Kohtla-Järve linn, Uus tn 1 korteriühistu hagi J K vastu võla 1 557,97 euro nõudes
Hagihind
1 557,97 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Uus tn 1 korteriühistu (registrikood 80280226, asukoht: Uus tn 1, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa tn 3, Jõhvi 41533, e-post: [email protected])
Kostja:
J K (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Klt Kohtla-Järve linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks võlgnevus perioodil 01.01.2014. a kuni 31.12.2018. a 1 427 (üks tuhat nelisada kakskümmend seitse) eurot 24 senti.
3.Menetluskulud jätta kostja J K kanda. 3.1 Välja mõista J Klt Kohtla-Järve linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 558 (viissada viiskümmend kaheksa) eurot.
3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Kohtla-Järve linnas Uus tn 1 korterelamus korter nr xxx. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Uus tn 1, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. J Kl on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 31.12.2018. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 557,97 eurot. Hageja juhatuse liige on korduvalt püüdnud suhelda kostjaga viimase võla osas, andnud võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid sellele vaatamata tasub kostja arveid ebaregulaarselt ja väiksemates summades kui esitatud arved. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1 557,97 eurot, seisuga 31.12.2018. a. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 240 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.
2.Hageja esitas kostja vastusele seisukoha, milles vähendab haginõuet summani 1 427,24 eurot. Hageja märgib, et kostja on tasunud sularahas 36 eurot ja pangaülekandega 46,18 eurot (07.12.2018. a) ja 48,55 eurot (10.01.2019. a). Hageja on seisukohal, et kostja väide, et tema pensionist on võetud maha hageja nõude rahuldamiseks ei ole asjakohane, kuna nimetatud summad võetakse maha täitemenetluse 158/2012/2635 raames, nimetatud võlgnevus tekkis 2012. aasta seisuga.
3.Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 427,24 eurot ja menetluskulud summas 558 eurot. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud andmed ei ole õiged ja taotleb välja nõude dokumendid, mis tõendavad arve sularahas maksmist ja xxx OÜ-le tehtud makseid, mis on võetud maha kostja pensionist. Menetluskulud palub kostja jaotada võrdselt pooleks ja advokaaditasu jätta hageja kanda, kuna kostja on pakkunud mitmeid kordi hagejale kohtuvälist lahendust. Kostja palub tunnistada võlgnevus 1 281,58 eurot aegunuks. Kostja on seisukohal, et tsiviilasja on võimalik lahendada kompromissiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. J K on xxx korteri omanik.
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
8.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
9.Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1.
10.Kostja vastuse kohaselt tunnistas kostja hageja nõuet osaliselt ning palus välja nõude tõendid selle kohta, et ta on maksnud arvet sularahas ja xxx OÜ-le.
11.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
12.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
13.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu arved ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest.
14.Hageja vähendas nõuet 130,73 euro võrra. Hageja poolt esitatud väljavõtte kohaselt on jaanuar 2014. a – detsember 2018. a ajavahemiku eest võlg 1 427, 24 eurot. Hageja on esitanud nimetatud ajavahemiku eest kostjale arveid summas 2 528,15 eurot, millest kostja on tasunud 1 100,91 eurot, seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 1 427,24 eurot.
15.Kostja viitab asjaolule, et tema pensionist on maha arvestatud xxx OÜ-le hageja võlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et antud viide ei ole asjakohane. Kostja suhtes on algatatud 20.12.2012. a täitemenetlus, sissenõudjaks on korteriühistu ja võlgnevuse periood on arvestatud kuni 2012. a (tsiviilasja nr 2-12-39579). Käesolevas tsiviilasjas moodustab võlgnevuse periood ajavahemikul jaanuar 2014. a kuni 2018. a detsember, seega ei saa summad mis on kantud xxx OÜ-le arvestada antud tsiviilasjas võlgnevuse katteks.
16.Kostja palub tunnistada aegunuks võlgnevus summas 1 281,58 eurot. Kohus selgitab, et nimetatud summa on 2013. aasta võlgnevus. Hageja ei ole esitanud nimetatud võlgnevusele nõuet, mida kinnitab ka hageja juhatuse liikme G R poolt esitatud tõend (digitoimik tl 175).
17.Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda.
18.Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil november 2014. a kuni 31.12.2018. a moodustab 1 427,24 eurot.
19.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
21.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
23.Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 330 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot.
24.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud.
25.Kohus on seisukohal, et hagi koostamise, seisukoha koostamise ja materjalidega tutvumise eest 2,75 tunni eest tasu nõue 330 eurot on põhjendatud.
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 558 eurot (sellest 330 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 255 hagi esitamisel tasutud riigilõiv).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.