2-19-102423/9 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.18.03.2019 esitas OÜ Osilia Takso hagi O A vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt OÜ Osilia Takso ja O A vahel on 20.12.2016 sõlmitud käsundusleping nr 19 taksoteenuse osutamiseks. O A teavitas 04.09.2017 e-kirjaga, et ei ilmu ettenähtud ajal tööle, omastas tööülesannete täitmise kaudu ettevõtte rahalised vahendid ning tasub võlgnevuse esimese töötasu laekumisel. O A jättis OÜ Osilia Taksole üle andmata tööülesannete täitmise käigus saadud rahalised vahendid kogusummas 1296,74 eurot. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud vaidlust võlgnetava summa suuruse üle. O A tasus 11.10.2017 osa võlgnevusest summas 800 eurot ning lubas tasuda järgmise palga laekumisel ülejäänud summa. O A ei ole käesoleva hetkeni Osilia Takso OÜ-le olemasolevat võlga summas 496,74 eurot tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 19 punkti 3.1.8 kohaselt kohustus kostja andma hagejale või tema poolt volitatud isikule üle teenuse osutamise käigus saadud raha hiljemalt iga nädala viimasel päeval. Kostja ei täitnud antud kohustust vastavalt lepingule ning omastas teenuse osutamise käigus saadud hagejale kuuluvad rahalised vahendid. Kostja on hagejalt saadud rahaliste vahendite omastamist kinnitanud ning tasunud võlgnevuse osaliselt. Käesoleval hetkel võlgneb kostja hagejale 496,74 eurot. Kohtumenetluse eelselt ei ole menetlusosaliste vahel võlgnetava summa osas vaidlust olnud ning seetõttu ei esita hageja menetlusökonoomikast lähtudes hagiavaldusega võlgnevust tõendavaid taksomeetri vahetuse aruandeid ja pangakonto väljavõtteid. Kostja on 09.02.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud vastuväites märkinud, et kostjale jääb arusaamatuks, mis nõudeid hageja kostja vastu esitab. Kostja on vastulauses märkindu, et „Tarmo Susi isiklikult lahendas antud nõude Osilia Takso OÜ-ga ära“. Hageja märgib, et sellist sõnakasutust kostja ja Tarmo Susi vahelises

2-19-102423 kirjavahetuses ei ole esinenud ning kostja on tõlgendanud Tarmo Susi poolt avaldatud seisukohti ebaõigesti. Hageja selgitab, tema ja seadusliku esindaja vaheline võlasuhe puudutab antud vaidlust nii palju, et hageja on soovinud kostjalt võlgnevuse täitmist Tarmo Susi isiklikule pangakontole. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt aga käesoleva hetkeni täitnud kohustust ei hageja ega hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kostja on asunud pahatahtlikult võlgnevuse tasumisele vastu vaidlema ning otsima viise võlgnevuse tasumise kohustusest vabanemiseks. Hageja seaduslik esindaja tasus võlgnevuse suuruse summa hagejale, kuid tegemist on laenusuhtega ning hagejal eksisteerib Tarmo Susile tagasimaksmise kohustus. Hageja ei ole nõudeõigust seaduslikule esindajale loovutanud, hageja seaduslik esindaja ei ole täitnud kostja kohusust VÕS § 1042 tähenduses ning kostja kohustust võlgnevusena hagejale on käsitletud ka hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelises hilisemas kirjavahetuses. Kostja on pidanud mõistma, et on kohustatud kohustuse täitma hagejale ning kohustus loetakse hagejale täidetuks ka kohustuse täitmisega hageja seaduslikule esindajale. Hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 19 punkti 4.4 kohaselt on kahjustatud poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi tasumist lepingu mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel kuni 500 eurot. Kostja on rikkunud lepingu punkte 3.1.5, 3.1.8 ja 3.1.9. Hageja esitas sellest lähtudes maksekäsu kiirmenetluse avalduses leppetrahvi nõude summas 490 eurot. Hageja seaduslik esindaja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest esmakordselt 13.12.2018 kostjale saadetud ekirjas. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab. Vältimaks kostja vastuväitest tulenevat eelduslikku ebaotstarbekat õigusvaidlust mõistliku aja tõlgendamisel, loobub hageja käesolevas hagiavalduses leppetrahvi nõudest. Hageja rõhutab, et leppetrahvi nõudmisest loobumine ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kostja vastu kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Leppetrahvil, intressil ja viivisel on kõigil erinevad funktsioonid ning kohustuste rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 159 lg 1 kohaselt õigus nõuda neid kõiki üksteisest sõltumatult. Kostja jäi hageja ees lepingust tulenevate kohususte täitmisega võlgnevusse hiljemalt 04.09.2017. Kuni 11.10.2017 oli hageja võlgnevuses summa 1296,74 euro ulatuses ning alates 12.10.2017 on kostja olnud hageja ees võlgnevuses 496,74 euro tasumisega. Hagiavalduse esitamise hetkes on sissenõutavaks muutunud viis 67,74 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab seega kostjalt alates hagiavalduse esitamisest (19.03.2019) tasumata põhinõudelt viivist seaduses sätestatud ulatuses, mis hagiavalduse esitamise hetkel on 8% aastas. Hageja palub mõista O Ault Osilia Takso OÜ kasuks välja tasumata põhivõlgnevus summas 496,74 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivis summas 67,74 eurot; mõista O Ault Osilia Takso OÜ kasuks välja seadusjärgne viivis tasumata põhivõlgnevuselt (496,74 eurot) alates käesoleva hagiavalduse esitamisest

3.Kostja vaidleb 08.04.2019 vastuses hagile vastu ja palub jätta hageja hagi avaldus läbivaatamata; vaadata üle Käsundusleping nr. 19 ja muuta see töölepinguks; vaadata üle tunnitasu suurus, määrata tunnitasuks 5eur/h bruto ja nõuda välja vähemmakstud töötasu; nõuda välja hagejalt leppetrahv 500 eur; nõuda hagejat lisama kostja töötamise registrisse ja tasuma tööjõumaksud neto tasult, mis olen kätte saanud; nõuda hagejat maksma puhkusetasud; jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista võlgnevust Osilia Takso OÜ ees. Osilia Takso OÜ juhatuse liige Tarmo Susi kirjutab selges eesti keeles ”Katsin võlad isiklikult kontolt firmale ära, pane siis raha mulle (konto nr) Tarmo Susi.” Seda kirja on võimatu valesti tõlgendada ja kirjaga annab ta kostjale teada, et Osilia Takso OÜ’l ei ole kostja vastu nõudmisi ja edaspidi nõuab raha kostjalt isiklikult juhatuse liige Tarmo Susi. Käsunduslepingu sõlmimise tingimusteks on: Pole alluvussuhe – Kostja allus otseselt juhatuse liikme poolt määratud dispetserile. Kui dispetšer helistas ja andis tellimuse, siis kostja pidi täitma käsku. Samamoodi andis juhatuse liige Tarmo Susi korraldusi (telefonis, kirjavahetuses) ja jälgis interneti vahendusel auto marsuute, kiirust, paiknemist jne. Pole etteantud tööülesanded – Töö ülesanded olid etteantud. Dispetšeri tööülesannete kohaselt käituma. Kostja pidi võtma kliendi peale ja viima sinna kuhu klient soovis, kui tööd ei olnud pidi olema kindlaks määratud taksoparklas. Pole fikseeritud tööaeg – Töö käis graafiku alusel, kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Graafiku koostas juhatuse liige ja edastas selle kostjale. Pole tööandja määratud koht – Hageja määras ära kus peab olema, kui parasjagu tööd ei ole. Samamoodi auto on tööandja määratud koht igal juhul. Isiklikud töövahendid – Auto oli Osilia Takso Oü poolt, mapid, rahakotid jne samamoodi. Juhatuse liikme poolt on teadlikult valitud vale lepingu tüüp, et hoiduda maksudest, puhkuserahadest ja muudest hüvedest. Kuna käsundusleping ei vasta antud töö iseloomule palub hageja kohtul vaadata üle lepingu liik ja muuta see töölepinguks. Käsundusleping punkt 2.1.5 Käsundiandja kohustub: tasuma Käsundisaajale Teenuse täitmine eest kokkulepitud tasu. Käsunduslepingus ei ole töötasu kindlaks määratud ja oli ainult suuline kokkulepe, et kassast 35% netos saab kostja. Hageja väidab hetkel, et niisugust kokkulepet pole olnud ja väidab, et tegemist oli bruto palgaga, siis rakendada: VÕS § 627 lg 2 Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. 2017 aastal oli keskmine tunnipalk 7.40eur/h bruto. Kostja leiab, et arvestades töö iseloomu, 12h/24h vahetusi ja öö tööd on igati põhjendatud kui tunnipalk antud VÕS punkti järgi on 5eur/h bruto. Käsunduslepingu läbivaatamisel ja muutmisel töölepinguks määrata samuti tunnihindeks 5eur/h bruto. Nõuda välja hagejalt vähemmakstud töötasu neto summas: 1718,73 eur.

2-19-102423 Käsundusleping punkt 4. lõige 3. Leping on konfidentsiaalne. Lepingust tulenevaid andmeid võib avaldada teise poole kirjalikul nõusolekul. Hageja on märkinud lisadesse – Käsundusleping nr 19. Kirjalik nõusolek kostja poolt puudub. Käsundusleping punk 4. lõige 4. Lepingu mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kahjustatud poolel õigus nõuda lepingut rikkunud Poolelt leppetrahvi tasumist kuni 500 eurot. Leppetrahvi tasumine ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingu täitmisest või kahju hüvitamisest. Antud juhul hageja on rikkunud lepingu tingimusi ja avaldanud käsunduslepingu ilma kostja kirjaliku nõusolekuta. Kostja soovib hagejalt leppetrahvi 500 eurot. Hageja on kostja jätnud lisamata töötajate registrisse. Päringu peale, miks pole lisatud, vastas Tarmo Susi, et unustas. Töötajate registrisse lisamine on kohustuslik tööandjal ja praegusel hetkel tundub, et hageja on jätnud kostja töötajate registrisse lisamata, et hoida kõrvale tööjõu maksude maksmisest. Hageja väidab, et kostja pidi tasuma tööjõumaksud. Tööandjal antud juhul Osilia Takso OÜ'l on kohustus tasuda tööjõumaksud, mitte töötajal. Ja kui tööandja ei saa maksta tööjõumaksusid, siis jääb arusaamatuks, miks ei juhitud sellele tähelepanu ja lasti arvata töötajat 8 kuud, et kõik tööjõumaksud (sotsiaalmaks,tulumaks,pensionikindlustus jne...) on makstud. Telefoni vestluses K A ja Tarmo Susi vahel mainis Tarmo Susi, et Tarmo Susil ja O Aul oli omavahel mingi kokkulepe, et makse ei maksa ja töötajate registrisse ei lisa ja kostja saab rohkem raha kätte. Kirjavahetuses kui küsis kostja hagejalt, et mis raha rohkem on teistest saanud ja mis kokkuleppest jutt käib. Aga vastust ei saanud konkreetsele küsimusele ja Tarmo Susi ei eitanud ka sellist jutuajamist. Nõuda välja hagejalt saamata jäänud puhkuserahad. Kuna tegemist on töölepinguga, mitte käsunduslepinguga, siis palub kostja nõuda välja puhkuserahad. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele

2-19-102423 Kostja on esitanud mitmeid nõudmisi hageja vastu. Kohus ei ole otsustanud nimetatud nõuete menetlusse võtmist ning kostja ei ole esitatud nõudeid vormistanud vastuhagina. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud taotluseid ei ole põhjendatud vaadata läbi koos hagiavaldusega samas menetluses. Vastuhagi esitamise eeldused sätestab TsMS § 373. Käesoleval juhul ei ole kostja märkinud, millisel konkreetsel alusel tuleb tema nõudeid menetleda koos hagiavalduses esitatud nõuetega ning hageja on seisukohal, et vastavat alust ei esine. Kostja nõuete rahuldamine ei välista hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamist, kostja vastuses ei ole kostja oma esitatud nõudeid vähimalgi määral sidunud hagiavalduses esitatud nõeutega ning nõuete rahuldamine looks üksnes hilisema rahaliste nõuete tasaarvestamise võimalikkuse. Seejuures on oluline täheldada, et igat nõuet tuleb käsitleda eraldi ning kostja osad nõuded on seotud töölepingu sätetega ning osad nõuded käsunduslepingu sätetega. Kostja on taotlenud hagi vastuses hagiavalduse läbivaatamata jätmist. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Pärast hagi läbivaatamata jätmist ei ole võimalik koos hagiga vastuhagi menetleda. Sellest lähtudes ei saa vastuhagi käesoleval juhul ka kostja enda taotlusest lähtudes koos hagiavaldusega menetleda. Hageja esitab alljärgnevalt menetlusökonoomia põhimõtetest lähtudes sisulised seisukohad kostja vastuses esitatud taotlustele olukorras, kus kohus peab põhjendatuks menetleda esitatud taotluseid käesoleva menetluse raames. Hageja ei võta esitatud taotluseid õigeks ning taotlused põhinevad kostja poolt avaldatud osaliselt ebaõigetel faktilistel asjaoludel. Kostja on taotlenud kohtul vaadata üle lepingu liik ja muuta see töölepinguks. Hageja rõhutab, et ei ole üheselt määratletavaid tingimusi, mis peavad esinema samaaegselt, et oleks alus sõlmida käsundusleping. Käsunduslepingu ja töölepingu eristamine on praktikas ääretult keeruline ülesanne ning on teatud tingimused, mis võivad viidata ühe või teist liiki lepingu sõlmimisele. Hageja kinnitab, et on vaidlusaluse käsunduslepingu väljatöötamisel konsulteerinud juristidega ning tegelikest faktilistest asjaoludest lähtudes on tegemist käsunduslepingule iseloomuliku suhtega. Vaidlusaluse käsunduslepingu puhul ei olnud hageja ja kostja vahel töösuhtele iseloomulikku alluvussuhet. Kostja täitis küll hagejalt saadavat käsundit, kuid kostja oli ülesannete täitmisel vaba. Oluline on rõhutada, et VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seega ei saa hageja ja hageja juhatuse liikme poolt kostjale antud juhiseid pidada töösuhtele iseloomulikuks aspektiks. Kostjal oli iga kuu lõpus võimalik määratleda endale sobilik järgmise kalendrikuu graafik ning teha tööd vastavalt endale soovitud mahus. Käsunduslepingu punkti 3.1.5 kohaselt võis kostja 48 tunnise etteteatamisajaga kokkulepitud graafikuid ühepoolselt muuta. Samuti võis kostja teha vaba auto olemasolul enda vabast tahtest soovitud lisavahetusi. Samuti ei olnud kostjale ette nähtud kindlat päevaplaani. Kostja võis teha lõunapausi vastavalt endale soovitud ajal ja soovi korral keelduda dispetšeri poolt edastatud tellimustest. Lisaks võis kostja enda soovile vastavalt teenindada teeäärseid hääletajaid, Taxify tellimusi ja oma enda kliente. Kindlaksmääratud taksoparklas seismise nõue tulenes aga ühistranspordiseadusest ja Kuressaare linna taksoveo eeskirjadest. Eelnevast lähtudes ei määratlenud hageja ära töötegemise kohta, vaid see tulenes seadusest, tööaeg ei olnud hageja poolt fikseeritud, kostja ja hageja vahel ei olnud otsest alluvussuhet ning kostjal oli vabadus tööülesannete valikul. Neist asjaoludest lähtudes on hageja ja kostja vahel tegemist käsunduslepingu tunnustele vastava võlasuhtega.

2.1.5.Vastavas tasu suuruses lepiti kokku töövestlusel ning kostja puhul oli selleks summaks 35 % kassast brutos. Kostja ei ole kohtumenetluse eelses kirjavahetuses kordagi antud tasust lähtuvale arvestusele vastu vaielnud, on osalise tasumise kaudu võlgnevust aktsepteerinud ning lubanud ka ülejäänud võlgnevuse ära tasuda. Kostja käitumine kinnitab, et kostja ja hageja vahel on olnud kokkulepe maksta kostjale tasu 35% teenitud kassast brutos. Kahetusväärselt on kostja asunud leidma kõikvõimalikke vastuväiteid, et ei peaks hagejale üldse mitte midagi tasuma ning on vastupidiselt esitanud nõuded hageja vastu. Kostja on märkinud, et hageja on rikkunud käsunduslepingu punkti 4.3, kuna on lisanud lepingu hagiavaldusele. Kostja ei ole hagiavalduse vastuses üheselt märkinud, kellele lepingu avaldamist kostja lepingutingimuste rikkumiseks peab. Kostja seisukohast lähtudes võib eeldada, et rikkumiseks on lepingu edastamine kohtule. VÕS § 625 lg 1 kohaselt kehtib saladuse hoidmise kohustus üksnes käsundi saajale ehk antud juhul kostjale. Isegi kui aktsepteerida, et saladuse hoidmise kohustuses saavad lepingu osapooled kokku leppida selliselt, et see kehtib mõlemale osapoolele, kehtib antud kokkulepe tingimusteta kuni käsunduslepingu lõppemiseni. VÕS § 625 lg 2 sätestab, et pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks. Kostja ei ole hagiavalduse vastuses märkinud, et kostjal oleks õigustatud huvi, mille kaitsmiseks saladuse hoidmise kohustus peab pärast käsunduslepingu lõppemist kehtima. Hageja õigustatud huvi lepingust tulenevate nõuete esitamiseks kaalub igal juhul ülesse hüpoteetilise kostja õigustatud huvi lepingu konfidentsiaalsusele. Hageja nõustub, et käsunduslepingu punkti 4.3 kohaselt on hageja ja kostja vaheline käsundusleping konfidentsiaalne. Hageja ei ole lepingust tulenevaid andmeid aga avaldanud ehk ei ole esitanud tutvumiseks avalikkusele. Hageja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega hagejal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Andmete esitamist kohtule nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja avaldamiseks olukorras, kus nõue tuleneb otseselt konfidentsiaalsest dokumendist. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühestki konfidentsiaalsest lepingust tulenevaid nõudeid esitada ja leping kaotaks vähimagi tähenduse. Kostja on märkinud, et hageja on jätnud lisamata kostja töötajate registrisse. Hageja selgitab, et on vastavast asjaolust teadlik, kuid see ei mõjuta vähimalgi määral hageja nõudeid kostja vastu. Kuna kostja täitis käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid hageja juures kaootiliselt, siis oli hageja unustanud kostja soovitud andmed töötajate registrisse edastada. Täna ei ole hageja soovitud andmeid aga jätnud esitamata mitte maksudest kõrvlaehoidumiseks, nii nagu väidab kostja hagiavalduse vastuses, vaid kostja poolsest tasu omastamisest koos tulumaksuga jäi hageja äraootavale seisukohale, et

2-19-102423 laenuga, mille hageja pidi oma juhatuse liikmele tagasi maksma. Vältimaks mitmekordseid ülekandeid, soovis hageja kostjalt võlgnetava summa tasumist otse juhatuse liikme Tarmo Susi arveldusarvele, et sedasi lugeda täidetuks enda ja juhatuse liikme vahelised laenulepingust tulenevad tagasimaksekohustused. Hageja ei ole kordagi nõudeõigust kostja vastu loovutanud ning juhatuse liige ei ole täitnud kostja kohustust VÕS § 1042 tähenduses. Hageja ja tema juhatuse liikme Tarmo Susi vahel olevate mitmete laenulepingute olemasolu kinnitab püsiv laenumaksete tagasimaksmine, mille tõendamiseks on hageja esitanud kontoväljavõtte, millest nähtuvad perioodil 14.12.2017 kuni 01.04.2018 maksed selgitusega „juhatuse liikme laenu tagasimakse“. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja oleks nõudeõiguse kostja vastu loovutanud hageja juhatuse liikmele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud hageja juhatuse liikmele. Kostja on palunud vaadata üle käsundusleping ning muuta käsundusleping töölepinguks, määrata tunnitasuks 5 eurot ning nõuda välja töötasu 1718,73 eurot, leppetrahv 500 eurot lepingu tingimuste avaldamise eest kohtule, nõudma kostja lisamist töötajate registrisse ning tööjõumaksude tasumist kostja poolt kätte saadud netosummadelt, samuti nõuda hagejalt välja saamata jäänud puhkusetasu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastusest arusaadav, kuidas on kostja hinnangul kostja vastuses välja toodud asjaolud seotud hageja nõudega. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolud tähendust hageja nõude lahendamisel. Hageja on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingul on käsunduslepingu tunnused. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue raha tagastamiseks ei sõltu sellest, millist liiki leping poolte vahel sõlmitud oli. Kostja poolt nõutud vähemmakstud tunnitasu ning puhkusetasu ja riiklike maksude tasumise kohustus ei mõjuta kostja kohustust anda hagejale üle teenuse osutamise käigus saadud raha. Kohus nõustub hagejaga, et andmete esitamist kohtule nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja avaldamiseks olukorras, kus nõue tuleneb otseselt konfidentsiaalsest dokumendist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja nõuete rahuldamine looks üksnes hilisema rahaliste nõuete tasaarvestamise võimaluse. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul, kui kostjal on hageja vastu nõuded, on kostjal võimalik esitada oma nõuded hageja vastu hagiavalduse vormis. Kostja ei ole nõuetekohast vastuhagiavaldust käesolevas menetluses esitanud, seega ei menetle kohus käesolevas menetluses kostja nõudeid vastuhagina. Kostja nõuete rahuldamine ei välista hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamist, kostja vastuses ei ole kostja oma esitatud nõudeid vähimalgi määral sidunud hagiavalduses esitatud nõuetega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuni 11.10.2017 oli hageja võlgnevuses summa 1296,74 euro ulatuses ning alates 12.10.2017 on kostja olnud hageja ees võlgnevuses 496,74 euro tasumisega. Hagejal on õigus nõuda võlgnetava summa tasumist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda viivist. Võs § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks