lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-5836/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5836/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5836

Tsiviilasi

XX hagi IUSTUS & Co OÜ vastu võlgnevuse 1350 euro, viivise 16,57 euro ja täiendava viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja IUSTUS & Co OÜ (registrikood 14315150), seaduslik esindaja Marko Woronowicz

Menetlustoiming

Menetlustähtaja ennistamise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta XX avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Keelduda Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Arvata tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.XX (hageja) esitas 7. juunil 2019 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 6. mai 2019 otsuse peale, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Samuti vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on tsiviilasja hind 486 eurot (põhinõue 450 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivis 36 eurot).
2.Hageja sai maakohtu 6. mai 2019 otsuse kätte 7. mail 2019. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 6. juunil 2019. 7. juunil 2019 saatis hageja esindaja ringkonnakohtule e-kirja, milles selgitas, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks tuleb lugeda 6. juuni 2019, sest ekslikult oli e-toimikusse apellatsioonkaebusena üles laetud vale fail. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse eeltoodud asjaolusid täpsustada.
3.12. juunil 2019 esitas hageja avalduse, milles palus lugeda apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada. Hageja tasus tähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni 75 eurot.
4.Hageja väitel esitas ta apellatsioonkaebuse 6. juunil 2019 kell 23.18. Seda kinnitavad: ˗ e-toimiku infosüsteemi vahendusel 6. juunil 2019 kell 23.18 esitatud apellatsioonkaebus (koos vale failiga); ˗ hageja poolt 6. juunil 2019 tasutud riigilõiv (maksekorralduse kuupäev riigilõivu tasumise kohta); ˗ asjaolu, et õige apellatsioonkaebuse fail on hageja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud
6.juunil 2019 kell 23.16 ehk vahetult enne e-toimikus apellatsioonkaebuse esitamist. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus oli esitatud puudustega, mis kõrvaldati õige faili esitamisega 7. juunil 2019.
5.Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes 7. juunil 2019, taotleb hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist samadel põhjendustel. Hageja väitel tegi ta kõik endast oleneva, et apellatsioonkaebus tähtaegselt esitada. Hageja leiab, et ei võinud ette näha asjaolu, et süsteemi laeti üles vale fail. Hageja teadis, et üleslaetud fail on õige ja eeldas seetõttu, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
7.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hagejale vaidlustatav otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu 7. mail 2019. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 8. mail 2019 ja lõppes 6. juunil 2019 kell 24.00.
8.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Hageja leiab, et esitas 6. juunil 2019 nõuetele mittevastava apellatsioonkaebuse ning puudus sai kõrvaldatud 7. juunil 2019. Hageja enda väitel on e-toimiku süsteemi kaudu apellatsioonkaebuse asemel esitatud ebaõige fail (190605_Mitek_ET_avaldus hagi tagamise tühistamiseks_2-18-8295(2).asice), mis ei olnud käesoleva tsiviilasjaga seotud. Kolleegium leiab, et ebaõige menetlusdokument ei saa vastata vormi ega sisu poolest apellatsioonkaebuse nõuetele (TsMS § 633). Menetlusdokument, mis ei ole sisu ega vormi poolest apellatsioonkaebus, ei saa sisaldada ka TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatavaid puuduseid. Riigilõivu tasumine ja apellatsioonkaebuse digitaalne allkirjastamine ei ole võrdsustatav apellatsioonkaebuse esitamisega. Samuti ei piisa üksnes 2 (4)

apellatsioonkaebuse esitamise tahte väljendamisest. Justiitsministri 28. detsembri 2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 203 lg-st 5 tulenevalt on apellatsioonkaebus esitatud 7. juunil 2019 (TsMS § 336 lg 2). Seega ei ole hageja apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

9.Ringkonnakohtul tuleb otsustada, kas hageja tähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007 määrus asjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu (vt nt Riigikohtu 23. mai 2018 määrus asjas nr 2-13-53779, p 14). Tähtaja ennistamise aluseks võib olla isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikohtu 18. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-2-1-148-15, p 10; 16. mai 2011 määrus asjas nr 3-2-1-40-11, p 18).
10.Apellatsioonitähtaja järgimine on oluline, sest kui apellatsioonkaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitata, siis maakohtu otsus jõustub ning poolel on õigus pöörata otsus täitmisele. Tsiviilkohtumenetluses on mõlemad pooled seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS § 7). Kohtul ei ole õigust kohelda ühte poolt seaduses sätestatust soodsamalt, seda eriti vastaspoole õiguste ja huvide arvelt. Seetõttu saab apellatsioonitähtaja ennistamine tulla kõne alla üksnes juhul, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud, mille esinemise korral oli apellatsioonkaebuse esitamine võimatu. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud asjaolud sellised, mis annaksid aluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul tingis apellatsioonkaebuse hilisema esitamise asjaolu, et menetlusosalise esindaja esitas e-toimiku süsteemi kaudu kohtute infosüsteemi salvestamiseks vale faili. Vale faili esitamise põhjusena on esindaja märkinud, et „põhjus ei ole teada“. Kolleegiumi hinnangul vastutab e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide esitamise eest menetlusosaline. Seega on tegemist sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist saab isik ise vahetult mõjutada. Kui menetlusosaline või tema esindaja esitab e-toimiku süsteemi kaudu kohtute infosüsteemi salvestamiseks vale menetlusdokumendi tähtaja viimasel päeval, siis ei ole isik rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse. Eelkõige käib see professionaalsete esindajate kohta. Esindaja käitumine ja hooletus loetakse menetlusosalise omaks. Mida hilisemaks menetlustoimingu tegemine jäetakse, seda suuremat hoolsust tuleb tähtaja järgimiseks üles näidata, st arvestada tuleb rohkem ka võimalike takistustega.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse kulusid. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi. Hageja on tasunud tähtaja ennistamise kautsjoni 75 eurot. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon arvata riigituludesse (TsMS § 149 lg 5 teine lause).
12.Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus 3 (4)

tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.TsMS § 68 lg-st 4 ja 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Imbi Sidok-Toomsalu

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja