Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus (parandatud 10.06.2019 määrusega)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Birgit Riivits Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus, mida on parandatud Harju Maakohtu 10.06.2019 määrusega, jätta muutmata.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.
4.YY taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata YY apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1058,40 eurot.
5.Välja mõista XX-lt YY kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1058,40 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.04.2018 esitas XX (hageja) maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 50 000 eurot, intressi 2500 eurot, viivise perioodi 11.08.2017–23.04.2018 eest 6400 eurot, viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 24.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni ja kahjuhüvitise 198 eurot. 24.04.2019 istungil taotles hageja nõude suurendamist põhiosa arvelt 31 777 euro võrra hagihinnani 100 000 eurot.
2.Pooled sõlmisid 2015 jaanuaris suulise kokkuleppe, et hageja laenab kostjale raha ettevõttega alustamiseks ja toetab teda ettevõtte juhtimises. Vastutasuks lubas kostja hagejale osalust ettevõttes SW24 OÜ või laenatud raha tagasi maksta. Seetõttu ja usalduslike suhete pinnalt alustas hageja laenuraha ülekannete teostamist enne kirjaliku laenulepingu sõlmimist. 10.08.2016 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku laenulepingu laenusumma kuni 105 000 euro laenamiseks. Osaliselt oli hageja laenuraha kandeid teinud juba enne laenulepingu sõlmimist. Lepingu järgi kohustus hageja kostjale raha üle andma kostja vajadusele vastavalt SW24 OÜ kontole, kuni laenumaksete kogusumma ei ületa lepingus kokkulepitud laenusummat. Vastavalt lepingule on hageja SW24 OÜ kontole üle kandnud 103 910 eurot. Sellest summast 40 235 eurot on hageja üle kandnud QQ (Q) konto kaudu, mida ta valdas ja 63 675 eurot on hageja teostanud sularaha sissemaksetega temanimelise SW24 OÜ pangakaardiga.
3.Vastavalt laenulepingu p-le 3 kohustus kostja saadud laenusumma koos intressiga tagastama hiljemalt 10.08.2017, intress oli lepingu kohaselt 5% laenusummalt. Lepingu p 6 kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata laenusummalt.
4.Kostja ei ole rahalist kohustust hageja ees täitnud ning võlgnevus on muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumisega.
5.Kostja oma kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse tegeleda kostja poolt täitmata kohustuse sissenõudmisega. Kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol summas 198 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hageja väide, mille järgi olevat pooled sõlminud 2015.a suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja laenas kostjale raha ettevõtte alustamiseks, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele, et pooled sõlmisid 10.08.2016 laenulepingu 105 000 euro laenamiseks kostjale. Sellist laenulepingut ei ole kostja hagejaga sõlminud ega allkirjastanud, mistõttu leidis kostja, et hageja esitatud laenulepingul olev kostja allkiri on võltsitud.
8.Kostja nõustus, et hageja on teinud endanimelise SW24 OÜ pangakontoga seotud pangakaardiga sissemakseid SW24 OÜ kontole, kuid neid sissemakseid ei ole tehtud laenulepingu täitmiseks. Hageja oli teatud perioodil seotud SW24 OÜ-ga, tegeledes peamiselt äriühingu finantspoolega. Seetõttu oli SW24 OÜ pangakonto kasutamiseks tellitud ka hageja nimele pangakaart. SW24 OÜ pakkus peamiselt rehvivahetuse teenust ning osa ettevõtte tulust laekus kassasse sularahas. Hageja ülesandeks oli sularaha panka viimine ja SW24 OÜ kontole kandmine, kasutades selleks endanimelist SW24 OÜ kontoga seotud pangakaarti. Seega oli hageja SW24 OÜ pangakontole sularaha sissemakseid tehes kandnud kontole SW24 OÜ enda raha (äriühingu SW24 OÜ teenuste osutamisest teenitud tulu).
9.Kostja nõustus, et QQ kontolt on tehtud SW24 OÜ kontole ülekandeid, kuid need maksed ei ole tehtud hagis nimetatud laenulepingu täitmiseks. Arvestades kõnealuste maksete selgitusi, ei ole võimalik neid seostada hageja esitatud laenulepinguga. Maksete selgitused tõendavad, et maksed on tehtud muudel alustel. Lisaks on ebausutav ning jääb arusaamatuks, miks on hageja laenulepingust tulenevat enda kohustust täitnud kahe aasta vältel teise isiku konto kaudu. Usutav oleks mõjuval põhjusel mõne üksiku makse sooritamine teise isiku kontolt, kuid sellisel juhul oleks tavapärane selliselt kohustuse täitmisel ära märkida makse selgitusse vähemalt kohustatud isik, kelle eest laenukohustust täidetakse. Hageja nime ega laenulepingut ei ole aga maksete selgitustes kordagi nimetatud.
10.Kuna pooled ei ole laenulepingut sõlminud ning hageja ei ole selle alusel ka ühtegi makset teinud, on hagi alusetu. Esimese astme kohtu otsus
11.07.06.2019 tegi Harju Maakohus otsuse (mida on parandatud 10.06.2019 määrusega), millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 6015 eurot, s.o esindajatasu 5733 eurot ja ekspertiisitasu 282 eurot. Samuti tagastas kohus hagejale menetluses esitatud originaaldokumendid: YY ja XX 10.08.2016 sõlmitud leping – 1 lehel; YY käekirja ja allkirja eksperimentaalproovid – 10 lehel; 18.05.2015 volikiri – 1 lehel; SW24 OÜ dokument – 1 lehel; 20.01.2015 ärikliendileping – 5 lehel.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tuginenud nõude esitamisel poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1 ja § 397
lg-le 1. Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et lepinguid ei ole sõlmitud ning kirjalikul lepingul on tema allkirja võltsitud. Seega hindas kohus esmalt, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping.
13.Hageja on esitanud kohtule 10.08.2016 allkirjastatud laenulepingu (kd I lk 5). Kuigi kostja on 24.04.2019 kohtuistungil vande all eitanud laenulepingu sõlmimist (kd I lk 179-180), siis laenulepingu allkirjastamine kostja poolt on tõendatud tsiviilasjas läbiviidud käekirjaekspertiisiga (kd I lk 90-94). Ekspertiisiaktist nr 18E-DK0049 nähtub, et 10.08.2016 kuupäevaga dateeritud laenulepingu on väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja. Seega tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga väike. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses. Seega leidis kohus, et pooled on sõlminud 10.08.2016 laenulepingu.
14.Hageja väide suulise kokkuleppe kohta 2015 jaanuaris on jäänud tõendamata. Ka hageja 24.04.2019 kohtuistungil vande all antud ütlused ei veennud kohut suulise laenulepingu sõlmimises (kd I lk 177-179). Ütlustest nähtub, et kostja sooviks oli, et hageja aitaks tal äriga alustada ning hageja oli mingi aja pärast nõus laenama, kuid lepingut ei sõlmitud, kuna summade piirmäärad polnud lõpuni selged ja kokku ei olnud lepitud, millal hageja tasuma peaks. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud ütlustest, et pooled võisid küll pidada läbirääkimisi laenulepingu sõlmimise osas, kuid suulist laenulepingut ei sõlmitud.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 100 000 eurot. Kohus tugines VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1. Sõlmitud lepingu p-de 1 ja 2 kohaselt annab hageja kostjale laenu 105 000 eurot tehes sissemakseid ja kandes kostja poolt antud arvelduskontole (SW24 OÜ arveldusnumbrile) laenusumma järkjärguliselt ajavahemikul 22.01.2015 – 31.12.2016. Laenusummad makstakse sisse ja kantakse kontole vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele märguandele, kuni laenumaksete kogusumma ei ületa laenusummat. Lepingu p 3 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hiljemalt 10.08.2017.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale laenuna raha andnud. Hagi lisana esitatud väljavõte sissemaksetest SW24 OÜ kontole (tehtud hagejanimelise SW24 OÜ pangakaardiga) kajastab SW24 OÜ majandustegevuses teenitud tulu ning sellega seotud sularaha arveldusi, mitte hageja poolt kostjale laenu andmist (kd I lk 67). Tunnistajate UU ja BB ütlustega on tõendatud, et SW24 OÜ-s toimus teenuste eest tasumine enamuses sularahas või ülekande tegemisega QQ pangakontole. UU on avaldanud, et QQ pangakonto number oli SW24 OÜ-s üleval ja hageja ütles eraisikutele, kes tahtsid teha ülekandeid, et sinna arveldusarvele tuleb neid teha (kd I lk 175 pöördel) ning et SW24 võttis vastu nii sularaha kui ülekandeid (kd I lk 176). BB kinnitas, et enamus tasust maksti sularahas ja ülekandeid QQ kontole tegid ka kliendid (kd I lk 176 pöördel, 177). Samuti on tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja korraldas isiklikult SW24 OÜ finantspoolt ja sularaha majandust, mh võttis klientidelt vastu sularaha, korraldas sularaha hoidmist töökojas ja ülekandmist SW24 OÜ kontole ja ka QQ kontole, samuti korraldas klientide sularahata ülekandeid QQ kontole. Hageja vande all antud ütlused, et ta ei ole kunagi ettevõtte raha ettevõtte arvele kandnud, on seega vastuolus nii tunnistajate kui ka kostja antud ütlustega. Puudub vaidlus, et hagejal oli ja ta kasutas temanimelist SW24 OÜ pangakaarti (kd I lk 15).
Lähtuvalt tunnistajate ütlustest on seega usutav, et hageja on kandnud temanimelise pangakaardiga SW24 OÜ-le laekunud sularaha (tasu teenuste eest) SW24 OÜ kontole.
17.Hagi lisana esitatud väljavõttest SW24 OÜ kontole laekunud sissemaksetest nähtub, et sissemakseid on tehtud alates 14.03.2015 enamjaolt suurusjärgus 500 kuni 4000 eurot. Sissemakseid on tehtud kuni 20.11.2016 igakuiselt, sh tavapäraselt mitu korda kuus. Tunnistaja UU on ütlustega kinnitanud, et hooajal oli sularaha kassas 5000 kuni 8000 eurot (kd I lk 176) ning BB märkis, et summasid oli igasuguseid, 300 kuni 2000 eurot (kd I lk 176 pöördel). Samuti on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et on ka ise SW24 OÜ kaardile raha sissemakseid teinud. Asjaolu, et 2015 ja 2016. a tehti regulaarselt SW24 OÜ-le kuuluva raha sissemakseid hagejanimelise SW24 OÜ kaardiga ja korraldati QQ kontole SW24 OÜ sularaha ja SW24 OÜ klientide sularahata ülekandeid, tõendab, et 2015 – 2016. a sissemaksetes OÜ SW24 kontole sisalduvad sel perioodil erinevate isikute (sh ka tunnistaja BB) poolt SW24 OÜ teenitud sularaha viimine SW24 OÜ arveldusarvele. Samuti tõendab nimetatu, et QQ konto, mida hageja ainuisikuliselt käsutas, sisaldas samuti SW24 OÜ majandustegevuses saadud tulu, st klientide tasutud sularaha, mis viidi QQ arveldusarvele temanimelise pangakaardiga (mh tegid seda mõlemad tunnistajad), kui ka SW24 OÜ klientide poolt OÜ SW24 kaupade ja teenuste eest tasumisel tehtud ülekannetega seotud raha.
18.Seega kinnitavad tunnistajate ütlused, et hagejanimelise SW24 OÜ kaardiga tehtud sissemaksed kajastavad tegelikult ainult SW24 OÜ raha paigutust SW24 OÜ kontole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. See, kas ja kuidas (sh kui korrektselt) kajastas äriühing oma tulu majandusaasta aruannetes, ei lükka ümber tunnistajate ütluseid ega kinnita laenu andmist hagejalt kostjale. Seega ei pidanud kohus vajalikuks eraldi hinnata SW24 OÜ 2015 ja 2016 majandusaasta aruandeid (kd I lk 50-62).
19.Puudub vaidlus selles, et hageja käsutas lisaks SW24 OÜ kontole veel ka QQ kontot, mida hageja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud. Maksete selgitustes märgitu ei kinnita aga laenu andmist kostjale. Ei ole usutav hageja selgitus selle kohta, et eesmärgiks oli selgitustes ära märkida aasta ning osamakse järjekorra number. Selgitused ei peegelda ülekannete järjepidevust ega seost laenulepinguga. QQ konto väljavõttest tuleneb, et QQ on nt mitmel järjestikusel korral teinud ülekandeid SW24 OÜ kontole selgitusega „Leping 15/2", millele järgnes ülekanne selgitusega „tagasimakse“ ja sellele omakorda enam kui viis korda ülekanded selgitusega „Leping 15/5“. Samuti on kostja vande all kinnitanud, et QQ arvelt laekunud rahad osaühingule olid alusetud (kd I lk 180). Kohus asus seega seisukohale, et nimetatud ülekanded QQ kontolt äriühingu kontole ei saa olla käsitletavad poolte vahel sõlmitud laenulepingu täitmisena hageja poolt.
20.Lisaks on laenulepingus kokku lepitud, et laenusumma kantakse kostjaga seotud osaühingu arvele järkjärgult vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele märguandele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale märku andnud laenusaamise vajadusest. Samuti on kostja eitanud vande all laenuvõtmise vajadust hagejalt.
21.Kuna hageja ei ole tõendanud, et on laenusummad kostjale üle kandnud, siis ei ole hageja nõue (sh põhinõue, viivis, intress, kahju) põhjendatud, mistõttu jäi hagi rahuldamata.
22.Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks kostja kulu seoses ekspertiisiga 282 eurot ning õigusabikulusid 32,5h esindaja töö eest keskmise tunnitasuga 147 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 5733 eurot. Seega mõistis kohus hagejalt kostjale välja menetluskulud 6015 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
24.Maakohus on valesti sisustanud asjaolu, et hagi lisana esitatud väljavõte sissemaksetest SW24 OÜ kontole kajastab SW24 OÜ majandustegevuses teenitud tulu ning sellega seotud sularaha arveldusi, mitte hageja poolt kostjale laenu andmist. Hageja on tõendanud laenu andmist kostjale.
25.Kohus on ekslikult leidnud, et tunnistajate UU ja BB ütlustest lähtuvalt on tõendatud, et hageja on kandnud temanimelise pangakaardiga SW24 OÜ-le laekunud sularaha SW24 OÜ kontole. Viidatud tunnistajate ütlused on olemuselt üldised ning kokkuvõttes vastuolulised võrreldes kostja enda tunnistustega. Nt ei selgunud antud tunnistustest, millistes suurusjärkudes tunnistajad väidetavalt sularaha SW24 OÜ kontole viisid, kuigi endi sõnul tegid nad seda korduvalt. Tunnistaja UU tunnistas alguses, et tema asus SW24 OÜ-sse tööle suve lõpul 2015, kuid asus seisukohale, et läks tööle hoopis kevadel 2016. Äriregistri andmetest selgub, et SW24 OÜ juhatusse ja osanikeringi asus UU hoopis 2017 augustist alates. Samas on ta vande all kinnitanud osanikeringi astumist 2016. aasta lõpust. Seega puudus tema ütlustes loogiline järjepidevus ja ütlused muutusid. Kuivõrd laenuraha kanded said alguse jaanuaris 2015 ent tunnistaja UU asus ettevõttesse tööle alles kevadel 2016, ei saanuks tunnistaja ütlusi ettevõtte sularahaga arveldamisega seonduvalt laiendada tööle asumise eelsele perioodile. Sama seisukoht kehtib ka tunnistaja BB ütluste osas, kes tuli SW24 OÜ-sse tööle alles hagejapoolsete laenumaksete tegemise alguse perioodi järgselt. Kummagi tunnistaja ülesandeks polnud tegelikkuses tegeleda ettevõtte rahaliste küsimustega sh sularaha arveldustega.
26.Hageja teostas laenurahade ülekandeid perioodil 01.2015 – 11.2016, mil SW24 OÜ juhatuses oli kostja. Eelviidatud tunnistajate ütluste kohaselt jõudis ettevõtte raha QQ kontole nii läbi tunnistajate kui ka klientide poolsete ülekannetena. Samas on kostja kohtule vande all kinnitanud, et QQ kontolt SW24 OÜ-le toimunud laekumised olid alusetud. Menetluse alguses kinnitas kostja, et ta ei teadnud, mis rahad laekusid QQ kontolt. Seega esineb vastuolu tunnistajate ning kostja ütluste vahel. Kokkuvõttes on kostja kinnitanud, et SW24 OÜ kontole on alusetult laekunud 40 235 eurot ning puuduvad tõendid, mis annaks aluse teha teistsuguseid järeldusi. Lisaks on kostja maakohtus kinnitanud, et QQ kontolt laekunud alusetut raha ei pidanud ta vajalikuks kandjale tagastada. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et kostja teadis laekumise tegelikku alust ning päritolu. Vastasel juhul oleks tegemist kostja alusetu rikastumisega, mille võimalikkust ei ole maakohus analüüsinud. Seega on kohus rikkunud menetlusnormi. Kohus oleks pidanud nimetatud asjaolu arvestama ja rahuldama hagi osaliseltki kas või eeltoodud summas.
27.Kostja on kinnitanud, et hoopis tema viis SW24 OÜ kontole ettevõte raha, ent ta pole vastu vaielnud hageja 30.05.2018 esitatud tõendile. TsMS § 231 lg 4 kohaselt tuleb lugeda, et kostja on nõustunud hageja esitatud tõendiga. Siinkohal puudub ka kostja ütlustes loogiline järjepidevus. Tunnistajate ütlused sularaha liikumisest on seetõttu ebausaldusväärsed ega vasta tõele. Maakohus ei ole tõendeid hinnanud objektiivselt.
28.Kohus on ebaõigesti jätnud käsitlemata SW24 OÜ 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruanded, millistest nähtub, et ettevõte ei teeninudki oma kontole tehtud sissemaksete ulatuses müügitulusid. Lisaks tuleb arvestada, et SW24 OÜ asutati 12.01.2015 ning ca 35 000 eurot oli hageja kandnud ettevõttesse juba 30.03.2015 seisuga. Ettevõtte faktiline majandustegevus algas alles aprillis 2015, millele kostja pole vastu vaielnud. Seega ei saanud varasemalt kontole kantud rahade näol olla tegemist SW24 OÜ faktiliste müügituludega. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
32.Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagastamise nõudega. Seega pidi hageja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama nii pooltevahelise laenulepingu sõlmimise kui ka kostjale laenu andmise. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et kuigi asjas on tõendatud laenulepingu sõlmimine poolte vahel, ei ole hageja usutavalt suutnud tõendada kostjale laenu andmist.
33.Asjas läbiviidud ekspertiisi aktist nähtuvalt on 10.08.2016 kuupäeva kandva laenulepingu väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja. Seega tuvastasid eksperdid nimetatud asjaolu arvamuste skaalal teise astme ehk väga suure tõenäosusega („väga tõenäoliselt on sama kirjutaja“), millest kõrgemal on vaid aste 1, millele vastas tõdemus „sama kirjutaja“. Seega oli tõenäosus, et laenulepingu allkirjastas keegi teine kui kostja, väga väike. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertiisiakti usaldusväärsuses.
34.Laenulepingust nähtuvalt pidi laenu andmine toimuma rahaliste sissemaksete ja ülekannetena kostja antud arvelduskontole, milleks oli SW24 OÜ arvelduskonto
(lepingu p 2). Hageja väitis, et laenu andmine toimus kahel viisil: 40 235 eurot kandis hageja SW24 OÜ kontole QQ pangakonto kaudu, mida hageja valdas; 63 675 eurot kandis hageja SW24 OÜ kontole sularaha sissemaksetena hageja nimele vormitatud SW24 OÜ pangakaardiga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et eelmainitud ülekannete ja rahaliste sissemaksete näol oli tegemist pooltevahelise laenulepingu alusel laenu andmisega.
35.Maakohus leidis tunnistajate UU ja BB ütlustele ning kostja vande all antud ütlustele tuginedes, et hageja tegeles SW24 OÜ finantspoolega, mh korraldas sularaha ülekandmist äriühingu kontole. Seega tuvastas kohus, et hagiavalduse lisana esitatud väljavõte hagejanimelise SW24 OÜ pangakaardiga tehtud sissemaksetest SW24 OÜ kontole kajastab äriühingu enda majandustegevuses teenitud tulu, mille hageja on kandnud temanimelise pangakaardiga ettevõtte kontole. Kohtu hinnangul olid hageja vande all antud ütlused, et ta ei ole kunagi ettevõtte raha ettevõtte arvele kandnud, vastuolus nii tunnistajate kui ka kostja antud ütlustega. Hageja ei ole eeltoodut apellatsioonkaebuses ümber lükanud.
36.Hageja leiab kaebuses, et tunnistajate UU ja BB ütlused on oma olemuselt üldised, dünaamilised ja vastuolus kostja vande all antud ütlustega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tunnistaja UU ütlustes puudub loogiline järjepidevus SW24 OÜ-s tööle asumise aja osas. 24.04.2019 kohtuistungi protokollist nähtuvalt märgib UU oma ütlustes, et esmalt tuli ta äriühingusse tööle kostja kutsel suve lõpus 2015, hiljem talvehooajal kutsus teda tööle hageja. Seega ei ole tunnistaja muutnud oma ütlusi tööleasumise aja osas. Ka ei kinnita tunnistaja oma ütlustes äriühingu osanikeringi astumist 2016. a lõpust, nagu hageja kaebuses ekslikult leiab, vaid märgib vastuseks kostja esindajale, et sai 2017 juhatuse liikmeks, mis on kooskõlas ka äriregistri andmetega. Veel leiab hageja kaebuses, et tunnistajate ütlused muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et kumbki tunnistaja ei osanud nimetada, millistes suurusjärkudes nad väidetavalt sularaha SW24 OÜ kontole viisid, ometi nad endi väitel tegid seda korduvalt. Esmalt märgib kolleegium, et tunnistaja UU ütlustest nähtub, et tema ei ole kordagi ettevõtte kontole raha viinud. Tunnistaja BB kinnitab oma ütlustes, et viis ettevõtte kontole sularaha korduvalt, et summasid oli igasuguseid (500, 300, 1500, 2000 eurot), kuid täpseid summasid ta ei mäleta. Seega ei saa nõustuda hagejaga, et tunnistaja ütlustest ei nähtu, millistes suurusjärkudes sularaha ettevõtte kontole viidi. Lisaks tuleb arvesse võtta, et tunnistajad andsid 2019 toimunud istungil ütlusi kolme kuni nelja aasta taguste sündmuste kohta, millisel juhul on arusaadav, et kõiki summasid jm detaile ei pruugi tunnistajad enam täpselt mäletada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium hagejaga, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja tulnuks seetõttu tõenditena kõrvale jätta.
37.Veel leiab hageja kaebuses, et kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et hoopis tema viis SW24 OÜ kontole ettevõtte raha, aga kuna ta ei ole vastu vaielnud hageja 30.05.2018 esitatud tõendile (lisa 10, milleks on kostjanimelise SW24 OÜ pangakaardi väljavõte), siis tuleb TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda, et kostja on nõustunud viidatud tõendiga. Eelnevast võib järeldada, et hageja soovib väita, et kostja on nõustunud hageja väitega, et ettevõtte teenitud sularaha viis ettevõtte kontole hoopis kostja omanimelise pangakaardiga. Ringkonnakohus märgib, et hageja viidatud TsMS § 231 käsitleb mh
omaksvõttu, milleks on vastaspoole faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (lg 2 teine lause). Eeltoodust nähtub, et omaks võtta saab üksnes faktiväidet, mitte tõendit. Sellest, et kostja ei ole selgelt vastu vaielnud hageja 30.05.2018 menetlusdokumendi lisale 10, ei saa järeldada, et kostja on vastava tõendi kohta käiva faktiväite TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud. Lisaks nähtub kostja vande all antud ütlustest, et ta küll kinnitab ka tema poolt SW24 OÜ teenitud sularaha ettevõtte kontole viimise fakti, kuid mitte omanimelise pangakaardiga. Vastupidiselt toob kostja vande all antud ütlustes esile, et enamuses kasutati hagejanimelist kaarti või kasutas hageja QQ kaarti; samuti kinnitab kostja, et rahalise poolega tegeles hageja, kes võttis sularaha õhtuti kaasa, kuna talle jäi pangaautomaat tee peale. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja väitega nagu kostja oleks nõustunud hageja 30.05.2018 esitatud tõendiga, millest tulenevalt puuduks kostja ütlustes loogiline järjepidevus ning mille tõttu oleksid ka tunnistajate ütlused sularaha liikumisest ebausaldusväärsed.
38.QQ kontolt tehtud ülekannete osas leidis kohus, et ülekannete selgitustes märgitu ei tõenda, et tegemist on vaidlusaluse laenulepingu alusel laenu andmisega, ning lisaks on kostja vande all kinnitanud, et QQ kontolt laekunud maksed äriühingule olid alusetud. Seega leidis maakohus, et kõnealuseid ülekandeid ei saa samuti pidada pooltevahelise laenulepingu täitmiseks, millise järelduse ja vastavate põhjendustega ringkonnakohus nõustub. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kuivõrd kostja kinnitas maakohtu menetluses, et laekumised QQ kontolt on alusetud, kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks nimetatud summasid tagastada, siis on tegemist kostja alusetu rikastumisega, millise õigusliku käsitluse jättis maakohus ebaõigesti analüüsimata. Ringkonnakohus märgib, et hageja jätab siinkohal tähelepanuta, et kõnealused ülekanded on tehtud SW24 OÜ-le, mitte kostjale. Seega saaks olla alusetult rikastunud üksnes SW24 OÜ, kelle vastu QQl (või hagejal kui väidetaval QQ kontot valdaval isikul) võiks teoreetiliselt alusetust rikastumisest tulenev nõue olla. Äriühingu vastu ei ole aga nõuet esitatud. Seega ei pidanud kohus käesolevas asjas analüüsima hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel.
39.Lisaks eelnevale leidis maakohus õigesti, et arvestades laenulepingu p-s 2 sätestatut, mille kohaselt lepingu alusel sissemakseid ja ülekandeid pidi hageja tegema vastavalt laenusaaja vajadusele ning sellekohasele suulisele märguandele, pidanuks hageja tõendama igakordselt kostja poolt laenu küsimist. Hageja ei ole eelnevat tõendanud.
40.Seoses kaebuse väitega, et maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat kohustust, jättes käsitlemata SW24 OÜ 2015. ja 2016. aasta majandusaasta aruanded, märgib kolleegium, et vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus põhjendanud, miks jäeti kõnealused tõendid hindamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et majandusaasta aruannetest nähtuv ei kinnita laenu andmist kostjale.
41.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna hageja ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise arvestust.
42.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja (apellandi) kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
43.Kostja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1616 eurot, mis moodustub esindajatasust 8h 25min töö eest (s.o 1h kohtuotsuse analüüs ja kommunikeerimine ning 7h 25min apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine) tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks (koos km-ga 192 eurot tunnis). Hageja esitas kuludele vastuväite, milles leidis, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja pidas põhjendatuks esindaja ajakulu kuni 4,5h tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga).
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on vajalikud ja põhjendatud, kuid nõustub hageja vastuväitega, et toimingutele kulunud aeg on osaliselt ülepaisutatud, arvestades vaidluse keerukusastet ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega, sisuliselt vaieldi nõude tõendatuse üle. Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu leiab kolleegium, et otsusega tutvumiseks ja esindatavale kommunikeerimiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu on taotletud 1h. Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonimenetluses ei esitatud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, mille osas tulnuks esmakordselt seisukoht kujundada, on kolleegiumi hinnangul kaebusega tutvumise ja sellele vastamise mõistlikult vajalik ja põhjendatud ajakulu 5h. Seega loeb ringkonnakohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 6h.
45.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Arvestades, et käesolev vaidlus oli õiguslikult pigem vähekeerukas (laenulepingust tulenev nõue) ja keskendus peamiselt tõendite hindamisele, peab kolleegium kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatuks samas suuruses nagu maakohus, s.o 147 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 176,40 eurot). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud koos käibemaksuga.
46.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku 1058,40 eurot (6x176,40). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.