Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-134735
Kohtuasi
Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu avaldus H.J vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
H.J määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu (registrikood 80410219), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik H.J (isikukood XXX), esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda H.J 15.05.2025 menetluskulude nimekirjas esitatud lõppseisukohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus muutmata.
3.Jätta H.J määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta H.J kanda.
5.Määrata kindlaks Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu menetluskulude rahaline suurus ja mõista H.J-ilt välja Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu kasuks menetluskulud 480 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb H.J-il tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-22-134735 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 08.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.J-ilt (puudutatud isik) 1054,80 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja esitas 07.10.2022 avalduse, paludes mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 30.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1082,45 eurot ja viivis 86,85 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Keemikute tn 12 Maardu linnas Harjumaal asuva korteriomandi nr M1 (mitteeluruum), registriosa 7677702, üldpinnaga 40,70 m 2 (edaspidi korteriomand) omanik alates 21.01.2020. Korteriomand asub majas, kus on moodustatud korteriühistu (avaldaja) ja kehtib korteriühistu põhikiri. Puudutatud isik on korteriühistu liige.
1.2.Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt (kord kuus), hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid, sh üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, remondikulude, hoolduskulude, üldkulude ja haldamise, üldvee, kindlustuse, kütte ja soojuskadude eest. Kütte eest tuleb tasuda korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Alates 2020. a oktoobrist on puudutatud isik jätnud talle esitatud majandamiskulude arved iga kuu osaliselt tasumata. Seetõttu tekkis puudutatud isikul avaldaja ees võlg, mis 30.09.2022 seisuga on 1169,30 eurot, millest põhivõlg on 1082,45 eurot ja viivis 86,85 eurot. Viivis on arvestatud seadusega ettenähtud määras (0,022% päevas). Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei ole saanud teenust, mille eest avaldaja tasu nõuab. Avaldaja pole tõendanud, et avalduses märgitud ajavahemikul oli puudutatud isiku korteriomand köetav ja puudutatud isik sai teenust, mille eest ta peab tasuma. Puudutatud isik omandas korteriomandi lepinguga, mille p 2.2.10 järgi on ruumis ainult karkassid ja ruumid on küttesüsteemita. Puudutatud isik kütab ruumi ise. Avaldajaga kokkulepitud ajaks ei paigaldatud korteriomandisse küttesüsteemi. Tallinna Küte ühendas 12.10.2011 korteriomandi küttesüsteemist lahti. Eelmisele omanikule korteriühistu kütte eest arvet ei esitanud. Puudutatud isikule algselt samuti ei esitatud arveid kütte eest või esitati 7% ulatuses. Puudutatud isik jättis vaidlusalusel perioodil tasumata ainult kütte eest ehk määras ära selle, mille eest ta tasub. Puudutatud isiku korteriomandis vahetati 2020. a juulis vaid küttetrass ilma radiaatoriteta. Radiaatorid jäid vahetamata sellepärast, et avaldaja ei kooskõlastanud tööde teostamise aega puudutatud isikuga. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 18.10.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1082,45 eurot, viivise 86,85 eurot ja alates 2
2-22-134735 01.10.2022 tasumata põhivõlalt viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud 1510 eurot koos viivisega.
3.1.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 5 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus kütuse, soojuse eest.
3.2.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr 7677702 (mitteeluruum M1), ostnud 17.01.2020 ja omanikuna kanti ta kinnistusraamatusse 21.01.2020. Avaldaja on korteriühistu, kes on moodustatud Keemikute tn 12 Maardu linnas Harjumaal asuvate korteriomandite, sh puudutatud isiku korteriomandi haldamiseks ja majandamiseks. Seega on puudutatud isik mainitud ühistu liige vastavalt põhikirja p-le 2.1.
3.3.Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt (kord kuus) kütte eest korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Põhikiri on olemuselt leping liikmete enda ja ka ühistu vahel. Seega on VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, KrtS § 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 5 ja põhikirja p 3.2.16 järgi puudutatud isikul kohustus tasuda kütte eest teiste korteriomanikega samadel tingimustel, s.o proportsionaalselt korteriomandi suurusele, mis tähendabki p 3.2.16 mõttest tulenevalt tasu maksmise kohustust vastavalt omandiosa suurusele.
3.4.Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku korteriomandi müügilepingu p 2.1.5 järgi on vaidlusaluses korteriomandis toimiv kaugküte (küttesüsteem hetkel ei toimi, kuna küttekraanid on kinni plommitud), elektrivarustus, veevarustus (külm vesi) ja kanalisatsioon. Mitteeluruumis puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Alusetu on puudutatud isiku viide lepingu p-le 2.2.10. Puudutud isiku esitatud 12.10.2011 akt, mille kohaselt olid radiaatorid suletud, kuid ühendused ja püstakud korrektsed, isolatsioonimaterjaliga isoleeritud, ruumid tühjad ja neid ei kasutata ning küttepinnaks 0,07*40,7 *2,85 m 2, oli koostatud ruumide varasema omaniku poolt küttekulude arvestuse kohta ja ei ole õiguslikult siduv ei avaldajale ega puudutatud isikule.
3.5.Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud elamu ehitisregistri väljavõtte ja keldriruumikorruse projektiga 1958. a, et mainitud elamus ja vaidlusaluses keldriruumis kui mitteeluruumis M1 (projektis märgitud nr 001 ja 002) on kaugküte. Maardu, Keemikute 12 küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekti järgi kuulus küttesüsteem uuendamisele nii nagu see oli ette nähtud 1985. a projektis ja vahetamisele kuulusid süsteemi kõik torud, seadmed, radiaatorid, sh ka ruumis M1. Avaldaja on tõendanud, et ühistu on 28.07.2019 koosolekul otsustanud küttesüsteemi vahetuse ja selle teostaja (otsus p 4). Koosoleku protokolli lisaks olevast osalenute nimekirjast ei ole näha, et tollane korteriomandi omanik Q oleks olnud otsusele vastu (osales koosolekul, järjekorra nr 14, nimekirja lk 2, dtl 137). Avaldaja on tõendanud, et mitteeluruumis M1 ei ole radiaatoreid ja et süsteem tuleb taastada. Puudutatud isiku volitatud esindaja C kirja kohaselt on ta ise loobunud vaidlusalustes ruumides radiaatorite paigaldamisest ega oma pretensioone tööde teostaja vastu. Avaldaja on tõendanud, et küttesüsteemi ehitus/renoveerimistööd on tehtud ja vastu võetud aktiga 21.07.2020. 24.07.2020 auditi kohaselt ei olnud ühistu juhatusel võimalik pääseda ruumi M1 3
2-22-134735 ja sinna ei õnnestunud radiaatoreid paigaldada. Lisaks on avaldaja tõendanud kohtule esitatud ühistu koosoleku 28.10.2020 otsusega, et projektikohase küttesüsteemi paigaldamise tõttu (2020. a juulis) tuleb jaotada küte ka mitteeluruumis M1 arvestusega m 2 kohta alates küttesüsteemi käivitamisest. Otsusega on kohustatud korteriomandi M1 omanikku võimaldama juurdepääs ruumi radiaatorite paigaldamiseks ja küttesüsteemi ühendamiseks. Avaldaja on teinud puudutatud isikule ettekirjutusi selleks, et küttesüsteemi paigaldaja pääseks ruumi M1 18.11.2020 kl 9.00, 01.12.2020 kl 11.30, millest on puudutatud isik teadlik, kuna need on talle saadetud. Puudutatud isiku e-kiri, milles SanTeh Service OÜ on kirjutanud, et radiaatorid jäid paigaldamata seetõttu, et ühistu ei kooskõlastanud tööde aega ruumi M1omanikuna, on ümber lükatud eelviidatud avaldaja esitatud tõenditega. Lisaks ei saa maakohtu hinnangul tööde teostaja täpselt teada, kuidas on avaldaja püüdnud aega kokku leppida puudutatud isikuga. Puudutatud isiku esitatud eelmärgitud e-kiri on omakorda vastuolus selle kirjaga, mille kohaselt on tema esindaja C ise kirjutanud, et tal ei ole pretensioone SanTeh Service OÜ tööde kohta ja mille kohaselt on loobutud radiaatorite paigaldamisest.
3.6.Vaatlusel selgus, et radiaatorid on küll ühendamata, kuid neid on sinna võimalik paigaldada ja küttesüsteem sisse lülitada.
3.7.Arvestades 1) korteromandi ostmise, korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmise aega, 2) perioodi, mille eest avaldaja nõuab kütte eest tasumist, 3) vaatlusel nähtut, 4) avaldaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid elamu algse küttesüsteemi kohta, selle renoveerimise, auditeerimise, tööde vastuvõtmise kohta, 5) puudatud isikule tehtud ettekirjutusi, saatekirju 6) ühistu otsustusi süsteemi renoveerimiseks ja kütte arvestuseks, leidis maakohus, et puudutatud isikul on olnud võimalus ja piisavalt aega, et lasta paigaldada korteriomandisse radiaatorid ja ühendada need elamu küttesüsteemi kui kaasomandi tehnosüsteemi. Asjaolu, et puudutatud isiku volitatud esindaja oli kirja järgi sellega nõus, et tal ei ole pretensioone tööde teostaja vastu või et ta ei soovi radiaatoreid, ei tähenda vastupidist. Kuna radiaatorite paigaldamine puudutatud isiku korteriomandisse on võimalik, kuid puudutatud isik on seda ise takistanud, kannab ta ise seda riisikot, et tal tuleb tasuda kütte eest kooskõlas põhikirja p-ga 3.2.16 vastavalt korteriomandi pinna suurusele ja seda ka avalduses toodud perioodi eest.
3.8.Vaidlust ei olnud nõutava võla suuruse 1082,45 euro, perioodi (2020. a oktoober – 2022. a september, kaasa arvatud), selle sisu ja viivise 86,85 euro üle. Vaidluse all ei ole, et puudutatud isik on tasunud nõutaval perioodil avaldajale osutatud teenuse eest selliselt, et on jätnud tasumata vaid kütte eest, mida tõendab ka puudutatud isiku esitatud arvelduskonto väljavõte, kus makseandmetes on ära määratud, et tasuma on jäetud kütte eest. Puudutatud isiku väited ja tõendid varasema perioodi (mis ei ole puudutatud isikult nõutava võla periood) ja eelmise omaniku kohta on asjakohatud.
3.9.Puudutatud isik on rikkunud kütte eest tasumise kohustust ja on viivituses. Nimetatud põhjendustel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause ja KrtS § 40 lg 1, 2 § 41 lg 1 p 5 alusel kütte eest tasumist ehk kohustuse täitmist ja viivist. Avaldus on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3.10.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1510 eurot, millele lisandub viivis.
4
2-22-134735 Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlust, et puudutatud isiku korteriomandis puuduvad radiaatorid ning järelikult talle kaugkütte teenust ei osutata. Tõendatud ei ole avaldaja väide, et puudutatud isik keeldus radiaatorite paigaldamisest ja et puudutatud isik eemaldas radiaatorid omavoliliselt korteriomandist. Avaldajal ja puudutatud isikul on praeguses tsiviilasjas vaidlus võlgnevuse, mitte radiaatorite paigaldamise või eemaldamise osas. Avaldaja ei ole ka pädev isik otsustamaks, kas küttesüsteemi muutmine on omavoliline või mitte ning ükskoosolek ei ole pädev otsustama kaugküttesüsteemi taastamise üle. Maakohus jättis kohaldamata KrtS § 40 lg 3, mille alusel tuli analüüsida, kas tasu nõudmine osutamata teenuse eest on hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Puudutatud isik esitas 15.05.2025 menetluskulude nimekirjas lõppseisukoha, milles esitas ka uued vastuväited nii avalduses esitatud viivisenõudele kui ka maakohtu menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele. Kuigi TsMS § 662 lg 3 võimaldab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, on puudutatud isik oma lõppeseisukohas esitatud väited esitanud esmakordselt 15.05.2025, mitte määruskaebuses. Määruskaebuse esitamiseks määratud tähtaeg oli 15.05.2025 seisukoha esitamise ajaks möödunud. Kuivõrd ringkonnakohus teatas 13.05.2025 kirjaga, et teeb lahendi hiljemalt juunis ning määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, on puudutatud isiku vastuväited esitatud hilinenult, kuna avaldaja ei jõua nende osas enne lahendi tegemist seisukohta võtta (TsMS § 331 lg 1). Hilinenud seisukohta ringkonnakohus ei menetle, kuivõrd see tooks kaasa asja lahendamise viibimise.
9.Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik endiselt selle üle, kas puudutatud isikul oli õigus keelduda perioodil 2020. a oktoober – 2022. a september (kaasa arvatud) majandamiskulude eest esitatud arveid kütte osas tasumisest. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et seadusest ja põhikirjast tuleneb korteriomanikele, sh puudutatud isikule, kohustus tasuda kütte eest proportsionaalselt korteriomandi suurusele, samuti ei vaidle
5
2-22-134735 menetlusosalised selle üle, et radiaatorid olid puudutatud isiku korteriomandis ühendamata ning vaidlust ei ole ka avaldaja nõude suuruse üle.
11.Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et kuna talle ei ole kaugkütte teenust osutatud, sest tema korteriomandis radiaatorid puuduvad, siis ei pidanud ta vaidlusalusel perioodil kütte eest tasuma. Puudutatud isiku hinnangul on nende kulude nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3).
11.1.Maja ühiskommunikatsioonid kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4; RKTKo 24.10.2018 2-17-7999, p 13.4). Kaasomandi koosseisu kuuluvaks ühiskommunikatsiooniks on ka korterelamu ühine küttesüsteem (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 27; 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 13). Korteriomandite kaasomandi osa valitsevad korteriomanikud KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelnevast kulude jaotamise põhimõttest võivad korteriomanikud erandina kõrvale kalduda KrtS § 40 lg 2 alusel. Seega on ühise küttesüsteemiga seotud kulud üldjuhul korteriomanike ühised kulud elamu majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt (RKTKm 24.05.2023, 220-119460, p 21). Praegusel juhul tuvastas maakohus, mille üle menetlusosalised ka ei vaidle, et korterühistu põhikiri vastab küttekulude osas KrtS § 40 lg-le 1 ning selles osas ei ole ette nähtud erisusi vastavalt KrtS § 40 lg-le 2. Seega ei saa nõustuda puudutatud isiku väitega, et ta ei pidanud küttekulusid kandma, kuna tema kütet ei tarbinud.
11.2.KrtS § 40 lg 3 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik või tema õiguseellane on otsustanud enda eriomandi elamu ühisest küttesüsteemist lahti ühendada, ei vabasta see teda või tema õigusjärglast elamu soojusenergia kulude kandmisest ning asjaolu, et korteriomaniku isiklik soojusenergia tarbimine seetõttu väheneb, ei muuda olukorda hea usu põhimõtte vastaseks (VÕS § 6). Mh ei tulene hea usu põhimõttest teistele korteriomanikele kohustust teha kõnealusele korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 23). Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik ei ole toonud käesolevas asjas esile selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt oleks võimalik leida, et küttekulude tasumise nõudmine puudutatud isikult oleks vastuolus hea usu põhimõttega KrtS § 40 lg 3 tähenduses. Üksnes asjaolu, et puudutatud isikul ei olegi võimalik soojusenergiat tarbida, kuivõrd tema korteriomand on ühendatud ühisest küttesüsteemist lahti, ei muuda nende kulude nõudmist temalt lähtuvalt viidatud Riigikohtu lahendist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Maakohus tuvastas, et avaldaja on soovinud puudutatud isiku korteriomandisse radiaatorid paigaldada ja liita puudutatud isiku korteriomandi uuesti ühise küttesüsteemiga, kuid puudutatud isik ei ole seda võimaldanud.
12.Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
6
2-22-134735
14.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
15.Avaldaja 04.12.2023 esitatud ja 13.05.2025 täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu määruskaebemenetluses 480 eurot. Avaldaja lepingulisel esindajal kulus kaebuse ja otsuse analüüsile ning nõustamisele 1 tund, määruskaebuse vastuse koostamisele 3 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik avaldaja määruskaebemenetluse kuludele vastuväiteid ei esitanud.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 480 eurot (4 x 120). Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 3 teise lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.