Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-101553
Tsiviilasi
XXXXX korteriühistu avaldus Nina Popova vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Nina Popova (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 15. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nina Popovalt (puudutatud isik) 1421,17 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas 25. jaanuaril 2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja esitas 14. veebruaril 2024 Viru Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 1883,17 eurot, sellest põhinõue 1868,92 eurot ja viivis 14,25 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhivõlalt. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule mitteeluruumi korteriomand asukohaga XXXXX (registriosa nr XXXXX). Puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige. Puudutatud isik on jätnud osaliselt tasumata talle esitatud avaldaja arved. Seisuga 31. jaanuar 2024 oli puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1868,92 eurot ja viivisevõlgnevus 14,25 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul jaanuar 2020 – jaanuar 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja nõue ei ole osaliselt aegunud, sest avaldaja on lugenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 alusel esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Alternatiivselt eeltoodule oli avaldaja seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-te 1 ja 2 alusel. Puudutatud isik maksis kogu perioodi jooksul avaldajale selgitusi andmata erinevaid rahasummasid, sh võlgnevuse ja viivise katteks, millega tunnustas nõuet ja aegumine katkes. Puudutatud isikult nõutavad majandamiskulud on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku otsustega, mida ei ole vaidlustatud.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei ole nõus korteriühistu poolt tema jaoks määratud tariifiga maja teenindamise eest. Puudutatud isik on mitteeluruumi M1 omanik ja kuna avaldaja ei osuta mitteeluruumile teenuseid kogu ulatuses, oli kokku lepitud mitteeluruumi M1 tariifiks soodsam tariif 0,2516 euro/m2. Alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021 määras avaldaja ilma igasuguse otsuseta puudutatud isikule tariifiks maja teenindamise eest 0,4 eurot/m2. Puudutatud isik ei olnud selle tariifiga nõus, ning jättis arved ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2021 eest osaliselt tasumata. Ülejäänud majandamiskulud olid tasutud. Alates juulist 2021 on näha, et puudutatud isiku omandis oleva korteriomandi jaoks oli määratud maja teenindamise tariif 0,2516 eurot/m2. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku, et puudutatud isik tasub 300 eurot võimaliku võlgnevuse katteks eelmise perioodi jooksul ja edaspidi tasub maja teenindamise eest tariifiga 0,2516 eurot/m 2. Puudutatud isik tasus 300 eurot 10. septembril 2021. Seisuga juuli 2021 oli puudutatud isikul ettemaks, aga mitte isikukontos kajastatud võlgnevus. Alates juulist 2021 puuduvad üldkoosoleku otsused mitteeluruumi M1 tariifi muutmiseks. Puudutatud isik jätkas korralikult arvete tasumist kuni aprillini 2022 kaasa arvatud.
Puudutatud isiku jaoks ootamatult alates maist 2022 muutus maja teenindamise tariif jälle ilma aluseta. Kuna avaldaja muutis tariifi ilma üldkoosoleku otsuseta, jätkas puudutatud isik arvete tasumist lähtudes tariifist 0,2516 eurot/m2 ja mingit võlgnevust puudutatud isikul avaldaja ees ei ole. Avaldaja kohaldab põhjendamatult puudutatud isiku omandis olevale mitteeluruumile korteriomandi jaoks ettenähtud tariife, aga mitte seda tariifi, milles avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku juunis 2021. aastal. Avaldaja nõue on osaliselt ka aegunud. Korteriühistu majandamiskulude nõue on perioodiline kohustus, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 154. Arvesse tuleb võtta väidetav võlgnevus alates 1. jaanuarist 2021 kuni 1 jaanuarini 2024, mille suurus on 1059,06 eurot. Puudutatud isik taotles, et kohus nõuaks avaldajalt välja kõik arved, mille avaldaja on esitanud mõlema talle kuuluva korteriomandi (M1 ja nr 4) majandamiskulude katteks ning kõik avaldaja üldkoosolekute otsused ja majandustegevuse aastaplaanid alates 2019. aastast.
3.Maakohus teatas 20. septembril 2024 avaldaja lepingulisele esindajale, et käesolev tsiviilasi, mida menetles kohtunik Andres Hallmägi, on ümber jagatud kohtunik Tarmo Tina menetlusse. Puudutatud isikule maakohus kohtuniku vahetumisest ei teatanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 20. septembri 2024 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1883,17 eurot (põhinõue 1868,92 eurot ja viivis 14,25 eurot) ja viivise alates 15. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse nõuda avaldajalt välja kõik arved jaanuarist 2020 kuni jaanuarini 2024, üldkoosoleku otsused ja majandustegevuse aastaplaanid alates 2019. aastast. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena 1178,20 eurot. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku aegumise vastuväite 2020. aasta eest esitatud nõudele. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole määranud, milliste kuude eest ta summasid tasus ja seetõttu oli avaldajal õigus kohaldada VÕS § 88 lg-t 6 ja lähtuda seal sätestatud järjekorrast, lugedes täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et alates 2020. aasta jaanuarist puuduvad üldkoosoleku otsused maja teenindamise tasu (tariifi) suurendamiseks. Avaldaja on esitanud üldkoosoleku protokollid. 27. novembri 2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati tariifi kuni 0,40 eurot/m2, 10. mai 2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt kuni 0,5604 eurot/ m2 ja 28. aprilli 2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt kuni 0,6115 eurot/m2. Viimase otsusega kehtestati juriidilise isiku jaoks tariif 0,3571 eurot/m2. Korteriühistu liige ei saa valida endale meelepärast tariifi ja selle alusel tasuda. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks VÕS §-st 76 ja § 82 lg-st 1, § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1. Tariifid on kinnitatud üldkoosolekul ja puudutatud isik on kohustatud üldkoosoleku otsuseid täitma. Avaldusele lisatud isikukonto väljavõtetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu nõuab, milline on kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav, kuidas konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Maakohus leidis, et arved on puudutatud isikule saadetud, isikukonto väljavõttest nähtub, mis kuu eest, mis teenuste ja mis tariifidega avaldaja tasumist nõuab. Üldkoosoleku
protokollid, mis puudutavad käesolevat asja ja majandustegevuse aastaplaanid on avaldaja menetluses esitanud. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata nende dokumentide väljanõudmise taotluse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta poolte endi kanda.
5.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et ei teatanud puudutatud isikule kohtukoosseisu muutumisest, samuti ei arutanud uus kohtukoosseis asja algusest peale, ei andnud menetlusosalistele võimalust esitada selgitusi ning võimalust täiendada oma vastuväiteid.
5.2.Samuti on maakohus tõendeid valesti hinnanud. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja nõue 2020. aasta eest ei ole aegunud.
5.3.Vaidlust ei ole selles, et 27. novembri 2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati tariifi kuni 0,40 eurot/m2. Puudutatud isik ei ole menetluses väitnud, et antud üldkoosoleku otsus puudub või on tühine, kuid pärast üldkoosoleku otsuse tegemist jõudsid puudutatud isik ja juhatus kokkuleppele, et puudutatud isiku jaoks kehtestatakse eritariif maja teenindamise eest 0,2516 eurot/m2 alates juulist 2021. a. Antud asjaolu on tõendatud esitatud kirjavahetusega ning avaldaja poolt esitatud isikukontoga. 21. mai 2021 üldkoosoleku protokollist, millele maakohus viitab, on selgelt näha, et üldkoosolek on otsustanud jätta tariifid puudutatud isiku omandis oleva äriruumi osas muutmata. 28. aprilli 2023 üldkoosolekul otsustati kehtestada teenindamise tariif juriidilise isiku jaoks 0,3571 eurot/m2, kuid puudutatud isik ei ole juriidiline isik. Seega see tariif talle ei kehti.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.1.Maakohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. 9. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil nõustusid menetlusosalised jätkama tsiviilasja arutamist kirjalikus menetluses. Maakohus määras menetlusosalistele tähtajad lõppseisukohtade esitamiseks, menetlusosalised esitasid need. Peale lõppseisukohtade esitamist sai maakohus teha juba tsiviilasjas lõpplahendi.
6.2.Avaldaja nõue ei ole osaliselt aegunud. Puudutatud isik ei ole maksete tegemisel alati selgitanud, mille eest ta maksab. Makse tegemisel märkis puudutatud isik mõnikord, et see on võlg. Seega on avaldaja käitunud õiguspäraselt, kustutades jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Alternatiivselt on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik tunnustas avaldaja nõuet 2020. aasta eest.
6.3.Avaldaja ei ole puudutatud isikuga kokku leppinud mingit eritariifi majandamiskulude tasumisel. Puudutatud isik on korteriomanik ning on kohustatud kandma majandamiskulud võrdselt teiste korteriühistu liikmetega. Avaldaja arvestas kogu vaidlusaluse perioodi jooksul puudutatud isikule maja teenindamise tasu üldkoosolekute poolt kinnitatud tariifi alusel või isegi väiksemas ulatuses. Kõik üldkoosolekute otsused majandamiskulude suuruse kohta on kehtivad. Majandamiskulude kandmise nõudmine puudutatud isikult ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20. septembri 2024 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse seisukohaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et ei teatanud kohtukoosseisu vahetumisest puudutatud isikule ega põhjendanud seda menetlust lõpetavas määruses.
9.1.TsMS § 20 lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel on TsMS § 199 lg 1 p 2 järgi õigus teada nimeliselt tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu, et mh vajaduse korral esitada TsMS § 199 lg 1 p 3 järgi kohtukoosseisu liikmete vastu taandusi. Kui tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses ja otsuse peab mingil põhjusel tegema esialgu välja kuulutatud kohtukoosseisust erinev koosseis, tuleb sellest menetlusosalistele enne lahendit teatada. Kirjalikus menetluses kohtukoosseisu vahetumisest menetlusosalisele enne lahendi tegemist teatamata jätmine on menetlusõiguse normi rikkumine (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499/63, p 14). Samas lahendis on Riigikohus siiski märkinud ka seda, et olukord, kus kohus märgib kohtukoosseisu muutumise ja selle põhjused kohtuotsuse põhjendustes, ei pruugi olla menetlusõiguse normi nii oluline rikkumine, et see tingiks kohtuotsuse tühistamise (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499/63, p 14). Praeguses asjas ei ole maakohus enne asjas lõpplahendi tegemist teavitanud puudutatud isikut kohtukoosseisu vahetumisest. Maakohus märkis menetlust lõpetavas määruses kohtukoosseisu vahetumise kohta kõigest seda, et käesolev tsiviilasi jagati kohtunik Tarmo Tina menetlusse. Määruses puudub viide kohtukoosseisu muutumise alusele ja/või põhjusele. Seega ei saanud puudutatud isik praeguses asjas ka menetlust lõpetavast lahendist teada, mis alusel kohtukoosseis muutus.
9.2.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et teatas menetlusosalistele kohtukoosseisu vahetumisest erineval ajal ja lasi menetluskulude nimekirja esitada ainult avaldajal. Maakohus teatas avaldajale kohtukoosseisu muutumisest 20. septembri 2024 hommikul ja palus samal päeval esitada menetluskulude nimekiri (dtl 186). Puudutatud isikule ei antud võimalust esitada oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirjale. Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet (TsMS § 7). Seega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja menetluskulud välja olukorras, kus puudutatud isikul puudus isegi võimalus esitada selles osas oma seisukoht.
10.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama tõendeid puudutatud isiku aegumise vastuväite kohta. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1421,17 euro saamiseks 15. jaanuaril 2024. Puudutatud isik esitas maakohtu menetluses aegumise vastuväite avaldaja nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks 2020. aastal. Maakohus jättis vastuväite rahuldamata.
10.1.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist KrtS § 40 lg 1 alusel. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 kohaselt kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas avaldaja nende nõuete aegumistähtaeg, mis muutusid sissenõutavaks 2020. aastal, 1. jaanuaril 2021 ja lõppes 31. detsembril 2023.
10.2.Maakohus leidis, et avaldaja nõue 2020. aasta eest ei ole aegunud, sest avaldajal oli õigus VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda järgnevalt tasutu arvelt täidetuks eelnevalt sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Selle sätte kohaldamise eelduseks on tingimus, et võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole praegusel juhul väitnud, et ta on määranud, mis kuude eest ta summasid tasus (mõne juhul on makse selgitusse märgitud vaid "võlg"). Puudutatud isik vaidleb määruskaebuses vastu maakohtu seisukohale ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Puudutatud isik on igas maksekorralduses selgelt märkinud, mille eest ta tasub. Tasutud 300 eurot selgitusega „võlg“ kohta on puudutatud isik selgitanud, et see ei puuduta käesoleva menetluse vaidlust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas esinevad alused VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamiseks. Kui leiab kinnitust puudutatud isiku väide, et ta on igas maksekorralduses märkinud, mille eest ta tasub, siis ei ole VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise eeldused täidetud.
10.3.Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et puuduvad VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise eeldused, peab maakohus andma hinnangu ka avaldaja alternatiivsele seisukohale, et puudutatud isik tunnustas TsÜS § 158 lg 2 tähenduses avaldaja nõuet kogu 2020. aasta eest sellega, et tegi 10. septembril 2021 makse 300 eurot selgitusega „Võlg“. Seejuures tuleb arvestada, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete tegemisel eeldada võlgniku tahet tunnustada nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-106-16, p 13).
11.Avaldaja alates 2021. aastast sissenõutavaks muutunud nõutele on puudutatud isik esitanud vastuväite, et n-ö maja teenindamise tasuna on tal õigus tasuda eritariifi 0,2516 eurot/ m2 alusel ja suurema summa nõudmine temalt on vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3). Puudutatud isik leidis, et eritariifi aluseks on kokkulepe avaldaja juhatusega 2021. aastal ning et ka hilisemad tariifi tõstmise otsused talle ei kohaldu.
12.Asja uuel läbivaatamise peab maakohus andma hinnangu avaldaja nõude põhjendatusele, arvestades nii puudutatud isiku vastuväiteid kui ka asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et KrtS §-de 40 ja 41 järgi kehtestatakse korteriomanike poolt korteriühistule tehtavate maksete suurus majanduskavaga. Seejuures kehtib üldine reegel, et majandamiskulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda seaduses ettenähtud kulude jaotuse reeglist, tingimusel et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
13.Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomanike üldkoosolek on kehtestanud erineva tariifi juriidilistele isikutele ja korteriühistu on seda tariifi kohaldanud mitteeluruumi korteriomandile, siis on põhjendatud käsitleda tariifi mitteeluruumi omanikule kehtiva
tariifina, sõltumata sellest, kas mitteeluruumi korteriomandi omanik on juriidiline või füüsiline isik. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu (VÕS § 29 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul saab seda lepingu tõlgendamisele kehtivat normi kohaldada analoogia korras ka muudele tehingutele, sh juriidilise isiku otsustele. Korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt korteriomaniku majandamiskulude suurus sõltub ainult sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, sõltumata korteriomandi otstarbest või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest, võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2).
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse põhjendustes on avaldaja menetluskulude arvestus ebatäpne. Määruse resolutsioonis on puudutatud isikult välja mõistetud menetluskulud 1178,20 eurot. Määruse põhjenduste p 12 kohaselt on avaldaja palunud välja mõista menetluskulud 1178,20 eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, ja õigusabikulud 244 eurot käibemaksuga, dokumentaalsete tõendite saamise kulu 3 eurot ja sõidukulu istungile 12,20 eurot, mis teeb kokku 324,20 eurot, mitte 1178,20 eurot. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ka see ebaselgus kõrvaldada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.