2-18-127291/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

4.Menetluskuludelt tuleb kostjal Enn Pohlal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis 12.04.2019.a ja 15.04.2019.a menetlusse Creditreform Eesti OÜ hagi Enn Pohla vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. Hagiavaldus ja kohtumäärused toimetati kätte 24.05.2019.a MTÜ Elupuu Kalbu hooldekodu töötajale T K. Seega TsMS § 322 lg 4 alusel kohus loeb menetlusdokumendid Enn Pohlale kätte toimetatuks hiljemalt 24.05.2019.a. Enn Pohla kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.06.2019.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Creditreform Eesti OÜ esitas Enn Pohla vastu hagiavaldused kostja ja Eesti Energa AS vahel 21.08.2002.a sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 22423531/21.08.2002 rikkumisest tulenevalt. Hageja on tekitanud ühest lepingust sisuliselt kaks eraldi lepingut, nimetades ühte võrgulepinguks ja teist elektrilepinguks ning saades seega faktiliselt kaks nõuet. Seega hageja on teadlikult esitanud kohtule kaks erinevat hagiavaldust, milles mõlemas nõuab 30 euro ulatuses sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tulenevalt kostja ja Eesti Energia AS vahel 21.08.2002.a sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingust nr 2242353-1/21.08.2002 on hageja nõue kostja vastu 237,30 eurot. Eelnevast tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kogusummas 30 eurot. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 04.04.2019.a ja 11.04.2019.a esitatud hagiavalduse ja 29.04.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 150 eurot ja esindaja kulud summas 190 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud tsiviilasjades 2-18-127484 ja 2-18-127291 riigilõivu kokku summas 150 eurot. Ühe hagi esitamisel ning topelt sissenõudmiskulude mitte esitamisel oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu 75 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Õigusbüroo Kask OÜ-d ja Carlo Kaske. Hageja esindamise eest on Õigusbüroo TK OÜ esitanud hagejale arve summas 150 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on lihtsa menetlusega, milles on võimalik esitada ja on esitatud väga lihtne hagiavaldus. Kohtu hinnangul on hageja ise tekitanud menetluskulusid juurde, kuna on teadlikult ja samale lepingule tuginedes esitanud eraldi hagiavaldused nii tasumata elektrienergia summade kui ka võrguteenuse ning taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi väljamõistmiseks. Hageja majandustegevus eeldab hagejalt selliste standartsete hagiavalduste igapäevast koostamist, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu hagi koostamisele kindlasti mitte enam kui tund tööaega. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 75 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 75 eurot (1 tunni tasu). Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa ja hageja jaoks täiesti igapäevase majandustegevuse raames võlgnike suhtes algatatava menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, ilma lepingulist esindajat kasutamata. Hagejal on võimalik kõik oma nõuded esitada ühes hagiavalduses, välistades sellega menetluskulude kunstliku suurendamise. Kohus märgib, et lepingulise esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate igapäevaselt ette tulevate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 156,33 eurot, s.o 91,96% menetluskuludelt summas 170 eurolt.