SmoothFlight OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2012,41 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: SmoothFlight OÜ (registrikood 14547179; asukoht Gonsiori 18-21, 10128 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Arno Tuisk (elektronposti aadress [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460; asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn; elektronposti aadress [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia hageja SmoothFlight OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 28,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja SmoothFlight OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2019.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja SmoothFlight OÜ kasuks menetluskulud 250,00 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
2-19-7001 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel J P, I P ja E P kinnitanud broneeringu lennule MYX589 lähtepunktiga Tallinn sihtpunktiga Sharm El Sheikh, mis pidi toimuma 23.02.2018. Vastavalt broneeringutele pidi kostja poolt teostatav lend number MYX589 algse lennuplaani kohaselt väljuma Tallinnast 26. veebruaril 2018. aastal kell 15:00 ning saabuma Sharm El-Sheikh’i samal päeval kell 20:10 (Sharm El-Sheikh’i kohaliku aja järgi). Nimetatud lend number MYX589 Tallinnast ei väljunud. Väljumine Tallinnast hilines pikaajaliselt tulenevalt asjaolust, et lennukil ilmnes ootamatult tehniline rike, mis takistas lennuki õigeaegset väljumist. Kostja esindajad lennujaamas põhjendasidki väljalennu hilinemist reisijatele (sealhulgas ka nõuete loovutajatele) just lennukil tehnilise rikke ilmnemisega. Ühtlasi on hagejale teadaoleva informatsiooni kohaselt nimetatud juhtumit kommenteerinud 26.02.2018. aastal meediaväljaandele „Delfi“ ka kostja turundus- ja kommunikatsioonijuht, kes rõhutas, et lennu MYX589 pikaajalise hilinemise põhjuseks oli ilmnenud tehniline rike.
2.Lennuk Tallinnast väljus algselt kavandatud aja (15:00) asemel kell 21:30 – see tähendab algselt kavandatust 6,5 tundi hiljem. Antud asjaolust lähtuvalt saabusid nõuete loovutajad oma lõppsihtkohta (Sharm El-Sheikh’i) 27.02.2018.a varahommikul, kuigi algselt kavandatud lennuplaani kohaselt pidid saabuma 26.02.2018.a kell 20:10. Seega saabusid nõuete loovutajad toimunud sündmuste tagajärjel oma lõppsihtkohta tunduvalt suurema hilinemisega kui kolm tundi. Lõppsihtkohta ehk Sharm El-Sheikh’i saabumise pikaajalisest hilinemisest lähtuvalt leidsid nõuete loovutajad, et neile võiks olla tekkinud hüvitise nõudmise õigus kostja vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 261/2004.
3.Nõuete loovutajad pöördusid 11.02.2019.a hageja kui lennuhüvitisnõuete menetlemisega tegeleva ettevõtja poole. Vastavalt hageja ja nõuete loovutajate vahelisele kokkuleppele asus hageja algselt tegutsema nõuete loovutajate lepingulise esindajana ning esitas 26.02.2019.a elektrooniliselt (e-posti teel ning ka kosja veebilehel leitava kontaktivormi / kaebuste esitamise vormi kaudu) hüvitisnõude, nõudeõigust tõendava broneeringu ja volikirjad kostjale. Kostja ei ole hageja poolt 26.02.2019. a saadetud hüvitisnõudele kordagi vastanud. Seda tõendavad hagiavaldusele lisatud hageja poolt kostjale saadetud e-kirjad (esimese ingliskeelse e-kirja tõlge ja 07.05.2019.a saadetud eestikeelne e-kiri), millele hageja ei ole 09.05.2019 seisuga saanud ühtegi vastust.
4.Eelnevast lähtuvalt on hageja seisukohal, et kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohtadega ja määruse artikliga 7(1)(c) omandas igaüks nõuete loovutajatest endale õiguse nõuda kostjalt lennu pikaajalise hilinemise eest 600 euro suurust hüvitist. Teisisõnu omandasid nõuete loovutajad õiguse nõuda kostjalt hüvitist kokku 1800 euro ulatuses. Antud põhinõuded (kokku 1800 euro suuruse hüvitise ulatuses) koos kõrvalnõuetega omandaski lõppkokkuvõttes hageja, sõlmides nõuete loovutamise lepingud nõuete loovutajatega vastavalt käesoleva hagiavalduse punktile 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel kokku hüvitist 1200 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia SmoothFlight OÜ kasuks põhivõlgnevus 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 28,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.05.2019.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-19-7001 Kostja vastuväited
6.Vastuses hagile ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja hinnangul ei või reisijad loovutada enda määrusest tulenevat hüvitisnõuet kolmandale isikule, mistõttu ei ole reisijate poolne nõuete loovutus hagejale kehtiv ning hageja ei ole nõuete omanik. Reisijad võivad nõude lennuettevõtja vastu maksma panna üksnes isiklikult, mida kostja vastava reisija nõude saamisel viivitamatult ka teeks. Samuti ei ole hageja tõendanud nõuete loovutamise fakti ega pöördunud kostja poole nõuetekohaselt enne hagiavalduse esitamist. Kostja hinnangul liigituvad määruse artiklist 7 tulenev hüvitisnõue VÕS § 164 lg 1 tuleneva loovutuskeelu alla. Tegemist on isikliku nõudega, mis tuleneb tarbija (täpsemalt lennureisija) ja lennuettevõtja vahelisest õigussuhtest. Üheks võlasuhte pooleks on teenuse osutamisega reisijale ebamugavust tekitanud lennuettevõtja ning teiseks võlasuhte pooleks on lennureisija. Olukorras, kus määruse artiklist 7 tulenev nõue oleks loovutatav, kaotab hüvitisnõue oma eesmärgi. Leppetrahvi iseloomuga hüvitisnõude eesmärk on konkreetsele tarbijale konkreetse juhtumi puhul konkreetses summas hüvitise maksmine. Nõude loovutamise lubamine ei täida seda eesmärki – reisijale ei maksta Määruses sätestatud summat (loovutuse saaja vahendustasu tõttu) ning lennuettevõtja poolt ei toimu isiklikult loovutuse saajale talle põhjustatud ebamugavuse eest tasu maksmist. Nõude isikliku iseloomu kinnitab ka määruse tekst. Määruses on õigustatud isikuna (sh hüvitise saajana) läbivalt kasutatud väljendit reisija, selle asemel, et kasutada muud väljendit (nt võlgnik). Samuti kinnitab nõude isikliku isiklikku iseloomu Euroopa Kohtu praktika seonduvalt vahendaja kaudu ostetud piletite hüvitamisega. Olukorras, kus reisija on ostnud lennupileti vahendaja kaudu (nt reisibüroo või muu lennupileteid vahendav ettevõte), on reisijal endiselt määruse artikkel 8-st tulenev õigus piletihinna tagasimaksmisele lennuettevõtja vastu, mitte vahendaja vastu (vt nt lahendi nr C-601/17, p 20). Euroopa Kohtu praktika kohaselt on määrusest tuleneva võlasuhte pooleks reisija isiklikult ja lennuettevõtja isiklikult. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.J P, I P ja E P olid kinnitanud broneeringu lennule MYX589 lähtepunktiga Tallinn sihtpunktiga Sharm El Sheikh, mis pidi toimuma 23.02.2018. Vastavalt broneeringutele pidi kostja poolt teostatav lend number MYX589 algse lennuplaani kohaselt väljuma Tallinnast 26.02.2018.a kell 15:00 ning saabuma Sharm El-Sheikh’i samal päeval kell 20:10
2-19-7001 (Sharm El-Sheikh’i kohaliku aja järgi). Nimetatud lend number MYX589 Tallinnast õigeaegselt ei väljunud.
10.Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määruse nr 261/2004 artiklile 5, mis reguleerib lennu tühistamist. Nimetatud sätte punkti 1 lg c ütleb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Vastavalt artikkel 7 lg 1 p-le c on üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus saada hüvitist 600 eurot.
12.Kostja ei ole vaidlustanud, et 26.02.2018.a toimuma pidanud lennu MYX589 väljumise hilinemise tõttu on reisijatel määruse nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist 600 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et lennu MYX589 väljumine ei oleks hilinenud. Vaidlus on selle üle, kas reisijate J P, I P ja E P poolt 07.03.2019.a sõlmitud nõude loovutamise lepingud on kehtivad ning kas hageja on esitanud kostjale kõik hüvitise saamiseks nõutavad dokumendid.
13.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et reisijad J P, I P ja E P on oma nõudeõiguse kostja vastu loovutanud 07.05.2019.a hagejale (tlk 18, lisa 4). Nimetatud nõuete loovutamise lepingud on allkirjastatud käsikirjaliselt. Kostja leiab, et nõuded ei ole hagejale loovutatud. Lisaks leiab kostja, et tõendatud ei ole alaealise lapse nõude loovutamise õigsus, kuna tõendatud ei ole hooldusõiguse olemasolu.
14.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
2-19-7001
15.Määrusest nr 261/2004 ei tulene, et hüvitise väljamaksmise nõuet ei saaks loovutada. VÕS-is sisalduv nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud kohtule allkirjastatud nõuete loovutamise lepingud, mis kohtu hinnangul vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning nõude loovutamine tuleb lugeda õiguspäraseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohus leiab, et käsikirjaliselt antud allkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele allkirja osas. VÕS 9. peatükis ega ka üheski teises seaduses ei ole sätestatud nõude loovutamisele vorminõudeid. Seega leiab kohus, et hageja poolt kohtule ja eelnevalt kohtuväliselt kostjale edastatud dokumendid ning allkirjad lepingutel vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Seega on reisijad J P, I P ja E P oma nõudeõiguse kostja vastu loovutanud kehtivalt hagejale. Samuti ei ole kostja esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks viidata sellele, et J Pal ja I Pal ei ole E Pa suhtes hooldusõigust. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on J P ja I P E Pa vanemad, nende hooldusõigust alaealise suhtes ei ole piiratud.
16.Kostja viitab oma vastuväites, et tulenevalt määrusest nr 261/2004 tuleb hüvitise saamiseks esitada lennuettevõtjale nõude õigust tõendavad dokumendid. Hageja tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kostjale 26.02.2019 nõudekirja, millele lisatud dokumentidest on näha reisijate ja konkreetse lennu andmed, nõudekirjale oli lisatud ka reisijate arveldusarvete numbrid, kuhu lennuettevõtja oleks hüvitise kanda saanud. Kostja, kes on lennuettevõtja, omab informatsiooni enda reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks. Kohus on seisukohal, et reisijad ei pea hüvitise saamiseks esitama lennufirmale hulgaliselt tõendeid ja dokumente, vaid piisab, et nende isikud ja lennule tehtud broneering on tuvastatavad. Hageja on esitanud kostjale kohtueelselt piisavad andmed selleks, et kostja saaks määruse nr 261/2004 alusel makstava hüvitise välja maksta - esiteks tõendid nõude loovutamise kohta ning lisaks andmed konkreetse lennu ja nõude loovutanud reisijate isikute kohta. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses vaidlustanud, et J P, I P ja E P kõnealusel lennul olid.
17.Ka leiab kostja, et hüvitise väljamaksmine hagejale on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 mõtte ja eesmärgiga. Kohus leiab, et eelpool viidatud määrusest ei tulene piirangut, mis keelaks lennureisijal määrusest tuleneva hüvitisnõude loovutamise kolmandale isikule.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue summas 1800 eurot (kolme reisija kohta 600 eurot) on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu
2-19-7001 rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 1800 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast 27.02.2019.a 09.05.2019.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 28,41 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 28,41 eurot kohtu hinnangul põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees kohustust täitnud.
20.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.05.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid.
22.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 28,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivised põhinõudelt alates 10.05.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
2-19-7001 käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
27.Hageja on esitanud kohtule hagis oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 250 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.