2-19-9201/2 - Ühinguõigus - Äriregistri asjad - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

3.04.06.2019 määruskaebuses palub avaldaja tühistada määruse ja teha uue määruse, millega kanda äriregistrisse vastavalt XX.XX.XXXX notariaalselt kinnitatud avaldusele osakapitali uus suurus 5000 eurot. XX.XX.XXXX lepinguga (mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja asjaõigusleping) võõrandas Ivar Kommisaar endale kuuluva kinnistu avaldajale. Avaldaja kanti omanikuna kinnistusraamatusse XX.XX.XXXX. 14.05.2019 edastati kandeavaldus koos lisadega registriosakonnale. Kandeavalduse esitamise ajal kuulus kinnistu avaldajale. XX.XX.XXXX sõlmis avaldaja lepingu (hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping), millega võõrandas kinnistu aktsiaseltsile Textuur. Kande tegemata jätmiseks puudub õiguslik alus, sest registripidajale esitatud dokumendid vastasid seaduse nõuetele. Asjaolu, et mitterahalise sissemakse esemeks olnud kinnistu ei kuulunud kande tegemise hetkel enam avaldajale, ei anna alust kande tegemisest keeldumiseks ÄS § 33 lg 5 alusel. ÄS § 196 sätestab üksnes nõude, et mitterahaline sissemakse oleks tehtud enne äriregistrile avalduse esitamist ja et selle tõendamiseks oleks esitatud kinnistusraamatu väljavõte. Sättest ei tulene, et mitterahalise sissemakse tasumiseks võõrandatav kinnistu peab olema osaühingu vara koosseisus ka kande tegemise ajal. Samuti ei tulene äriseadustikust keeldu mitterahalise sissemakse esemeks olevat kinnisasja (ega ka muud vara) võõrandada pärast eseme omandamist, kuid enne osakapitali suurendamise kande tegemist. Sarnaselt on äriseadustikus reguleeritud ka nt osakapitali rahalise sissemakse tegemine – ÄS § 196 lg 1 p 4 nõuab üksnes krediidiasutuse või makseasutuse teatist osakapitali sissemaksmise kohta, mitte seda, et konkreetne rahasumma kande tegemisel äriühingu kontol reaalselt alles oleks; selle üle registriosakond järelkontrolli ei teosta ja uut kontoväljavõtet esitada ei ole vaja. Eelnevast järeldub, et mitterahalise sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole tagada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid kohustuse täitmise kajastumine mitterahalise sissemakse hindamisaktis näidatud väärtuse ulatuses ettevõtte bilansis. Sellega on tegemist ka juhul, kui kinnistu on võõrandatud enne registrisse kandmist, sest võõrandamisest saadud tulu kajastub bilansis. Seega netovara säilib ja osaniku mittevaralise sissemakse kohustus on täidetud.

2.lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 520 lg 2 kohaselt sõlmitakse mitterahalise sissemakse tegemiseks asutatava ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. ÄS § 196 lg 1 I lause näeb ette, et kui osakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 196 lg 1 p 6 alusel lisatakse avaldusele mitterahalise sissemaksega tasumisel sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid ning p 7 alusel muud seaduses ettenähtud dokumendid. ÄS § 196 lg 2 II lause sätestab, et kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Õiguskirjanduses on leitud, et sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid peab olema täidetud tingimus, et sissemakseks olev vara tuleb osaühingule üle anda ja see väärtus peab üleandmise ajal vastama kokkulepitud sissemakse väärtusele. Kui osaühing näiteks hiljem mitterahaliseks sissemakseks olnud vara müüb, saab ta vastu raha ja netovara säilib (vt Ühinguõigus I. Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Juura 2015, lk 273 äärenr 1354). Määruskaebusele lisatud XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 3.1 kohaselt annab Ivar Kommisaar avaldajale mitterahalise sissemaksena üle kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu p 5.1 kohaselt on Ivar Kommisaar ja avaldaja leppinud kokku kinnistu omandi üleandmises Ivar Kommisaarelt avaldajale ning Ivar Kommisaar lubab ja avaldaja avaldab soovi kanda avaldaja kinnistusraamatusse kinnistu uue omanikuna ja ühtlasi kustutada senine kanne Ivar Kommisaare kohta. Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti XX.XX.XXXX kinnistamisavalduse alusel XX.XX.XXXX kinnistu omanikuna sisse avaldaja; seni oli kinnistu omanik Ivar Kommisaar. Nii määruskaebuse kui kohtunikabi määruse järgi esitas avaldaja avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks 14.05.2019.