XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja parandamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: YY (endine perekonnanimi Y, isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Vabastada XX riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Pärnu Maakohtu menetluses oli XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja parandamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Maakohus jättis hagi 27.12.2018 määrusega läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 29.01.2019.
3.Kostja palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt välja 2970 eurot 18 töötunni eest tunnihinnaga 165 eurot (lisandub käibemaks). Samuti palus kostja välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja palus tuvastada, et kostjal puuduvad menetluskulud või alternatiivselt peatada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetlus kuni käimasolevas väärteomenetluses lõpliku lahendi tegemiseni. Kostja menetluskulude nimekiri on võltsimise tunnustega teadlikult valeandmete esitamise tõttu. Advokaadi ja kostja vahel ei ole kirjalikku kliendilepingut, samuti ei ole advokaat väljastanud kostjale õigusabiteenuse eest arveid. Kliendileping on sõlmitud Saaremaa vallavalitsusega ja ka arved on esitatud Saaremaa vallale. Kostjal ei ole maksekohustust tekkinud. Kohus ei saa kostja menetluskuluna käsitleda kostjaga teenistusalases suhtes oleva Saaremaa vallavanema poolt õigusvastaste korruptsioonitegudega Saaremaa vallale tekitatud varalist kahju. Hageja esitas seoses valla raha korruptiivse kasutamisega väärteoteate. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks ja rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kohus määras kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2970 eurot (käibemaksuta) ja mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus kohustas hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Menetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuna kostja menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus ei sõltu Saaremaa vallavanema vastu esitatud väärteokaebuse menetluses tehtavast lahendist.
7.Põhjendatud ei ole väide, et kostja ei ole kulusid kandnud, kuna arved väljastati Saaremaa vallale, mitte kostjale. Menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei välista see, kui need on kandnud muu isik. Kostja kinnitas, et hüvitab kolmandale isikule tema poolt makstud summad. Kui kostja seda ei teeks, tekiks Saaremaa vallal nõudeõigus kostja vastu. See õigussuhe eksisteerib kostja ja kolmanda isiku vahel, mille osapooleks hageja ei ole.
8.Hageja väidetele, et advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud leping on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi, vastas kohus juba 01.11.2018 määruses. Viited korruptsioonivastasele seadusele ja tehingu tühisusele ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel asjakohased ja kohus ei pea selles osas seisukohta võtma. Tähtsust omab see, et menetluskulud jäid jõustunud lahendiga hageja kanda ja hinnata tuleb, kui suures ulatuses tuleb kulud kindlaks määrata. Maakohus ei oleks ka pädev andma hinnangut sellele, kas korruptsioonivastase seaduse rikkumised on toime pandud. Tegemist on väärteomenetlusega, mida ei ole võimalik läbi viia menetluskulude hüvitamise vaidluse raames. Vallavanema suhtes ei ole süüdimõistvat kohtuotsust. Ainuüksi hageja arvamus, et tehing on tühine, ei too kaasa selle tühisust. Kliendileping on konfidentsiaalne ja ei puuduta hagejat, kes selle lepingu pool ei ole. Kostja selgituste kohaselt sõlmiti kliendileping
Saaremaa vallaga, kuna kostja seisukoha järgi pidi õige kostja olema Saaremaa vald. Kostja isiku määrab hageja.
9.Valla tasutud arved on käsitletavad kostja menetluskuludena ja kostjal on õigus nõuda nende hüvitamist. Vallal endal selline õigus puudub, kuna ta ei ole menetlusosaline. Kostjal tuleb hüvitada kulud vallale käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
10.Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, olid kostja esindaja toimingud kostja õiguste efektiivseks kaitseks põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu kokku 18 tundi on dokumentide sisu ja mahuga vastavuses. Kostja õigusabiteenuse hind 165 eurot tunnis, on asja õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Määruskaebus
11.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja tuvastada, et kostjal puuduvad menetluskulud.
12.Kostja ei ole menetluskulusid kandnud. Tema väidetavad kulud tulenevad Saaremaa vallavanema poolt tühise kliendilepingu sõlmimisest Saaremaa vallavalitsuse nimel. Vallavanem rikkus sellega valla vara valitsemise korrast tulenevat keeldu vallale rahalise kohustuse võtmiseks volikogu või vallavalitsuse otsuseta, riigihangete seadusest tulenevat keeldu lepingu sõlmimiseks nõutavat hankemenetlust korraldamata, keeldu pöörata ametiisiku poolt talle usaldatud võõrast vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks, keeldu ametiseisundi ja avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks ning toimingupiirangutest tulenevat keeldu. Kohus peab sellisele tühisele tehingule andma õigusliku hinnangu käesolevas menetluses.
13.Vandeadvokaadi ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kliendilepingut advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 ja 4 nõuete kohaselt ning advokaadibüroo ei ole kostjale arveid väljastanud. Kui arvete saajaks on märgitud kolmas isik, ei saa esitatud arvete alusel asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-102-16). Arved esitati Saaremaa vallale tühise tehingu alusel.
14.Maakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et ta ei ole pädev hindama tehingu kehtivust, mis on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise aluseks, kuid teiselt poolt leiab, et on pädev hindama õigussuhet kostja ja Saaremaa valla vahel, väites paljasõnaliselt, et kostja peab kulud kolmandale isikule hüvitama käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus leidis sisuliselt, et kostja on omastanud avalikke vahendeid. Ringkonnakohus peaks õigusselguse huvides ja põhjendamiskohustust järgides selgelt määratlema, millal tekkis alusetu rikastumise õigussuhe kostja ja Saaremaa valla vahel.
15.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-16 avaldatud seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Selles asjas ei olnud tegemist avalike vahendite korruptiivse kasutamisega ning menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel oli kehtiv kokkulepe.
16.Kui nõustuda kostja väitega, et tema tegevus tuleneb kohaliku omavalitsuse põhitegevusest, siis tuleb arvesse võtta, et kui vaidlus ei välju valla põhitegevuse raamidest, ei saa haldusorgani välise õigusabi kulusid kaebajalt välja mõista (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-67-15, p 55). Vastus määruskaebusele
17.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebemenetluse kulud hageja kanda.
Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
20.Õige ei ole hageja seisukoht, et kohtud peavad käesolevas asjas andma hinnangu kostjat
esindanud vandeadvokaadi advokaadibüroo ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendilepingule korruptsioonivastase seaduse alusel. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et käesolevas asjas ei lahendata selle kliendilepingu kehtivuse küsimust, kuid osaliselt tuleb muuta seda järeldust puudutavaid maakohtu määruse põhjendusi.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostjat esindanud vandeadvokaadi advokaadibüroo ja
kolmanda isiku vaheline õigussuhe käesolevas asjas tähtsust, kuna kostjat esindas vandeadvokaat viimasele antud volikirja alusel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, seejuures võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla mh advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole selle üle, et kostjat esindas vandeadvokaat. Kuigi TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, esitas kostja asja materjalide juurde ka esindajale antud volikirja (kd I tl 159). Volikirja kohaselt on Advokaadibüroo NOVE OÜ vandeadvokaat Veikko Puolakainen volitatud esindama kostjat käesolevas tsiviilasjas, sh esitama avaldusi, kaebusi ja taotlusi, taotlema ja kätte saama mis tahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitaja ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Eeltoodu tõttu ei oma advokaadibüroo ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendileping asjas tähtsust ja seda puudutavad põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Samal põhjusel ei oma tähtsust ka määruskaebuses esitatud väited kliendilepingu tühisuse kohta ja ringkonnakohus neid ei käsitle.
22.Kuna menetluskulud jäid maakohtu 27.12.2018 määrusega hageja kanda, tuli menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kindlaks teha, et kostjal on tekkinud menetluskulud ja kui kostjal sellised kulud on, siis määrata kindlaks nende põhjendatud ja vajalik suurus (TsMS § 175 lg 1). Iseenesest ei ole vaidlust selles, et kostjat esindanud vandeadvokaat esitas õigusabiteenuste eest arved kolmandale isikule. Hageja leiab aga ekslikult, et see välistab menetluskulude hüvitamise kostjale.
23.Maakohus viitas õigesti TsMS § 174 lg-le 9, mille kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellises olukorras on aga menetluskulud võimalik vastaspoolelt välja mõista üksnes siis, kui tuvastatud on, et menetlusosalisel on tegelikult tekkinud kohustus esindajakulude eest tasuda (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-173-15, p 13). Hageja märgib määruskaebuses õigesti, et ainuüksi õigusabiarvete järgi ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et kostjal on tasumiskohustus tekkinud (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-2-1-102-16 p 13). TsMS § 176 lg 6 kohaselt peab menetlusosaline kohtu nõudmisel ka tõendama esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et eelviidatud Riigikohtu juhised käesolevas asjas ei kohaldu.
24.Kostja kinnitas maakohtus (kd II tl 41 pöördel), et tal on kohustus hüvitada kulud neid kandnud kolmandale isikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodust järeldub kostjal menetluskulude tekkimine. Seejuures ei oma menetluskulude rahalise kindlaksmääramise seisukohalt tähtsust see, milliseks tähtajaks peab kostja kulud kolmandale isikule hüvitama. Kuna see ei mõjuta hageja hüvitamiskohustust, ei pea ringkonnakohus seda asjaolu käesolevas asjas välja selgitama, nagu leiab hageja.
25.Kuna kohus jättis menetluskulud jõustunud lahendiga hageja kanda ja kostjal on menetluskulud tekkinud, mõistis maakohus need õigesti hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse ebaõiget hindamist ei ole hageja maakohtule ette heitnud.
26.Eeltoodu tõttu jääb hageja määruskaebus rahuldamata. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jääb rahuldamata kostja taotlus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
27.Maakohus andis hagejale 31.05.2018 määrusega menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro tasumisest vabastas maakohus hageja menetlusabi jätkuvuse korras. Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas hagejale menetlusabi andmisel, et hagejal ei ole piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks, kuna tema igakuised sissetulekud, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed, on 253 eurot ja tema kohustused on kokku vähemalt 250 eurot kuus. Arvestades käesoleva asja menetluslikke asjaolusid, sh seda, et kohtud ei ole hageja hagi hoolimata menetlusabi andmisest sisuliselt läbi vaadanud, leiab ringkonnakohus, et esineb mõjuv põhjus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Gaida Kivinurm