SAUE AUTO Aktsiaseltsi hagi Osaühingu MENTONIX (likvideerimisel) vastu 16 606,92 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu
MENTONIX
apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
18 480,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SAUE AUTO Aktsiaselts (registrikood 10115980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
(likvideerimisel)
Kostja: Osaühing MENTONIX (registrikood 10464195, likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2018 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta maakohtu menetluskulud 2 % ulatuses SAUE AUTO Aktsiaseltsi kanda ja 98 % ulatuses Osaühingu MENTONIX (likvideerimisel) kanda.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 14.06.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SAUE AUTO Aktsiaselts (hageja) esitas Harju Maakohtule 10.02.2017 hagi Osaühingu MENTONIX (likvideerimisel) (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 16 606,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 545,22 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulud 400 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordiettevõte, kostja on kasutanud hageja teenuseid mitmetel kordadel ning pooltevaheline võlasuhe on toimunud tõrgeteta. Alates 2016. aasta augustist on kostja jätnud tellitud rahvusvahelise veoteenuse eest tasumata summas 16 606,92 eurot. Kostja ei ole arvetele pretensioone esitanud, vaid on varem palunud hagejalt üksnes arvete maksetähtaja pikendamist. 02.11.2016 teavitas kostja hagejat kahju tekitamisest seoses moodulvannitubade transportimisega Rootsi. Kahju tekkimist, viisi ning suurust kostja ei täpsustanud, kuid 07.11.2016 esitas kostja hagejale kahju hüvitamise nõude summas 20 360 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja nõue on põhjendamata ning kostja on minetanud pretensioonide esitamise õiguse. Koos nõudega esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millega kostja tasaarvestas nõuded 16 606,92 euro suuruses summas. Kuigi kostjal puudub tasaarvestatav nõue, siis tasaarvestuse tegemine kinnitab asjaolu, et kostja aktsepteerib hageja poolt esitatud arveid summas 16 606,92 eurot.
3.Vaidlusalusele võlasuhtele kohaldub VÕS § 774 lg 1 ning rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (edaspidi CMR). Kostja ei ole esitanud hagejale 7 päeva jooksul, nagu nõuab CMR artikli 30 lg 1, kauba vastuvõtmise päevast arvates avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse kohta. Samuti ei ole rahvusvahelistele kaubaveo saatelehtedele tehtud ühtegi märkust. Kostja on viivitanud 10 arve tasumisega, mistõttu on hagejal õigus VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 400 eurot (40*10). Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel on sõlmitud suuline kaubaveoleping. 2016. aasta juulis ja augustis hakkasid vedude läbiviimisel tekkima vead. Hageja tekitas kaubale vedamise ajal kahju, samuti hilines hageja vedudega. Veose kahjustumisest ning veotähtaja ületamisest on kostja hagejat teavitanud veose üleandmisel suuliselt.
5.Kostjal on hageja vastu nõue summas 27 381,36 eurot. Sellest 10 541,36 eurot on kahju, mis tekkis selle tõttu, et hageja ei toimetanud kaupa sihtkohta ettenähtud ajaks. Transpordil said kahjustada 12 mooduldušikabiini, mille tõttu on kostja kandnud kahju 16 840 eurot (9730 eurot plaatidele, 6780 eurot plaatimismaterjalidele ja 330 eurot mööblile). Vedamine põhjustas vannitubade sisustusel vigastusi, samuti tekkisid mooduli välis- ja sisekonstruktsioonidesse praod. Teenindusluuk on ära kukkunud ja kahjustunud. Betoonist seinad olid veekahjustustega. Lisaks nihkus kabiini sees mööbel, mis sai kahjustusi. Poolte vaheline õigussuhe on lõppenud tasaarvestamisega.
6.Kostja 05.01.2018 menetlusdokumendi kohaselt tõendab veolepingut pooltevaheline saatedokument. Hageja poolt kohtule esitatud mitmetest saatedokumentidest nähtuvalt ei ole tõendatud kaubaveolepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Valdaval osal saatedokumentidel on vedajaks märgitud kolmas isik ning mitte hageja. Hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud, et hageja ei osuta vedamisteenust isiklikult. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 14.06.2018 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 16 606,92 eurot, 10.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 545,22 eurot ning alates 11.02.2017 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
8.Kohus leidis, et kostja on menetluses esitanud vastuolulisi väiteid, olles esmalt seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud suuline kaubaveoleping ning hiljem asunud seisukohale, et saatedokumentidest nähtuvalt ei ole poolte vahel kaubaveolepingu olemasolu tõendatud. Kohus leidis, et CMR ja VÕS ei sätesta vedajale keeldu veolepingust tuleneva veo teostamise edasiandmise õigusele. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja ei võinud kokkulepitud vedude teostamist anda üle kolmandatele isikutele. Kohus leidis, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 9 suulist veolepingut vedude teostamiseks Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki.
9.CMR konventsiooni artikli 1 järgi igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks pool on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest, kohaldatakse CMR konventsiooni. Kuna täidetud on CMR art 1 lõikes 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused, tuleb käesoleval juhul kohaldada CMR-i. VÕS-i kohaldatakse vaid siis, kui CMR vastavat olukorda ei reguleeri.
10.Veotasu sissenõudmist CMR eraldi ei reguleeri, seega siinkohal kohaldub VÕS § 774 lg 1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja veosed on jõudnud sihtkohta Rootsi. Kohus leidis, et kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et veoleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis vedude sihtkohta jõudmise eest vastutas hageja ning kostja kohustub nimetatud vedude eest hagejale maksma tasu. Maakohus märkis vedude kohta järgmist: Hageja nõuab 13.07.2016 arve nr 1660722 eest kostjalt 1740 eurot. Kohus luges arvel nr 1660722 märgitud veo toimumise tõendatuks 11.07.2016 CMR-iga (II kd lk 4 pöördel). Veo teostas ClassicPro OÜ sõidukiga number 382BRJ/975YJT (II kd lk 75). Hageja on
ClassicPro OÜ-le veo eest tasunud 4815,68 eurot (II kd lk 75 pöördel). Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt, ClassicPro OÜ arvelt ja CMR-ilt. Hageja nõuab 26.07.2016 arve nr 1660808 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 8 pöördel). Kohus luges arvel nr 1660808 märgitud veo toimumise tõendatuks 25.07.2016 CMR-iga (II kd lk 3). Veo teostas hageja sõidukiga number 916MHN/260YHZ. Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 8 pöördel, II kd lk 3). Hageja nõuab 27.07.2016 arve nr 1660809 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 9). Kohus luges arvel nr 1660809 märgitud veo toimumise tõendatuks 26.07.2016 CMR-iga (II kd lk 5 pöördel). Veo teostas hageja sõidukiga number 922 MNF/274YHZ. Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 9, II kd lk 5 pöördel). Hageja nõuab 29.08.2016 arve nr 78 eest kostjalt 946,92 eurot (I kd lk 9 pöördel). Kostja hinnangul nõuab hageja kostjalt tasu laevapiletite eest, mis ei ole kostjaga seotud. Kohus luges hageja esitatud arvete ja maksekorraldustega (II kd lk 104-115) tõendatuks, et hageja tasus kostja eest laevapiletite tasu. Kostja on 31.03.2017 (I kd lk 72 pöördel) vastuses selgitanud, et hageja organiseeris kõigile kostja töömeestele Rootsis töötamiseks vajalikud ID06 kaardid ja edastas kogu vajaliku informatsiooni e-postile. Seega on kostja ise kinnitanud, et hageja on teinud vajalikke toiminguid kostja töötajate Rootsi saatmiseks ja seega on põhjendatud kostjalt hagejale piletite eest tasu väljamõistmine. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses ja täidetud on selle eeldused. Hageja on soetanud kostja eest kostja töötajatele laevapiletid, hagejal ei olnud kohustust kostja töötajatele laevapileteid soetada, hageja on kostja palvel teinud vajalikud toimingud kostja töötajate Rootsi saatmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista arves nr 78 märgitud laevapiletite tasu. Hageja nõuab 10.08.2016 arve nr 1660886 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 10). Kohus luges arvel nr 1660886 märgitud veo toimumise tõendatuks 08.08.2016 CMR-iga (II kd lk 6). Veo teostas Elrent OÜ sõidukiga number 276BML/271YHN. Hageja on Elrent OÜ-le veo osaliselt tasunud ja osaliselt tasaarvestanud (II kd lk 77 pöördel - 78 pöördel). Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt, Elrent OÜ arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 10, II kd lk 77 pöördel ja II kd lk 6). Hageja nõuab 10.08.2016 arve nr 1660890 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 10 pöördel). Kohus luges arvel nr 1660890 märgitud veo toimumise tõendatuks 09.08.2016 CMR-iga (II kd lk 6 pöördel). Veo teostas NTEX AB sõidukiga number 835BCT (II kd lk 76 pöördel). Hageja on NTEX AB-le veo eest tasunud 1100 eurot (II kd lk 77). Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 10 pöördel ja II kd lk 6 pöördel). Hageja nõuab 25.08.2016 arve nr 1660911 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 11). Kohus luges arvel nr 1660911 märgitud veo toimumise tõendatuks 23.08.2016 CMR-iga (II kd lk 7 pöördel). Veo teostas CF&S Estonia AS sõidukiga number 709DNX/639YCN. Hageja ja hageja koostööpartneri CF&S Estonia AS-i e-kirjavahetusest nähtub hageja poolt 23.08.2016 tehtud tellimus kostja veose vedamiseks (II kd lk 79-80). Hageja on CF&S Estonia AS-ile veo eest tasunud 1500 eurot (II kd lk 81). Sama veose kaal nähtub CF&S Estonia AS arvelt ja CMR-ilt (II kd lk 7 pöördel ja lk 80 pöördel).
Hageja nõuab 25.08.2016 arve nr 1660912 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 11 pöördel). Kohus luges arvel nr 1660912 märgitud veo toimumise tõendatuks 23.08.2016 CMR-iga (II kd lk 7). Veo teostas OÜ Kauritel sõidukiga number 025MJP/151YJZ (II kd lk 83). Hageja on OÜ Kauritel veo eest tasunud 1440 eurot (II kd lk 83 pöördel). Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja OÜ Kauritel arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 11 pöördel, II kd lk 7 ja lk 83). Hageja nõuab 07.09.2016 arve nr 1660986 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 12). Kohus luges arvel nr 1660986 märgitud veo toimumise tõendatuks 05.09.2016 CMR-iga (II kd lk 8). Veo teostas NAVAKA TRANSPORT AS sõidukiga number 127BGT/436YHJ. Hageja ja hageja koostööpartneri NAVAKA TRANSPORT AS-i e-kirjavahetusest nähtub hageja poolt 05.09.2016 tehtud tellimus kostja veose vedamiseks (II kd lk 81 pöördel – 82 pöördel). Hageja on NAVAKA TRANSPORT AS-i veo eest tasunud 1500 eurot (II kd lk 84 - 84 pöördel). Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja NAVAKA TRANSPORT AS-i arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 12, II kd lk 8 ja lk 84). Hageja nõuab 07.09.2016 arve nr 1660987 eest kostjalt 1740 eurot (I kd lk 12 pöördel). Kohus loeb arvel nr 1660987 märgitud veo toimumise tõendatuks 05.09.2016 CMR-iga (II kd lk 8 pöördel). Veo teostas hageja sõidukiga number 088BHZ/265YHN. Sama sõiduki number nähtub hageja arvelt ja CMR-ilt (I kd lk 12 pöördel, II kd lk 8 pöördel). Kohus leidis, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et hageja on kostjale hagis märgitud veod teostanud ja kostjal tuleb hagejale tasuda vastavalt hageja esitatud arvetele kokku 15 660 eurot. Samuti on tõendatud, et hageja on kostja töötajatele soetanud laevapiletid, mille väärtus 946,92 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista võlgnevus 16 606,92 eurot.
11.Kuna pooltel ei olnud viivisemäär kokku lepitud, siis nõuab hageja viivist seadusjärgses määras kokku 545,22 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 10.02.2017. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja ei ole hagi vastuses viivisenõudele, selle arvutuskäigule ja suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise (545,22 euro) väljamõistmine põhjendatud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus rahuldas ka hageja taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
12.Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 10 arve tasumisega viivitamise eest kokku 400 eurot (40x10=400). Kostja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning kostja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud, siis kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitisena 400 eurot.
13.Maakohus leidis, et kostja tasaarvestamisavaldus tuleb jätta rahuldamata. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest.
14.CMR art 30 lg 1 kohaselt, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Kostja on öelnud, et esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude koos tasaarvestusavaldusega 07.11.2017 (I kd lk 19). Kuivõrd kostja ei ole kauba üleandmisel või peale vedu 7 päeva jooksul hagejale puudustest teatanud, siis on kostja minetanud õiguse hagejalt kahju nõudmiseks.
15.Lisaks leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et: 1) kostjal kahju tekkis; 2) kahju põhjustas hageja; 3) hageja vastutab kostjale põhjustatud kahju eest. Samuti on kostja väidetavat kahju tõendavad tõendid esitatud asjaoludega sidumata ja ei tõenda kostjal kahju tekkimist. Osundatust tulenevalt on kostja kahjunõue aluseta, põhjendamata ja tõendamata ning kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.16.07.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Maakohus on eksinud CMR artikli 4 rakendamisel ja tõendite hindamisel. Hageja ja kostja vahel puudusid veolepingud. Kohus on vastupidisele järeldusele jõudnud põhjusel, et kuivõrd CMR ei sätesta vedajale keeldu veolepingust tuleneva veo teostamise edasiandmise õigusele, siis saab lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud veolepingud. Maakohus ei ole otsuses välja toonud muid põhjendusi, miks kohus leiab, et hageja ja kostja vahel olid veolepingud sõlmitud. Sealjuures puudub loogiliselt jälgitav selgitus, missuguste tõendite põhjal on tõendatud suulised veolepingud hageja ja kostja vahel ning mis asjaoludel on kohus jätnud tähelepanuta kirjalikud veolepingud kostja ja kolmandate isikute vahel. Hageja poolt maakohtule esitatud mitmetest saatedokumentidest nähtuvalt ei ole tõendatud kaubaveolepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, kuivõrd saatedokumentidel on vedajaks märgitud kolmas isik ning mitte hageja, osadel juhtudel on jäetud vedaja nimi saatelehele hoopis märkimata. Lepingu pooleks saab CMR artiklist 4 tulenevalt olla vaid saatedokumendile märgitud isik.
18.Maakohus on lugenud hageja 13.07.2016 arvel nr 1660722 märgitud veo tõendatuks. Kohus on märkinud, et veo teostas ClassicPro OÜ. Kostja rõhutab, et viidatud ja seostatud 11.07.2016 CMR saatelehele (II kd lk 4 pöördel) ei ole vedajana märgitud mitte ClassicPro OÜ, vaid Sigma Logistics OÜ. Seega ei ole vedu tõendatud.
19.Maakohus on lugenud tõendatuks hageja arvel nr 1660886 märgitud veo toimumise ja teostamise Elrent OÜ poolt. Kostja märgib, et numbrimärki 271YHN ei ole Elrent OÜ oma arvel nr 160803 hagejale kajastanud, seega puudub seos veo ja hageja arve vahel.
20.Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660890 märgitud veo toimumise ja teostamise Ntex AB poolt. Kostja märgib, et Ntex AB poolt hagejale esitatud arvel ei kajastu mistahes
auto numbrimärki. Teiseks ei ole viidatud 09.08.2016 CMR saatelehel (II kd lk 6 pöördel) vedajaks märgitud mitte Ntex AB, vaid hoopis DDP.
21.Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660911 märgitud veo toimumise ja teostamise CF&S Estonia AS poolt. Kostja märgib, et viidatud 23.08.2016 CMR saatelehel (II kd lk 7 pöördel) puudub vedaja CF&S Estonia AS-i nimi, seega puudub seos toimunud veo ja hageja arve vahel.
22.Maakohus luges tõendatuks hageja arvel nr 1660986 märgitud veo toimumise ja teostamise Navaka Transport AS poolt. Kostja märgib, et numbrimärk 436YHJ viidatud 05.09.2016 CMR saatelehel (II kd lk 8) ei kajastu, seega puudub seos toimunud veo ja hageja arve vahel.
23.Hageja väitis menetluses ekslikult, et laevapiletid osteti kostja töötajatele Sergei Sutskovile ja Jevgeni Afanasjevile. Maksu- ja Tolliameti poolt kohtu päringule vastuseks saadetud väljatrüki kohaselt ei olnud hageja nimetatud isikud kostja töötajad. Seega on maakohus eksinud, leides et laevapiletite tasu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
24.Kostja jääb oma varasemalt menetluses esitatud seisukoha juurde, et CMR artikli 30 lg 1 sõnastusest ja mõttest tuleneb, et selles sätestatud eeldust saab ümber lükata. Kostja on käesolevas menetluses esitanud tõendid, mis näitavad, et saaja ei saanud vedajalt kaupa sellises seisundis, nagu oli märgitud saatedokumendis. Lisaks teadis hageja juba kauba üleandmisel läbi kostja suulise ütluse, et vedamisel on kaubale tekitatud kahju.
25.Maakohtu napisõnaline järeldus kostja kahjunõude tõendamatuse kohta on kostjale üllatuslik ning jääb selgusetuks, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Maakohus oleks pidanud sisuliselt hindama ja põhjendama kohtuotsuses, kas esitatud tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
26.Hageja on nõudnud kostjalt põhivõla ja viivise tasumist ühe terviknõudena, mistõttu on alusetu nõuda 40 euro tasumist iga üksiku arvega seonduva nõude järgi eraldi.
27.Nähtuvalt kohtuotsuse resolutsioonist rahuldas maakohus hagi osaliselt, jättes resolutsioonis välja mõistmata sissenõudmiskulud 400 eurot ehk umbes 3% nõudest. Tähendust ei oma, et maakohus on hageja sissenõudmiskulud summas 400 eurot kohtuotsuse sisulises osas õigustatuks pidanud. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi seega vaid osaliselt, siis sellest tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine tervikuna kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
30.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et poolte vahel on tõendatud veolepingu sõlmimine vaidlusaluste vedude suhtes. Kostja on veolepingu olemasolu 20.03.2017 esitatud kirjalikus vastuses omaks võtnud, kuna ta kinnitas, et poolte vahel on sõlmitud veoleping. Alles hilisemalt on kostja hakanud veolepingu olemasolu eitama. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Nimetatud normis kirjeldatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei pidanud lepingut täitma isiklikult, vaid ta võis veoteenuse tellida kolmandalt isikult. Kolleegiumi hinnangul ei tulenenud ka veolepingu olemusest, et hageja pidi veoteenuse osutama isiklikult.
31.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja poolt veoteenuse osutamine on tõendatud. Kolleegiumil ei ole alust tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Selleks ei anna põhjust ka mõnedel veodokumentidel olevad ebaselgused. Lisaks on kostja 26.09.2017 istungil omaks võtnud, et veod on toimunud (I kd tl 195). TsMS § 231 lg 3 sätestatud tingimusi omaksvõtu tagasivõtmiseks käesoleval juhul ei esine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda veoteenuse eest kostjalt 15 660 eurot.
32.Kolleegium arvates pidas maakohus lõppjärelduses õigesti laevapiletitega seonduvat hüvitisenõuet summas 946,92 eurot põhjendatuks. Kostja on 31.03.2017 vastuses kinnitanud, et hageja organiseeris kõigile kostja poolt saadetud töömeestele Rootsis töötamiseks vajalikud ID06 kaardid ja kogu vajaliku informatsiooni töötajate kohta (I kd tl 72 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et hageja ostis kostja jaoks ka laevapiletid. Hageja on selgitanud, et ta ostis laevapiletid vastavalt kostja juhistele ning on laevapiletite ostmise kohta esitanud tõendid (II kd tl 104-115). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta ise ostis enda poolt Rootsi saadetud töömeestele laevapiletid. Kuigi hageja esitas kostjale arve laevapiletite hüvitamiseks, ei ole kostja kohtueelsetes kirjades väitnud, et tal puudub laevapiletitega seos. Asjaolu, et laevapiletitel märgitud isikud ei ole Maksuja Tolliameti töötamise registris kostjaga seotud, ei tähenda, et need isikud ei saanud kostjale teenust osutada mingi muu õigussuhte kaudu. Küll aga leiab kolleegium, et asjaolude kohaselt ostis hageja kostjale laevapiletid lepingulise suhte (käsunduslepingu) alusel, mitte käsundita asjaajamise alusel, mistõttu tuleb hageja nõude õiguslikuks aluseks pidada VÕS § 627 ja § 628 lg 2.
33.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis mõistis maakohus põhjendatult välja ka põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kostja on seisukohal, et temal on hageja vastu nõue summas 27 381,36 eurot. Sellest 10 541,36 eurot on kahju, mis tekkis selle tõttu, et hageja ei toimetanud kaupa sihtkohta ettenähtud ajaks. Kostja väidab, et hageja hilines 11.07.2016, 08.08.2016 ja 23.08.2016 teostatud vedudega. CMR art 30 lg 3 sätestab, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kostja ei ole tõendanud, et ta on kauba vastuvõtmisest 21 päeva jooksul esitanud hagejale kirjaliku avalduse, et hageja on viivitanud kauba kohaletoimetamisega. Kuna kostja ei ole CMR art 30 lg 3 nimetatud tähtaja jooksul kirjalikku avaldust teinud, siis on kostja kaotanud õiguse nõuda kahju
hüvitamist seoses väidetava viivitusega kauba kohaletoimetamisel. Sellest tulenevalt puudub vajadus ka kindlaks teha, kas hageja rikkus kauba vedamisel selle kohaletoimetamise tähtaega.
35.Kostja on avaldanud, et transpordil said kahjustada 12 mooduldušikabiini, mille tõttu on kostja kandnud kahju 16 840 eurot (9730 eurot plaatidele, 6780 eurot plaatimismaterjalidele ja 330 eurot mööblile). Hageja selgitas, et vedamine põhjustas vannitubade sisustusel vigastusi, samuti tekkisid mooduli välis- ja sisekonstruktsioonidesse praod. Teenindusluuk on ära kukkunud ja kahjustunud. Betoonist seinad olid veekahjustustega. Lisaks nihkus kabiini sees mööbel, mis sai kahjustusi.
36.CMR art 30 lg 1 sätestab, et kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on teinud hagejale avalduse kauba vigastuste kohta kauba vastuvõtmisel või kauba vastuvõtmisest 7 päeva jooksul. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et kostja on seetõttu kaotanud õiguse kahju hüvitise nõudmiseks. Kui CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vigastustele ei viidata, siis tuleb eeldada, et kaup on kohaletoimetatud nõuetekohaselt. See aga ei võta kostjalt võimalust tõendada vastupidist ja nõuda kahju hüvitamist.
37.DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusakti kohaselt esineb muuhulgas vannitoa seintes pragusid, mõnes moodulis on kahhelplaadid paigaldamata või ära tulnud, ning dušikoha vastu paigutatud pesukapp on märg. Samuti on vigased kontrolluugid 1. niiskustsoonis (I kd tl 80-83, 109-111). Samas ei nähtu aktist, mitmel vannitoal sellised kahjustused olid. Newco Bygg AB 19.10.2016 e-kirjas kostjale on märgitud, et kahjustused on 12 moodulvannitoal ja mööbli kahjustused on viiel vannitoal (II kd tl 148-149). E-kirjast ei nähtu aga, milliseid kahjustusi on vannitubadel silmas peetud, kuna DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusaktist nähtuvalt oli vannitubadel ka mitmeid selliseid kahjustusi, mis ei saa olla seotud transportiga. Ka seda, milles seisnesid mööbli kahjustused, ei ole e-kirjas täpsustatud. Lisaks nähtub kostja esitatud fotodelt, et ühel moodulvannitoal on pragu väliskonstruktsioonis (II kd tl 38) ning ühe vannitoa väliskonstruktsioonil on veerant (II kd tl 37).
38.Kuna kostja CMR art 30 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vigastustele ei tuginenud, siis tuleb eeldada, et kaup toimetati kohale puudusteta. Kolleegium on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei lükka seda eeldust ümber ega tõenda, et viidatud kahjustused tekkisid transportimisel. Tõenditest ei selgu, kuidas need kahjustused tekkisid. Tõenditest ei saa järeldada, et kahjustused said tekkida üksnes veoteenuse osutamise käigus, mitte ei tekkinud näiteks hilisemate tööde (tõstmiste/paigaldamiste) käigus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et hageja on veolepingut rikkunud. Kuna veolepingu rikkumine on tõendamata, siis ei teki ka küsimust kahjust. Kolleegium märgib siiski, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja väidetud vigastused tekkisid 12 dušikabiinil. Nagu eelnevalt märgitud ei selgu DRiftservice AB 02.09.2016 ülevaatusaktist, mitmel dušikaabiinil selles märgitud kahjustused olid, ning Newco Bygg AB 19.10.2016 e-kirjast ei selgu, milliseid konkreetseid
kahjustusi selles silmas peeti. Kostja esitatud fotode kohaselt on pragu väliskonstruktsioonis ühel vannitoal ning veerant väliskonstruktsioonil samuti ühel vannitoal.
39.Ülaltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestusavaldus põhjendamatu. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg ja viivis.
40.Harju Maakohtu 15.06.2017 määrusega arestiti kostja pangakontod Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides 20 000 euro ulatuses. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg ja viivis, siis tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus
41.Maakohus on kohtuotsuse motiveerivas osas pidanud hageja sissenõudekulude hüvitamise nõuet summas 400 eurot põhjendatuks. Kohtuotsuse resolutiivosas ei ole maakohus kostjalt nimetatud summat välja mõistnud. Hageja maakohtule täiendava otsuse tegemise taotlust ei esitanud ega esitanud ka apellatsioonkaebust maakohtu otsuse peale. Erialakirjanduses on selgitatud, et sellises olukorras tuleks nõue lugeda läbivaatamata jäetuks (V. Kõve jt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1128). Põhjendatud on kostja seisukoht, et asjaolu, et kostjalt ei ole seda summat välja mõistetud, tuleb arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda.
42.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.