Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

X Xi käekirja ja allkirja eksperimentaalproovid – 10 lehel.

-

18.05.2015 volikiri- 1 lehel;

-

x OÜ dokument- 1 lehel;

-

20.01.2015 ärikliendileping- 5 lehel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 24.04.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid X Xi (hageja) ja X X (kostja) 2015. aasta jaanuaris, enne X OÜ asutamist, suulise kokkuleppe, et hageja laenab talle raha ettevõttega alustamiseks ja toetab teda ettevõtte juhtimises. Vastutasuks lubas kostja temale osalust ettevõttes X OÜ või laenatud raha tagasi maksta. Seetõttu ja usalduslike suhete pinnalt alustas hageja laenuraha ülekannete teostamist enne kirjaliku laenulepingu sõlmimist. Esialgse kokkuleppe kohaselt lubas kostja laenatud ja kättesaadud raha osas (ülekantuna X OÜ kontole) teha 2016. aasta suveks. 2016 aasta juulis-augustis otsustas kostja siiski osalust hagejale mitte anda. Seejärel pooled otsustasid ühiselt, et sõlmivad laenulepingu ja pikendavad laenu tagasimakse tähtaega aasta võrra ja juhul kui kostjal pole võimalik laenu tagasi maksta, saab hageja ikkagi X OÜ-s osaluse. 10.08.2016 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu laenusumma kuni 105 000 euro laenamiseks. Kostjal oli vaja laenu kauba eest tasumiseks seoses X OÜ majandustegevusega ning hageja oli valmis kostjale selleks laenu andma. Osaliselt oli laenuraha kandeid hageja teostanud juba varemgi enne laenulepingu sõlmimist. Tulenevalt lepingule kohustus hageja kostjale raha üle andma kostja vajadusele vastavalt X OÜ kontole, kuni laenumaksete kogusumma ei ületa lepingus kokkulepitud laenusummat. Vastavalt lepingus sätestatule on hageja X OÜ kontole üle kandnud laenusumma 103 910 eurot. Hageja selgitab, et 40 235 eurot on ta üle kandnud X X konto kaudu, mida ta valdas ja 63675 eurot on hageja teostanud sularaha sissemaksetega tema nimelise X OÜ pangakaardiga. Vastavalt 10.08.2016 sõlmitud laenulepingu p-le 3 kohustus kostja saadud laenusumma koos intressiga tagastama hiljemalt 10.08.2017. Laenulepingu alusel leppisid pooled kokku, et kostja

tasub intressi 5% laenusummalt. Seega oli pooltel lepitud kokku laenu kasutamise eest intress, millise kostja kohustub tasuma. 10.08.2016 sõlmitud laenulepingu p 6 kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata laenusummalt. Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud tänaseni ning võlgnevus on muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumisega. Kostja oma kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse tegeleda kostja poolt täitmata kohustuse sissenõudmisega. Kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol summas 198 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 50 000 eurot, intressi summas 2500 eurot, viivise perioodi eest 11.08.2017 kuni 23.04.2018 summas 6400 eurot ning edasiulatuvalt viiviseid 0,05% päevas põhinõudelt alates 24.04.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja kahjuhüvitise summas 198 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud. Hageja väide, mille järgi olevat kostja ja hageja sõlminud 2015 suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja laenas kostjale raha ettevõtte alustamiseks, ei vasta tõele. Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Samuti ei vasta tõele, et pooled sõlmisid 10.08.2016 laenulepingu 105 000 euro laenamiseks kostjale. Sellist laenulepingut ei ole kostja ja hagejaga sõlminud ega allkirjastanud, mistõttu leiab kostja, et hageja poolt esitatud laenulepingul olev kostja allkiri on võltsitud. Kostja nõustub, et hageja on teinud enda nimelise, kuid X OÜ pangakontoga seotud, pangakaardiga sissemakseid X OÜ kontole, kuid neid sissemakseid ei ole tehtud laenulepingu täitmiseks. Hageja oli teatud perioodil seotud X OÜ-ga, tegeledes siis peamiselt äriühingu finantspoolega. Seetõttu oli X OÜ pangakonto kasutamiseks tellitud ka hageja nimele pangakaart. X OÜ pakkus peamiselt rehvivahetuse teenust ning osa ettevõtte tulust laekus kassasse sularahas. Hageja ülesendeks oli sularaha panka viimine ja äriühingu X OÜ kontole kandmine, kasutades selleks enda nimelist X OÜ kontoga seotud pangakaarti. Seega oli hageja äriühingu X OÜ pangakontole sularaha sissemakseid tehes pannud X OÜ enda raha (äriühingu X OÜ teenuste osutamisest teenitud tulu) äriühingu kaardiga (so. hageja nimele väljastatud äriühingu kaardiga) äriühingu enda kontole, mitte väljastanud väidetavat laenu kostjale. Kostja nõustub sellega, et X Xa kontolt on tehtud X OÜ kontole ülekandeid, kuid need maksed ei ole tehtud hagiavalduses nimetatud laenulepingu täitmiseks. X Xa kontolt X OÜ pangakontole tehtud maksete selgitused on „Leping 15/1“, „Leping 15/2“, „tagasimakse“, „Leping 15/5“, „laen“, „Leping 16/1“ ja „Leping 16/2“. Hagiavalduse lisana 1 esitatud laenuleping ei ole pealkirjastatud ega nimetatud selliselt nagu X Xa ülekannete selgitustes märgitud lepingud. Seega ei tõenda X OÜ pangakonto väljavõte, et X Xa kontolt X OÜ kontole kantud raha kanti sinna täitmaks laenulepingut. X Xa maksete selgitused tõendavad vastupidiselt, et maksed on tehtud muudel alustel.

Lisaks on ebausutav ning jääb täiesti arusaamatuks, miks on hageja laenulepingust tulenevat enda kohustust täitnud kahe aasta vältel teise isiku konto kaudu. Usutav oleks mõjuval põhjusel mõne üksiku makse sooritamine teise isiku kontolt, kuid sellisel juhul oleks tavapärane selliselt kohustuse täitmisel ära märkida makse selgitusse vähemalt kohustatud isik, kelle eest laenukohutust täidetakse. Hageja nime ega laenulepingut ei ole aga maksete selgitustes kordagi nimetatud, mis näitab selgelt, et X Xa kontolt tehtud ülekanded ei ole kuigi seotud laenulepinguga. Kuna kostja ja hageja ei ole laenulepingut sõlminud ning hageja ole selle alusel ka ühtegi makset teinud, on hageja esitatud hagi kostja vastu alusetu. Menetluse käik 24.04.2019 toimus asjas kohtuistung, milles kohus kuulas ära tunnistajad ja pooled vande all. Hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi hinna tõstmist (nõude suurendamist) põhiosa arvelt 31 777 euro võrra hagihinnani 100 000 eurot. 30.04.2019 määrusega võttis kohus põhinõude suurendamise 31 777 euro ulatuses menetlusse. Kohtu põhjendused

Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et lepinguid ei ole sõlmitud ning kirjalikul lepingul on tema allkirja võltsitud. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping.

eraisikutele, kes tahtsid teha ülekandeid, et sinna arveldusarvele tuleb neid teha (kd I lk 175 pöördel) ning et X võttis vastu nii sularaha kui ülekandeid (kd I lk 176). X-X X kinnitas, et enamus tasust maksti sularahas ja ülekandeid X Xa kontole tegid ka kliendid (kd I lk 176 pöördel, 177). Samuti on tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja korraldas isiklikult X OÜ finantspoolt ja sularaha majandust, mh võttis klientidelt vastu sularaha, korraldas sularaha hoidmist töökojas ja ülekandmist X OÜ kontole ja ka X Xa kontole, samuti korraldas klientide sularahata ülekandeid X Xa kontole. Hageja vande all antud ütlused, et ta ei ole kunagi ettevõtte raha ettevõtte arvele kandnud on seega kohtu hinnangul vastuolus nii tunnistajate, kui ka kostja antud ütlustega. Puudub vaidlus, et hagejal oli ja ta kasutas temanimelist X OÜ pangakaarti (kd I lk 15). Lähtuvalt tunnistajate ütlustest on seega usutav, et hageja on kandnud temanimelise pangakaardiga X OÜ-le laekunud sularaha (tasu teenuste eest) X OÜ kontole. Hagiavalduse lisana esitatud väljavõttest X OÜ kontole laekunud sissemaksetest nähtub, et sissemakseid on tehtud alates 14.03.2015 enamjaolt suurusjärgus 500 eurot kuni 4000 eurot. Sissemakseid on tehtud kuni 20.11.2016 igakuiselt, s.h tavapäraselt mitu korda kuus. Tunnistaja X X on ütlustega kinnitanud, et hooajal oli sularaha kassas 5000 kuni 8000 eurot (kd I lk 176) ning X-X X märkis, et summasid oli igasuguseid 300 kuni 2000 eurot (kd I lk 176 pöördel). Samuti on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et on ka ise X OÜ kaardile raha sissemakseid teinud. Asjaolu, et 2015 ja 2016 tehti regulaarselt X OÜ-le kuuluva raha sissemakseid hagejanimelise X OÜ kaardiga ja korraldati X Xa kontole X OÜ sularaha ja X OÜ klientide sularahata ülekandeid, tõendab, et 2015-2016 sissemaksetes OÜ X kontole sisalduvad sel perioodil erinevate isikute (sh ka tunnistaja X-X Xi) poolt X OÜ teenitud sularaha viimine X OÜ arveldusarvele. Samuti tõendab nimetatu, et X Xa konto, mida hageja ainuisikuliselt käsutas, sisaldas samuti X OÜ majandustegevuses saadud tulu, st klientide tasutud sularaha, mis viidi X Xa arveldusarvele temanimelise pangakaardiga (mh tegid seda mõlemad tunnistajad), kui X OÜ klientide poolt OÜ X kaupade ja teenuste eest tasumisel tehtud ülekannetega seotud raha. Kohtu hinnangul kinnitavad seega tunnistajate ütlused, et hagejanimelise X OÜ kaardiga tehtud sissemaksed kajastavad tegelikult ainult X OÜ raha paigutust X OÜ kontole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. See, kas ja kuidas (s.h kui korrektselt) kajastas äriühing oma tulu majandusaasta aruannetes, ei lükka ümber kohtu hinnangul tunnistajate ütluseid ega kinnita laenu andmist hagejalt kostjale. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata X OÜ 2015 ja 2016 majandusaasta aruandeid (kd I lk 50-62). Käesoleval juhul puudub vaidlus ka selles, et hageja käsutas lisaks X OÜ kontole veel ka X Xa kontot, mida hageja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud (nt hagiavaldus; 30.05.2018.a. menetlusdokument). Kohtu hinnangul ei kinnita aga maksete selgitustes märgitu laenu andmist kostjale. Ei ole usutav hageja selgitus selle kohta, et eesmärgiks oli selgitustes ära märkida aasta ning osamakse järjekorra number. Selgitused ei peegelda ülekannete järjepidevust ega seost laenulepinguga. X Xa konto väljavõttest tuleneb, et X X on nt mitmel järjestikusel korral teinud ülekandeid X OÜ kontole selgitusega „Leping 15/2", millele järgnes ülekanne selgitusega „tagasimakse“ ja sellele omakorda enam kui viis korda ülekanded selgitusega „Leping 15/5“. Samuti on kostja vande all kinnitanud, et Xe Xa arvelt laekunud rahad osaühingule olid alusetud (kd I lk 180). Kohus on seega

seisukohal, et nimetatud ülekanded X Xa kontolt äriühingu kontole ei saa olla käsitletavad poolte vahel sõlmitud laenulepingu täitmisena hageja poolt. Samuti märgib kohus, et laenulepingus on kokku lepitud, et laenusumma kantakse kostjaga seotud osaühingu arvele järkjärgult vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele märguandele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale märku andnud laenusaamise vajadusest. Samuti on kostja eitanud vande all laenuvõtmise vajadust hagejalt.

-

07.11.2018 Ettevalmistus 08.11.2018 kohtuistungiks, arupidamine 4h 45m; 08.11.2018 Ettevalmistus 08.11.2018 kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil 3h 00m; 16.11.2018 Vastus tunnistaja ja menetlusosaliste ülekuulamise taotlusele 2h 50m; 20.11.2018 Seisukoha koostamine hageja taotlustele 0h 30m; 28.11.2018 Taotlus eeldatavate menetluskulude tagamiseks 1h 15m; 29.11.2018 Tagatise taotluse koostamine kohtule 1h 00m; 29.11.2018 Taotlus eeldatavate menetluskulude tagamiseks 0h 55m; 29.11.2018 Taotlus eeldatavate menetluskulude tagamiseks 0h 20m; 14.12.2018 Seisukoha koostamine hageja vastusele seoses tagatise taotlusega 2h 30m; 24.04.2019 kohtuistungi ettevalmistus 2h 45m; 24.04.2019 kohtuistungi ettevalmistus 4h 45m; 24.04.2019 kohtuistungi ettevalmistus ja osalemine istungil 5h 00m; Kohtuistungi protokolli analüüs 1h 00m; 03.05.2019 Lõppseisukohtade koostamine 4h 45m; 06.05.2019 Lõppseisukohtade koostamine ja menetluskulude nimekirja kokkupanek 3h 30m.

9.1 Kostja väljatoodud kulu seoses ekspertiisiga summas 282 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud tulenevalt TsMS §-st 143 p 1. Kohus on 04.06.2018 määrusega kohustanud kostjat tasuma eksperditasu summas 282 eurot (kd I lk 64), mis on ka hageja poolt tasutud 04.06.2018 (kd I lk 70). Samuti on EKEI esitanud õiendi ekspertiisi maksumuse kohta summas 282 eurot (kd I lk 95). 9.2 Osutatud teenused seoses hagiavalduse analüüsimise, nõupidamise ning vastuse koostamisega (s.o osutatud teenused perioodil 04.05-11.05.2018) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 9,5 tundi. 24.04.2018 esitas hageja hagiavalduse (kd I lk 1-4) koos 9 lisaga. 14.05.2018 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos taotlustega (kd I lk 36-39). Vastuse koostamiseks on vajalik eelnevalt hagiavaldust analüüsida ning kliendiga suhelda õigusliku positsiooni kujundamiseks. Seega võivad esmased toimingud menetluses olla ka ajakulukamad. Kohtu hinnangul on osutatud teenustele märgitud ajakulu 9,5 tundi seega mõistlik ja usutav. 9.3 Osutatud teenused seoses hageja seisukohtade analüüsimisega, kliendiga nõupidamisega, ekspertarvamuse analüüsimisega ja hageja seisukohale vastuse koostamisega (s.o teenused perioodil 31.05.2018- 05.09.2018) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 8 tundi. 30.05.2018 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (kd I lk 45-47) koos 3 lisaga. 31.08.2018 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule edastanud ekspertiisiakti (kd I lk 90-94). 12.09.2018 on kostja esitanud seisukoha hageja 30.05.2018 seisukohtadele (kd I lk 107-111). Vastaspoole esitatud dokumentide analüüsimist ning neile seisukoha koostamist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks ekspertiisiaktiga tutvumist edasise tegevuse planeerimiseks. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga on kohtu hinnangul osutatud teenuste mõistlikuks kuluks kokku 8 tundi. 9.4 Osutatud teenused seoses 08.11.2018 toimunud eelistungiga peab kohus põhjendatuks 3 tundi. 08.11.2018 toimus eelistung kell 10.00 kuni 11.00 (kd I lk 120-122). Kohtuistungiks

ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, aga kohtu hinnangul mitte kuigi ajakulukas tegevus. Kohus arvestab, et esindaja on eelnevalt põhjalikult menetluses esitatud dokumente analüüsinud. Arvestades eeltooduga ning istungi kestvusega on kohtu hinnangul mõistlikuks kuluks osutatud teenustele kokku 3 tundi. 9.5 Osutatud teenused seoses hageja taotluse ja sellele vastuse koostamisega (s.o teenused perioodil 16.11.2018-20.11.2018) on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 2 tundi. 14.11.2018 on hageja esitanud kohtule taotluse tunnistajate ja menetlusosaliste vande all ülekuulamiseks (kd I lk 123-124). 20.11.2018 on kostja esitanud taotlustele seisukoha (kd I lk 125-127). Tegemist ei ole õiguslikult keerukate ega mahukate dokumentidega. Seega peab kohus mõistlikuks kuluks dokumendi koostamisel kokku 2 tundi, arvestades, et seisukoha koostamiseks on vajalik ka taotlusega tutvuda ning seda analüüsida. 9.6 Osutatud teenused seoses eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotluse esitamisega (s.o teenused perioodil 28.11.2018 kuni 14.12.2018) on kohtu hinnangul põhjendatud 1,5 tundi. Kostja on 30.11.2018 esitanud taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks (kd I lk 131-133). Hageja on taotlusele esitanud seisukoha 13.12.2018 (kd I lk 140-142) ning kostja on omakorda esitanud 14.12.2018 täiendava seisukoha kostja seisukohale (kd I lk 152-154). Kuigi kohus hageja taotlust ei rahuldanud, ei saa taotluse koostamist iseenesest pidada menetluses ebamõistlikuks. Arvestades aga sellega, et tegu ei ole õiguslikult keeruka taotlusega ega mahuka dokumendiga, peab kohus mõistlikuks kuluks taotluse esitamisel 1,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks täiendava vastuse ajakulu 2 h ja 30 min ulatuses, kuna kohus ei küsinud kostjalt täiendavat seisukohta ning seega puudus vajadus kostjal täiendava seisukoha esitamise vajadus. 9.7 Osutatud teenused seoses 24.04.2019 kohtuistungiga on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 4,5 tundi. Kohtuistung toimus 24.04.2019 kell 10.00 kuni 12.16 (kd I lk 174-180). Kohtuistungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, aga kohtu hinnangul mitte kuigi ajakulukas tegevus. Kohus arvestab, et esindaja on eelnevalt ennast menetlusega kurssi viinud. Kuna aga osundatud istungil kuulati üle ka tunnistajad ja pooled vande all, siis võis ettevalmistamisele kuluda mõnevõrra rohkem aega. Arvestades eeltooduga ning istungi kestvusega on kohtu hinnangul mõistlikuks kuluks osutatud teenustele kokku 4,5 tundi. Kohus loeb nimetatud ajakulu alla ka kohtuistungi protokolli analüüsi, mida ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks. 9.8 Osutatud teenused seoses lõppseisukohtade koostamisega on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 4 tundi. 17.05.2019 on kostja esitanud kohtule lõppseisukohad (kd I lk 185-188) ning menetluskulude nimekirja. Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahuga ning asjaoluga, et tegemist on ka kostja seisukohtade kordamisega, siis on mõistlikuks dokumendi koostamise ajakuluks kohtu hinnangul kokku 4 tundi. Menetluskulude nimekirja kokkupaneku ajakulu ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole sellise õigusabi osutamisega, mis kuuluks vastaspoolelt väljamõistmisele. 9.9 Seega on kostja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 32,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja on osutanud teenuseid tunnihinnaga 160 eurot/tund (käibemaksuta) ning osaliselt ka 100 eurot/tund. See teeb keskmiseks tunnitasuks 147 eurot (käibemaksuta). Kohus asub

seisukohale, et tunnitasu 147 eurot/tund on käesolevas tsiviilasjas mõistlik ja põhjendatud, kuna ei ületa ka oluliselt Eesti keskmisest vandeadvokaadi tunnitasu. 9.10 Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 4777,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 955,50 eurot, kokku 5733 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.