88,75 eurot Hageja: Aiandusühistu M (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja seaduslikud esindajad: G G ja M T (e-post: xxxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: O K (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Kostja lepinguline esindaja: T V (e-post: xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt O K’lt hageja Aiandusühistu M kasuks 88,75 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt O K’lt hageja Aiandusühistu M kasuks menetluskuluna 75 eurot.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-135266 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
1.TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt on O K (edaspidi kostja) on Aiandusühistu M (edaspidi hageja) territooriumil asuva krundi xxxx omanik ja juurdepääsuks oma krundile kasutab aiandusühistu teed. Kostja on jätnud alates 2015.a. tasumata hageja poolt tee hooldamiseks tehtud vajalikud kulutused (2016.a eest) ja liikmemaks (2015.a eest). Arvestades, et ühistu liikmete omandis olevate kinnistute vaheline nö ühistu sisetee on ühistu omandis, lasub hagejal iseenesestmõistetavalt kohustus seda hooldada ja remontida. Eeltoodust lähtuvalt kinnitatakse ühistu iga-aastasel üldkoosolekul järgneval aastal tee hoolduseks vajalike tööde maht ja nende maksumus, milline jaotatakse kõikide ühistu liikmete ning ühistu liikmeteks mitteolevate kinnistute omanike vahel, kes kõik kasutavad oma kinnistule ligipääsuks ühistu poolt hooldatavat ja korrashoitavat teed. Koostöös Xxxx vallaga toimus 2016.a hageja teede lõplik asfalteerimine, mille hulka kuulusid ka asfaldikatte remont Xxxx tänaval ning ühistu peasissesõidu remont. Hageja osamaks oli 4719,04 eurot. Vastavalt põhikirjale ja hageja üldkoosoleku otsustele on hageja jaganud kulud, millega tasub kinnistu omanik, kes ei ole hageja liige, viisil, et tee hoolduse kulud proportsionaalselt hageja liikmeksolevate kinnistu omanike ja/või 2 (8)
2-18-135266 hageja liikmeks mitteolevate, kuid juurdepääsuteena hageja siseteid kasutavate liikmete arvuga. Sama põhimõtte järgi arvestab hageja ka maamaksu. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kõigi kulutuste hüvitamist. Kulutuste alla kuuluvad ka raamatupidamise- ja postikulud, mille osas lähtub hageja faktiliselt kantud kulutuste suurusest. Hageja rõhutab ühtlasi, et Xxxx kinnistu asub hageja territooriumil ning vastavalt olemasolevale projektile on hageja kohustatud tagama kostjale ligipääsu tema kinnistule. Seega on hageja kohustatud tegema selleks ka vältimatuid kulutusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 88,75 eurot, millest 16,61 eurot on 2015.a. tasumata liikmemaks, 53,03 eurot teehoolduskulud, 0,16 eurot liiklusmärgi paigaldamise kulu, 1 euro maamaks, 2,95 eurot postikulud ning 15 eurot raamatupidamisteenuse kulud.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja välja, et on teostanud asfalteerimistöid kuues etapis, sest ühe aastaga ei ole võimalik nii suuri kulutusi katta. Igal aastal lepitatakse üldkoosolekul kokku ühistu uue/uute teede asfalteerimine. Kulutused jaotatakse kõikide kruntide omanike vahel proportsionaalselt ning ei oma tähtsust, millise krundi omanik saab parasjagu oma teele asfaldikatte. Kostja väide, et Xxxx tee on täielikult asfalteeritud ainult Xxxx valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames, on vale. Tee asfalteerimine on osaliselt finantseeritud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Lisaks on hagejal koostöö-finantseerimisleping Xxxx vallaga. Koostöö raames Xxxx vallaga asfalteeriti lõplikult Xxxx tee ning hageja on tasunud oma osa ka 2016 aastal. Hageja on seisukohal, et on nõudesummad õigesti arvutanud, kuivõrd ühistu teid kasutavaid krunte on 89. A OÜ töötas M OÜ litsentsi all ja kasutas nende tehnikat. Hageja selgitab, et ei nõua raamatupidamiskulusid 2016.a eest, vaid mitteliikmete osas koostatakse OÜ M G poolt kuluarvestus ja esitatakse vastavad arved igaühele eraldi. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja oli aastate jooksul hageja liige ja tasus liikmemakse aiandusühistule kuuluvate teede ja nende väidetava asfalteerimise eest, kuigi aiandusühistu pole teid hooldanud ega remontinud. Kostja tasus 2014 ja 2015.a. liikmemaksu 65 eurot aasta kohta ning selle arvelt pidi hageja teostama teede asfalteerimist. 2015.a. liikmemaks summas 65,00 eurot on kostja poolt tasutud 02.11.2015 täielikult. Kostja palub kohaldada liikmemaksu nõude osas aegumist. Kostja sai 2015.a teada, et kõik hagejale kuuluvad teed, sh. xxxx tee, oli asfalteeritud Xxxx valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames. Kostja esitas 05.06.2015 hagejale avalduse aiandusühistust välja astumiseks. Pärast välja astumist jäid kostja poolt teede asfalteerimiseks tasutud summad hagejale ning kostja tasaarvestab need summad 2014 ja 2015 aastatel tasutud 65 eurot x 2 = 130,00 eurot hageja nõuetega käesolevas menetluses. Samuti leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud A OÜ ja OÜ M G arved on võltsitud, sest A OÜ tegevusalaks ei ole registri kohaselt teede ehituse ning OÜ-l M G raamatupidamisteenuse osutamise valdkond. Kui vaadata hageja 2016. a majandusaastaaruannet, siis olid aastakulud raamatupidamisele 250 eurot ning kui jagada see 93 kinnistuga, tuleb summaks 2,69 eurot. Kostja leiab, et ka maamaks on arvutatud valesti. Kostjale jääb arusaamatuks, mis kulu on liiklusmärgi kulu. Kostja teada ei ole hageja liiklusmärke paigaldanud. Kostja on seisukohal, et hageja postikulude nõue ei ole tõendatud, samuti ei olnud need kulud vajalikud. Hageja andis kõik talle kuuluvad teed, sh Xxxx tee, üle Xxxx vallale tasuta ja tähtajatu kasutusse õigusega tee (rajatiste) ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, avalikuks kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks liiklemise eesmärgil. Kostja toob välja, et kostja kinnistu juurde läheb Xxxx tee sissesõidust aiandusühistu territooriumile ringiga ja tuleb tagasi sissesõidu juurde. Kostja muid teid enda kinnistule juurdepääsuks ei kasuta. Kostja peab hagejale hüvitama ainult need tee hoolduskulud, mis on seotud konkreetselt kostja poolt juurdepääsuks kasutatava teega. Kostja kasutataval teeosal moodustab asfalteeritud 8,04 m2 suurune osa üldmahust ainult 0,59 % kõikidest hageja 2016 asfalteeritud teedest. Kostjale määratava juurdepääsutasu arvutamisel tuleb arvestada, et kasutavad sama Xxxx teed enda kinnistule juurdepääsuks kasutavad 26 kinnistut. 0,59% summast 3 (8)
2-18-135266 4719, 40 eurot (kogu tööde väidetavast maksumusest) on 27,84 eurot, millest iga omanik peab hagejale tasuma 1,07 eurot. Kostja ei ole OÜ-ga M G mingit lepingut sõlminud ja seega tema suhtes leping ei kehti. Hageja nõue raamatupidamisteenuste osas on alusetu ning seda kulu ei saa käsitleda teehoolduskuluna. Kostja rõhutab, et hagejale kuuluvad teed on alates 13.10.2016 muutunud avalikult kasutatavateks teedeks ning nende korrashoiu tagab Xxxx vald. Seega ei saa hageja alates 13.10.2016 kulude hüvitamist nõuda. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kui oletada, et hageja tõesti teostas 2016. a asfalteerimistöid, siis kostja osa hageja asfalteerimistöödes ja selle eest nõutav tasu ei saa ületada 1,07 eurot, millele lisandub maamaksu osa 0,96 eurot. Ülejäänud hageja nõuded on alusetud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on kinnistu asukohaga Xxxx, xxxxküla, Xxxx vald (kinnistu nr xxxx) omanik (tl 4); hageja on kinnistu xxxx tee // xxxx tee // xxxx tee // Xxxx tee // xxxx tee, xxxx küla, Xxxx vald (kinnistu nr xxxx) omanik; kostja on 05.06.2015 esitanud hagejale avalduse aiandusühistust välja astumiseks (tl 52); hageja on esitanud kostjale 30.12.2017 arve nr xxxx, milles palub kostjal tasuda teehoolduskulude ja raamatupidamise eest 69,19 eurot ning 2015.a liikmemaksu 16,61 eurot (tl 43).
8.Kuna kostjal on hagejale kuuluvalt teelt enda kinnistule juurdepääs, mida kostja ka kasutab, siis saab kohtu hinnangul tugineda hageja nõue AÕS § 156 lg-le 1, mille üheks komponendiks võib olla ka tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamine. AÕS § 156 lg 1 näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
9.Hageja nõue koosneb järgmistest kuludest. Hageja nõude hulka kuuluvad teehoolduskulud 53,03 eurot, mille osas on hageja selgitanud, et tegemist on 2016. aastal toimunud hagejale kuuluvate kinnistute vaheliste siseteede asfalteerimiskuluga. Kulu tuleneb A OÜ poolt hagejale 22.04.2016 väljastatud arvest nr 1602 (tl 38). Arve on esitatud asfalteerimise eest vastavalt 20.04.2016 töövõtulepingule ja teostatud tööde aktile nr xxxx, aprill 2016. Arve kohaselt kuulus hagejale teostatud teenuse eest tasumisele 4719,40 eurot. Hageja on nimetatud arve A OÜ-le 22.04.2016 ja 4 (8)
2-18-135266 26.04.2016 tasunud (tl 40). Hageja on selgitanud, et arve on jagatud 89 krundi vahel, mille tulemusel peab iga kinnistuomanik hüvitama 53,03 eurot. Lisaks kuuluvad hageja nõude hulka kulu raamatupidamisteenusele summas 15 eurot, mille osas on OÜ M G 20.11.2017 väljastanud hagejale arve nr xxxx (tl 5). Arve selgituseks on märgitud raamatupidamisteenus O K osas. Hageja on nimetatud arve 30.11.2017 tasunud (tl 40). Hageja nõuab kostjalt ka kostjale tähtkirja saatmise postikulude hüvitamist summas 2,95 eurot, mille osas on hageja selgitanud, et ta lähtub faktiliselt kantud kulust. Hageja on esitanud ka vastava kulu kandmist kinnitava tšeki (tl 72). Hageja nõuab kostjalt ka maamaksu tasumist 2016. aasta eest summas 1 euro. Hageja on selgitanud, et 2016. aasta maamaks summas 89,25 eurot on jagatud 89 kinnistu vahel võrdselt. Hageja on nimetatud summas maamaksu 17.02.2016 tasunud (tl 40). Hageja nõude hulka kuulub ka liiklusmärgi paigaldamise tasu 0,16 eurot, mille osas on hageja enda poolt esitatud arvestuse kohaselt kandnud kulu 14,55 eurot, mis on jagatud samuti 89 kinnistu vahel (tl 42). Veel palub hageja kostjalt välja mõista tasumata aiandusühistu liikmemaks 2015. aasta eest summas 16,61 eurot. Hageja on kostjale 30.12.2017 väljastanud arve nr xxxx, milles nõuab muuhulgas liikmemaksu tasumist (tl 43).
10.Kohtu hinnangul kuuluvad hageja poolt nõutavad kulud peale liikmemaksu oma olemuselt AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsu tee hooldamiseks tehtud vajalike kulutuste hulka. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt nõutavate kulutuste hüvitamine on põhjendatud. Hageja põhikirja (tl 58-64) punkti 1.6. kohaselt on hageja (ühistu) tegevuspiirkond xxxx, Xxxx vallas xxxx külas ühistu ringpiirde sees asuv maa-ala. Punkti 2.2. kohaselt ühistu tegevuse eesmärgiks on oma tegevuspiirkonnas ühistegevuse kaudu ühistu omandis oleva, iseseisva kinnistuna kinnistusraamatusse kantud tee, aga samuti ühistu liikmete kasutuses olevate muude tehnovõrkude või –rajatiste sihtotstarbeline kasutamine ja majandamine. Punktide 2.4 ja 2.4.1 kohaselt põhikirja punktis 2.2. nimetatud eesmärgi täitmiseks korraldab ühistu vajalikke hooldus-, rekonstrueerimis ja teisi ühistu omandis või kasutada olevate tehnovõrkude või - rajatiste korrashoiuks vajalikke töid. Punkti 3.1. kohaselt ühistu liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnistu piirneb ja/või kelle kinnistu ligipääsuks on vajalik ühistu omandis olev tee ja/või on kinnistu üle valduse teostamine seotud ühistu kasutada olevate tehnovõrkude või - rajatistega. Punktide 3.8. ja 3.8.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud osa võtma ühiselt kasutatava tee ning tehnovõrkude ja – rajatiste korrashoiu, hooldus ja remonttöödest. Punkti 5.1. kohaselt hoolduskuludeks on põhikirja punktis 2.4.1 loetletud tööde teostamiseks vajalikud kulud. Punkti 5.2. kohaselt tegevuskava hoolduskulude määramiseks koostab ühistu juhatus aastakava. Punkti 5.3. kohaselt määrab üldkoosolek ühistu liikmete hoolduskulude aastamaksu suuruse ja maksmise tähtaja.
11.Hageja on selgitanud, et 2016. aastal toimus aiandusühistu teede lõplik asfalteerimine, mille käigus teostati ka asfaldikatte remont Xxxx tänaval ning ühistu peasissesõidu remont. Nimetatud tööd teostati koostöös Xxxx Vallaga. Hageja on selgitanud, et on teostanud asfalteerimistöid kuues etapis, sest ühe aastaga ei ole võimalik nii suuri kulutusi korraga kanda. Igal aastal lepitakse üldkoosolekul kokku ühistu uue/uute teede asfalteerimine. Hageja on välja toonud, et 25.07.2015 üldkoosoleku otsuse alusel on kinnitatud 2016. majandusaasta ning remonttööde kavad. Seega on 2016. aastal teostatud asfalteerimistööd vastu võetud hageja 27.05.2015 üldkoosoleku otsusega, samuti on kinnitatud majandusaasta kava. Kohtu hinnangul on otsused vastu võetud kooskõlas hageja põhikirjaga. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, mille kohaselt asfalteeriti teed hoopis Xxxx valla Ühtekuuluvusfondi raames ning hageja pole sellega seoses kulusid kandnud. Hageja on selgitanud, et Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond on finantseerinud Xxxx tee asfalteerimist osaliselt. Hageja on esitanud kohtule ka tõendi, milles OÜ S kinnitab, et Xxxx vallas xxxx külas asuv Xxxx tee asfalteeriti osaliselt Xxxx valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames (tl 165). Samuti on hageja esitanud OÜ S kinnituskirja, milles viimane kinnitab 23.07.2015, et projekti „Xxxx valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt“ raames on kõik torustike ehitustööd ja teekatete taastamistööd AÜ M territooriumil lõpetatud vastavalt kinnitatud projektile ning täiendavaid töid piirkonnas OÜ S poolt ei planeerita (tl 212). Kohtu 5 (8)
2-18-135266 hinnangul tõendab nimetatud asjaolusid ka see, et A OÜ poolt on hagejale 22.04.2016 väljastatud tasumiseks arve summas 4719,40 eurot ning hageja on selle arve ka tasunud ning kulu kandnud. Seega on hagejal seoses Xxxx tee asfalteerimisega põhjendatud ja vajalik kulu tekkinud. Kohus peab hageja poolt kantud vajalikeks kuludeks ka hageja poolt tasutud maamaksu ning raamatupidamis- ja postikulusid ning liiklusmärgi paigaldamise kulu. Hagejale tekkinud kulude tõendamiseks piisab kohtu hinnangul antud juhul sellest, et hagejale on OÜ M G poolt 23.04.2017 kostjaga seonduv arve esitanud ning hageja on selle ka tasunud. Kohtul puudub alus kahelda esitatud arve ehtsuses ning selles, et hagejal oleks raamatupidamiskulu ka tegelikkuses tekkinud. Samuti leiab kohus, et põhjendatud kuluks tuleb pidada ka postikulu summas 2,95 eurot. Hageja poolt esitatud Eesti Posti kviitungist (tl 7 pöördel) nähtub, et hageja on saatnud kostjale tähtkirja maksumusega 2,95 eurot. Seega on tõendatud, et hageja on vastava kulu kandnud. Hageja poolt esitatud kuluarvestusest nähtub, et hagejal on tekkinud ka liiklusmärgi paigaldamise kulu 14,55 eurot.
12.Seoses teehoolduskuludega on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt kuna hagejale kuuluvad teed on alates 13.10.2016 muutunud avalikult kasutatavateks teedeks, siis ei saa hageja nimetatud kuupäevast alates nõuda mingite kulutuste hüvitamist. Kostja on selle kohta esitanud kohtule Maanteeameti kinnituse (tl 234). Kohus leiab, et isegi kui nimetatud tee on alates 13.10.2016 Xxxx valla avalikult kasutatav tee, siis on hageja asfalteerimise teenuse juba varasemalt tellinud (st arve hagejale tasumiseks esitatud 22.04.2016) ja tee hooldamisega seonduvad kulud kandnud, mistõttu ei vabane kostja nende kulude hüvitamise kohustustest.
13.Kuna raamatupidamiskulu 15 eurot ning postikulu 2,95 on seotud otseselt kostjaga, siis on põhjendatud nimetatud summade kostjalt välja mõistmine terves ulatuses. Asfalteerimiskulude, liiklusmärgi paigaldamise kulude ja maamaksu osas on hageja lähtunud põhimõttest, et kõik teega piirnevate kinnistute omanikud kannavad kulud võrdsetes osades. Kostja on seisukohal, et tema peab hüvitama hagejale üksnes need kulud, mis on seotud tema poolt otseselt kasutatava teelõiguga, mille suuruseks on 8,04 m2. Kostja leiab, et ei pea tasuma hoolduskulusid nende teede eest, mida kostja ise enda kinnistule pääsemiseks ei kasuta. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja on selgitanud, et on kostja kulud arvestanud analoogiliselt nagu ühistu põhikirja kohaselt aiandusühistu liikmeskonda kuuluvate kinnistuomanike puhul. Kohus on seisukohal, et on õiglane, et kõik hageja teedega piirnevad kinnistuomanikud kannavad hoolduskulusid võrdsetel alustel ja ulatuses, mistõttu on põhjendatud kostja osalemine kõigi hagejale kuuluvate teede kulude proportsionaalses katmises. Hageja on välja toonud, et kulud on jaotatud 89 kinnistuomaniku vahel, sest nemad otseselt kasutavad oma kinnistutele juurdepääsuks hagejale kuuluvaid teid. Ülejäänud kasutavad xxxx teed ja xxxx teed. Vaadates aiandusühistu piiride plaani (tl 46) ning samuti Maa-ameti geoportaali kaarti (kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/), siis saab hageja väidet pidada usutavaks, kuivõrd mitmed kinnistud piirnevad nii hagejale kuuluvate teede kui ka xxxx ja xxxx teedega. Kohtul puudub põhjus kahelda asjaolus, et aiandusühistu teede omanikuna omab ülevaadet selle kohta, millised kinnistuomanikud kasutavad tema teid oma kinnistule juurdepääsuks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud, et hageja on asfalteerimiskulud summas 4719,40 eurot, liiklusmärgi paigaldamise kulu 14,55 ning maamaksu 89,25 eurot jaotanud hagejale kuuluvaid teed kasutavate 89 kinnistuomaniku vahel, millest tulenevalt langeb igale kinnistuomanikule kohustus tasuda hagejale asfalteerimiskulude eest 53,03 eurot, tee liiklusmärgi paigaldamise eest 0,16 eurot ning maamaksu eest 1 euro.
14.Järgnevalt käsitleb kohus 2015. aasta liikmemaksuga seonduvat nõuet summas 16,61 eurot. Nimetatud summa kujunemine nähtub esmalt hageja poolt esitatud arvest (tl 49), mille kohaselt on kostjal 2015. aasta eest hagejale tasumata liikmemaksu tasumisega viivitamise eest viivis summas 14,06 eurot ning postikulu 2,55 eurot. Hageja 21.09.2014 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek määranud 2015. aasta liikmemaksu suuruseks 65 eurot ning tasumise tähtajaks 31.05.2015 (tl 55). Aiandusühistu põhikirja punkti 4.1. (tl 60) kohaselt maksavad aiandusühistu 6 (8)
2-18-135266 liikmed üldkoosoleku otsusel liikmemaksu. Kehtestatav liikmemaks saab olla iga-aastane ning rahaline või mitterahaline ning selle suuruse määramisel ei võeta arvesse liikme omandis oleva kinnisasja suurust. Põhikirja punkt 4.4. (tl 60) näeb ette, et liikmemaksu tasumisega hilinemise korral on juhatusel nõuda hilinejalt viivist kuni 0,07% maksmata summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p 6 näeb ette, et põhikirjas märgitakse liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul tuleneb seega MTÜS-st ning hageja põhikirjast, et hagejal on õigus kostjalt nõuda liikmemaksu tasumisega viivitamise eest viivist hageja põhikirjaga kehtestatud määras, s.o 0,07% päevas. MTÜS ei näe rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ette kindlat viivisemäära. Kostja on välja toonud, et ta on tasunud liikmemaksu 65 eurot 02.11.2015 (maksekorraldus tl 48). Isegi, kui kostja on tasunud nimetatud summa hageja 2015. aasta liikmemaksunõude katteks, siis on kostja selle tasumisega viivitanud, kuivõrd tasumise tähtaeg oli 31.05.2015. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi aiandusühistu ees, toob omakorda hagejale kaasa võla sissenõudmisega seonduvate täiendavate kulude tekkimise. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletusi ja teateid (tl 44, 45, 49), samuti sõlminud 27.10.2014 L F S OÜ-ga võlglastelt, sh kostjalt, liikmemaksu sissenõudmiseks (tl 153-156). Kohtu hinnangul on hageja nõue seoses liikmemaksu tasumata jätmisega, summas 16,61 eurot, põhjendatud ning kuulub kostjalt välja mõistmisele.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,75 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
7 (8)
2-18-135266 Viktor Brügel kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.