Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avaldus Puudutatud isik on Keemikute tn 12, Maardus linnas, Harjumaal asuva korteriomandi nr M1 (mitteeluruum), registriosa xxx, üldpinnaga 40,70 m2 omanik alates 21.01.2020. Korteriomand asub majas, kus on moodustatud korteriühistu (avaldaja) ja kehtib korteriühistu põhikiri. H.J (edaspidi – võlgnik) on korteriühistu liige (põhikirja p 2.3). Avaldaja esitab võlgnikule igakuiselt arveid võlgniku korteriomandi ja sellele vastava üldkasutatava pindala mõttelise osa majandamise ja haldamise eest. Arvetes sisalduvad tasud järgmiste tööde ja teenuste eest: hooldus, remondifond, prügivedu, üldelekter, küte, abonenttasu veeühenduse eest, üldvesi, külm vesi ja kanalisatsioon. Alates 2020.a. oktoobrist maksab võlgnik talle osutatud ja vahendatud teenuste vaid osaliselt. Seetõttu tekkis võlgnikul avaldaja ees võlg, mis on 30.09.2022 seisuga 1169,30 eurot, millest põhivõlg on 1082,45 eurot ja viivis on 86,85 eurot. Viivis on arvestatud seadusega ettenähtud määras (0,022% päevas). Põhivõla ja viivise arvestus on toodud eraldi tabelis (lisa 3 – arvete ja laekumiste ning viivise koondtabel, lisa 4 – viimane tasumata arve). Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt (kord kuus), hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid, sh üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, remondikulude, hoolduskulude, üldkulude ja haldamise, üldvee, kindlustuse, kütte ja soojuskadude eest. Avaldajale teadaolevalt põhjendab võlgnik arvete osalist tasumata jätmist sellega, et tema korteriomandis puuduvad kütteradiaatorid. Võlgnik demonteeris omavoliliselt tema korteriomandis olnud kütteradiaatorid. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel teostati terve maja küttesüsteemi renoveerimine, mille raames vahetati kõik küttetorud ja radiaatorid kõikides korteriomandites ja üldkasutatavates ruumides. Üldkoosoleku otsuse kohaselt kuulusid radiaatorid vahetamisele/paigaldamisele ka võlgniku mitteeluruumis. Võlgnik lubas renoveerimistöid teostanud ettevõte töötajaid enda korteriomandisse ainult küttetorude vahetamiseks, kuid keelas radiaatorite paigaldamise. Seetõttu vastutab võlgnik ise tema korteriomandis radiaatorite puudumise eest. Põhikirja ja seaduse kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma kütte eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ehk vastavalt tema korteriomandi üldpinnale. Puudutatud isik võlg hõlmab perioodi 2020.a. oktoober- 2022a. september (kaasa arvatud, arvestus – tabel). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlga 1082,45 €, viivist 30.09.22 seisuga 86,85 € ja alates 01.10.22 edasiulatuvalt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldus on tõendamata, puudutatud isik ei ole saanud teenust, mille eest avaldaja tasu nõuab. Puudutatud isik omandas korteriomandi lepinguga, mille p 2.2.10 järgi on ruumis ainult karkassid ja ruumid on küttesüsteemita. Ta ei ole saanud teenust ja kütab ruumi oma radiaatoritega. Avaldajaga kokkulepitud ajaks ei paigaldatud sinna küttesüsteemi. 12.10.2011 ühendas Tallinna Küte selle korteriomandi süsteemist lahti ja ei esitanud eelmisele omanikule kütte eest arvet. Puudutatud isikule ei esitatud arveid kütte eest või esitati 7% ulatuses; need summad olid väiksed ja seetõttu ei vaidlustanud neid. Puudutatud isik jättis tasumata vaid kütte eest ehk määras ära selle, mille eest ta tasub. Kütte eest ei tasunud seetõttu, et ta pole kütet

saanud. Korteriühistu poolt tellitud S S OÜ tegi 2020. a juulis küttesüsteemi vahetuse. Puudutatud isiku ruumis M1 vahetati ainult küttetrass ilma radiaatoriteta. Radiaatorid jäi vahetamata sellepärast, et avaldaja ei kooskõlastanud tööde teostamise aega puudutatud isikuga. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 5 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus kütuse, soojuse eest. Puudutatud isik on korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr xxx (mitteeluruum M1) omanik alates 21.01.2020 (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 32). Avaldaja on korteriühistu, kes on moodustatud Keemikute tn 12, Maardus linnas, Harjumaal asuvate korteriomandite, sh korteriomandi nr xxx haldamiseks ja majandamiseks. Seega on puudutatud isik mainitud ühistu liige vastavalt põhikirja p -le 2.1 (dtl 33). Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt (kord kuus) küte eest korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Põhikiri on olemuselt leping liikmete enda ja ka ühistu vahel. Seega on VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, KrtS § 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 5 ja põhikirja p 3.2.16 järgi puudutatud isikul kohustus tasuda kütte eest teiste korteriomanikega samadel tingimustel, so. proportsionaalselt korteriomandi suurusele, mis tähendabki p 3.2.16 mõttest tulenevalt tasu maksmise kohustust vastavalt omandiosa suurusele. Puudutatud isiku poolt kohtule esitatud notariaalselt tõestatud ja tema poolt viidatud ostumüügilepingu p 2.2.10 (dtl 65) sätestab, et „Lepingu esemeks II oleval kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised on kasutuskõlbmatud ja varisemisohtlikud (olemas on ainult ehitiste karkassid), ehitistel on niiskuskahjustused ning ühel ehitisel on katus katki. Ehitised vajavad renoveerimist või lammutamist. Lepingu esemel II ei ole mingeid muid eritunnuseid ega puuduseid, millest Omanik II ei ole Omanikule I teatanud või mida Omaniku I ei saanud märgata lepingu eseme II ülevaatuse teostamisel. Omanik II ei pea vajalikuks lepingu

eseme I täpsemat kirjeldamist, kuna on seda Omanikule I lepingu eseme II ülevaatamise juures juba põhjalikult teinud ning Omaniku II on lepingu eset II isiklikult Omanikule I näidanud.“. Avaldaja juhtis tähelepanu, et puudutud isiku selline väide on asjakohtu. Nimelt nähtub selle lepingu p -st 1.3, et lepingu ese II on aga korteriomand, mis on katnud registriossa nr xxx ja mis ei ole vaidlusalune korteriomand, mille eest avaldaja võlga nõuab. Seega on alusetu puudutatud isiku viide lepingu p-le 2.2.10, mille kohaselt oleks tegemist justkui vaidlusaluse kasutamis- ja kütmiskõlbmatu ruumiga. Nii on asjakohatu ka vastava foto (dtl 74). Lepingu p -st 1.1 nähtub, et lepingu ese I on korteriomand, mis on kantud registriossa nr xxx, mis on aga vaidlusalune korteriomand, mille eest avaldaja nõuab võla tasumist. Lepingu p 2.1.5, mis käib lepingu järgse eseme I ehk korteriomandi nr xxx kohta, sätestab, et lepingu eseme I osaks olevas mitteeluruumis on toimiv kaugküte (küttesüsteem hetkel ei toimi, kuna küttekraanid on kinni plommitud), elektrivarustus, veevarustus (külm vesi) ja kanalisatsioon. Mitteeluruumis puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Puudatud isik on esitanud kohtule soojussõlme järelevaatuse akti 12.10.2011, mille järgi on radiaatorid suletud, kuid ühendused ja püstakud on korrektsed, on isolatsioonimaterjaliga isoleeritud, ruumid on tühjad ja neid ei kasutata ning seetõttu on 2011.a. aktis märgitud, et küttepinnaks on 0,07*40,7 *2,85m2. Selline akt on koostatud mitteeluruumi tarbija esindaja ja akti koostaja (inspektori) poolt - vastavalt AS Maardu Elamu ja AS Maket KV poolt, mitte Tallinna Kütte ja puudutud isiku poolt või avaldaja ja puudutatud isiku poolt. Sellel ajal (2011.a.), kui akt on koostatud, oli vastava korteriomandi omanik AS Maardu Elamu, mis nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu andmete väljavõttest (dtl 113, kanne 1). Sellel ajal ei olnud veel asutatud avaldaja, kes hooldab ja vahendab korteriomanikele, sh puudutud isikule teenuseid, sh kütet vastavalt põhikirjale. Nimelt kanti avaldaja äriregistrisse äriregistri andmete kohaselt 08.01.18 (dtl 114, avaldaja poolt esitatud äriregistri väljavõtte) ja avaldaja põhikiri on kinnitatud 26.06.2016 (äriregistri andmete väljavõte, dtl 114). Avaldaja ja puudutud isikud vastastikused õigused ja kohustused tekivad korteriomandiseadusest ja ülapool viidatud põhikirjast. Nii asub kohus järeldusele, et puudutud isiku poolt kohtule esitatud akt 12.10.2011, mis oli koostatud ruumide varasema omaniku poolt küttekulude arvestuse kohta, ei ole õiguslikult siduv ei avaldajale ega puudutatud isikule. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud elamu ehitisregistri väljavõtte ja keldriruumikorruse projektiga 1958.a., et mainitud elamus ja vaidlusaluses keldriruumis kui mitteeluruumis M1 (projektis märgitud nr 001 ja 002) on kaugküte (dtl 117-119). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud Maardu, Keemikute 12 küttesüsteemi uuendamise ehitusprojektiga (dtl 10), et elamus kuulub küttesüsteem uuendamisele nii nagu see oli ette nähtud 1985.a. projektis ja et vahetamisele kuulusid süsteemi kõik torud, seadmed, radiaatorid, sh ka ruumis M1. Avaldaja on tõendanud, et ühistu on 28.07.2019 koosolekul otsustanud küttesüsteemi vahetuse ja selle teostaja (otsus - p 4). Koosoleku protokolli lisaks olevast osalenute nimekirjast ei ole näha, et tollane mitteeluruumi omanik M. J oleks olnud vastu (osales koosolekul, järjekorra nr 14, nimekirja lk 2, dtl 137). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud auditiga 19.05.2020, et mitteeluruumis M1 ei ole radiaatoreid ja et süsteem tuleb taastada. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud puudutatud isiku volitatud esindaja F. N kirjaga, et ta on ise loobunud vaidlusalustes ruumides radiaatorite paigaldamisest ega oma pretensioone (dtl 146-147) tööde teostaja vastu. Avaldaja on tõendanud, et küttesüsteemi ehitus/renoveerimistööd on tehtud ja vastu võetud aktiga 21.07.2020 (dtl 144). Avaldaja on tõendanud 24.07.20 tehtud auditiga, et ühistu juhatusel ei olnud võimalik pääseda ruumi M1 ja sinna ei õnnestunud paigaldada radiaatoreid (dtl 203). Lisaks on avaldaja tõendanud kohtule esitatud ühistu koosoleku otsusega 28.10.20, et projektikohase küttesüsteemi paigaldamise tõttu (2020.a. juulis) tuleb jaotada küte ka mitteeluruumis M1 arvestusega m2 kohta alates küttesüsteemi käivitamisest. Otsusega on kohustatud korteriomandi M1 omanikku võimaldama juurdepääs ruumi radiaatorite

paigaldamiseks ja küttesüsteemi ühendamiseks (dtl 204). Avaldaja on tõendanud, et on teinud puudutatud isikule ettekirjutusi selleks, et küttesüsteemi paigaldaja pääseks ruumi M1 18.11.20 kl 9.00, 01.12.20 kl 11.30, millest on puudutatud isik teadlik, kuna need on talle saadetud (06.12.2022 dokumendi lisad 13, 14, 15, 16, 17 dtl 207, 209, 211, 212, 213). Puudutatud isiku e-kiri, milles S S OÜ on kirjutanud, et radiaatorid jäid paigaldamata seetõttu, et ühistu ei kooskõlastanud tööde aega ruumi M1omanikuna (dtl 265), on ümber lükatud eelviidatud avaldaja esitatud tõenditega (06.12.2022 dokumendi lisad 13, 14, 15, 16, 17 dtl 207, 209, 211, 212, 213). Lisaks ei saa kohtu hinnangul tööde teostaja täpselt teada, kuidas on avaldaja püüdnud aega kokku leppida puudutatud isikuga. Puudutatud isiku esitatud eelmärgitud e-kiri on omakorda vastuolus selle kirjaga, mille kohaselt on tema esindaja F. N ise kirjutanud, et tal ei ole pretensioone S S OÜ tööde kohta ja mille kohaselt on loobutud radiaatorite paigaldamisest (avaldaja esitatud kiri dtl 146- 147). Vaatlusel (protokoll 06.05.2023, dtl 29jj) selgus, et radiaatorid on küll ühendamata, kuid neid on sinna võimalik paigaldada ja sisse lülitada küttesüsteemi. Puudutud isiku esitatud müügilepingust nähtuvalt on ta ostnud vaidlusaluse korteromandi 17.01.2020 (dtl 61, tõestanud notar R. E, ametitegevuse raamatu nr 99) ja kinnistusraamatu kande kohaselt kanti ta omanikune kinnistusregistrisse 21.01.20 (dtl 32). Arvestades 1) korteromandi ostmise, korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmise aega, 2) perioodi, mille eest avaldaja nõuab kütte eest tasumist, 3) vaatlusel nähtut, 4) avaldaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid elamu algse küttesüsteemi kohta, selle renoveerimise, auditeerimise, tööde vastuvõtmise kohta, 5) puudatud isikule tehtud ettekirjutusi, saatekirju 6) ühistu otsustusi süsteemi renoveerimiseks ja kütte arvestuseks, leiab kohus, et puudutatud isikul on olnud võimalus ja piisavalt aega, et lasta paigaldada korteriomandisse radiaatorid ja ühendada need elamu küttesüsteemi kui kaasomandi tehnosüsteemi. Seega ei saa puudutatud isik tugineda väitele, et tal ei ole kohustust tasuda kütte eest vastavalt põhikirja p -le 3.2.16 ja seda ka vaidlusaluse perioodi eest. Asjaolu, et tema volitatud esindaja oli kirja järgi sellega nõus, et tal ei ole pretensioone tööde teostaja vastu või et ta ei soovi radiaatoreid, ei tähenda vastupidist. Avaldaja esitatud ja eelviidatud tõendid kinnitavad seda, et ühistu on otsustanud kogu küttesüsteemi renoveerida, mis hõlmab ka korteriomandit nr xxx (mitteeluruum M1), ja et ühistu on soovinud paigaldada radiaatorid ka sinna, kuid puudutatud isik ei ole seda tahtnud ega võimaldanud. Vaatlusel selgus, et see radiaatorite paigaldamine sinna ruumi ja ühendamine süsteemi on ka endiselt võimalik. Eeltoodu tõttu kannab puudutatud isik ise seda riisikot, et tal tuleb tasuda kütte eest kooskõlas põhikirja p 3.2.16 vastavalt korteriomandi pinna suurusele ja seda ka avalduses toodud perioodi eest. Vaidlust ei olnud nõutava võla suuruse 1082,45 €, perioodi (2020.a. oktoober – 2022.a. september, kaasa arvatud), selle sisu ja viivise 86,85 € üle. Nimelt pole vaidluse all asjaolu, et puudutatud isik on tasunud nõutaval perioodil avaldajale osutatud teenuse eest selliselt, et on jätnud tasumata vaid kütte eest (vt 21.03.23, 11.09.23 istungi protokollid). Seda tõendab ka puudutatud isiku poolt kohtule esitatud tema pangakonto väljavõte, kus makseandmetes on ära määratud, et tasuma on jäetud kütte eest (dtl 262-264). Puudutatud isiku väited ja tõendid varasema perioodi (mis ei ole puudutatud isikult nõutava võla periood) ja eelmise omaniku kohta on asjakohatud (dtl 76-80, arved kuni 2020.a. septembrini). Kuna kohus leidis, et puudutatud isik kannab ise riisikot selle eest, et tema korteriomandis ei ole radiaatoreid ega saa tugineda seetõttu väitele, et ta ei pea kütte eest tasuma põhikirja p

3.2.16 ja § 76 lg 1, 2, KrtS§ 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 2 järgi. Seega on puudutatud isik rikkunud VÕS § 100 mõttes eelviidatud säte järgi kütte eest tasumise kohustust ja on viivituses. Nimetatud põhjendustel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause ja KrtS § 40 lg 1, 2 § 41 lg 1 p 5 alusel kütte eest tasumist ehk kohustuse täitmist ja viivist. Avaldus on tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldaja kasuks põhivõlga 1082,45 €, viivist 30.09.22 seisuga 86,82 €. Ehkki avaldus esitati kohtule 07.10.2022, oli avaldaja välja arvestanud viivise 30.09.22 seisuga, mistõttu on võimalik edaspidist viivist välja mõista protsendina ka alates 01.10.22 ning see pole vastuolus TsMS § 367 sätestatud edaspidise viivise väljamõistmise regulatsiooniga. Nii tuleb puudutatult isikult TsMS § 367 järgi viivist välja mõista alates 01.10.2022 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumini. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldus kuulus rahuldamisele täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist on võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega puudutatud isik on jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 2 II lause järgi täielikult puudutatud isiku kanda. Seega jääb puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1, 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Lisaks on kohtukuluks TsMS § 143 p 3 järgi vaatluse kulud, muuhulgas sellega seotud vajalikud sõidukulud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldaja menetluskulude nimekiri on puudutatud isikule toimetatud kätte 11.09.2023. Avaldaja menetluskulud on kokku 2028 eurot:

1) riigilõiv 50 eurot. 2) lepingulise esindaja kulu 16 tunni eest avalduse koostamise (sh esitatud materjalide läbivaatamine) ja Harju Maakohtule esitamisega jt menetlusega seotud toimingutega nagu ärakuulamiste ettevalmistamine ja osalemine nendel, vaatlusel osalemine. 3) lepingulise esindaja sõidukulud ärakuulamistele, vaatlusele tulemiseks, parkimiseks kokku 58 €. Esindaja tasu määr on 120 € tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja esindaja kulude põhjendatust. Puudutatud isik ei ole kuludele vastu vaielnud. Asjas on tõendatud, et avaldaja on tasunud lõivu kokku 50 €. Avaldaja esindaja töömaht on olnud arvestuse järgi kokku 16 tundi, ärakuulamise aja eest 11.09.2023 ei ole kulusid nõutud. Tasu määr on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta (ei ole käibemaksu kohustuslane) ja see ei ole ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul vastab tehtud tööaeg asja mahule, materjalidele ja ärakuulamiste ning vaatluse ajale, vastates 8- tunnise tööpäeva tööaja arvestuse juures 2-le tööpäevale. Selliselt oleks avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tööaeg 16 tundi ning vastav töötasu 1920 €. Kohtu arvates on need kulud TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1, § 138 lg 1, 2 järgi põhjendatud. Avaldaja ülejäänud menetluskulud on kokku 108 € (58 + 50) ja on põhjendatud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 2, § § 143 p 3 järgi. Avaldaja on viimases kulude nimekirjas (11.09.2023) palunud puudutatud isikult välja mõista 1510 €. Kohus ei saa avaldaja kulude nõude piirmäära ületada, mistõttu tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1510 €. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1510 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus jätab puudutatud isiku 18.09.2023 menetluskulude nimekirjas toodud väited asja sisu kohta menetlemata TsMS § 331 lg 1, kuna need on esitatud pärast asjas poolet ärakuulamist ja arutamist kui kohus oli määranud vaid kulude nimekirja esitamise ja nendele vastamise tähtaja ning lahendi avalikustamise aja ning selle menetlemine tooks kaasa asja lahendamise edasilükkamise. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.