015. aastal jaanuari- ja veebruarikuus esitanud kaebusi külmade lagede, põrandate ja üldise madala temperatuuri kohta. Hageja on seadnud nende kirjade autentsuse kahtluse alla, ringkonnakohus nõustub, et kaebus „külma lae“ üle on tavatu ja jääb selgusetuks, kuidas väidetavalt külm lagi mõjutab elamistingimusi keskküttega köetavas korteris. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud korteriomanike kirjad/kaebused ei tõenda asjaolu, et kostja korterisse paigaldatud gaasiküttesüsteem rikuks teiste korteriomanike õigusi ja kahjustaks nende vara. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid ega arvestusi (mh eksperdi või asjatundja arvamusi), missugusel määral on kostja korteri väidetavalt ebapiisav kütmine või kütmata jätmine suurendanud korteriühistu kulutusi ülejäänud keskküttel olevate korterite kütmiseks.
10.Apellandi väide, et kostja ei esita õigeid gaasiarvesti näitusid, ei ole iseenesest aluseks nõudmaks kostja korterisse paigaldatud gaasikütte asendamist ühise kaugküttega. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et juhul kui esinevad ebatäpsused näitude esitamisel, siis on selle tagajärjed kõrvaldatavad säästlikumal viisil, kui küttesüsteemi ümberehitamise teel. Küttesüsteemi ümberehitamise nõue on nimetatud eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 9 märgituga, mille kohaselt on kostjal kohustus esitada korrektseid gaasitarbimise näitusid ning vajadusel tuleb kohustada kostjat ka võimaldama mõõturite kontrollimist mõistlike ajavahemike tagant. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole hageja nõue kostja vastu gaasitarbimise võlgnevuse olemasolu ega väljamõistmise üle (vt ka maakohtu otsuse p 13). Seetõttu ei ole alust maakohtule ka ette heita, et kohus ei analüüsinud põhjalikult, kas ebaõigete gaasitarbimise andmete esitamine on asjas tõendamist leidnud ja kui suures osas võib kostjal olla potentsiaalne võlgnevus. Kostja on kohtule esitanud üürilepingud (II kd al tl 4) ning ei ole eluliselt usutav, et alates 2014. aastast ei ole korterit üldse köetud.
11.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et küttesüsteemi ümberehitamine on eelduslikult seotud märkimisväärsete kuludega. Saab pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et eluruumis
senise küttesüsteemi asendamine teise küttelahendusega on seotud oluliste kulutustega. Kui kostja korteris on olemas toimiv gaasiküttesüsteem, mille rajamiseks olid olemas vajalikud projektid ja load, oleks selle küttelahenduse likvideerimine ilmselt ka ebaökonoomne. Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud korteriomaniku kohustusele tagada oma korteris nõuetekohane temperatuur, vaidlus oli selle üle, kas kohustuslik on hoida aastaringselt temperatuuri 20 kraadi. Ringkonnakohus märgib, et alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 2 järgi on korteriomanik eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Seadusega ei ole kehtestatud kohustuslikku miinimumtemperatuuri. Kostja avaldas menetluses ka valmidust (28.09.2018 e-kiri, II kd tl 36) hoida korteris vajalikku temperatuuri vastavalt seadusele ning nõustus teavitama korteriühistut igakordselt uue üürniku elama asumisest enda korterisse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need abinõud võimaldaksid saavutada korteriühistu poolt käesoleva hagiga taotletava eesmärgi, s.o tagada korruselamus kütteperioodi vältel tasakaalustatud temperatuur, nii et kütmata korter ei mõjutaks ümbritsevaid kortereid ning korteriühistul ei tuleks teha ka lisakulutusi soovikohase temperatuuri hoidmiseks kõigis korterites. Ringkonnakohus rõhutab, et kostjal tuleb kütteperioodil hoida korter köetuna sõltumata sellest, kas korteris elavad parasjagu üürnikud või mitte.
12.Kuna kostja korterisse 2005. aastal gaasiküttesüsteemi paigaldamisest oli korteriühistu juhatus teadlik ning juhatuse esimees allkirjastas valminud küttesüsteemi (ehitise) ülevaatuse akti ilma märkusteta, siis on ringkonnakohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus ka 12 aastat hiljem asuda nõudma, et gaasikütte asemel tuleb siiski taastada ühtne keskküte. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses korduvalt rõhutatu, et kostja ei ela oma korteris ise, vaid annab korterit üürile, teenides sellega kasumit. Niisugune tegevus ei ole millegi poolest taunitav. Küll aga on kostja ka korteri üürileandmise korral jätkuvalt omanikuna korteriühistu liige ja kannab ühistu ees kõiki sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Eeltoodust lähtudes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Vastustaja (kostja) teatas ringkonnakohtule, et tal puuduvad menetluskulud, kuna ta on esindanud ennast ise. Sellega seoses ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.