Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 17.06.2020, Tallinn 2-19-17786 SAUE AUTO Aktsiaselts hagi Osaühing MENTONIX, OÜ Keyhouse vastu tehingu tagasivõitmise ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes 21 606,48 eurot Hageja: SAUE AUTO Aktsiaselts (registrikood 10115980, asukoht Tule 33, 76505 Saue); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat KalleKaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, asukoht Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja I: Osaühing MENTONIX (registrikood 10464195, asukoht Suru küla, Kuusalu vald, 74615 Harjumaa, e-post: [email protected]); Kostja II: OÜ Keyhouse (registrikood 14278905, asukoht Suur-Sõjamäe põik 6, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]). 10.06.2020 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja SAUE AUTO Aktsiaselts kanda, välja arvatud kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud taotluste ja kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud määruskaebuse osas. Jätta TsMS § 163 lg 3 ja § 171 lg 1 alusel menetluse tulemusest sõltumata kostjate kanda kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud
2-19-11786 taotlustega seotud menetluskulud ja kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud määruskaebusest tingitud menetluskulud. 2.2 Määrata kindlaks, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluv hageja menetluskulude rahaline suurus on 1300 eurot. 2.3 Määrata kindlaks, et hageja poolt hüvitamisele kuuluv kostjate menetluskulude rahaline suurus on kokku 1300 eurot, sh kostjal I 650 eurot ja kostjal II 650 eurot. 2.4 Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused menetluskulud, mille tulemusena jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-11786 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti ning kanti käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23925801 (aadressiga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Suur-Sõjamäe põik 6) kantud ning OÜ Keyhouse (registrikood 14278905) omandis olevale kinnisasjale hageja Saue Auto AS (registrikood 10115980) kasuks tsiviilasjas nr 2-19-17786 nõude tagamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.SAUE AUTO Aktsiaselts (hageja) esitas 13.11.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühing MENTONIX (kostja I) ja OÜ Keyhouse (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes. Hageja taotleb tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Osaühing Mentonix ja OÜ Keyhouse vaheline 12.06.2017 notariaalne kinnistu, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, võõrandamise kokkulepe; kohustada OÜ-d Keyhouse andma tahteavaldust ning asendada OÜ Keyhouse tahteavaldused kohtuotsusega tema omanikukande kustutamiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, suhtes ning MENTONIX OÜ sissekandmiseks ainuomanikuna kinnisasja, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, suhtes; kohustada MENTONIX OÜ andma tahteavaldust ning asendada MENTONIX OÜ tahteavaldus kohtuotsusega MENTONIX OÜ sissekandmiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, ainuomanikuna. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille kohus 18.11.2019 määrusega rahuldas ja arestis ning kandis käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx (aadressiga xxxx) kantud ning OÜ Keyhouse omandis olevale kinnisasjale hageja Saue Auto AS kasuks tsiviilasjas nr 2-19-17786 nõude tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt pidasid hageja ja kostja I kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-17-2237. Vaidlus sai lahenduse Riigikohtu 06.11.2019 määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja I 2 (13)
2-19-11786 kassatsioonkaebuse menetlemisest. Seega jõustus Riigikohtu määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus, mis jättis jõusse Harju Maakohtu 14.06.2018 otsuse. Kõnealuses tsiviilasjas mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus summas 16 060,92 eurot ja 12.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 545,22 eurot ning alates 11.02.2017 jooksev viivis (see moodustab 3671,79 eurot 13.11.2019 hagi esitamise seisuga). 98% menetluskuludest jättis kohus kostja I kanda ja 2% hageja kanda. Kostja I ei täitnud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi ning hageja oli sunnitud algatama kostja I vastu täitemenetluse. Hageja 08.11.2019 avalduse alusel algatas kohtutäitur Arvi Pink 11.11.2019 kostja I vastu täiteasja nr 024/2019/1516. Seejuures oli hagejale tekkinud juba kõnealuse kohtumenetluse ajal kahtlus, et kostjal I võib puududa kohtuotsuse täitmise hetkeks piisav vara, kuivõrd kostja I oli võtnud vastavaid toiminguid oma vara kõrvaldamiseks ette juba kohtumenetluse ajal.
3.Kostja I tegevus oli ajendatud ennekõike tema vastu kohtuvaidluse algatamisest, mille raames tegi kostja I järgmisi toiminguid oma vara kõrvaldamiseks ja peitmiseks. 15.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-2237 arestiti kostja I pangakontod. 12.06.2017 asutas kostja I notariaalse tehingu raames kostja II ning notar on esitanud äriregistrile 15.06.2017 avalduse kostja II äriregistrisse kandmiseks. 12.06.2017 toimunud notariaalse tehingu raames võõrandas kostja I ka talle kuuluva kinnisasja, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, kostjale II. Kostja I andis kõnealuse kinnistu üle kostjale II mitterahalise sissemaksena kostja II osa eest tasumiseks. Pooled hindasid kinnistu, s.o mitterahalise sissemakse, väärtuseks 660 000 eurot, mis moodustab kehtivate äriregistri andmete kohaselt pea terviklikult kostja II tänase osakapitali suuruse (osakapitali suurus on 690 000 eurot). 12.06.2017 on kostja juhatuse liikme R T poeg T T asutanud sissemakset tegemata xxxx OÜ (registrikood xxxx). Seega on ilmne, et kostja I on asunud oma vara võõrandama ning loonud oma äritegevuse jätkamiseks teise ettevõtte eesmärgiga jätta kostja kohustused täitmata. 15.05.2019 algatas kostja I enda likvideerimismenetluse.
4.Kostja I ebapiisava varalise seisundi tõttu on täitemenetlus olnud tulemusteta, sest kostjal I puudub realiseeritav vara, millele saaks täitemenetluses pöörata sissenõuet. Kostjale I kuulus kinnisvara, mille isik on võõrandanud endaga seotud äriühingule. Kõnealune tehing kuulub tagasivõitmisele, kuna see kahjustab võlausaldajate, sh hageja, huve. Kostja I ja kostja II sõlmisid 12.06.2017 kinnisasja võõrandamise tehingu, millega kostja II sai kinnisasja omanikuks. Kostja II kohta on tehtud omanikukanne kinnistusraamatus 14.06.2017. Kostja I ja kostja II on omavahel seotud äriühingud - mõlema äriühingu osanik ja juhatuse liige on R T. Kaubamärk „KEYHOUSE“ kuulub samuti kostjate omanikuks ja juhatuse liikmeks olevale R Tle ning tema perele. Kostja I oli teadlik hageja kavatsusest täita enda nõuet kõnealuse kinnisvara arvelt. Nimelt esitas hageja maakohtule 10.02.2017 taotluse viidatud tsiviilasja nr 217-2237 raames kõnealusele kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, mille kohus kahetsusväärselt rahuldamata jättis. Kuna kohtutoimiku materjalid olid kostjale I kättesaadavad, sai kostja kõnealusest taotlusest teadlikuks ning võttis ette omapoolseid toimingud selliste tagajärgede edasiseks vältimiseks.
5.15.06.2017 esitas hageja maakohtule korduva hagi tagamise taotluse, mille kohus 15.06.2017 määrusega ka rahuldas. Kahetsusväärselt ei olnud kostjal I selleks hetkeks enam kinnisvara omandiõigust säilinud ning hagejal oli võimalik taotleda vaid kostja I arvelduskontode arestimist. Viidatud tsiviilasjas 2-17-2237 käitus kostja I äärmiselt pahauskselt ning oli ilmne, et kostja I tegevuse eesmärgiks oli menetluse venitamine selleks, et valmistada ette kostja I varatuks muutmist ja ettevõtte üleminekut. Kostja I esitas menetluses võõrkeelseid dokumente ilma tõlgeteta, ise seejuures teades, et sellisele tegevusele järgneb kohtupoolne
3 (13)
2-19-11786 täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Samuti püüdis kostja I lükata võimalikult kaugesse tulevikku kohtuistungite toimumist, seejuures jättes põhjendamata, miks talle kohtu poolt pakutud istungiajad ei sobi. Samuti on kostja I hagile vastates esitanud ilmselgelt tõendamata ja perspektiivituid vastuväiteid, seda kõike eesmärgiga menetlust venitada ja samal ajal teha ettevalmistusi enda varatuks muutmiseks selleks, et mitte täita oma kohustusi võlausaldajate ees.
6.Kostja II on äriühing, kuhu kostja I on oma likviidse vara kõrvaldanud. Kostja II on saanud kõnealuse kinnisvara omanikuks juba 12.06.2017, kuid ei ole võõrandanud ega seadnud sellele koormatisi seniajani. Seega võib järeldada, et kostja II üksnes hoiab kinnisvara enda nimel kostja I eest, kuid ei soovi sellega muid tehinguid ette võtta, v.a olukorras, kui teda peaks ähvardama oht kinnisvarast ilma jääda. Sellest tulenevalt tuleb pidada ka näilikuks kostja I ja kostja II vahelist kinnistu mitterahalise sissemakse üleandmise tehingut, kuivõrd tegelikkuses sooviti sellega varjata muud tehingut. Kostja II ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet ning hagejal puudub ka muu info äriühingu reaalse majandustegevuse kohta. Tehing ei vasta ka muul viisil oma õiguste ja kohustuste poolest turutingimustele. Lisaks väärib tähelepanu, et ehkki kostja I omandas 660 000 euro suuruse mitterahalise sissemakse eest kostja II ainuosa, loobus kostja I enda ainuosaniku staatusest juba 2018. aasta sügisel, kui võõrandas sellest 640 000 euro suuruse osa R T 50 000 euro suuruse osa kostjale II endale. Seega on vara lõplikuks kasusaajaks siiski üksnes ja ainult R T. Seetõttu on põhjust järeldada, et tehingul on tegelikkuses kinke iseloom, mille sisulist tehingut soovisid pooled varjata kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu sõlmimisega, et peita ja kõrvaldada seda vara kostja I võlausaldajate eest.
7.Hagejal ei ole õnnestunud kostja I vastu algatatud täitemenetlusega oma nõuet rahuldada. Selle põhjuseks on kostja I pahatahtlik tegevus, millega on välistatud hageja nõude maksmapanek ja selle rahuldamine. Kohtutäitur on andnud 13.11.2019 ülevaate kostja I suhtes peetava täitemenetluse tulemuslikkuse kohta. Kohtutäituri sõnul puudub võlgnikul kinnis- ja materiaalse väärtusega vallasvara. Ainus vara, mille on kohtutäitur suutnud tuvastada, on kaks väheväärtuslikku haagist, kuid millest ei piisa hageja nõude täitmiseks. Kuna kostja I ja kostja II vaheline kokkulepe on sõlmitud 12.06.2017 ja täitemenetlus kostja I vastu on algatatud 11.11.2019, jääb nõude loovutamise tehing kolmeaastase ajavahemiku sisse enne täitemenetluse algatamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub kostja I ja kostja II vaheline 12.06.2017 kinnisvara võõrandamise leping tagasivõitmisele. Tulenevalt asjaolust, et kostjate juhtorgani ja osanike ring on kattuv, on selge, et kostja II teadis, et kinnisvara võõrandamise tehinguga kahjustatakse hageja huve. Kostja I ja kostja II on lähikondsed. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks teine juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Seega annab TMS § 188 lg 2 aluse eeldada, et kostja II teadis või pidi teadma, et kinnisvara võõrandamise tehinguga kahjustatakse hageja huve.
8.Hageja esitas 19.12.2019 seisukoha. Hageja esitas kostjate vastu tagasivõitmise hagi põhjusel, et hagejale teadaolevalt ei olnud kostja I arveldusarvetel piisavalt vahendeid, et täita kohtu poolt kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud summat (asjaolu oli hagejale teada seoses kostja I suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõuga, milleks oli arveldusarvete arest). Ka asjaolud, et kostja I oli varasemas menetluses esitatud hagist teada saades koheselt võõrandanud temale kuulunud ainsa registervara (kinnistu) oma tütarettevõtte mitterahaliseks sissemakseks, misjärel võõrandas kostja I ka tütarettevõtte osa kostja I osanikule (R T), millega viidi lõpule vara väljaviimine kostja I omandist. Lisaks eeltoodule viitas asjaolule, et sissenõude
4 (13)
2-19-11786 pööramine kostja I varale TMS mõttes ei vii nõude rahuldamiseni, ka fakt, et kostja I on juba aastaid likvideerimisel ettevõte, kellel tegevus puudub ja kelle juhatus ei ole esitanud mitmeid aastaid ettevõtte majandusaasta aruandeid. Kostjal I puudubki mis tahes huvi või soov ning ilmselt ka vahendid tema suhtes tehtud kohtulahendit täita, sest 18.12.2019 saabus nõude vabatahtliku täitmise tähtpäev täitemenetluses, milleks kostja I nõuet ei täitnud. Viidatud asjaolude tõttu oli hagejal alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale ei vii nõude rahuldamiseni ning kostjal I vara reaalselt puudub, sest vastasel juhul oleks kostja I astunud samme, et vara võõrandada või see tagatisena koormata, et laenata vajaminev summa hageja nõude täitmiseks. Kui kostjad soovivad tõendada tagasivõitmise aluste puudumist, on see sisulise menetluse küsimus, mitte menetlusse võtmisel hindamisele kuuluv asjaolu.
KOSTJATE VASTUVÄITED
9.Kostjad esitasid 11.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles taotlevad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I varale ei olnud ega ole täitemenetluses sissenõuet veel pöörama asutud, mistõttu puudub alus hagis taotletud kinnisasjatehingu tagasivõitmiseks. Seisuga 13.11.2019 ei olnud alust väita, et hageja nõude täitmist täitemenetluses oleks saanud pidada ebaõnnestunuks põhjusel, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Seetõttu ei olnud TMS § 187 lg 2 sätestatud alus tehingu kohtu kaudu tagasivõitmiseks täidetud. Hageja ise on hagis kohtule selgitanud, et täitemenetlus kostja I vastu oli algatatud 11.11.2019 ehk kaks päeva enne hagiavalduse esitamist. Hagi esitamise seisuga 13.11.2019 ei oldud võlgniku varale isegi veel sissenõuet pöörama asutud. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg on 18.12.2019. Kohtutäitur saatis kostjale I 11.11.2019 tehtud täitmisteate ja tasuotsuse 12.11.2019. Seetõttu ei olnud 13.11.2019 seisuga tegemist olukorraga, kus hageja nõude täitmist täitemenetluses oleks saanud pidada ebaõnnestunuks. Vastupidi, täitemenetluses antud vabatahtliku täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kostjad on seisukohal, et eespool nimetatud ilmne teave ja tõendid ning täitemenetluse tähtajad olid hagis sedavõrd selgelt hageja enda poolt esile toodud, et kohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata.
10.Samuti ei ole täidetud TMS § 187 lg 2 tulenev alternatiivne eeldus hagi esitamiseks, kuivõrd puudub alus eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Kohtutäitur ei nimeta oma teates, et kostjale I kuuluvad haagised oleksid väheväärtuslikud, millest ei piisa hageja nõude täitmiseks. Nimetatu on hageja tõendamata ja põhjendamata väide, mitte kohtutäituri seisukoht. Kostjate hinnangul on kohtutäituri 13.11.2019 e-kirja näol tegemist esialgse informatiivse ja paraku ka eksliku teatega. Kostja I 15.05.2019 seisuga koostatud likvideerimise algbilansist nähtub, et kostjal I on pangakontol raha summas 5358,59 eurot. Summa 5358,59 eurot oli kostja I arvelduskontol ka hageja hagiavalduse esitamise seisuga 13.11.2019 ning on jätkuvalt kostja I arvelduskontol alles. Sealjuures ei ole kohtutäitur sellele sissenõuet pööranud. Samuti on kostja I varade koosseisus realiseerimata toodang ning materiaalsete põhivaradena tehase tootmisseadmed, mida ei ole realiseeritud. Hageja ise nimetab ja kohtutäituri arestimisaktist tuleneb, et lisaks kuulub kostjale I kaks haagist. Kokku on kostja I varade maht 451 685,92 eurot. Sealjuures ei ole kohtutäitur kostja I varale siiani sissenõuet pööranud. Lisaks ei ole esitatud kostja I 21.05.2019 likvideerimise teate järgselt kostja I vastu täiendavaid nõudeid ja nende esitamise tähtaeg on saabunud. Seega on ilmne, et kostja I olemasolevate varade väärtus on kümneid kordi suurem hageja nõudest ning seetõttu oleks pidanud kohus jätma hagi menetlusse võtmata, sest hagi esitamise alust ei esine.
5 (13)
2-19-11786
11.Kostjalt I on hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus 16 060,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud seaduslik viivis, mille saab igal juhul rahuldada kostja I pangakontol oleva raha summas 5358,59 eurot kui ka muu olemasoleva vara arvel. Lihtsalt hageja ise ei pidanud arusaamatutel põhjustel vajalikuks pärast 06.11.2019 kohtuotsuse jõustumist asjas 2-17-2237 ja enne kohtutäituri poole pöördumist 08.11.2019 kostja I poole pöörduda. Hageja poolt esitatud asjaoludest nähtub, et hagiavaldus ei ole ilmselgelt perspektiivne ehk hagejal ei ole hagiga võimalik taotletud eesmärki saavutada. Käesoleval juhul tehti 12.06.2017 kinnisasjatehing kostja I ja kostja II vahel turuhinnaga, kuivõrd tehinguhinnaks oli 660 000 eurot ning kinnisvara hindamisekspert oli Suur-Sõjamäe põik 6, Tallinn kinnistu väärtuseks 06.06.2017 seisuga hinnanud 660 000 eurot. Hageja väited, et kostja I on tegutsenud võlausaldaja huvisid kahjustavalt, ei ole mitte üksnes paljasõnalised, alusetud ja õiguslikult võimatud, vaid on seda ka tegelikkuses. Hageja väidab alusetult, et kostja I on varjanud, peitnud, mujale üle viinud jmt oma varasid. Ka kostja I pangakonto väljavõte perioodi 08.06.2017–01.08.2017 kohta ehk vaidlusaluse kinnisvaratehingu ajal tõendab, et kostja I ei üritanud ei enne ega pärast 12.06.2017 kinnisasjatehingut pangakontol olevat raha kuhugi välja viia ja niimoodi võlausaldajate huve kahjustada. 12.06.2017 kinnisasjatehingu ajal oli kostja I varade maht kümneid kordi suurem hageja nõude mahust, kuivõrd samad tehase tootmisseadmed oli sellel ajal juba kostja I varadena kasutuses.
12.Kostja ei nõustu hagejaga, et kinnisasjatehing oleks olnud näilik ja et sel oli järgnenud tehingutest tulenevalt kinke iseloom. Hageja väide ei ole õige, et kostja II ei ole tegelenud ega tegele reaalse majandustegevusega. Kostja II tegevusalaks on muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevus. Kostja II on pärast kinnistu omandamist tegelenud kinnisvarahaldusega, täpsemalt kinnistu üürimisega erinevatele isikutele ja kinnistu arendustegevusega. Näiteks soovis kostja II seoses arendustegevusega kinnistut osadeks jagada. Seega ei ole õige hageja väide, justkui oleks kostja I varasid kanditud, peidetud vms kostjasse II. Kostjad selgitavad, et kostja I tegevusala on kokkupandavate metallehitiste tootmine ja muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Tootmispinnana kasutati kinnistut ja sealseid tootmishooneid aadressil xxxx. Nimetatu peab olema hagejale teada, kuivõrd ka tsiviilasjas 2-17-2237 vaieldi mh selle üle, kas hageja on rikkunud kostja I tooteid, täpsemalt moodulvannitubasid. Kui kostja I tootmistegevus katkes 2017. aastal, siis ei läinud enam niivõrd suurt tootmispinda vaja, mistõttu asutatigi kostja I tütarühinguna kinnisvarahaldusega tegelev kostja II, mille ülesande on üürida üüripindu välja ja tegeleda kinnistu jagamisega. Kostja I on püüdnud ka oma tootmist taastada, reklaamides ennast tootjana. 21.05.2019 oli kostja I siiski sunnitud algatama likvideerimismenetluse. Seetõttu on ka tootmiseks kasutatud seadmed senini alles ning kostja I vara ei ole kuhugi peidetud, kanditud vms.
13.xxxx OÜ asutamine T Ta poolt on hageja hagiavalduse valguses asjakohatu faktiväide, kuivõrd nimetatud äriühingul ei ole puutumust hagiavaldusega. Hageja on taotlenud hagis kinnisasjatehingu tagasivõitmist, mis tehti kostja I ja kostja II vahel. Sellises situatsioonis tehtud kinnisasjatehingut ei saa Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt lugeda võlausaldajaid kahjustavaks. Hageja ei ole kuidagi selgitanud ja tõendanud, kuidas Xxxx OÜ asutamisest on ilmne, et kostja I on asunud oma vara võõrandama ning et Xxxx OÜ on loodud kostja I äritegevuse jätkamiseks eesmärgiga jätta kostja I kohustused täitmata. Xxxx OÜ-d ei saa kuidagi lugeda kostja I äritegevust jätkavaks äriühinguks. Xxxx OÜ tegeleb LED-reklaamide paigaldusega ja nendele alusraamide valmistamise ning montaažiga. Kostja I tegeles aga moodulvannitubade tootmisega. Nimetatu peab olema hagejale teada, kuivõrd ka tsiviilasjas 217-2237 vaieldi muuhulgas selle üle, kas hageja on rikkunud kostja I toodetud moodulvannitubasid. Lisaks omab kostja I ehitustegevuslitsents samade moodulvannitubade installeerimiseks, mida Xxxx OÜ ei oma. Samuti ei kasuta Xxxx OÜ kostja I tootmisseadmeid.
6 (13)
2-19-11786 Seega on hageja väide ekslik, justkui Xxxx OÜ-d saaks pidada kostja I äritegevust jätkavaks äriühinguks.
14.Kostjad esitasid 20.01.2020 täiendava seisukoha. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejal on õigus nõuda tehingu tagasivõitmist TMS § 187 lg 2 alusel, sest hagejal oli alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Kostjad ei nõustu hagejaga, et hageja esitatud järeldusele saab jõuda üksnes kostja I arveldusarvetel nähtuva rahasumma või registervara alusel. Hagejale oli või vähemalt pidi olema tsiviilasjaga nr 2-17-2237 seoses teada, et kostjal I on ka muid varasid ning tootmisseadmeid ning valmisja pooltoodangut, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-2237 vaieldi muuhulgas selle üle, kas hageja peaks hüvitama kostja I poolt toodetud duššikabiinidele nende vedamisel tekitatud kahjustused. Kostja I asutas kostja II ja omandas kostja II osad mitterahalise sissemakse kaudu, millise tehingu tagasivõitmist hageja taotleb. Nimetatud tehingu toimumine 12.06.2017 ei viita kuidagi asjaolule, et hageja sissenõude pööramine kostja I varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Kostja I sai hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-17-2237 ja ka hagi tagamata jätmisest teada juba veebruaris 2017, aga kostja I tütarettevõttele anti kinnistu mitterahalise sissemaksena üle alles 12.06.2017. Sealjuures ei olnud kostjal põhjust kinnistut tsiviilasja nr 2-17-2237 menetlemise tõttu võõrandada, sest esiteks oli kostjal I piisavalt vara oma võimalike kohustuste täitmiseks ja teiseks jäi hageja 10.02.2017 hagi tagamise taotlus tsiviilasjas nr 2-17-2237 rahuldamata.
15.Hageja eksitab kohut väitega, justkui kostja I oleks tsiviilasjas nr 2-17-2237 esitatud hagist teada saamisel koheselt astunud samme enda varatuks tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-17-2237 taotles hageja kohtult hagi tagamist kostjale I kuulunud xxxx kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmise näol, kuid kohus 10.02.2017 hagi tagamise taotluse rahuldamist 13.02.2017 vajalikuks ei pidanud, leides et hageja nõue on kostja I muude varade arvelt piisavalt tagatud. Kostjate hinnangul eksitas hageja kohut, kuivõrd hageja esitas ise oma 19.12.2019 menetlusdokumendi lisana kohtutäiturilt 19.12.2019 saadud ülevaate täitemenetluse käigu kohta, milles teatati muuhulgas kostja I arveldusarve arestimisest kohtutäituri poolt. Hagejale on ka ilmselgelt teada, et kohus arestis kostja I arveldusarve 20 000 euro ulatuses hageja kasuks juba 15.05.2017 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-17-2237, mistõttu ei saa kostja I arveldusarvel olevat 5358,59 eurot käsutada, sh ka mitte hagejale tasuda. Käesolevas kohtumenetluses on vaidlustatud kostja I poolt temale kuulunud Suur-Sõjamäe põik 6, Tallinn võõrandamine oma tütarettevõttele kostja II mitterahalise sissemaksena. Seetõttu viited mistahes muudele tehingutele ei ole käesolevas vaidluses tulenevalt kohtupraktikast asjakohased. Kostja I käitumisest ei saa tuletada, et kostjal I varasid ei ole ja kostja I kinnitab, et tal on piisavalt varasid hageja nõude täitmiseks. Kostja I on sealjuures põhimõtteliselt valmis müüma oma vara ka hagejale selliselt, et müügihinnast arvestatakse maha kostja I võlgnevus hageja ees. Samuti on põhimõtteliselt mõeldav mingi osa varast tagatisena koormamine.
16.Kostja I likvideerimismenetlus algas 15.05.2019 ning see on nähtav äriregistrist. Sama päeva seisuga on koostatud ka likvideerimise algbilanss, mille kohaselt seisuga 15.05.2019 on kostja I varade maht 451 685,92 eurot. Ainuüksi kostja I laos olevate valmistoodete ja pooleliolevate toodete (duššikabiinid) väärtus katab täielikult ja kordades hageja nõude. Kostjal I asub xxxx kostjalt II renditavas laos käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga 10 duššikabiini. Ühe kabiini väärtus on 4700 eurot, mistõttu kokku on valmistoodangu väärtus 47 000 eurot. Kostja I on tsiviilasjas nr 2-17-2237 esitanud tõendina duššikabiinide väärtust tõendava 12.08.2016 müügiarve xxxx ja seetõttu on hagejale teada, et ühe duššikabiini hind on 4700 eurot. Kostja I võlgnevus hageja ees on aga üksnes 16 060,92 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud seaduslik viivis. Lisaks asub kostjal I pooltoodetena laos 3 pooleliolevat duššikabiini, millest iga kabiini väärtus on 2310 eurot. Seetõttu on kolme
7 (13)
2-19-11786 pooltoote väärtus kokku 6930 eurot. Kostja I varade hulgas on järgmised tootmisseadmed, mille väärtused on hinnatud 04.01.2016 seisuga: xxxx (xxxx, aasta xxxx), väärtus koos laadimisseadmega 184 800 eurot; xxxx (xxxx toiteseade, aasta xxxx), väärtus 52 600 eurot; xxxx (tootmisliin, aasta xxxx), väärtus 28 700 eurot; xxxx (tootmisliin, aasta xxxx), väärtus 16 000 eurot; xxxx (errosioonipink, aasta xxxx), väärtus 28 600 eurot; xxxx (arvjuhtimisfreespink, aasta xxxx), väärtus 36 800 eurot; xxxx (segu doseerimisseade, aasta xxxx), väärtus 78 400 eurot; xxxx (betoon, aasta xxxx), väärtus 48 000 eurot.
17.Ülal loetletud seadmete väärtus ületab kordades kostja I võlgnevuse hageja ees summas 16 060,92 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud seaduslik viivis. Eespool loetletud analoogsete funktsioonidega tootmisseadmeid saab turult omandada järgmiste hindadega. Kasutatud xxxx treikeskusele sarnast seadet müüakse hinnaga vahemikus 175 000 – 387 000 eurot. Analoogse funktsiooniga errosioonipinki müüakse hinnaga 62 500 eurot. FSS 315E arvjuhtimis-freespingiga analoogne seade on hetkel müügil hinnaga ca 49 000 eurot. Samuti müüdi FSS freespinki hinnaga ca 46 100 eurot. Ainuüksi kas või ühe kostjale I kuuluva tootmisseadme müügist saadu arvelt on võimalik katta kostja I võlgnevus hageja ees summas 16 060,92 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud seaduslik viivis. Kostja I kinnitab ja tõendab, et kõik seadmed kuuluvad talle, on olemas ja tema valduses. Kostja I pangakonto jäägist seisuga 20.01.2020 nähtuvalt on jätkuvalt kostja I pangakontol hageja kasuks arestitud raha summas 5358,59 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ei anna kostja I majanduslik olukord ja varaline seis alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni.
18.Riigikohtu praktikast tuleneb, et olukorras, kus kostja I emaühinguna ja kostja II tütarühinguna moodustasid tehingu hetkel kontserni ning kostja II osa vastu andis kostja I kostjale II mitterahalise sissemaksena üle kinnisasja, ei ole võlausaldajate huve kahjustatud ning kinnisasjatehing ei ole seetõttu tagasivõidetav. Olukorras, kus emaühing asutab talle kuuluva tütarühingu ja annab sellele sissemaksena üle kinnistu, ei ole võlausaldajate huvide kahjustamine võimalik, sest emaühing sai kinnistute väärtusele vastava osaluse tütarühingus ehk tehing toimus turuhinnaga. Kui kostjate ainsaks varaks asutamisel olid neile mitterahaliste sissemaksetena üle antud kinnistud, siis võrdus tütarühingute osaluste väärtus kinnistute väärtusega. TMS § 188 lg 2 nimetatud eeldust, et seotud isikud pidid teadma tehingu kahjulikust mõjust, kuivõrd selles sättes eeldatakse teadmist, mitte aga konkreetse tehingu kahjulikku mõju võlausaldajatele, tuleb hagejal tõendada. Kostjad on tõendand, et kahjuliku mõju vaidlusaluse tehingu puhul võlausaldajatele ei eksisteerinud. Sealjuures ei ole TMS § 187 eesmärk anda sissenõudjale võimalus nõuda, et tema nõude peaks rahuldama võlgniku olemasoleva vara asemel hoopis võlgniku varasema vara arvel.
19.Kostjad selgitavad, et 11.02.2020 käis kohtutäitur hageja esindaja ning kostjate esindajate juuresolekul kostja I renditava lao asukohas aadressil xxxx, tutvus kostja I varaga ning koostas kostja I varade arestimise akti, mille kohaselt on kostjalt I arestitud vara väärtus kokku on 38 000 eurot. Kostjad ei nõustu kohtutäituriga, et kostja I arestitud varade väärtus on kõigest 38 000 eurot. Hoolimata erimeelsustest kostja I vara väärtuse osas kinnitab ka kohtutäituri poolt koostatud kostja I varade arestimise akt, et kostjal I on piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks hageja ees, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Hinnates asjas esitatud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
8 (13)
2-19-11786
21.Hageja nõudeks käesolevas asjas on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 ja § 188 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vaheline 12.06.2017 kinnistu võõrandamise kokkulepe (tl 1-6).
22.Tehingu tagasivõitmise eelduseks TMS § 188 lg 1 on kohaselt teadlik sissenõudja huvide kahjustamine. Kostjate vastuväidete kohaselt ei saanud vastavalt Riigikohtu praktikale hageja poolt esitatud asjaolude puhul huvide kahjustamist aset leida. Kostjad viitavad õigesti, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada tehing, kus kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt nt Riigikohtu 15.12.2010 otsuse nr 3-2-1-120-10 p 12). Kostjad leiavad, et käesoleval juhul tehti 12.06.2017 kinnisasjatehing kostja I ja kostja II vahel turuhinnaga, kuivõrd tehinguhinnaks oli 660 000 eurot ning kinnisvara hindamisekspert xxxx kinnistu väärtuseks 06.06.2017 seisuga hinnanud 660 000 eurot (I kd, tl 132-148).
23.Kohtule ei ole esitatud vastuväiteid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda xxxx eksperthinnanguga määratud xxxx kinnistu turuväärtuse (660 000 eurot) õigsuses. Seega nõustub kohus kostjatega, et vaidlustatav 12.06.2017 kinnisasjatehing kostja I ja kostja II vahel tehti turuhinnaga, kuivõrd tehinguhinnaks oli 660 000 eurot. Tegemist ei olnud kinnisasja müügiga, vaid vaidlustatava tehinguga andis kostja I kostjale II üle xxxx kinnistu mitterahalise sissemaksena ja selle mitterahalise sissemakse väärtuseks oli hinnatud 660 000 eurot. Seega sai kostja I vaidlusaluse tehingu tulemusena kostja II osa (nimiväärtusega 660 000 eurot) omanikuks (tl 29-33). Oma 16.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18267 p-s 18 selgitas Riigikohus, et olukorras, kus emaühing asutab 100%-lise osalusega tütarühingu ja annab sellele sissemaksena ja ainsa varana üle kinnistu, ei ole võlausaldajate huvide kahjustamine üksnes selle tehinguga võimalik.
24.Kohus leiab, et Riigikohtu 16.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18267 esitatud tõlgendus on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid (vaidlusaluse tehinguga andis kostja I tema poolt asutatud tütarühingule sissemaksena üle kinnistu ja sai ise kinnistu väärtusele vastavas osas tütarühingu osanikuks), on kohus seisukohal, et üksnes selle tehinguga ei olnud sissenõudja (võlausaldaja) huvide kahjustamine TMS § 187 ja § 188 tähenduses võimalik. Riigikohtu 15.12.2010 otsuse nr 3-2-1-120-10 p-s 12 on Riigikohus selgitanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1).
25.Kinnisasja võõrandamine alla turuhinna ei ole ainukeseks asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Hageja on hagiavalduses väitnud, et vaidlusalusel 12.06.2017 tehingul oli tegelikkuses kinke iseloom, millist tehingut soovisid pooled varjata kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu sõlmimisega, et peita ja kõrvaldada vara kostja I võlausaldajate eest. Kohus leiab, et hageja väited 12.06.2017 tehingu kinke iseloomu ja näilikkuse kohta on tõendamata. Hageja sisustab oma väiteid vaidlusaluse tehingu näilikkuse osas asjaoludega, mis leidsid aset pärast tehingu tegemist. Nii väidab hageja, et kostja II ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet ning hagejal puudub muu info äriühingu reaalse majandustegevuse kohta. Lisaks väidab hageja, et ehkki kostja I omandas 660 000 euro suuruse mitterahalise sissemakse eest kostja I ainuosa, loobus kostja I enda ainuosaniku staatusest juba 2018. a sügisel, kui võõrandas sellest 640 000 euro suuruse osa R T ja 50 000 euro suuruse osa kostjale II endale (tl 2 pöördel). Kostjad ei ole selliseid tehinguid küll otseselt eitanud, kuid on selgitanud, et kostja I poolne loobumine osalusest kostjas II toimus oluliselt hiljem seoses vastastikuste kohustustega, et tegemist ei olnud järjestikuste tehingutega ning hilisemad tehingud ei olnud vaidlusaluse tehinguga seotud
9 (13)
2-19-11786 (II kd, tl 44, tl 113-114).
26.Kuigi kostjate esindaja selgitused hilisemate tehingute osas jäid puudulikuks, on ka hageja tuginenud sellele, et kostja I loobus enda ainuosalusest kostjas II alles 2018. aasta sügisel ehk rohkem kui aasta pärast vaidlusaluse 12.06.2017 tehingu tegemist. Hageja ei ole esitanud kostjate hilisemate tehingute kohta aga mingeid täpsemaid andmeid ega ole neid hagiavalduses eraldi vaidlustanud. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
27.Samuti on oluline, et kostjate võimalikku hageja huvide vastast tegevust pärast vaidlusalust 12.06.2017 tehingut ei saa kasutada n-ö ajas tagasi minnes 12.06.2017 tehingu hindamisel võlausaldajate huvide kahjustamise aspektist. Riigikohtu 16.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 216-18267 p-s 20 on selgitatud, et võlausaldajate huve peab kahjustama see tehing, mille tagasivõitmist nõutakse. Riigikohtu selgituste kohaselt ei saa võlausaldajate huve kahjustada selline tehing, millele järgnevad muud tehingud toovad tulevikus kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise. Vastasel korral oleks võimalik kõik hilisemad kahjulikud sündmused ja tehingud omistada suvalisele, võlausaldajate huve mittekahjustavale, kuid ajaliselt varasemale võlgniku tehingule.
28.Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud, et vaidlusaluse 12.06.2017 tehinguga oleks TMS § 187 ja § 188 tähenduses sissenõudjate (võlausaldajate) huve kahjustatud, siis ei ole võimalik hagiavaldust rahuldada. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ning ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) vajalikuks hinnata poolte muid väiteid ja esitatud tõendeid, sest need ei muudaks kohtu seisukohta hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele selles, kas on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale täitemenetluses ei vii hageja nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2).
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud taotluste ja kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud määruskaebuse osas. TsMS § 163 lg 3 ja § 171 lg 1 alusel jätab kohus menetluse tulemusest sõltumata kostjate kanda kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud taotlustega seotud menetluskulud ja kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud määruskaebusest tingitud menetluskulud.
30.Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel mh seda, et kostjad kasutasid käesolevas menetluses nn partisanitaktikat, esitades palju erinevaid põhjendamatuid taotlusi ja vastuväiteid: a) 12.12.2019 vastuses hagile esitasid kostjad vastuväite kohtu tegevusele seoses hagi menetlusse võtmisega ja taotluse jätta hagi läbi vaatamata (I kd, tl 117-123). Kohus jättis kostjate vastuväite ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata 20.12.2019 (I kd, tl 169); b) eraldi mahuka menetlusdokumendina esitasid kostjad 06.12.2019 koos lisadega määruskaebuse Harju Maakohtu 18.11.2019 hagi tagamise määrusele (I kd, tl 66-114). Tallinna Ringkonnakohus jättis kostjate määruskaebuse rahuldamata 30.12.2019 (I kd, tl 176); c) 20.01.2020 esitasid kostjad taotluse vaatluse korraldamiseks (II kd, tl 1-7). Kohus jättis kostjate taotluse vaatluse korraldamiseks rahuldamata 24.01.2020 (II kd, tl 37); d) 27.01.2020 pärast eelmenetluse lõppemist esitasid kostjad vastuväite kohtu tegevusele seoses vaatluse korraldamata jätmisega ja korduva taotluse vaatluse korraldamiseks (tl 38-41). Kohus jättis
10 (13)
2-19-11786 kostjate korduva taotluse vaatluse korraldamiseks rahuldamata 28.01.2020 kohtuistungil (II kd, tl 43 pöördel); e) 20.03.2020 esitasid kostjad taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks arvestusega 3 kuud pärast eriolukorra lõppemist. Samuti esitas kostjate esindaja vastuväite kohtotsuse tegemisele, paludes mitte teha kohtuotsust hiljemalt 18.05.2020 (II kd tl 47-48). 01.04.2020 jättis kohus rahuldamata kostjate taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks arvestusega 3 kuud pärast eriolukorra lõppemist. Kohus selgitas, et asjakohatu on kostjate vastuväide ja taotlus mitte teha kohtuotsust hiljemalt 18.05.2020, kuna kohus ei ole sellist kohtuotsuse tegemise aega määranud (II kd, tl 80 ja 80 pöördel); f) 02.04.2020 pärast eelmenetluse lõppemist esitasid kostjad taotluse määrata tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seejärel jätta hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda (II kd, tl 81). 08.04.2020 jättis kohus kostjate 02.04.2020 korduva taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostjate taotluse määrata (antud hetkel) tähtaeg täiendavate menetluskulude nimekirja esitamiseks ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitas, et kuna kostjate soovil on käesolevas asjas määratud kohtuistung 10.06.2020, siis menetluskulude nimekirja esitamisel kohaldub TsMS § 176 lg 1 (II kd, tl 90); g) 26.05.2020 pärast eelmenetluse lõppemist esitasid kostjad taotluse menetluse peatamiseks ja täiendavate tõendite toimikusse võtmiseks (II kd, tl 92-93). Kohus jättis need taotlused rahuldamata 10.06.2020 kohtuistungil (II kd, tl 110 pöördel – tl 111); h) 09.06.2020 pärast eelmenetluse lõppemist esitasid kostjad taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks (II kd, tl 104). Kohus jättis selle taotluse rahuldamata 10.06.2020 kohtuistungil (II kd, tl 111).
31.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 30 kirjeldatud asjaolusid, muutis kostjate lepinguline esindaja oma destruktiivse menetlustaktikaga (mille osaks oli mh massiline põhjendamatute taotluste esitamine pärast eelmenetluse lõppu ning taotluste esitamine kohtuistungile eelneva päeva hilisõhtul, vt II kd, tl 38-42; tl 104-105) käesoleva iseenesest lihtsa vaidluse põhjendamatult keerukaks ja ajamahukaks ning tekitas hagejale olulisi lisakulusid. Kohtu hinnangul ei kasutanud kostjate lepinguline esindaja käesolevas menetluses oma menetlusõigusi heauskselt, koormates kohut ja hagejat arvukate põhjendamatute taotlustega ja üritades saavutada tsiviilasja lahendamise edasilükkamist (vt nt II kd, tl 48 pöördel, tl 92 pöördel). Kuigi nn partisanitaktika kasutamine on vastuolus TsMS § 200 lg 1 sätestatud menetlusosalise kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt, ei saa kohus ennetavalt keelata erinevate põhjendamatute taotluste (sh vastuväidete) esitamist. Samas peab kohus õigeks, et nn partisanitaktika ehk destruktiivse menetlustaktika kasutamisest tekkinud oluliselt suurenenud menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Advokatuuri ja kohtute vahel arutamist leidnud kohtumenetluse parima praktika suuniste kohaselt on nn partisanitaktika kasutamine taunimisväärne.
32.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostjate esindaja palus 09.06.2020 taotluses määrata OÜ MENTONIX (likvideerimisel) poolt tsiviilasjas nr 2-1917786 kantud menetluskulude rahaliseks mahuks vastavalt 12.12.2019 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele 2698,80 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palus kostjate esindaja määrata 20.01.2020 esitatud ning 09.06.2020 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse alusel OÜ Keyhouse poolt tsiviilasjas nr 2-19-17786 kantud menetluskulude rahaliseks mahuks 4017 eurot (käibemaksuta).
33.Hageja palus 10.06.2020 menetluskulude nimekirjas määrata rahaliselt kindlaks hageja Saue Auto AS-i menetluskulud kokku summas 3229,5 eurot, sh õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 3217,5 eurot ja muud kulud ilma käibemaksuta summas 12 eurot.
11 (13)
2-19-11786
34.Hageja esitas 11.06.2020 vastuväited kostjate menetluskulude nimekirjale, leides, et kostjate menetluskulud on osaliselt põhjendamatud (sh kostjate menetluskulud seoses kohtu poolt rahuldamata jäetud kostjate taotlustega). Hageja palus kohtul kontrollida kostjate menetluskulude põhjendatust lepingulise esindaja töömahu ja tunnihinna osas. Palve kontrollida omakorda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust esitas 10.06.2020 kohtuistungil ka kostjate esindaja. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Pooled on näidanud õigusabi tunnihinnana 130 eurot ilma käibemaksuta.
35.Kohus leiab, et poolte lepinguliste esindajate õigusabi mõistlik tunnihind käesolevas menetluses ei ületa 130 eurot ja seda sõltumata sellest, kas õigusabi osutati käibemaksuga arvete või ilma käibemaksuta arvete alusel. Tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise hagis on mõlemad kostjad n-ö sundkaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Samuti on kostjatel käesolevas menetluses ühine esindaja ja kostjate menetluskulude nimekirjas ei ole eristatud õigusabi toiminguid kahe erineva kostja lõikes. Kõik menetlusdokumendid on esitanud kostjad ühiselt. Seetõttu ei näe kohus alust seada menetluskulude kindlaksmääramist sõltuvusse sellest, milline kostja on kokkuleppel kostjate esindajaga menetluskulude kandja.
36.Kohus leiab, et OÜ MENTONIX (likvideerimisel) põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses ei ületa ajalises mahus 5 h (rahaliselt 5 x 130 ehk 650 eurot). See hõlmab mh vastust hagile, kliendinõupidamisi ja menetluskulude nimekirja koostamist (vt I kd, tl 161 pöördel). Kohus märgib, et suure osa kostjate vastusest hagile moodustasid vastuväide kohtu tegevusele seoses hagi menetlusse võtmisega ja taotlus jätta hagi läbi vaatamata (I kd, tl 117118 pöördel), millega seotud menetluskulud jättis kohus TsMS § 169 lg 3 alusel kostjate kanda. Samuti jättis kohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda põhjendamatu määruskaebuse esitamisest tingitud kulud.
37.Kohus leiab, et ka OÜ Keyhouse põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses ei ületa ajalises mahus kokku 5 h (rahaliselt 5 x 130 ehk 650 eurot). See hõlmab mh kohtuistungitel osalemist ja ettevalmistust (vt II kd, tl 29-30, tl 100-102). Seejuures tuleb arvestada, et juba alates 2019. a lõpust oli kostjate esindaja käitumine kohtumenetluses muutunud destruktiivseks ja peaaegu kõik kostjate taotlused alates vaatluse korraldamise taotlusest 20.01.2020 jättis kohus rahuldamata (vt käesoleva kohtuotsuse p 30). Pärast kostjate hagivastuse esitamist 12.12.2019 kuni 10.06.2020 kohtuistungini toimus käesolevas asjas menetlus, kus kostjate esitaja esitas kohtule valdavalt kasutuid menetlusdokumente ning kohus pidi tegelema kostjate arvukate põhjendamatute taotluse lahendamisega (vt käesoleva kohtuotsuse p 30). TsMS § 163 lg 3 ja § 171 lg 1 alusel jättis kohus menetluse tulemusest sõltumata kostjate kanda kostjate rahuldamata jäänud taotlustega seotud menetluskulud.
38.Kohus nõustub samuti hagejate vastuväidetega, et mitmed kostjate lepingulise esindaja poolt menetluskuluna näidatud kirjed on ilmselgelt põhjendamatud, nagu nt 26.03.2020 „Kaebus kohtutäiturile arestitud vara väärtuse osas“ ajalises mahus 2,5 h, mida ei saa lugeda käesoleva menetlusega seotud toiminguks. Arvestades ülaltoodud põhjendusi (kohtuotsuse p-d 36-37), ei ületa kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 10 h (5+5).
39.Kohus leiab, et hageja SAUE AUTO Aktsiaselts lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses kostjate poolt esitatud rahuldamata jäänud taotlustega on ajalises mahus kokku 10 h (rahaliselt 10x 130 ehk 650 eurot). Kohus võtab mh arvesse, et hageja esindaja pidi tutvuma ja vastama kõikidele kostjate alusetutele taotlustele, milleks kulus
12 (13)
2-19-11786 märkimisväärselt palju aega (vt nt II kd, tl 76-78; tl 87-88, tl 96-98). Täiendavalt, ka 10.06.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine olid osaliselt seotud kostjate põhjendamatute taotlustega. 10.06.2020 kohtuistungi ajast ligikaudu veerand kulus kostjate põhjendamatute taotluste lahendamisele, millega seotud kulud jättis kohus kostjate kanda.
40.Arvestades eeltoodut, määrab kohus kindlaks, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluv hageja menetluskulude rahaline suurus on 1300 eurot. Samuti määrab kohus kindlaks, et hageja poolt hüvitamisele kuuluv kostjate menetluskulude rahaline suurus on kokku 1300 eurot, sh kostjale I 650 eurot ja kostjale II 650 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas 1300 eurot, mille tulemusena (0) jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. Kohus kordab, et ei näe põhjust käesolevas menetluses eristada kostjate menetluskulusid, sest tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise hagis on mõlemad kostjad n-ö sundkaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Samuti on kostjatel käesolevas menetluses ühine esindaja ja kostjate menetluskulude nimekirjas ei ole eristatud õigusabi toiminguid kahe erineva kostja lõikes. Kõik kostjate menetlusdokumendid on esitatud ühiselt ja kostjate vastuväiteid eristamata. Kuna tasaarvestamise tulemus poolte menetluskulude osas on null (0), siis ei ole menetluskuludelt tasumisele kuuluva käibemaksus küsimus relevantne.
41.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
42.TsMS § 442 lõige 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ja käesoleval juhul puuduvad TsMS § 445 lõikes 2 sätestatud alused hagi tagamise tühistamata jätmiseks, tühistab kohus asjas 18.11.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.