lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-19424/12

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-19424/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kuriteoteade
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2021-03-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 1, 2, 3, 4, 51, 6PankrS § 29 lg 3, 4, 7, 8ÄRS § 23 lg 4Andmed maksejõuetusmenetluse kohtaKMS § 15 lg 1KäibemaksumääradPankrS § 150 lg 4PankrS § 30 lg 5TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CiviLex OÜ12088721

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartum 4. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-19424

Tsiviilasi

MTÜ Järvetont avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): MTÜ Järvetont (registrikood 80420526; asukoht XXX-i , Elva vald, 61117, XXX), seaduslikud esindajad A.M. , R.U, S.G. Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, Tartu, e-post, telefon 7 407 662, 50 46 694)

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada MTÜ Järvetont kuulutamata raugemise tõttu.

pankrotiavalduse

menetlus

pankrotti

välja

2.Likvideerida ja kustutada MTÜ Järvetont äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima MTÜ Järvetont kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast MTÜ Järvetont registrist kustutamist.
4.Määrata MTÜ Järvetont dokumentide hoidjaks S.G. (isikukood XXX,; elukoht xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx alevik,xxxxxxx vald, XXX).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 644 eurot 16 senti (sh käibemaks 116 eurot 16 senti) ning hüvitada see menetlusõigusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 AS-s Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.MTÜ Järvetont (avaldaja, võlgnik) esitas 22. detsembril 2024 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 13. jaanuaril 2025. Kohus nimetas 7. veebruari 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Tiia Kalause (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
2.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on vähemalt 2439 eurot 20 senti. Võlgnikul majandustegevust ei toimu. Kuivõrd Keskkonnainspektsioon keelas võlgnikul majandustegevuse Tondisaarel ning seal asunud ehitis (kuur) tuli lammutada, siis puudus edasi tegevuskoht planeeritud tegevusteks (kogukonnale ühisürituste korraldamine). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole võlgniku majandustegevusest tekkinud makseraskused, vaid ametnike poolt määratud trahvid ja sunniraha. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikmete tegevuses midagi taunimisväärset ja tahtlikku maksejõuetuse põhjustamisel, vaid tekkinud olukorra põhjuseks on inimlik eksimus.
3.Maakohus määras 21. aprilli 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
4.Kohus tegi 20. mail 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 2. juunil 2025, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud.

7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 20. mail 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 2. juuni 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme, tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 54 kohaselt annavad likvideerijad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased, mittetulundusühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetluskulude jaotus

10.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot 22 senti, s.o kokku 645 eurot 22 senti. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 8 tundi on vajalik ja põhjendatud.
11.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole CiviLex OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on CiviLex OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE10155577). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Kohus selgitab, et ajutise halduri taotluses on arvutusviga, tasu koos käibemaksuga on 644 eurot 16 senti (528x1,22).
12.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri tasu ei ületa

PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse määrab hüvitada see riigi vahenditest. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 528 eurot (lisandub käibemaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.

13.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval