Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud A K esitas 30.05.2019 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu Apparatus (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 17.04.2019, kuna puudutatud isikul oli esitamata majandusaasta aruanne. Puudutatud isikule kuulub R OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 20 771 eurot. R OÜ on edukas äriühing, mis tegutseb jaekaubandusega ning omab Tamsalu linnas ka kinnisvara. Nimetatud äriühingu osa turuväärtus on oluliselt suurem, kui selle nimiväärtus ning samuti selgus hiljuti, et R OÜ osa väärtus on tulenevalt turu muutusest suurenenud. Samuti on puudutatud isiku arveldusarvele 15.03.2019 laekunud 553,98 eurot seoses pankrotipesast tehtud väljamaksega. Avaldaja on puudutatud isiku osanik. Avaldaja palub läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetluse ning likvideerijaks määrata vandeadvokaat Raul Markus. Avaldusele on lisatud vandeadvokaat R. Markuse nõusolek likvideerija ülesannete täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik, so likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku SEB Pank AS-is olevate kontode väljavõtted, millest nähtub, et puudutatud isikule kuulub R OÜ osa nimiväärtusega 20 771 eurot ning et puudutatud isiku arveldusarvel on 553,98 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub likvideerijaks määrata vandeadvokaat Raul Markuse. Avaldaja leiab, et vandeadvokaat Raul Markus vastab likvideerijale esitatavatele nõuetele ÄS mõttes ning puuduvad asjaolud, mis

välistaksid tema likvideerijana tegutsemise. Vandeadvokaat Raul Markus on tegutsenud advokaadina alates 1996. aastast, mistõttu on tal piisavad teadmised likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et R. Markus on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. R. Markus on kinnitanud, et on nõus olema puudutatud isiku likvideerija ning et ta ei nõua likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid R. Markuse likvideerijaks nimetamise. Seetõttu määrab kohus puudutatud isiku likvideerijaks vandeadvokaat R. Markuse. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 19. märtsiks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 järgi kuulus avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus avaldaja kasuks puudutatud isikult välja menetluskulu 50 eurot. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.