Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani hagi German Kuprini, Jaan Kuprini, Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini vastu Victor Kuprini pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
German Kuprini, Jaan Kuprini, Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Kostja I: German Kuprin (ik: XXXXXXXXXXX) Kostja II: Jaan Kuprin (ik: XXXXXXXXXXX) Kostja III: Yuliana Kuprina (ik: XXXXXXXXXXX) Kostjate I–III esindaja: Mihhail Tuštšenko Kostja IV: Victor Kuprin (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, esindajad Marko Tiirik ja advokaat Kai Villman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. juuli 2020 otsus osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hagi ning tunnustas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani nõuet Victor Kuprini pankrotimenetluses Victor Kuprini vastu 6435,35 euro ulatuses, jättis hagi Yuliana Kuprina vastu läbi vaatamata ning jättis hageja menetluskulud Victor Kuprini kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Jätta rahuldamata Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani hagi Yuliana Kuprina ja Victor Kuprini vastu nõude tunnustamiseks Victor Kuprini pankrotimenetluses.
2.2.Jätta läbi vaatamata Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani hagi German Kuprini ja Jaan Kuprini vastu nõude tunnustamiseks Victor Kuprini pankrotimenetluses.
2.3.Jätta poolte menetluskulud maakohtus Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani kanda.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Jõhvi kohtutäitur kristel Maalmani kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (hageja) esitas 12.11.2018 Viru Maakohtule hagi German Kuprini (kostja I), Jaan Kuprini (kostja II), Yuliana Kuprina (kostja III) ja Victor Kuprini (kostja IV) vastu, milles palus tunnustada kostja IV pankrotimenetluses kohtutäituri tasu nõuet summas 17 003,37 eurot. Hagiavalduse kohaselt algatas hageja 06.09.2016 X (varasem ärinimi X) avalduse alusel kostja IV suhtes täiteasja nr XXX/XXXX/XXXX. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 28.04.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-3088, täitmisel oleva nõude suurus 218 663,46 eurot. Täiteasi lõpetati 25.05.2018 seoses kostja IV pankroti väljakuulutamisega. Hageja esitas 20.07.2018 kostja IV pankrotihaldurile Hillar Villersile nõudeavalduse, milles palus tunnustada enda tasunõuet kostja IV pankrotimenetluses summas 17 003,37 eurot. Kostjad esitasid 15.10.2018 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite. Hageja tegi kostja IV täiteasjas 06.09.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 25.05.2018 seisuga oli kohtutäituri tasu jääk 17 003,37 eurot. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täitemenetluses ei vaidlustatud. Hageja ei pea kohtutäituri tasu nõuet esitama kõigi solidaarvõlgnike vastu.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
Kostjad I–III märkisid, et kostja IV ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuna seda ei toimetatud talle kätte. Hageja nõuab kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-s 1 ettenähtust kolm korda suuremat tasu. Hagejal ei õnnestunud sissenõudja nõuet kostja IV suhtes toimunud täitemenetluse raames rahuldada ning ta ei saa nõuda tasu tegemata töö eest. Hageja nõuab täitedokumendist tulenevat nõuet sisse ka teiste solidaarvõlgnike suhtes toimuvates täitemenetlustes ja nõuab selle eest sama tasu. Kostja IV leidis, et hageja nõuab lubatust suuremat tasu. Kostja IV ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuna seda ei toimetatud talle kätte.
3.Viru Maakohus rahuldas 02.04.2019 otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet kostja IV pankrotimenetluses summas 17 003,37 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas 17.06.2019 otsusega Viru Maakohtu 02.04.2019 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Asja uuel läbivaatamisel taotles hageja jätta kostjate I–II osas hagi läbi vaatamata, kuna Viru Maakohus jättis 24.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18423 kostjate I ja II hagi pankrotihalduri H. Villersi vastu elatisenõude tunnustamiseks kostja IV pankrotimenetluses läbi vaatamata. Seetõttu ei ole kostjad I ja II enam kostja IV pankrotimenetluses võlausaldajad. Hageja palus jätta kostjate I ja II menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kostjad ei teatanud kohtule, et nad ei ole enam kostja IV pankrotimenetluses võlausaldajateks. Valdav osa menetluskulusid on tekkinud pärast 24.01.2019 määruse jõustumist. Seega kostjad I ja II on ise oma menetluskulud põhjustanud ja nende väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 3. juuli 2020 otsusega hagi osaliselt ning tunnustas Jõhvi kohtutäituri K. Maalmani nõuet V. Kuprini pankrotimenetluses V. Kuprini vastu osaliselt, 6435,35 euro ulatuses. Kostjate I–III osas jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Hageja menetluskulud jäeti kostja IV kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja taotlus kostjate I–III osas asja läbivaatamata jätmiseks põhjendatud ja tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel rahuldada, kuna kostjate I–III osas on jõustunud Viru Maakohtu 24.01.2019 määrus. Kohtu hinnangul ei saa kostjate I–III vastuväiteid arvesse võtta, kuna nad ei saa kohtutäituri tasu suurust vaidlustada. Kostja IV kui täitemenetluse võlgnik kohtutäituri tasu otsust ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud ja on tasu suuruse vaidlustamise õiguse minetatud. 06.09.2016 kohtutäituri tasu otsus toimetati kostjale IV kätte koos täitmisteatega kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 3 p 7 alusel. Keegi kostjatest ei ole väitnud, et kostja IV ei ole täitmisteadet kätte saanud. Hageja on tõendanud 06.09.2019 täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse kostjale IV kättetoimetamise aadressil X nende jätmisega sellele aadressile 16.09.2019. Täitmisteade toimetati kostjale IV alternatiivselt kätte avaldamisega 21.09.2016 Ametlikes Teadaannetes, lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 toimetati täitmisteade kostjale IV kätte 06.10.2016. Kostja IV ei ole väitnud, et tema elukoht ei olnud septembris 2016 X, samuti ei ole kostja IV vaidlustanud dokumentide kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja on esitanud kohtutäituri tasu nõude kostja IV vastu tervikuna. See on pankrotiseaduse (PankrS) § 96 kohaselt lubatav. Kui teised solidaarvõlgnikud peaksid kohtutäituri tasu nõudest mingi osa tasuma, arvestatakse see nõudest maha jaotusettepaneku esitamise seisuga. Kohus nõustus hagejaga, et 06.09.2016 oli kohtutäituril õigus teha kohtutäituri tasu otsus sel ajal kehtinud KTS § 35 lg 2 p 13 järgi kohtutäituri põhitasu osas 7,25% nõudelt 191 801–
255 700 eurot, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot. 06.09.2016 kohtutäituri tasu otsuse kohaselt on kohtutäituri põhitasu 15 853,10 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg 3 järgi käibemaks 3170,62 eurot, kokku 19 023,72 eurot. 06.09.2016 kehtinud KTS § 34 kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandus käibemaks 3,19 eurot. Täitemenetlus kostja IV suhtes lõppes TMS § 51 lg 1 alusel kostja IV pankroti väljakuulutamisega, st võlgnikust, mitte kohtutäiturist tingitud põhjusel. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale 02.11.2011 määruse nr 3-2-1-79-11 p-s 11 ja nõustus hagejaga, et kostjal IV tuleks analoogia alusel täita täitedokumendi täitmisega seotud kulud, kuna pankrotimenetluse tõttu tema vastu täitedokumendist tulenevat nõuet enam täita ei saa. Hageja on selgitanud, et kostja IV, A.A., B.B., C.C. ja D.D. solidaarvõlg tulenes Viru Maakohtu 28.04.2016 otsusest kriminaalasjas nr X. Iga kohustatud isiku osas oli algatatud eraldi täitemenetlus, kuid tasumiste ja võlgnevuse arvestust peeti ühiselt täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Täitemenetluses laekus kohustatud isikutelt 25 485,63 eurot. Kuna täitmisel olev rahaline nõue täideti osaliselt, siis ka kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks teostati osaliselt. Kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluse alustamise tasu on laekunud 2039,51 eurot. Hageja on selles ulatuses 06.09.2016 kohtutäituri tasu otsuses märgitud tasu vähendanud ning nõuab nõude 17 003,37 eurot tunnustamist kostja IV pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohus selgitas 17.06.2019 otsuses, et kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nõude osalise rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. Põhitasu lõplik suurus sõltub seega sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, mistõttu ei saa kohtutäitur uut põhitasu otsust teha, kuid tema nõude suuruse kontrollimine on võimalik pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus üldises korras. Maakohus leidis, et hageja nõuet tuleb tunnustada osaliselt, summas 6435,35 eurot. Nimetatud summa arvutamisel on aluseks kehtiv KTS ja on arvestatud nõude täitmisega. Kohtutäitur on teinud täitemenetluses tööd kuni kostja IV pankroti väljakuulutamiseni ja nõude täitmine teiste solidaarvõlgnike osas jätkub. Seega on hagejal õigus nõuda kohtutäituri tasu vähemalt 6435,35 eurot analoogia alusel Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-79-11. Täitemenetluses täideti täitedokumendist tulenevalt nõuet kuni kostja IV pankroti väljakuulutamiseni 10,62% ulatuses. 89,38% nõudest oli täitmata. Samuti oli täitmata 89,38% kohtutäituri tasu nõudest. Kuna uus põhitasu otsus tuleks teha kehtiva KTS redaktsiooni kohaselt, tuleks ka kohtutäituri tasu põhjendatuse hindamisel võtta aluseks kehtiv KTS redaktsioon. Kehtiv tasumäär on 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 7200 eurot. 89,38% 7200 eurost on 6435,35 eurot. Hageja pakkus 11.11.2019 6435,35 euro suuruse nõude tunnustamise osas kostjatele kompromissi. Kostjad keeldusid, keeldumist põhjendamata. Kohus jättis TsMS § 163 lg 2 alusel hageja menetluskulud kostja IV kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.G. Kuprin, J. Kuprin, Y. Kuprina ja V. Kuprin esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 3. juuli 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule ja jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi läbi vaatamata jätmine kostja III suhtes põhjendatud. 24.01.2019 määrusega jättis Viru Maakohus kostjate I ja II hagi pankrotihalduri H. Villersi vastu elatisenõude
tunnustamiseks kostja IV pankrotimenetluses läbi vaatamata. Kostja III hagis nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses kohtumenetlus jätkub; 2) jättis kohus põhjendamatult ja vastuolus seadusega (TsMS § 168 lg 2) kostjate I–III menetluskulud nende endi kanda. Kui hagi esitatakse vale isiku vastu, siis see on hageja risk; 3) on kohus vääralt kohaldanud KTS § 32 lg 5 ja TMS § 51 lg 1 ning valesti tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2019 otsust. Põhjendamatu on kohaldada tsiviilasjas analoogiat Riigikohtu lahendiga väärteoasjas. Riigikohus on leidnud, et kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nõude osalise rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (3-2-1-108-15, p 11). Põhitasu lõplik suurus sõltub seega sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita; 4) ei ole menetluskulude jaotus kostja IV suhtes õiglane. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Asjaolu, et kostja IV ei nõustunud kompromissiga, ei anna alust jätta menetluskulud tervikuna kostja IV kanda. Hageja pöördus kostja IV vastu kohtusse põhjendamatu nõudega summas 17 000 eurot. Pikaajaline kohtumenetlus ja hageja menetluskulud on tingitud sellest, et hageja ignoreeris kostjate vastuväiteid.
7.Jõhvi kohtutäitur K. Maalman ei tunnista apellatsioonkaebust, välja arvatud Y. Kuprina osas hagi läbi vaatamata jätmise osas. Kohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi Y. Kuprina vastu samas ulatuses nagu V. Kuprini vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb ebaselgeks, miks nõuavad kostjad maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses. Kostjad I ja II ei ole enam kostja IV pankrotimenetluses võlausaldajateks, kuna jõustunud Viru Maakohtu 24.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18423 jäeti nende hagi pankrotihalduri H. Villersi vastu elatisenõude tunnustamiseks kostja IV pankrotimenetluses läbi vaatamata ning PankrS § 103 lg 8 kohaselt kostjate I ja II vastuväidet ei saa arvestada; 2) jättis kohus õigesti kostjate I ja II menetluskulud nende endi kanda, sest menetluskulud on tekkinud peale maakohtu 24.01.2019 määruse jõustumist ning kostjad I ja II oleksid saanud oma menetluskulude tekkimise ära hoida. PankrS § 106 lg 1 ei anna hagejale võimalust kostjat valida. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole kostjate I ja II suhtes äärmiselt ebaõiglane; 3) on kohus õigesti tuvastanud, et kostjate I–III vastuväiteid ei saa arvesse võtta, kuna nad ei saa kohtutäituri tasu suurust vaidlustada. Kostja IV kohtutäituri tasu otsust ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud ning on tasu suuruse vaidlustamise õiguse minetanud. Kohus on õigesti tuvastanud täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse kostjale IV kättetoimetamise. Kohus on õigesti tunnustanud nõuet summas 6435,35 eurot. KTS § 32 lg 5 kohaldamine selliselt, et põhjendatud tasu suurus on see, millises ulatuses on nõue täidetud, ei ole asjaolusid arvestades õiglane. Täitemenetlus lõppes kohtutäiturist mittetingitud põhjustel ning kuna nõuet ei ole täies ulatuses täidetud, siis ei ole võimalik tasu arvestamisel võtta aluseks ka KTS § 41 lg 2 põhimõtteid ja nõuda poolt põhitasu sissenõudjalt. Kuna teiste solidaarvõlgnike osas toimub täitemenetlus edasi, siis tuleks eeldada nõude täitmist, sest praeguses menetluses ei ole võimalik kindlaks teha, millises ulatuses nõue lõpuks täidetakse. Lisaks tuleks lähtuda sellest, et pankotimenetlustes rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotivara arvelt tühises ulatuses; 4) on TsMS § 163 lg 2 kohaldamine õigustatud, kuna hageja pakkus kostjatele kompromissi samas summas, millises kohus hagi rahuldas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi kostjate I ja II vastu läbi vaatamata. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli Ringkonnakohtus on seega vaidluse all V. Kuprini pankrotimenetluses hageja nõude tunnustamine kostjate III ja IV vastu ning menetluskulude jaotus.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas kohtutäituri nõuet V. Kuprini pankrotimenetluses V. Kuprini vastu 6435,35 euro ulatuses, jättis hagi Y. Kuprina vastu läbi vaatamata ning jättis hageja menetluskulud V. Kuprini kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kohtutäituri hagi Y. Kuprina ja V. Kuprini vastu rahuldamata ning poolte menetluskulud kohtutäitur K. Maalmani kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
10.Maakohus on tuvastanud mh järgmised vaidluse lahendamise jaoks olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - kohtutäitur K. Maalman algatas 06.09.2016 võlgnik V. Kuprini (kostja IV) suhtes täiteasja nr XXX/XXXX/XXXX, mille aluseks oli Viru Maakohtu 28.04.2016 otsus kriminaalasjas ja X-i avaldus 218 663,46 euro sundtäitmiseks; - täitedokumendi kohaselt olid solidaarvõlgnikeks lisaks V. Kuprinile veel A.A., B.B., C.C. ja D.D. ning iga solidaarvõlgniku osas algatati täitemenetlus eraldi täiteasja numbriga; - võlgnevuse tasumist ja arvestust peeti kohtutäituri poolt ühiselt ning 23.05.2018 seisuga laekus kohtutäiturile erinevate kohustatud isikute poolt kokku 25 485,63 eurot ning nimetatud summa arvelt arvestati kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluse alustamise tasu 2039,51 eurot; - kohtutäitur lõpetas täitemenetluse V. Kuprini (kostja IV) suhtes 25.05.2018 ning esitas V. Kuprini pankrotihaldurile 20.07.2018 nõudeavalduse summas 17 003,37 eurot, s.o saamata jäänud täituri tasu osas, lähtudes kogu nõudesummast 218 663,46 eurot; - nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kohtutäituri nõudele vastu kostjad I-IV ning kohtutäitur esitas nõude 17 003,37 eurot tunnustamiseks hagi kohtusse; - sundtäitmiseks esitatud nõue on täidetud erinevate kohustatud isikute poolt 10,62% ulatuses, täitmata 89,38% ulatuses ning täituri tasu aluseks tuleb võtta kehtiv KTS.
11.KTS § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tartu Ringkonnakohus märkis samas asjas tehtud 17.06.2019 otsuses, et kui selgub, et kohtutäitur on täitemenetluses saanud põhitasu võrdeliselt täitemenetluses sissenõutud summaga, puudub täituril seoses täitemenetluse lõppemisega ülejäänud osas põhitasu saamise õigus ja hagi tuleks põhitasu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses jätta rahuldamata. Saama seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 16.12.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15. Kuivõrd täitemenetlus V. Kuprini suhtes on lõppenud ning kohtutäitur on 11.11.2019 kinnitanud (I kd, tl 126), et kogu nõudest on täidetud 10,62%, siis on KTS § 32 lg-ga 5 ja Riigikohtu 16.12.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 väljendatud seisukohaga vastuolus maakohtu seisukoht, et kohtutäituri põhitasu väljamõistmisel tuleb lähtuda ka täitmata nõude osast 89.38%. Sellisel juhul oleks täituril õigus tasule tegemata töö eest. Maakohtu viide Riigikohtu 02.11.2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 ei ole asjakohane. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ka maakohtu poolt viidatud lahendist (nr 3-2-1-79-11) tuleneb see, et
kohtutäituril on õigus saada nii täitemenetluse alustamise tasu kui kohtutäituri põhitasu täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Kehtiva KTS § 35 lg 1 kohaselt on põhitasu määraks kuni 250 000 euro suuruse nõude puhul 6000 eurot (kooskäibemaksuga 7200 eurot). Kuna 218 663,46 euro suurune nõue on täidetud 10,62% ulatuses, oleks täituril õigus saada põhitasu 764,64 eurot (10,62% 7200-st). Puudub vaidlus, et kohtutäitur on saanud koos täitemenetluse alustamise tasuga 2039,51 eurot. Seega puudub täituril õigus täiendavaks tasuks ning tema nõudeavaldus V. Kuprini pankrotimenetluses tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus, millega tunnustati osaliselt, s.o 6435,35 euro ulatuses, kohtutäitur K. Maalmani nõuet V. Kuprini pankrotimenetluses, tuleb tühistada.
12.Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja 08.11.2019 kohtuistungil jätta hagi läbi vaatamata kostjate I ja II osas. Kostja III osas ei ole hagi läbi vaatamata jätmist taotletud ning seetõttu on maakohus ekslikult jätnud hagi läbi vaatamata kostja III osas. Vastuses apellatsioonkaebusele on hageja nimetatud osas apellatsioonkaebusega nõustunud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osas, millega kohus jättis hagi kostja III osas läbi vaatamata, tühistada ning hageja nõue kostja III osas tuleb jätta samuti rahuldamata.
13.Kuna kohtutäituri nõudeavaldus V. Kuprini pankrotimenetluses oli põhjendamatu tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel kohtutäituri kanda. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.