Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-100333 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 18.04.2016.a sõlmiti hageja kui liisinguandja ja kostja kui liisinguvõtja vahel liisinguleping nr L16102805 (Liisinguleping), mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse kostja poolt väljavalitud ese xxx (Liisinguese). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.04.2021.a, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 18.04.2016.a sõlmiti hageja kui ostja ja xxx kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr L16102805, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 13,075.00 eurot. 19.04.2016.a sai kostja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti alusel enda valdusesse. Alates 15.06.2018.a jättis kostja tasumata järgmised liisingumaksete arved: 01.06.2018.a arve nr A18203801 osaliselt summas 170.16 eurot, 01.07.2018.a arve nr A18243673, 01.08.2018.a arve nr A18284817 ja 01.09.2018.a arve nr A18325399. 23.08.2018.a saatis hageja kostjale teatise, et hageja loeb liisingulepingu ülesöelduks alates 07.09.2018.a juhul kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 06.09.2018.a ning kostjal tuleb liisinguese hagejale tagastada. Samuti teavitas hageja kostjat, et liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kostjal kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügikahju (s.o liisingueseme jääkväärtuse ja müügihinna vahe), samuti kõik liisingulepingu ülesütlemisest hagejale tekkivad kulud. 04.09.2018.a sai hageja esindaja xxx liisingueseme enda valdusesse. 07.09.2018.a oli liisingueseme turuväärtuse kohta xxx poolt koostatud hindamisakt, mille kohaselt liisingueseme tagastamisaegne turuväärtus oli 7,200.00 eurot. Liisingueseme turuväärtuse hindamise osas esitas xxx 07.09.2018.a arve summas 102.00 eurot, mille alusel väljastas hageja 07.09.2018.a kostjale arve nr A18339420, mille kostja jättis tasumata. 30.09.2018.a xxx poolt hagejale esitatud arve nr 1809073 alusel tasus hageja liisingueseme pesuteenuse eest 120.00 eurot, mille alusel väljastas hageja 18.10.2018.a kostjale arve nr A18388197, mille kostja jättis tasumata. 22.11.2018.a müüs hageja liisingueseme hinnaga 6,800.00 eurot (koos käibemaksuga). Liisingueseme müügist laekunud summast kattis hageja liisingueseme jääkväärtust. 30.11.2018.a

2-19-100333 xxx poolt hagejale esitatud arve nr 1811090 alusel tasus hageja liisingueseme vahendusteenuse eest 340.00 eurot, mille alusel väljastas hageja 11.12.2018.a kostjale arve nr A18465981, mille kostja jättis tasumata. Hageja palub: välja mõista A F ́ilt Aktsiaselts SEB Liising kasuks liisingulepingust nr L16102805 tulenev võlgnevus summas 1,209.62 eurot; lähtudes TsMS §-st 367 välja mõista A F ́ilt Aktsiaselts SEB Liising kasuks liisingulepingust nr L16102805 tulenev viivis alates 17.04.2019.a seadusjärgses määras kuni 1,117.17 eurot rahuldamiseni. kohtukulud jätta A F ́i kanda, s.h mõista A F ́ilt välja Aktsiaselts SEB Liising poolt tasutud riigilõiv summas 200.00 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot, muid kohtukulusid hageja esitanud ei ole ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks muid kulusid seoses käesoleva menetlusega olnud. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.