X hagi AS Ekspress Meedia vastu artikli avaldamise lõpetamise, edasisest avaldamise hoidumise ja mittevaralise kahju nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood Y), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood xxx), lepinguline esindaja Mari Männiko
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Kohustada AS-i Ekspress Meedia (registrikood xxx) lisama veebilehel aadressil xxx, asuva artikli “x hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut” pealkirja juurde tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis ebaõiged andmed“ ning artikli lõppu tekst: „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis järgmised ebaõiged faktiväited: „2008. aastal kaebas X õpetajad taas kohtusse, kuna ilmus artikkel „xxx““ ja „xxx“. Pealkirja juures asuv tekst peab olema sama tähesuuruse ja värviga nagu pealkiri ning artikli lõpus asuv tekst sama tähesuuruse ja värviga nagu artikli tekst. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia (registrikood xxx) X (isikukood Y) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.
2-17-15244 Jätta hagi artikli eemaldamise ja alternatiivselt artiklile ligipääsu piiramise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud hageja kanda 92,5% ulatuses ja kostja kanda 7,5% ulatuses.
Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 3 530 eurot.
5.3.Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 2 852 eurot.
5.4.Menetluskulude jaotusest tulenevalt ja poolte menetluskulude tasaarvestamise tulemusel mõista X (isikukood Y) AS Ekspress Meedia (registrikood xxx) kasuks välja 2 373,35 eurot.
5.5.Kohustada X (isikukood Y) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5.4 väljamõistetud menetluskuludelt AS Ekspress Meedia (registrikood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Jätta hageja 22.04.2019 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja seisukohad
1.X (hageja) esitas 12.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress Meedia vastu artikli avaldamise lõpetamise ja edasisest avaldamise hoidumise nõudes.
2.Hageja esitas täpsustatud 29.11.2017 hagiavalduses järgmised nõuded:
1.Kohustada kostjat viivitamatult eemaldama Eesti Ekspress veebilehelt artikkel “Kohtuveskis 13 hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”, mis on avaldatud AS Ekspress Meedia Eesti Ekspress veebilehel xxx, või artikli osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava tekstiga (vastavalt punktile 1.1.) ja tema foto ja keelata kostjal artikli tervikuna, või artikli osade või artikli refereeritud osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava tekstiga (vastavalt punktile 1.1.) ja tema foto avaldamine AS Ekspress Meedia omandis olevates meediavahendites Delfi, Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti Päevalehe laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Express, Maakodu ja Kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.
1.1.Artikli osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava tekstiga:
1.1.1.Xxxl poliitilise karjääri arvukate kohtuvaidlustega lõpetanud X (x) jätkab koos elukaaslasega sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui kaebajate pantvangis.
1.1.2.Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.
1.1.3.Viimase 10 aasta jooksul on ühistu vastu esitatud 12 hagi, kus kaebajaks on X elukaaslane Z
2 (17)
2-17-15244
1.1.4.Z nimel koostab hagisid jurist Aleksei Smelov (x ), kes on sageli olnud ka xxx, X lepinguline esindaja. 1.1.5 Mõnikord lähevad kaebajatel rollid segi: kord sattusid elukaaslased Z ja X kohtus vastamisi. Nimelt esines X korraga nii Z. elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise vastu võttis. 1.1.6.Kord esines X kohtus korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise vastu võttis.
1.1.7.Muide, samasse korterisse on X asutatud ka ...
1.1.8.Kohtu pressiesindaja A. V. andmeil on X oma õiguste või huvide kaitseks keskmise inimesega võrreldes kindlasti sagedamini kohtu poole pöördunud. Temaga seotud kohtumenetluste hulk küündib saja kanti.
1.1.9.Z ja X isiklikult vastuseid ajakirjaniku küsimustele ei saatnud. Nende esindaja Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte ühelegi esitatud küsimusele.
1.1.10.Smelov tõdes, et KÜga seotud vaidlustes ta X ei esinda. X ei vastanud ei telefonikõnedele ega ka e-kirjale.
1.1.11.Väsimatu kaebaja X.
1.1.12.On 16 juriidilise ühingu, millest 6 on äriühingud, omanik.
1.1.13.xxx
1.1.14.Sotsiaaldemokraat.
1.1.15.xxx
1.1.16.xxx.
1.1.17.xxx
1.1.18.Samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. 1.1.19. 2008. aasta lõpus karistas riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal. Menetlus lõpetati väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. X oli Xxx Linnavolikogu esimehe kabinetist enda koju viinud Xxx linna majanduslike huvide deklaratsioonihoidjale esitatud deklaratsioonid.
1.1.20.2009. aastal hages X Xxx linnavalitsust, et selle kodulehelt kustutataks lindistus ja stenogramm pealkirjaga „Kas äraostmiskatse?". Nimelt pakkus X linnasekretäri asetäitjale linnasekretäri ametikohta, arutati tasude ja ametihüvede võimalusi. X tegi ametnikule ettepaneku kutsuda kokku valimiskomisjon, et tühistada otsus, millega tema volitused linnavolikogu liikmena peatati, kuna X pidas seda ebaseaduslikuks. Tallinna Halduskohus jättis X kaebuse rahuldamata. 1.1.21 X foto.
2.Juhul, kui kohus jätab rahuldamata punktis 1 esitatud haginõue, siis kohustada kostjat viivitamatult lõpetada Eesti Ekspress artiklile “xxx hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut” (mis on avaldatud AS Ekspress Meedia Eesti Express veebilehel xxx) liigipääs Interneti otsingusüsteemide robotitele, piirata Interneti kasutajatele ligipääs artiklile sellisel viisil, et kasutajatele artikkel oleks kättesaadav ja nähtav ainult läbi kostja veebilehe http://ekspress.delfi.ee/ otsingusüsteemi ja lisada enne artikli pealkirja täiendav tekst „xxx“ 3 (17)
2-17-15244 ning kohtu resolutsioon, milles kohus rahuldab või rahuldab osaliselt hageja nõuded. Kohtu resolutsioon ja täiendav tekst peavad olema kirjutatud punase värviga ja tähtede suurusega, mis on võrdne artikli pealkirja tähtede suurusele.
3.Mõista kostjalt välja hageja kasuks õiglane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
3.11.10.2017 avaldas kostja paberikandjal ajalehes Eesti Ekspress ja veebilehel xxx artikli „xxx hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”.
4.Kostja kirjutas artiklis hageja kohta palju asjaolusid, mis ei vasta tõele.
5.Kostja väidab artiklis, et hageja on sotsiaaldemokraat. See väide on vale. Hageja ei ole sotsiaaldemokraat ja ei kuulu ühtegi erakonda.
6.Kostja väidab artiklis, ... See väide on vale. ...
7.Kostja väidab artiklis, et hageja ei vastanud kostjale ei telefonikõnedele ega ka e-kirjale. Ei vasta tõele kostja väide, et hageja ei vastanud telefonikõnedele. Hageja ei saanud vastata kostja telefonikõnedele, kuna kostja temale ei ole helistanud. Vale on kostja väide, et hageja ei vastanud kostja e-kirjale. Hageja e-posti aadress on xxx. Sellele aadressile M. T. saatis teise 09.10.2017 e-kirja, mille peale hageja vastas. Hageja soovis teada saada millistel põhjustel M. T. soovib neid küsimusi esitada, kes tema on ning seoses sellega hageja saatis temale e-kirjas vastuse, kus need küsimused esitas. M. T. vaatamata hageja kirjale ja küsimustele temale ei vastanud ja hagejaga ühendust ei võtnud. Hageja leiab, et selline M. T. käitumine on vastuolus hea ajakirjandustavaga ja sellega rikkus Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Selle valeväitega artikli kontekstis kostja teotab hageja au ja halvustab tema mainet, kuna artikli lugejal tekib arvamus, et hageja peidab ennast kostja eest, kuna ilmselt kardab suhelda ajakirjanikuga või anda seletusi oma tegevusele.
8.Kostja väidab artiklis, et “Kord esines X kohtus korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise vastu võttis.” Vale on kostja väide, et hageja korteriühistu juhatuse liikmena võttis vastu remondiotsuse, mille vastu Z vaidles kohtus. Hageja ei ole võtnud vastu remondiotsust. Selle väitega kostja kahjustab hageja mainet, kuna tekitab lugeja mulje, et hageja tegevus on pahatahtlik. Kostja avaldas artiklis vale faktiväite, et hageja on Z elukaaslane.
9.Kostja väidab artiklis, et „2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal“. See väide on vale. Riigikohus ei ole karistanud hagejat korruptsioonivastase seaduse põhjal. Kostja väidab, et on nimetatud valed faktiväited artikli digilehes parandanud. Kuid on oluline, et artikli paberilehel kostja ei ole neid faktiväiteid ümber lükanud. Veebilehe parandus oli tehtud alles 16.01.2018, s.o. 3 kuud pärast artikli avaldamist.
10.Kostja väidab artiklis, et “Hageja esindaja Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte ühelegi esitatud küsimusele.“ Ei vasta tõele kostja väide, et Smelov oli hageja esindaja. Hageja ei ole volitanud Aleksei Smelovi esindama teda suhtlemiseks kostjaga või vaidlustes korteriühistuga.
11.Kostja väidab artiklis, et “Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda.“ See väide ei vasta tõele. Smelov ei ole kostjale tõdenud, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda. 4 (17)
2-17-15244
12.Kostja artiklis väidab, et hagejaga seotud kohtumenetluste hulk küündib saja kanti. Kostja väide ei vasta tõele. Tegelikult tsiviilasju ja haldusasju alates 2004.a, mis on seotud hageja kaebustega või kaebustega tema vastu on kuni 65.
13.Kostja artiklis väidab, et hageja „xxx. Artiklist tuleneb, et hageja oma tegevusega osaleb kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Selline kostja seisukoht on vale. Hageja ei osale kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Hageja ei ela elamus xxx. Sellega on põhjendamatult halvustatud kostja maine.
14.Kostja artiklis väidab, et „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.“ Kostja väide ei vasta tõele. Tallinna Ringkonnakohus tegi jõustunud otsuse haldusasjas nr 3-05-943, millega rahuldas X kaebuse ja tunnistas Xxx Linnavalitsuse 28.09.2005 ettekirjutuse reklaamaluse kõrvaldamiseks õigusvastaseks.
15.Kostja artiklis väidab, et „xx korteriühistu (KÜ) tegutses 12 aastat (alates asutamisest) ilma ühegi kohtuvaidluseta. Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.“ xxx korteriühistu on asutatud 11.03.1998. Seega kostja väitest tuleneb, et hageja on korteriühistu juhatuse liige alates 2010.a, s.t. on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Kostja väide ei vasta tõele. Alates 2012.a hageja ei ole korteriühistu juhatuse liige.
16.Kostja väidab artiklis, et „xxx.
17.Kostja kirjutas artiklis põhjendamatuid hagejat halvustavaid väiteid ja andis ebakohased hinnangud hageja isiksusele. Artikkel tervikuna halvustab hagejat. Kostja nimetas hagejat sarivaidlejaks, kes koos elukaaslasega Z painab korteriühistut. Kostja väitis, et hageja jätkab sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui hageja pantvangis. Hageja leiab, et kostja avaldas faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele ja lausetes andis hagejale hinnanguid, mis asetavad hagejat negatiivsesse valgusesse, kahjustavad hageja mainet ja teotavad tema mainet ja au.
18.Kostja avaldas artiklis hageja pildi koos seletava tekstiga pealkirjaga „Väsimatu kaebaja X." Avaldaja leiab, et selle pealkirjaga kostja põhjendamatult avaldas hagejat halvustavaid väiteid ja andis ebakohase hinnangud hageja isiksusele.
19.Kostja avaldas artiklis õigusvastaselt hageja isikuandmeid ja eraelulisi andmeid. Kostja artiklis avaldas, et hageja on x aastat vana. Kostja avaldas artiklis hageja foto. Kostja avaldas hageja kohta delikaatsed isikuandmed – et hageja on oma vaadete järgi sotsiaaldemokraat. Kostja avaldas asjaolud seoses hageja kohtuvaidlustega, mis toimusid 10 aastat tagasi. Suurem osa nendest kohtuasjade andmetest ei vasta tegelikkusele ja on vale.
20.Hageja ei ole andud kostjale nõusolekut ja ei ole lubanud hageja isikuandmete ja eraelulisi andmete avaldamiseks.
21.Kostja rikkus hageja õigust eraelule avaldades artikli pealkirjas, et hageja ”xxx.“
22.Hagejal ei ole vaidlusi korteriühistuga ja tema ei ole esindanud kohtuvaidlustes korteriühistut välja arvatud üks kord 2011. aastal. Kuid ka selle kohtuasja kohta puudus ja puudub igasugune avalik huvi.
23.Kui kostja sooviks kajastada korteriühistu probleeme siis ta pidi just nende probleemidest ka kirjutama. xxx. Kostja ei ole põhjendatud kuidas hageja isikuandmete ja eraelu andmete avaldamine võib puudutada suurt hulka inimesi, miks hageja eraelu ja isikuandmete avaldamine on avalikes huvides ja miks selle kohta esineb ülekaalukas avalik huvi.
5 (17)
2-17-15244 Kostja vastuväited
24.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
25.Artiklis esitatud faktiväited olid õiged, hagejale anti võimalus olukorda kommenteerida. Artikkel oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
26.Kuivõrd hageja on kahel korral kandideerinud kohalikel valimistel sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas, siis on õige faktiväide, et hageja on sotsiaaldemokraat.
27.Mõistlik keskmine lugeja ei loe lausest välja, xxx.
28.Kostja helistas hagejale korduvalt, kuid hageja ei vastanud telefonikõnedele. Negatiivset fakti ei ole võimalik tõendada. Tegemist ei ole au teotava faktiväitega, isegi kui see väide oleks vale. M. T. on hagejale saatnud küsimused e-kirjaga vähemalt kahel korral. Hageja on e-kirjale saatnud vastuse, kuid pole esitatud küsimustele vastanud. Vastusele eelnes kaks e-kirja M. T.. Seega on tõendatud asjaolu, et X ei vastanud M. T. ekirjadele. M. T. helistas hagejale artikli kirjutamise ajal mitu korda mitmel päeval.
29.Hageja poolt esile toodud lauses puudub faktiväide, et X võttis juhatuse liikmena remondiotsuse vastu. Esitatud on väide, et X esines kohtus Z elukaaslasena. Faktiväite, et Z on X elukaaslane on tõendatud ja õige.
30.Faktiväite, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal“ on kostja artiklis parandanud. Kostja oleks seda teinud ka ilma kohtusse pöördumiseta viivitamatult pärast valest faktiväitest teadasaamist.
31.Artiklis ei ole väidet, et Smelov oli hageja esindaja, esitatud. Z nimel oli Smelov kostjale saatnud korduvaid e-kirju. Puudub vaidlus, et artikli ilmumise ajal oli Smelov Z esindaja. Hagi käesolevas tsiviilasjas esitati pärast artikli avaldamist, seega ei saa ka mõistlik keskmine inimene artiklis avaldatud väitest välja lugeda, et tulevikus tekkivas vaidluses on Smelov hageja esindaja.
32.Väide, et „Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda“ ei puutu hagejasse. Hageja ei saa esitada nõuet teda mittepuudutava faktiväitega seoses.
33.06.10.2017 vastas kostja järelepärimisele kohtu pressiesindaja, kes kirjas kinnitas, et X seotud kohtuvaidluste hulk on alla saja.
34.Arvestades asjaolu, et Z on kohtusse ca 30 korda ja hageja veelgi enam, siis on ka väide, et tegemist on sarikaebajatega, kohane.
35.Väite osas „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.“ on kostja teinud paranduse. Kostja oleks seda teinud viivitamatult ka ilma kohtumenetluseta.
36.Faktiväide, et „xxx korteriühistu (KÜ) tegutses 12 aastat (alates asutamisest) ilma ühegi kohtuvaidluseta. Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.“ on õige. Artiklis ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, millisest ajas hageja enam pole KÜ liige.
37.Hageja ei saa nõuda isikuandmete avaldamise tõttu artikli eemaldamist. Hageja (kaudsete) isikuandmete avaldamine kohtuloo kirjeldamiseks oli vajalik.
38.Artiklis kajastati hageja vaidlusi korteriühistuga. Tavapraktikas on ebatavaline olukord, kus ühe korteriühistu liikme (hageja elukaaslane Z) ja korteriühistu vahel on kümne aasta jooksul olnud 12 kohtuvaidlust. Rohkearvuliste ja ressursimahukate kohtuvaidluste pidamine on halvanud korteriühistu tegevuse. Massiline kaebuste esitamine, mis võib halvata kohtu
6 (17)
2-17-15244 tegevust vaidluste lahendamisel, võib olla pahauskne õiguste kasutamine, mis on iseenesest juba avaliku huvi objektiks. Korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine on avalikes huvides.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
40.Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes: -
-
-
11.10.2017 avaldas kostja paberikandjal ajalehes Eesti Ekspress ja veebilehel xxx artikli „xxx ” (edaspidi Artikkel); Artiklis avaldas kostja hageja poolt hagiavalduses viidatud laused; Kostja on veebilehel väite „2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal“ parandanud; Kostja on veebilehel väite „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu“ parandanud; Kostja avaldas Artiklis järgmised hageja isikuandmed: hageja nimi, hageja vanus (x aastat), hageja poliitilised vaated (sotsiaaldemokraat). - Kostja avaldas Artiklis hageja foto. Hageja ei ole andud kostjale nõusolekut ja ei ole lubanud hageja isikuandmete, foto ja eraeluliste andmete avaldamiseks.
41.Kohus lahendab kõigepealt hageja artikli eemaldamise nõude (I) ja seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõude (II). I Artikli eemaldamise nõue
42.Hageja nõuab Artikli tervikuna või alternatiivselt selle osalist eemaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 sätestab, et juhul kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kahju õigusvastaseks tekitamiseks võib olla ka au teotava faktiväite või ebakohase väärtushinnangu avaldamine.
43.Hageja leiab, et kostja on Artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-5307, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17).
44.Hageja väitel on faktiväide selle kohta, et hageja on sotsiaaldemokraat, ebaõige faktiväide. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu 7 (17)
2-17-15244 vastab tegelikkusele. Antud sättest tuleneb hageja tõendamiskoormus faktiväite ebaõigsuse tõendamiseks juhul kui tegemist on neutraalse faktiväitega. Kohtu hinnangul ei ole väide, et hageja on sotsiaaldemokraat, hageja au teotav ega hagejat halvustav. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei olnud Artikli avaldamise ajal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Samas ei saa väidet, et hageja on oma poliitiliste vaadete kohaselt sotsiaaldemokraat, pidada otseses seoses olevaks antud erakonda kuulumisega. Asjaolu kohta, et kostja võis hagejat oma vaadete poolest pidada sotsiaaldemokraadiks, on kostja esitanud kohtule 2009. a kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel kandideerinud isikute nimekirja, millest nähtub, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideeris X. (I kd tl 69-70). Samuti esitas kostja 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel kandideerinud isikute nimekirja, millest nähtub, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideeris X. (I kd tl 71). Asjaolust, et hageja kahel korral kandideeris valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, võib põhjendatult teha järelduse, et hageja pooldab sotsiaaldemokraatlikke väärtusi ja oma vaadete poolest on hageja näol tegemist sotsiaaldemokraadiga. Eeltoodust tulenevalt on tegemist õige faktiväitega.
45.xxx
46.Pooled ei vaidle selle üle, et Artiklis esineb faktiväide selle kohta, et hageja ei vastanud kostjale ei telefonikõnedele ega ka e-kirjale. Kohtu hinnangul ei saa antud faktiväidet pidada halvustavaks. Au teotavaks ega halvustavaks ei saa pidada, kui inimene teise inimese telefonikõnedele ja e-kirjadele ei reageeri. Selliseks käitumiseks võib olla mitmeid põhjuseid, mitte alati pahatahtlikke. Seega peab käesolevas asjas hageja tõendama, et hageja vastas kostja ajakirjaniku kõnedele ja e-kirjadele. Selle eelduseks on aga asjaolu, et kostja helistas hagejale ja saatis hagejale e-kirju, mida peab tõendama kostja. Kostja esitas kohtule kostja ajakirjaniku M. T. 09.10.2017 e-kirja, mis on saadetud erinevatele hageja nime sisaldavatele aadressile, milles ajakirjanik esitas hagejale mitmeid küsimusi. Samuti esitas kostja kohtule e-kirja, mille hageja saatis 10.10.2017 vastusena ajakirjanikule. (I kd tl 11 ja 198). Seega on hageja kostja e-kirjale enne Artikli avaldamist vastanud ja Artiklis avaldatud faktiväide, et hageja ei vastanud kostja e-kirjale, on ebaõige. See, kas hageja vastas kostja küsimustele, ei ole asjas tähtsust omav. Artiklis esitatud väite kohaselt seisnes hageja käitumine e-kirjale üldiselt vastamata jätmises, mitte konkreetsetele küsimustele vastamata jätmises.
47.Hageja väitel ei saanud hageja vastata kostja telefonikõnedele, kuna kostja ei ole temale ei helistanud. Kostja esitas kohtule M. T. 18.09.2019 e-kirja kostja lepingulisele esindajale, milles M. T. kinnitab, et helistas hagejale mitu korda, keegi vastu ei võtnud. Ajakirjanik märgib, et ta ei eeldagi, et inimene alati kõne vastu võtab. (I kd tl 199). Hageja vaidleb antud tõendile vastu. Tegemist on kohtu hinnangul dokumentaalse tõendiga. TsMS 27.ptk kohaselt on isikulise tõendi allikaks tunnistaja, kes üldjuhul saab ütlusi anda kohtuistungil. Ainult selliselt on tagatud ütluste kontrollitavus ja seega nende usaldusväärsuse suurem määr. Samas ei saa kohus ainuüksi selle tõttu, et tegemist on kirja teel vastatud küsimusega antud e-kirja mitteusaldusväärseks tõendiks pidada. Hageja ei ole selgitanud, mille poolest ei saa M. T. selgitust usaldusväärseks pidada. Ajakirjanik on selgitanud oma tööpõhimõtteid ja seda, et ta järgis neid ka vaidlusaluse Artikli kirjutamisel. Kohus peab usutavaks, et ajakirjanik on hagejale helistanud. Asjaolu, et ajakirjanik pole hagejaga telefoni teel kontakti saanud, ei ole aga vaidluse all. Seega leiab kohus, et kostja avaldas õige faktiväite selle kohta, et hageja ei ole kostja kõnedele vastanud.
48.Pooled vaidlevad selle üle, kas lauses “Nimelt esines X korraga nii Z. elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes 8 (17)
2-17-15244 remondiotsuse ise vastu võttis.” sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja võttis korteriühistu juhatuse liikmena vastu remondiotsuse. Kohtu hinnangul on hageja ebaõigesti mõistnud avaldatud lause sisu. Mõistlik keskmine lugeja ei loe sellest lausest välja seda, et hageja korteriühistu juhatuse liikmena võtaks ainuisikuliselt otsuseid vastu. Lauset tervikuna lugedes on arusaadav, et otsuseid võtab vastu korteriühistu. Seega ei ole Artiklis hageja poolt väidetud faktiväidet esitatud.
49.Vaidlust ei ole selles, et eelpool toodud lauses sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja on Z elukaaslane. Kohus leiab, et tegemist on tõendatud faktiväitega. Kohtule esitatud 20.11.2011 Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-2216 on kostja (KÜ xxx) seaduslik esindaja X nimetanud kohtule esitatud menetlusdokumendis, et hageja (Z) ja X on elukaaslased. (I kd tl 72-74). Seega on hageja ise teises tsiviilasjas tunnistanud, et tegemist on elukaaslastega.
50.Pooled vaidlevad selle üle, kas lauses “Nende esindaja Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte ühelegi esitatud küsimusele.“ sisaldub faktiväide selle kohta, et Aleksei Smelov oli hageja esindaja. Kohtu hinnangul esmapilgul selline faktiväide lauses sisaldub. Samas tuleb lugeda lisaks artikli teisi osi, mõistmaks milline faktiväide on tegelikult esitatud. Kohtu hinnangul järeldub Artikli järgnevatest lausetest, et kostja ei ole pidanud Aleksei Smelovi Artikli kirjutamise eelsel ajal (kui ajakirjanik küsis hagejalt kommentaare Artikli osas) hageja esindajaks. Artiklis on kirjutatud, et „Smelov tõdes, et KÜga seotud vaidlustes ta X ei esinda.“ Seega mõistlik lugeja ei saa kokkuvõttes Artiklist teha järeldust, et Aleksei Smelov esindas hagejat. Seega ei ole Artiklis hageja poolt väidetud faktiväidet esitatud.
51.Hageja leiab, et ebaõige faktiväide sisaldub ka lauses “Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda.“ Nimelt sisaldub hageja arvates seal ebaõige faktiväide selle kohta, et Smelov ei ole kostjale tõdenud, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda. Kohus nõustub kostjaga, et antud lauses ei ole esitatud hagejat puudutavat faktiväidet. Mida tõdes või ei tõdenud Aleksei Smelov puudutab üksnes Aleksei Smelovi isiklikke õigusi.
52.Pooled ei vaidle selle, et Artiklis on esitatud faktiväide selle kohta, et hagejaga seotud kohtumenetluste hulk küündib saja kanti. Hageja väitel on kohtuasju kuni 65. Kostja esitas kohtule kohtu pressiesindaja 06.10.2017 e-kirja, milles vastas kostja järelepärimisele ja kinnitas, et X seotud kohtuvaidluste hulk on kümnetes, ent jääb alla saja. (I kd tl 84-85). Kohtu hinnangul ei saa kohtu pressiesindaja kinnitusest tulenevalt järeldada, et Artiklis avaldatu erineks sellest. Artiklis ei ole avaldatud, et kohtuasju oleks 100. „Küündimine saja kanti“ ja „hulk kümnetes, ent alla saja“ on sisuliselt sama. Hageja väitel on kohtuasju 65. Kostja ei vaidle sellele vastu, kuid leiab, et tal oli õigus lähtuda kohtu pressiesindaja poolt avaldatust. Avaldaja ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest kui ta ei teadnud nende ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Avaldaja ei vastuta kui ta andmeid piisava põhjalikkusega kontrollis. Kohus leiab, et kohtu pressiesindajalt saadud informatsiooni võib ajakirjandus pidada üldjuhul piisavalt usaldusväärseks, et seda ilma täiendava kontrollita avaldada. Seega ei vastuta kostja antud juhul ebaõigete andmete avaldamise eest.
53.Hageja väitel sisaldub Artiklis avaldatud lauses „xxx faktiväide selle kohta, et hageja oma tegevusega osaleb kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Kohtu hinnangul antud lausest sellist järeldust teha ei saa. Lauses ei ole kirjutatud, et hageja oleks korteriühistu vastu hagisid esitanud. Artiklist tervikuna nähtub, et hagisid esitab korteriühistu vastu hoopis Z (I kd tl 1215). Seega ei ole Artiklis hageja poolt väidetud faktiväidet esitatud.
54.Hageja väitel sisaldub lauses „xxx Faktiväide, et hageja on korteriühistu juhatuse liige alates 2010. a , s.t. on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Kostja leiab, et faktiväide selle kohta, et hageja sai juhatuse liikmeks on põhjendatud. Kostja märgib, et Artiklis ei ole kirjutatud, mis 9 (17)
2-17-15244 ajani hageja juhatuse liige oli. Kohus leiab, et 12.01.2018 kuupäevaga äriregistri väljavõte tõendab asjaolu, et hageja oli juhatuse liige alates 07.06.2010 kuni 08.10.2014. (I kd tl 91-93). Seega on faktiväide selle kohta, et hageja sai juhatuse liikmeks, õige. Kohtu hinnangul ei ole Artiklis esitatud faktiväidet selle kohta, et hageja oli juhatuse liige kuni Artikli avaldamiseni.
55.Artiklis on avaldatud järgmine tekstilõik: xxx Hageja väitel ei ole hageja 2008. aastal esitanud kaebust õpetajate vastu seoses artikliga „xxx“. Kostja ei ole selgitanud, kas kostja nõustub antud faktiväite ebaõigsusega või mitte. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et faktiväide on õige. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat antud ebaõige faktiväide ümber lükkama.
56.Pooled ei vaidle selle üle, et faktiväide selle kohta, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal, on ebaõige faktiväide. Antud ebaõige faktiväide on kostja veebilehel parandatud. Riigikohus on leidnud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Kohtu hinnangul on seega tegemist au teotava faktiväitega.
57.Pooled ei vaidle selle üle, et tekstilõigus „xxx sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja kaebus tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu. Antud ebaõige faktiväide on kostja veebilehel parandatud. Kohtu hinnangul ei ole väide, et hageja on kellegi vastu kohtusse hagi või kaebuse esitanud au teotav ega halvustav. Kohtus oma õiguste kaitsmine on igaühe õigus.
58.Kohus tuvastab seega kokku nelja ebaõige faktiväite avaldamise kostja poolt. Samas ei ole veebilehel avaldatud ja seni parandamata faktiväidetest võimalik tuvastada, et tegemist oleks hagejat halvustavate faktiväidetega. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab kohustada kostjat mingiks käitumiseks juhul kui tegemist on kahju õigusvastase tekitamisega. Neutraalse faktiväite puhul ei ole tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Seega ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu kohus hageja nõuet Artiklit tervikuna või osa sellest eemaldamiseks kohustamiseks rahuldada ei saa.
59.Kostja avaldas Artiklis hageja pildi koos seletava tekstiga pealkirjaga „xxx." Hageja leiab, et selle pealkirjaga kostja põhjendamatult avaldas hagejat halvustavaid väiteid ja andis ebakohase hinnangu hagejale. Kohtu hinnangul ei ole kostja andnud hagejale põhjendamatult ebaõiget hinnangut selle kohta, et hageja on väsimatu kaebaja. Kohtu pressiesindaja kinnitusel on X keskmise inimesega võrreldes sagedamini kohtu poole pöördunud ja temaga seotud kohtuasju (nii maa- kui halduskohtutes kokku) on kümnetes, ent jääb alla saja. (I kd tl 84-85). Juba ainuüksi antud vastusest tulenevalt oli kostjal põhjendatult alus kirjutada hagejast kui isikust, kes tavapäratult palju hagisid ja kaebuseid esitab.
60.Hageja väitel Artikkel tervikuna halvustab hagejat - kostja nimetas hagejat sarivaidlejaks, kes koos elukaaslasega Z painab korteriühistut. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6302, p 7). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
10 (17)
2-17-15244 Kohtu hinnangul ei nähtu Artiklist, et hageja inimväärikust oleks Artikliga alandatud. Samuti ei ole hagejat mõnitatud ega tema suhtes kasutatud vulgaarseid väljendeid. Kohus nõustub kostjaga, et tavapraktikas on ebatavaline olukord, kus ühe korteriühistu liikme (hageja elukaaslane Z ja korteriühistu vahel on kümne aasta jooksul olnud 12 kohtuvaidlust. Kohus nõustub, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ja probleemide tõstatamine korteriühistute juhtimisega seoses on oluline. Tegemist on avalikku huvi sisaldava teemaga. Kohus ei ei leia, et Artikkel halvustab hagejat või oleks kirjutatud sellel eesmärgil. Artikkel käsitleb tegelikult probleeme seoses massiliste kaebuste esitamise võimalusega, mis võivad halvata korteriühistu igapäevase normaalse toimimise.
61.Hageja väitel on kostja rikkunud hageja õigust eraelule, avaldades artikli pealkirjas, et hageja ”jätkab koos elukaaslasega sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui kaebajate pantvangis.“ Kohtule jääb hageja väide arusaamatuks. Asjaolu, et kostja viitab sellele, et hageja elukaaslane on esitanud kaebuseid ja hagisid, ei tähenda hageja ega hageja elukaaslase eraellu sekkumist.
62.Muudes hageja nõudes esile toodud lausete ja tekstilõikude osas ei ole hageja selgitanud, milles seisneb nende ebaõigsus: xxx
63.Hageja nõuab artikli või selle osade eemaldamist ka hageja isikuandmete osas (hageja vanus, hageja foto, hageja on oma vaadete järgi sotsiaaldemokraat, asjaolud seoses hageja kohtuvaidlustega, mis toimusid 10 aastat tagasi). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei saa nõuda juba avaldatud artikli eemaldamist tulenevalt kostja poolt hageja isikuandmete kasutamisest. Euroopa Inimõiguste Kohus asunud lahendis Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola (EIKo 16.07.2013, nr 33846/07) punktides 58 ja 59 seisukohale, et õigusemõistmise organite roll ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega, kohustades meediat eemaldama avalikust ruumist kõik jäljed väljaannetest, mille osas on kohtud tuvastanud isikuõiguste rikkumise. Arvestada tuleb artikliga 10 kaitstud üldsuse huvi omada ligipääsu ajakirjanduse avalikele internetiarhiividele. EIK rõhutas, et internetiarhiividel on oluline panus uudiste ja informatsiooni säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Sellised arhiivid on tähtis haridus- ja teadustöö allikas, eriti arvestades, et need on üldsusele kergesti kättesaadavad ning üldjuhul tasuta. Kuigi meedia esmaülesanne demokraatias on olla „valvekoerˮ, on tal ka teisene funktsioon – talletada ning teha avalikele arhiividele kättesaadavaks uudislood, mis on eelnevalt üldsusele kajastatud. Internetiarhiivide pidamine on selle funktsiooni kriitilise tähtsusega aspekt. EIK leidis, et ei kohtu ega meedia ülesanne ei saa ega võigi olla kirjutada ümber ajalugu, kustutades internetist artikleid või neis avaldatut. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eelviidatud EIK lahendist ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 10 ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat kõrvaldama veebiväljaannetest ja/või arhiividest viited hagejale.
64.Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue artikli või selle osade eemaldamise nõudes rahuldamata. Samuti jääb seetõttu rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue, kuna ka Artiklile ligipääsu takistamise kohustamiseks tuleb tuvastada Artiklist hagejale tekkiv kahju.
65.Hageja esitas alternatiivses nõudes lisaks Artiklile ligipääsu takistamiseks ka järgmise nõude - lisada enne artikli pealkirja täiendav tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia õigusvastaselt avaldas artiklis isikuandmed ja ebaõiged andmed“ ning kohtu resolutsioon, milles kohus rahuldab või rahuldab osaliselt Hageja nõuded. Kohtu resolutsioon ja täiendav tekst peavad olema kirjutatud punase värviga ja tähtede suurusega, mis on võrdne artikli pealkirja tähtede suurusele.
11 (17)
2-17-15244
66.Kohus tuvastas, et kostja avaldas ebaõiged faktiväited selle kohta, et hageja ei ole kostja e-kirjale vastanud ja „xxx“. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus alternatiivse nõude kohustades kostjat lisama veebilehel asuva Artikli pealkirja juurde tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis ebaõiged andmed“ ning Artikli lõppu kohtuotsuse resolutsioon selles osas. Pealkirja juures asuv tekst peab olema sama tähesuuruse ja värviga nagu pealkiri ning Artikli lõpus asuv tekst sama tähesuuruse ja värviga nagu Artikli tekst.
67.Kuni 14.01.2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kehtiv IKS (jõustus alates 15.01.2019) § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Seega pidi kostja Artikli avaldamise ajal arvestama, kas hageja isikuandmete ja foto kasutamiseks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Alates 15.01.2019 peab selleks olema avalik huvi ja see peab kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
68.Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Antud asjas ei ole pooled esitanud väiteid, et hageja näol oleks tegemist avaliku elu tegelasega. Samas võib kohtu hinnangul avalikkuse põhjendatud huvi erinev määr tuleneda sellest, mille tõttu on isik avalikkuse huvi tähelepanu alla sattunud. Kohus leidis eelnevalt, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ja probleemide tõstatamine korteriühistute juhtimisega seoses on oluline ning tegemist on avalikku huvi sisaldava teemaga. EIK praktika järgi tähendab arvamusvabaduse tagamine muu hulgas ka seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjanduse ülesanne on sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada. Artiklis on seejuures konkreetselt juttu hageja ja tema elukaaslase tegevusest kui ühest näitest seoses probleemidega korteriühistute juhtimisel. Ajakirjandusel puudub huvi üksnes hagejast kirjutada, vaid see huvi seondub konkreetselt tema tegevusega seoses korteriühistuga. Artikli kontekstis on kohtu hinnangul oluline viidata hageja isikule, tema nime, foto, vanuse ja varasemate kohtuasjade esiletoomisega. Samas leiab kohus, et Artikli konteksti arvestades on asjakohatu viidata hageja erakondlikule kuuluvusele. Küll aga ei ole see asjaolu toonud kaasa hageja õiguste rikkumist põhjusel, et hageja ise eitab enda seost sotsiaaldemokraatlusega.
69.Antud juhul ei ole Artiklis käsitletud hageja eraelu, vaid tema tegevust seoses hagide ja kaebuste esitamisel. Seega on kohtu hinnangul kostja käitunud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine on olnud vajalik Artiklis märgitud teabe edastamisel avalikkusele ega ole seejuures ülemääraselt kahjustanud andmesubjekti õigusi.
12 (17)
2-17-15244 Seega ei ole kostja hageja isikuandmeid käsitledes rikkunud hageja isiklikke õigusi IKS
mõttes. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja alternatiivne nõue lisada Artikli juurde tekst isikuandmete õigustamatu kasutamise kohta. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
71.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete faktiväidete avaldamine, ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ja isikuandmete õigustamatu kasutamine. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1), samuti isikuandmete õigustamatu kasutamine (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning kuni 14.01.2019 kehtinud IKS § 10 lg 1 ja IKS § 11 lg 2). Kohus leidis eelnevalt, et kostja on avaldanud ühe hageja au teotava ebaõige faktiväite, mille kostja on Artiklis parandanud. Lauses xxx sisalduv faktiväide õpetajate kohtusse kaebamise kohta ei ole kohtu hinnangul hageja au teotav ega hagejat halvustav. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud ega õigusvastaselt isikuandmeid avaldanud.
72.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Antud juhul on kostja rikkunud hageja isikuõigusi ühe ebaõige halvustava faktiväitega, kuid tegemist on raske rikkumisega, kuna hagejat on sisuliselt käsitletud kuriteo toimepannud isikuna. Ehkki kostja on veebilehel asuva Artikli juurde esitanud paranduse selle kohta, et „Riigikohus tühistas Harju Maakohtu otsuse X väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse põhjal ja lõpetas väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega“, ei teinud kostja seda koheselt pärast Artikli avaldamist. Samuti on ebaõige hagejat halvustava faktiväitega tekst käesoleva ajani saadaval ajalehe paberkandjal. Eeltoodud asjaolud annavad aluse kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.
73.Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 15; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17;
22.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejale tekkinud mittevaraline kahju oleks olnud erakordselt suur.
74.Kahju hüvitise suurust vähendab kohtu hinnangul asjaolu, et kostja on veebilehel asuva Artikli juures esitanud paranduse. Kohtu hinnangul on usutav, et internetis on artiklid tagantjärgi enim loetavad kuna võimaldavad neid hõlpsasti kätte saada otsingute kaudu.
13 (17)
2-17-15244 Seevastu paberkandjal on võimalik ajalehega tutvuda üldjuhul vaid raamatukogudes ja arhiivides, mistõttu paberkandjal ei ole hagejat kahjustav artikkel kergesti kättesaadav.
75.VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kohus peaks arvesse võtma kostja majanduslikku seisundit. Samas peab kohus arvesse võtma vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitavast tegevusest.
76.Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohus leiab, et käesolevas asjas annab kostja käitumine hagejat halvustava faktiväite omaalgatuslikul eemaldamisel aluse hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks tavapärasest väiksemas määras. Kohus leiab, et kostja on aru saanud oma käitumise õigustamatusest ja seetõttu mittevaralise kahju hüvitise suurendamiseks alust ei ole.
77.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot. III Vastuväite lahendamine
78.Hageja esitas 22.04.2019 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus jättis 08.04.2019 tähelepanuta hageja 10.07.2018 taotluse filoloogilis-lingvistilise ekspertiisi läbiviimiseks.
79.Kohus jätab vastuväite rahuldamata. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et juhul kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Hageja esitas 31.03.2019 taotluse „lahendada hageja 10.07.2018 taotlus filoloogilislingvistilise ekspertiisi läbiviimiseks.“ 01.10.2018 on kohus lahendanud hageja 10.07.2018 taotluse. Korduvalt sama taotlust esitada ei saa. Seega jättis kohus õigesti hageja 31.03.2019 taotluse tähelepanuta. Hageja 31.03.2019 taotlust ei saanud kohus käsitleda taotlusena TsMS § 20 lg 1 alusel. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
80.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
81.Kohus jättis rahuldamata tervikuna hageja esimese põhinõude. Alternatiivse nõude rahuldas kohus üksnes kohtuotsuse lisamise osas ja sedagi hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete hulka arvestades 5% ulatuses. Samuti lähtudes hageja poolt väidetud ebaõigete faktiväidete hulgast on kohus rahuldanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kõigest 5% ulatuses. Seejuures tuleb arvestada mõlema nõude rahuldatud osa suhet haginõuetesse tervikuna. Seega on kokku kohus rahuldanud hageja nõuded kostja vastu 7,5% ulatuses.
14 (17)
2-17-15244
82.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 5 947,20 eurot (koos käibemaksuga).
83.Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 2 852 eurot.
84.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.
85.Kohtu hinnangul on hageja poolt 29.05.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud osaliselt põhjendatud. Hageja esitas hagiavalduse 12.10.2017, seejärel muutis hageja oma nõuet 24.10.2017 ja 25.10.2017. 14.11.2017 jättis kohus hagi käiguta. 29.11.2017 esitas hageja järjekordse muudetud haginõude. 19.12.2017 sai kohus hagiavalduse menetlusse võtta. Kohus peab hageja sellist käitumist põhjendamatuks. Hageja oleks saanud juba algses hagiavalduses esitada kohtule korrektse haginõude. Seetõttu arvestab kohus hageja põhjendatud menetlustoimingu ajana üksnes esialgse hagiavalduse koostamiseks kulunud aega, mis on 5 tundi. Hageja esitas 14.05.2018 taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja ekspertiisi määramata. Seega ei olnud hageja taotlus põhjendatud ja vajalik. Kohus ei saa hageja poolt märgitud menetlustoimingut seetõttu arvesse võtta. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt kohus arvesse võtta aega, mis on kulunud hagejal kostja poolt taotlusele esitatud vastusega tutvumiseks ja 05.06.2018 kohtumäärusega tutvumiseks. Samal põhjusel on põhjendamatud hageja poolt märgitud menetlustoimingud seoses uue samasisulise ekspertiisitaotlusega, mille kohus samuti jättis rahuldamata. Samuti on põhjendamatu hageja 10.10.2018 vastuväide kohtu tegevusele kuna kohus jättis vastuväite rahuldamata ning hageja 31.03.2019 taotlus lahendada hageja 10.07.2018 taotlus ekspertiisi läbiviimiseks, millise taotluse jättis kohus läbi vaatamata. Samuti on põhjendamatu hageja 21.04.2019 vastuväide kohtu tegevusele, kuna kohus jätab selle käesoleva otsusega rahuldamata. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja nende jaoks kulunud aeg on kohtu hinnangul olnud vajalik ja põhjendatud.
86.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 30,3 tundi.
87.Hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on nimetatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13),
15 (17)
2-17-15244 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva asja olemuslikku keskmisest kõrgemat keerukust, kuid samas mitte väga suurt mahtu oleks hageja poolt märgitud tunnitasumäär põhjendatud. Samas ei ole tegemist vandeadvokaadiga, kelle puhul eeldatakse õigusteenuse kõrgemat kvaliteeti. Samuti annavad hageja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid kinnitust sellele, et õigusteenuse kvaliteet ei olnud vajalikul tasemel. Hageja on korduvalt oma nõudeid muutnud ja esitanud sisult perspektiivituid taotlusi ja vastuväiteid kohtu tegevusele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnistasumääraks 100 eurot koos käibemaksuga.
88.Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on hageja lepingulise esindaja kuluks 3 030 eurot, mis koos riigilõivuga moodustab hageja menetluskulu kokku summas 3 530 eurot.
89.Kostja poolt 22.04.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg. Kohtu hinnangul ei ole menetlustoiminguteks kulunud aeg ülepaisutatud. Kui võrrelda hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluga, milleks on 30,3 tundi, siis kostja ajakulu 23 tundi 46 minutit on sellega proportsionaalne. Hageja menetluskulu mõnevõrra suurema ulatuse tingib asjaolu, et hagejal kaasneb ajakulu ka hagiavalduse koostamiseks.
90.Hageja väide, et kostja lepingulise esindaja näol on tegemist kostja enda töötajaga, on ebaõige. Kostja lepinguline esindaja ei ole AS Ekspress Meedia, vaid AS Ekspress Grupp töötaja. Tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad emaja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 9).
91.Arvestades eeltoodut on kostja lepingulise esindaja kuluks ja seega ka kostja menetluskuluks 2 852 eurot (käibemaksu ei lisandu).
92.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 638,10 eurot (92,5% 2 852-st) ja kostjalt hageja kasuks 264,75 eurot (7,5% 3530-st).
93.Kohus tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded, mille järgselt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 2 373,35 eurot.
94.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt /
16 (17)
2-17-15244 Vallo Kariler kohtunik
Osaliselt tühistatud 14.02.2020 Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.