Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-17040
Tsiviilasi
Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani hagi German Kuprini, Jaan Kuprini, Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini vastu Victor Kuprini pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
German Kuprini, Jaan Kuprini, Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad):
esindajad
1) German Kuprin (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXX ) 2) Jaan Kuprin (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXX ) 3) Yuliana Kuprina (kostja III) (isikukood XXXXXXXXXXX ) 4) Victor Kuprin (kostja IV) (isikukood XXXXXXXXXXX ) kostjate I-III lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Vastustaja (hageja): Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja Marko Tiirik
RESOLUTSIOON
1.Võtta German Kuprini, Jaan Kuprini, Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 2. aprilli 2019 otsuse peale Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2019 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.
5.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (hageja) esitas 12. novembril 2018 Viru Maakohtule hagi German Kuprini (kostja I), Jaan Kuprini (kostja II), Yuliana Kuprina (kostja III) ja Victor Kuprini (kostja IV) vastu, milles palus tunnustada kostja IV pankrotimenetluses kohtutäituri tasu nõuet summas 17 003 eurot 37 senti. Hagiavalduse kohaselt algatas hageja 6. septembril 2016 NPM Silmet AS (varem Molycorp Silmet AS, sissenõudja) avalduse alusel kostja IV suhtes täiteasja nr 095/2016/2352. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 24. aprilli 2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-3088 ja täitmisel oleva nõude suurus 218 663 eurot 46 senti. Täiteasi lõpetati 25. mail 2018 seoses kostja IV pankroti väljakuulutamisega. Hageja esitas 20. juulil 2018 kostja IV pankrotihaldur Hillar Villersile nõudeavalduse, milles palus tunnustada enda tasunõuet kostja IV vastu summas 17 003 eurot 37 senti. Kostjad esitasid
15.oktoobril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite. Kostjad ei põhjendanud oma vastuväidet ning vastuväide on paljasõnaline. Hageja tegi kostja IV suhtes toimunud täiteasjas 6. septembril 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 25. mai 2018 seisuga oli kohtutäituri tasu jääk 17 003 eurot 37 senti. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täitemenetluses ei vaidlustatud. Hageja ei pea kohtutäituri tasu väljamõistmise nõuet esitama kõigi solidaarvõlgnike vastu.
2.Kostjad I-III vaidlesid hagile vastu. Kostja IV ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuna seda ei toimetatud talle kätte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 1 järgi on kohtutäituri põhitasu määr 315 369 euro suuruse nõude puhul 6500 eurot (koos käibemaksuga 7800 eurot). On arusaamatu, miks hageja nõuab seaduses lubatust kolm korda suuremat tasu. Hagejal ei õnnestunud sissenõudja nõuet kostja IV suhtes toimuva täitemenetluse raames rahuldada ning ta ei saa nõuda tasu teostamata töö eest. Kostja IV vastutab täitedokumendist tuleneva nõude eest solidaarselt. Hageja nõuab täitedokumendist tulenevat nõuet sisse ka teiste solidaarvõlgnike suhtes toimuvates täitemenetlustes ja nõuab selle eest sama tasu.
3.Kostja IV vaidles hagile vastu. Hagiavaldusest ei nähtu kohtutäituri tasu arvestus. Kostja IV ei saa tunnustada põhjendamatut nõuet. Hageja nõuab lubatust suuremat tasu. Kostja IV ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuna seda ei ole talle kätte toimetatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 2. aprilli 2019 otsusega hagi ning tunnustas hageja nõuet kostja IV pankrotimenetluses summas 17 003 eurot 37 senti. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei anna asjaolu, et kostjatele ei ole kohtutäituri tasu arvestus arusaadav, alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtutäituri nõue tuleneb täitemenetluses tehtud toimingutest ja täituri lahenditest, mida oleks tulnud mittenõustumise korral täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud alustel ja korras vaidlustada. Kostjad seda ei teinud, mistõttu ei ole alust vaidlustada täituri otsuseid pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus. Hagejal oli õigus esitada nõue kohtutäituri tasu väljamõistmiseks ühe solidaarvõlgniku või kõigi solidaarvõlgnike vastu. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kostjate vastuväiteid arvesse võtta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 2. aprilli 2019 otsuse tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust ja TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise kohustust. Kostja IV väitis, et talle ei toimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust nõuetekohaselt kätte, mistõttu puudus tal võimalus seda täitemenetluse raames vaidlustada. Maakohus ei ole vastavat vastuväidet otsuses hinnanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. Kohtutäitur peab võlgnikule täitmisteate kätte toimetama. Ainult siis, kui kohtutäituril ei õnnestu täitmisteadet võlgnikule kätte toimetada, on tal õigus toimetada see kätte avalikult. Kostja IV elas püsivalt aadressil Geoloogia 8/2-5, Sillamäe ja tegemist oli ka tema rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Sellegipoolest ei toimetanud hageja kostjale IV täitemenetluse dokumente kätte. Kohtutäituri tasunõue tuleneb seadusest ning sõltub otseselt täitmisele pööratud nõude suurusest. Hageja oleks pidanud esitama kohtutäituri tasu jäägi arvestuse, kuna hageja sai igakuiselt rahalisi vahendeid täitmisele pööratud võlgnevuse katteks ja pärast täitemenetluse alustamist muutus seega kohtutäituri tasu suurus korduvalt.
Kuigi kostjad esitasid vastuväite, et kohtutäituri tasu suurus 17 003 eurot 37 senti ei ole neile arusaadav, ei ole hageja tasu suurust põhjendanud ega tõendanud. Kohus leidis sellegipoolest, et tasu jääk 17 003 eurot 37 senti ei ole vaidluse all. Maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolu ega pööranud piisavalt tähelepanu kostjate väidetele, jättes sellega eelmenetluse ülesanded täitmata. Puudusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu
2.aprilli 2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5, § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Sellisel juhul ei pea ringkonnakohus küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutama asja kohtuistungil (TsMS § 648). Samuti ei ole ringkonnakohtu kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust. Maakohus ei ole välja selgitanud kõike asja sisuliseks läbivaatamiseks vajalikku. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled esitama ja tõendama ning seda ka pooltele selgitama. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks nimetatud kohustusi täitnud. Asjas toimus 19. märtsil 2019 ka kohtuistung. TsMS § 351 lg 1 järgi arutab kohus istungil menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Istungi protokollist (tl 54-56) ega helisalvestisest nimetatud kohustuse täitmine ei nähtu. Istungil on kohus oma sõnavõttudes üksnes küsinud, kas menetlusosalised jäävad menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde ning kas neil on üksteisele küsimusi. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused ei vasta olulises ulatuses seaduses sätestatud nõuetele, millega on rikutud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude suhtes ning on jätnud kostjate vastuväited kas üldse hindamata või hinnanud neid pealiskaudselt ning vastuolus õigusnormide ja Riigikohtu praktikaga. Sealjuures ei nähtu otsusest kohaldatud seadused.
Eelnev on viinud selleni, et asja lahendamiseks olulised asjaolud on jäänud tuvastamata, mis on omakorda mõjutanud asja lahendust. Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjas tähtsate asjaolude kohta seaduses sätestatud korras seisukoha võtmata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes, mis toob endaga kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumisi kõrvaldada, kuna see eeldaks eelmenetluse läbiviimist.
9.Hagi on esitatud nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Nõudeavalduse (lk 8) kohaselt on nõude sisuks kohtutäituri tasu ja täitekulu. Nõude alus on 6. septembri 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus 095/2016/2352, mille kohtutäitur tegi kostja IV suhtes toimunud täitemenetluses. Nimetatud otsusest nähtuvalt koosnes kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust 19 eurot 16 senti (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasust 19 023 eurot 72 (koos käibemaksuga). Nõude suurus on tasu jääk seisuga 25. mai 2018 17003,37 eurot. Kostjad on nii hagivastuses kui ka apellatsioonkaebuses märkinud, et kohtutäituri tasu suurus ei ole neile arusaadav. Kostjad on viidanud kehtivas KTS § 35 lg-s 1 sisalduvale kohtutäituri põhitasu määrale ning sellele, et hagejal ei õnnestunud sundtäitmisel olnud nõuet rahuldada ja ta ei saa nõuda tasu teostamata töö eest. Kostjad on väitnud, et kostja IV ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuna talle ei toimetatud seda kätte. Maakohus nõustus hagejaga, et kohtutäituri tasu tulnuks sellega mittenõustumise korral vaidlustada täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras ning kuna kostjad seda ei teinud, on alusetu vaidlustada hageja otsuseid pankrotimenetluses.
10.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. TMS § 37 lg 1 kohaselt moodustavad täitekulu kohtutäituri tasu ja kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist tehtud vajalikud kulutused. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Märkides nõudeavalduses nõude sisuks „kohtutäituri tasu ja täitekulud“ ja nõude suuruseks nõude jäägi 17003,37 eurot, on hageja esitanud ebaselge nõudeavalduse, millele on kostjad põhjendatult maakohtu tähelepanu juhtinud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (lk 9) kohaselt on kohtutäitur määranud menetluse alustamisel kohtutäituri põhitasu suuruseks 19023,72 eurot. Seetõttu selgitab ringkonnakohus kohtutäituri põhitasu suuruse arvestamise korda.
11.Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses ning rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nõude osalise rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11). Põhitasu lõplik suurus sõltub seega sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita. Asja materjalide hulgas puuduvad tõendid selle kohta, kui suures ulatuses sissenõudja nõuet täitemenetluses täideti ja kui suur osa täitemenetluses laekunud summadest on juba arvestatud kohtutäituri tasu katteks. Küll aga saab hagiavaldusele lisatud 15. oktoobri 2018 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist järeldada, et sissenõudja nõue on jäänud täitemenetluses suures ulatuses täitmata. Nimelt tunnustati kostja IV pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul NPM Silmet AS kohtuasjast nr 1-16-3088 (ekslikult märgitud 2-16-3088) tulenevat nõuet kaitsmiseta summas 206 666 eurot 55 senti.
TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seetõttu ei saa kohtutäitur uut põhitasu otsust teha, kuid tema nõude suuruse kontrollimine on võimalik pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus üldises korras. Kui asjas selgub, et kohtutäitur on täitemenetluses saanud põhitasu võrdeliselt täitemenetluses sissenõutud summaga, puudub täituril seoses täitemenetluse lõppemisega ülejäänud osas põhitasu saamise õigus ja hagi tuleks põhitasu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses jätta rahuldamata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel juhtida hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb võimaliku kohtutäituri põhitasu nõude osas esitada tõendid, millises ulatuses õnnestus täitemenetluses sissenõudja nõuet täita ning kui suur osa täitemenetluses laekunud summadest arvestati kohtutäituri tasu katteks.
12.Ringkonnakohus märgib, et hageja 6. septembri 2016 tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal kehtinud KTS § 35 lg 2 p 13 järgi oli nõudelt summas 191 801 – 255 700 eurot kohtutäituri põhitasu 7,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot. Riigikohus tunnistas aga 25. jaanuari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest.
10.juunil 2018 jõustusid ka uued kohtutäituri põhitasu määrad ning kohtutäituri põhitasu nõudelt summas 200 000 – 250 000 on 6000 eurot. Arvestades kostjate väiteid tuleb maakohtul vajadusel hinnata, millisest kohtutäituri põhitasu määrast tuleb käesoleval juhul kohtutäituri põhitasu kindlakstegemisel lähtuda.
13.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kostjate väidet, et kostjale IV ei ole täitemenetluse dokumente, sh täitmisteadet, kätte toimetatud ja selle tähendust kohtutäituri nõude tunnustamisele pankrotimenetluses.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.