Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu avaldus Q.Y vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu (RK: 80189425, asukoht: V. Gerassimovi tn 12-32, Narva 20105 Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post: [email protected] Puudutatud isik: Q.Y (IK XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks võlgnevus 1373, 31 eurot (põhinõue 1359,06 eurot ja viivis 14,25 eurot) ja viivis alates 15.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
4.Jätta avaldaja menetluskulud 73 % ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
5.Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulud 1283, 12 eurot.
Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt 1283, 13 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord 1(4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Avalduse kohaselt kuulub Q.Yle eriomand (registriosa number xxxxxx) asukohaga xxx. Kortermajas on asutatud korteriühistu ja Q.Y on korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole esitatud arvete alusel korrektselt tasunud ja tal on tekkinud võlgnevus (maja teenindamine, remondifond, külm vesi, prügivedu, soojusenergia). Seisuga 31.01.2024 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees ajavahemiku jaanuar 2020 – jaanuar 2024 eest 1868,92 eurot ja viivise võlgnevus 14,25 eurot. Arved on esitatud arvestades mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega. Arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.
2.Maja teenindamise tasu arvestatakse lähtudes eriomandi üldpinnast (puudutatud isiku eriomandi suurus on 99,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.f, 6.3.11). See tasu on korteriühistu majandamiskulud. Maja teenindamise tasu suurused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekute poolt. Alates 01.01.2020 on maja teenindamise tasu suurus 0,40 eurot/m2. Alates 01.05.2021 on maja teenindamise tasu suurus 0,4077 eurot/m2. Alates 01.05.2022 on maja teenindamise tasu suurus 0,5604 eurot/m2. Alates 01.04.2023 on maja teenindamise tasu suurus 0,6115 eurot/m2 ning juriidilise isiku jaoks on 0,3571 eurot/m2. Puudutatud isiku väide, et „isikukonto“ ei kajasta raha laekumist ning ei klapi puudutatud isiku konto väljavõttega on väär. Elamus Narva Energia tn 3 kuulub puudutatud isikule kaks korteriomandit, s.o mitteeluruum X ja korter nr xx. Korteri osas võlgnevust ei ole ja võlgnevus tuleneb ainult mitteeluruumist. Puudutatud isiku jaoks arvestas avaldaja kogu perioodi jooksul teenindamistasu teiste korteriomanikega sarnases või väiksemas ulatuses.
3.Avaldaja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudutatud isik tegi 10.09.2021 makse suuruses 300 eurot selgitusega „võlg“, s.t. tasus osaliselt võlgnevuse. Sellega tunnistas puudutatud isik avaldaja nõuet. Seisuga 10.09.2021 katkes puudutatud isiku võlgnevuse aegumine ja algas uuesti. Summaga 300 eurot (mis laekus avaldajale 10.09.2021) oli kustutatud enne 31.12.2020 tekkinud võlgnevus. Maksete tegemisel ei ole puudutatud isik selgitanud mille eest ta maksab. Avaldaja on kustutanud VÕS § 88 lg 6 alusel tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest saab väita, et iga võlausaldaja saab nõuda võlgnikult võlgnevuse tasumist ka väiksemas ulatuses kui kogu võlgnevuse suurus.
4.Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isik tasub regulaarselt KÜ majandamiskulud, v.a maja teenindamise kulu, millega ta nõus ei ole. Kuna KÜ ei osuta mitteeluruumile teenused suuremas ulatuses, oli määratud X tariifiks soodne tariif 0,2516 euro m2. Isikukontost on näha, et alates 1 jaanuarist 2020 kuni 30.06.2021 Avaldaja ilma otsuseta määras puudutatud isikule tariifiks maja teenindamise eest 0.4 euro X. Puudutatud isik ei olnud antud tariifiga nõus, ning jättis arves ajavahemiku eest alates 1 jaanuarist kuni 30.06.2021 maja teenindamise osas tasumata. Alates juulist 2021 a puuduvad ükskõik mis üldkoosoleku otsused mitteeluruumi X jaoks tariifi muutmiseks.
5.Puudutatud isik jätkas korralikult arvete tasumist kuni aprillini 2022. Alates maist 2022 2(4)
maja teenindamise tariifi muudeti jälle. Kuna tariif oli muudetud ilma üldkoosoleku otsuseta, jätkas puudutatud isik arvete tasumist lähtudes tariifist 0,2516 euro ja mingit võlgnevust puudutatud isikul ei ole. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on osaliselt aegunud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 selgitanud, et kuivõrd KÜ majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas rakendada TsÜS § 154. Arvesse tuleb võtta väidetav võlgnevus alates 1 jaanuarist 2021 kuni 1 jaanuarini 2024 summas 1059.06 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulub korterelamus Narva Energia tn 3 mitteeluruum X ja korter nr xx ja korterelamus on asutatud korteriühistu. Avaldaja nõuab võlgnevust perioodi jaanuar 2020 – jaanuar 2024 eest. Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, leides, et osaliselt on nõue aegunud. Avaldaja väitel ei ole nõue aegunud. Puudutatud isik ei märkinud, mille eest ta on makseid teinud ja avaldaja on kustutanud VÕS § 88 lg 6 alusel tasutu arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Puudutatud isiku poolt 21.02.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik on märkinud, mis kuu eest ta tasub, kuid puudutatud isik on jätnud maksmata maja teenindamise tasu, kuna ei olnud tariifiga nõus. Kuna puudutatud isik on märkinud, mis kuu eest ta tasub, ei kohaldu antud asjas VÕS § 88 lg 6.
7.Avaldaja esitatud puudutatud isiku isikuarvest nähtub, et 31.12.2020 seisuga oli puudutatud isiku võlgnevus 809,86 eurot ning puudutatud isiku pangakonto väljavõttest tuleneb, et puudutatud isik on 10.09.2021 teinud makse 300 eurot selgitusega „võlg“. Kui võlgnik on eelnevalt märkinud alati, millise kuu eest ta tasub, siis saab lugeda makset selgitusega „võlg“, eelnevate kohustuste täitmiseks (antud juhul 2020 võlg). Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et 2020 maksete osas nõude aegumine katkes TsÜS § 158 alusel. Perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (RKTKo 3-2-1-106-16 p 13). Majandamiskulude tasumise nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154, sest majandamiskulude tasumise kohustus on korduv/perioodiline (igakuine) ja nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Seega algas 2020 maksete osas nõude aegumine 31.12.2020 ja lõppes 31.12.2023. Kuna hagi loetakse esitatuks alates maksekäsu esitamisest TsMS § 486 lg 2 järgi, so. 15.01.2024 ja puudutatud isik on 2020 maksete osas nõuet tunnustanud 300 euro ulatuses, siis on hageja nõue 2020 maksete osas aegunud 509, 86 euro ulatuses.
8.Väär on puudutatud isiku väide, et alates 2020 jaanuarist puuduvad üldkoosoleku otsused maja teenindamise tasu (tariifi) suurendamiseks. Avaldaja on esitanud üldkoosoleku protokollid. 27.11.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati tariifi kuni 0,40 eurot/m2, 10.05.2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt 0,5604 eurot/m2 ja 28.04.2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt 0,6115 eurot/m2 ning juriidilise isiku jaoks on 0,3571 eurot/m2. Puudutatud isiku väite osas, et tal oli juhatusega kokkulepe, et 2021 tariifiks määrati 0,2516 eurot, märgib kohus, et juhatusel puudub pädevus selliseid kokkuleppeid sõlmida ja üldkoosolekul määratud tariifidest erinevaid tariife kehtestada. Sellised kokkulepped on tühised. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1. Tariifid on kinnitatud üldkoosolekul ja puudutatud isik on kohustatud üldkoosoleku otsuseid täitma.
9.Avaldaja väite, osas, et ta on puudutatud isikule on võrreldes teistega arvestatud 3(4)
majandamiskulusid väiksemas suuruses, on Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud lahendis märkinud, et korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt korteriomaniku majandamiskulude suurus sõltub ainult sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, sõltumata korteriomandi otstarbest või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest, võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2). Avaldusele lisatud isikukonto väljavõtetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu nõuab, milline on kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on jälgitav. Seega tuleb avaldus rahuldada osaliselt.
10.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja on esitanud viivise arvestuse. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldatud osaga (73 %) puudutatud isiku kanda.
12.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 1757, 70 eurot, sh. tasutud riigilõiv 65 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, lepingulise esindaja sõidukulu 09.04.2024 kohtuistungile 12, 20 eurot ja õigusabikulud 1676, 5 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 13, 75 tundi tunnihinnaga 122 eurot/h (käibemaksuga). Õigusabi tunnihind jääb alla keskmist suurust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud. Põhjendatud on ka, riigilõiv, dok. tõendi saamise ja sõidukulu istungile. Puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldaja kasuks menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega summas 1283,21 eurot (1757, 70 x 73 %).
13.Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud isikutel tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.