Kunstiring MTÜ hagi K S vastu võlgnevuse 100 euro, viivise 100 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
208 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kunstiring MTÜ (registrikood 80391569, asukoht Õismäe tee 5-12, Tallinn 13514, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja advokaat Toomas Metsma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post [email protected]) Kostja K S (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K S Kunstiring MTÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 100 eurot ja seisuga 15. aprill 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 8,45 eurot.
3.Välja mõista K S Kunstiring MTÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (100 eurolt) alates 16. aprillist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 46% ulatuses Kunstiring MTÜ kanda ja 54% ulatuses K kanda.
S
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
2-19-5861 Edasikaebamise kord Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Kunstiring MTÜ (hageja) ja K S (kostja) sõlmisid 30.09.2017 liitumislepingu nr 160, mille alusel osaleb S L P hageja poolt korraldatavas huviringis. Kostja on jätnud tasumata kolm arvet kogusummas 100 eurot (arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot; arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot; arve nr B531F8793 summas 10 eurot). Kostjale esitatud arvetel on märgitud viivisemääraks 0,5% päevas. Kohtu selgitused
2.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
1.TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osalise rahuldamata jätmise kohta selgitab kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,5% päevas järgnevalt: 1) arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot – viivise periood 08.03.2018 – 15.04.2019, viivise summa 101 eurot, hageja vähendas viivise summat 50 euroni; 2) arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot – viivise periood 08.04.2018 – 15.04.2019, viivise summa 74,60 eurot, hageja vähendas viivise summat 40 euroni; 3) arve nr B531F8793 summas 10 eurot – viivise periood 08.05.2018 – 15.04.2019, viivise summa 17,15 eurot, hageja vähendas viivise summat 10 euroni.
5.Kohtu hinnangul puudub poolte vahel kokkulepe viivisemäära osas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5% päevas, milline on märgitud hageja poolt kostjale esitatud arvetel. Riigikohus on 17.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p-s 11 märkinud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse
2-19-5861 kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt ka Võlaõigusseadus I, Üldosa (§-d 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P.Varul jt. Tallinn 2016, lk 558). Käesolevas asjas kohus seesuguseid asjaolusid tuvastanud ei ole.
6.Lisaks tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et arvel kajastatud viivise määr 0,5% päevas kogu maksmata summalt ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära oluliselt enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
7.Seega on hagejal võimalik nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras kokku 8,45 eurot järgnevalt: 1) arve nr 6D95A9BA9 summas 50 eurot – viivise periood 08.03.2018 – 15.04.2019, viivise summa 4,43 eurot; 2) arve nr 3DF55B8B1 summas 40 eurot – viivise periood 08.04.2018 – 15.04.2019, viivise summa 3,27 eurot; 3) arve nr B531F8793 summas 10 eurot – viivise periood 08.05.2018 – 15.04.2019, viivise summa 0,75 eurot.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
9.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 46% ulatuses hageja ja 54% ulatuses kostja kanda.
10.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
11.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.