Otsuse avalikult teatavaks 30. oktoober 2018, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
KÜ Maleva 17 hagi K V vastu KÜ üldkoosoleku otsuse täitmise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
KÜ Maleva 17 (RK 80015375, asukoht nende Hageja: Maleva 17, 31021 Kohtla-Järve, e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (e-post [email protected]) Kostja: K V (IK xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) 11.09.2018
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta KÜ Maleva 17 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista KÜ-lt Maleva 17 K V kasuks menetluskulud 79, 30 eurot.
4.Välja mõista KÜ-lt Maleva 17 K V kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (79, 30 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-12684 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja xxx korteri omanik ja KÜ Maleva 17 liige. Kostja kütab alates 2005 aastat oma korterit maagaasiga. Kostja ise elab xxx ning korteris ei ela. Korter on suurema osa ajast tühi, või elavad korteri üürnikud. Küttehooaja saabumisel, kui korteris keegi ei ela, on küte välja lülitatud, või lülitatakse sisse ebaregulaarselt ning temperatuur korteris langeb alla 20 kraadi. Selle tulemusel on naaberkorterite omanikud sunnitud suurendama oma korterite kütet ja faktiliselt on teised korteriühistu liikmed sunnitud oma arvel kütma kostja korterit ja kandma sellega seotud lisakulusid. Hagejal on kahtlused, kas kostja korteris olev gaasiseade vastab nõuetele.
2.Võrreldes rendilepingutes toodud andmeid kostja esitatud andmetega, on kostja esitatud andmed gaasitarbimise kohta 12.02.2017 seisuga 76,65 m3 võrra väiksemad, 07.02.2018 seisuga 270 m3 võrra väiksemad, kostja selle eest tasunud ei ole ning hageja on kandnud kahju. Kostja esitanud ebatõeseid andmeid tarbitud gaasi kohta. Kostja rikub hea usu põhimõtet. Probleemi lahendamiseks võeti KÜ Maleva 25.11.2015 üldkoosolekul vastu otsus, et kostja peab oma korteris täielikult taastama keskküttesüsteemi kuni 31.10.2015. Hageja teavitas kostjat koosoleku läbiviimise ajast, kohast ja päevakorrast ja vastu võetud otsus tehti teatavaks kostjale. Kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud ja täitnud ei ole. Hageja palub hagi rahuldada ja kohustada kostjat täitma üldkoosoleku otsust (taastama korteris demonteeritud keskküte). Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja ei nõustu hagiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole ebaseaduslikult oma korterisse gaasikütet paigaldanud, kõik on toimunud eelmise omaniku poolt seaduslikult. Kostja soetas gaasiküttega korteri 2006 aastal. Samuti ei ole kostja gaasikütet kasutades mitte kedagi kahjustanud. Kostja korteris elavad üürilised, kes tarbivad gaasi vastavalt vajadusele, mis näitab, et hageja väide korteri mittekütmise kohta on väär. Viimane üürileping on kostjal sõlmitud kuni 30.09.2019. Kostjale ei ole hageja poolt saadetud mitte ühtegi kaebust, mis oleks esitatud just külgnevate naabrite poolt. Kostja hoiab korteris mõistlikku temperatuuri, mis ei kahjusta ei naabreid ega maja konstruktsioone. Kostja ei ole 11 aasta jooksul mitte ükski kuu hilinenud hooldusarvete maksete tasumisega ega jätnud neid tasumata. Kostja ei ole hagi kätte saamiseni näinud 2012 ega ka 2015 koosolekute protokolle.
4.Hageja käitumine on selgelt pahatahtlik. Tegemist on lihtsalt KÜ esimehe isikliku vimmaga kostja vastu, kes püüab tõestada, et ta suudab tekitada kostjale halba, sh. lisakulutusi ja survestada kostjat. Kogu hagiavaldus on alusetu ja tõendamata. Hageja ei kutsunud kostjat üldkoosolekule teadmisega, et vastu võtta kostjat puudutav otsus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri temperatuur ei vasta seaduse nõuetele. Kostja käis 08.10.2018 korteris koos pädeva, xxx OÜ esindajaga, kes vaatas üle gaasiseadme, mõõtis üle näituri ja võimalikud gaasilekked ning leidis, et kõik on korras. Hageja ei saa sundida kostjat tegema kulutusi keskküttele üleminekuks, kuna nii suuri kulutusi ei ole võimalik kostjal teha. Kostjal on xxx alaealist last, kellega peab kostja igapäev tegelema (lisaks üks on xxx) ja üleval pidama. Kostja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-17-12684
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on alates 02.11.2006 xxx korteri omanik ja KÜ Maleva 17 liige ning et kostja ostis gaasiküttel oleva korteri. Toimiku materjalides olevast hageja 25.06.2015 üldkoosoleku protokolli (tl. 25) kohaselt võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse, et korteri nr. xxx omanikul oli kohustus taastada keskküttesüsteem korteris hiljemalt 31.10.2015. Kostja üldkoosoleku otsust täitnud ei ole. Riigikohus on leidnud, et mittetulundusühingu suhtele oma liikmetega kohaldub mh TsÜS § 32 ja 138 ning VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõte (RKTKo-d 2-17-7999 p 27.1, 2-16-9905 p 14 ja 3-2-1-29-15 p 14). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
6.Kohus leiab, et kui KÜ üldkoosoleku otsuse alusel nõutakse korteriomanikult korteris küttesüsteemi taastamist, on võimalik vastuväitega tugineda sellise nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Kostja on menetluse jooksul sellise vastuväite esitanud ja välja toonud asjaolud, millest tulenevalt ei ole otsus tema arvates kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et iseenesest on võimalik, et ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (RKTKo-d 3-2-1-156-16 p 13, 3-2-1-163-13 p 14). Seega oleks praeguses asjas VÕS § 6 lg 2 funktsiooniks piirata üldkoosoleku ebamõistliku otsuse täitmist, mitte selle olemasolu.
7.Hageja on kohtuistungil selgitanud, et üldkoosolekul võeti selline otsus vastu põhjusel, et kostja ei hoia korteris vajalikku temperatuuri (20 kraadi), ei esita tõeseid gaasimõõturi näite ja hagejal ei ole võimalik kostja gaasimõõturit kontrollida. Keskkütte taastamisel saab aga hageja ise arvutada palju kostja peab tasuma. Toimiku materjalides olevast 25.06.2015 üldkoosoleku protokollist (tl. 25) tuleneb, et kostja ei hoia seadusega ette nähtud normtemperatuuri 20 kraadi, alates 2014 juuli kuust kostja korteris gaasi kütteks ei kasutata, ei ole edastatud gaasiarvesti näite ning talvisel ajal kaebasid kostja korterinaabrid, et nende korteris on põrand, lagi ja seinad külmad. Selle tõttu peab hageja küttesüsteemis hoidma kõrgemat temperatuuri, mis toob kaasa lisakulutusi. Kostja väitel on hageja käitumine pahatahtlik ja kohtuistungil on kostja leidnud, et hageja toodud põhjustel sellise otsuse vastuvõtmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas.
8.Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (RKTKo 3-2-1-137-10 p 14). Kohus leiab, arvestades vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse sisulisi põhjendusi, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus üldkoosoleku otsusega pannakse ühistu liikmele märkimisväärne kohustus kontrollimatute ja tõendamata kahtluste alusel. Toimiku materjalides ei ole ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et kostja on hagejale edastanud ebaõiged gaasiarvesti näite ning kostjast tulenevatel põhjustel on naabrite korterid külmemad ja hageja peab selle tõttu tasuma kütte eest rohkem. Näiteks on võimalik naaberkorterite temperatuurimuutust võrrelda siis, kui kostja oma korterit kütab ja ei küta. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks kahjustanud kuidagi teiste korteriomanike huvisid ja õigusi.
2-17-12684
9.Samuti leiab kohus, et põhjused miks selline otsus vastu võeti ja hageja eesmärk (saada võimalus ise arvestada kostja energiatarbimist/keskküte) viiks ilmselgelt ebaõiglase tulemuseni, pannes kostjale märkimisväärse kohustuse kaheldavatel põhjustel, st. oleks ebaproportsionaalne. Samas saab hageja seisukohtadest järeldada, et hageja arvates seisneb probleem selles, et kostja ei esita väidetavalt tõeseid andmeid gaasitarbimise kohta ja hagejal ei ole võimalik arvestit kontrollida, kuid selline olukord on võimalik lahendada teisel mõistlikul ja sobival viisil (nt. kohustada korteriomanikku võimaldama mõõturite kontroll mõistliku aja möödudes ning sellest keeldumisel esitada vastav hagi korteriomaniku vastu). Selline kohustus on alternatiivküttega korteri omanikele ka pandud 01.11.2012 üldkoosoleku otsusega (tl. 16) ning kostja on kohustatud seda täitma. Kostja poolt kaugkütte süsteemi taastamise kohustuse täitmise maksumus võib ületada korteri enda maksumuse ning panna kostja ka raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on väitnud, et tal puuduvad vahendid selliste tööde teostamiseks ning tal on xxx alaealist last, keda ta peab üleval pidama.
10.Ebaõige on hageja väide et korterite 20 kraadi temperatuuri hoidmise kohustus on pandud kõigile ühistu liikmetele/korteriomanikele. 01.11.2012 üldkoosoleku protokolli p
4.1.kohaselt on selline kohustus ainult alternatiivküttega korterite omanikel. Eeltoodud ja ka kohustuse, et nende korterite gaasi ja elektri tarbimine peab vastama 1m2 kütmiseks kulunud keskkütte kogusele, leiab kohus, et selliste otsuste vastuvõtmiseks puudub seaduslik alus, neid otsuseid ei ole võimalik täita ning need ei vasta hea usu põhimõttele. Eeltoodud põhjustel ei saa hageja tugineda ka sellele, et kostja ei hoia oma korteris üldkoosoleku otsusega kehtestatud temperatuuri (20 kaadi). Viidatud korteri omanikel ei ole võimalik piinliku täpsusega jälgida, et nende energiatarbimine vastaks täpselt otsuses toodule, st. ei oleks väiksem ega suurem, sh. suvisel ajal. Tegemist on erinevate energiaallikatega, mille tarbimisvajadus, kogused ja väärtused on erinevad. Võrreldavad ega omavahel teisaldatavad ei ole gaasi puhul m3 ja kaugkütte puhul MWh, mis on erinevad mõõtühikud.
11.Väär on üldkoosoleku protokollis toodu ja hageja väide, et alternatiivküttega korteri omanikud rikuvad ehitusseadust, kuna ei hoia korterites nõuetele vastavat temperatuuri. Eelnevalt kehtinud ehitusseaduses ja alates 01.07.2015 kehtivas ehitusseadustikus sellist nõuet ei ole. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr. 85 eluruumile esitatavad nõuded § 4 lg 3 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Samasugune regulatsioon oli eelnevalt kehtinud samasisulises Vabariigi Valitsuse määruses nr. 38. Eeltoodust järeldub, et minimaalse siseõhu temperatuuri nõue kehtib ainult teatud eelduste (kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetav eluruum, inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel) olemasolul.
12.Riigikohus on leidnud, et ühingu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering ning see põhimõte kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes TsÜS §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. Mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed (RKTKo 3-2-1-29-15 p 14). Kohtu hinnangul on üldkoosoleku otsusega alternatiivküttega korteriomanikele, sh. kostjale pandud kohustus hoida korteris siseõhu temperatuuri vähemalt 20 kraadi vastuolus hea usu põhimõttega ka põhjusel, et alternatiivküttega korteriomanikke on põhjendamatult koheldud ebavõrdselt võrreldes
2-17-12684 kaugkütet tarbivate korteriomanikega. Puudub mõistlik põhjus millest tulenevalt on kaugkütet tarbivad korteriühistu liikmed soodsamas olukorras (neile 20 kraadi nõue ei laiene) kui teised. Kuna vaidlusaluse 25.06.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise üheks väidetavaks põhjuseks oli kostja poolt eeltoodud kohustuse rikkumine, milline on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei saa sellise kohustuse täitmata jätmist ka kostjale ette heita.
13.Hageja väidete osas, et kostja on gaasi eest väidetavalt tasunud vähem ja tekitanud hagejale kahju, märgib kohus, et hagejal on piisavalt võimalusi selleks, et kindlaks teha kas kostjal on võlgnevus ja kui on, siis selle suurus ning see kostjalt välja nõuda. Kui kostja on tekitanud teistele korteriomanikele kahju, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et korteriühistu juhatuse eesmärgiks ei tohi olla korteriomanike kahjustamine, kas siis isiklikel subjektiivsetel või muudel põhjustel. Korteriühistu/juhatus peab lähtuma kõigi korteriühistu liikmete ühistest huvidest ja korraldama elamu ühist majandamist parimal võimalikul moel, mitte tegutsema teistel ajenditel ja eesmärkidel. Kokkuvõttes leiab kohus, et tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta hageja õiguse teostamine õigussuhte olemusele ja eesmärgile, õiguste teostamine on toimunud kaitsmisväärse huvi puudumisel ja kostja huve arvestamata ning need asjaolud annavad aluse kohaldada hea usu põhimõtet ning kostja võib sel põhjusel 25.06.2015 üldkoosoleku otsuse täitmisest (taastada oma korteris keskküttesüsteem) keelduda. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Mittevaraliseks nõudeks saab pidada nõuet, mis ei ole suunatud raha, muu rahaliselt hinnatava soorituse või muul viisil hagejale varalise kasu saamisele, vaid mingi rahaliselt mittehinnatava hüve saamisele. Kuna hageja palub kohustada kostjat täitma üldkoosoleku otsust (taastama korteris demonteeritud keskküte), on tegemist mittevaralise nõudega. Seega on hagi hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 79, 30 eurot, sh. õigusabi 48 eurot (0,5 h) ja kütusekulu 31, 30 eurot (sõit 11.09.2018 kohtuistungile TartuJõhvi-Tartu (8L/100km, ca 290 km, s.o 23,2L, arvestus 23,2 x 1,349 = 31,30 EUR). Hageja lepinguline esindaja ei ole vastuväiteid kostja menetluskuludele esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-17-12684 Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.