Ljudmilla Orlova avaldus Sillamäe linn, XXX korteriühistu
30.novembri 2018 üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljudmilla Orlova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ljudmilla Orlova (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Andrey Abakumov Puudutatud isik: Sillamäe linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Sillamäe linn, XXX korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Muus osas jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 6. märtsi 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada avaldus.
4.2.Tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, XXX korteriühistu 30.11.2018. a üldkoosoleku otsuse punkt 1 osas, mis puudutab küttekulude jagamist keskküttega ja alternatiivse individuaalse küttega korterite vahel.
4.3.Jätta menetluskulud Sillamäe linn, XXX korteriühistu kanda.
4.4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.“
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ljudmilla Orlova (avaldaja) esitas 29. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule avalduse Sillamäe linn, XXX korteriühistu (puudutatud isik) 30. novembri 2018 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Puudutatud isik leidis, et avaldus on põhjendatud. Samas palus ta jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel avaldaja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus rahuldas 6. märtsi 2019 määrusega avalduse ja tunnistas kehtetuks puudutatud isiku 30. novembri 2018 üldkoosoleku otsuse punkti 1 osas, mis puudutab küttekulude jagamist keskkütte ja alternatiivse individuaalse küttega korterite vahel. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel nõude osas vaidlus. Puudutatud isik tunnistas, et kuni põhikirja muutmiseni võib ja peab ta soojusekulu jaotama korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel, ehk vastavalt kaasomandi osa suurusele. Eelneva tõttu rahuldas maakohus avalduse. Maakohus leidis, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 172 lg-t 1. Korteriühistus on 10 korterit alternatiivse gaasiküttega ning õigusvastase otsusega olid hõlmatud mitte ainult avaldaja huvid, vaid ka ülejäänud 9 omaniku huvid. Ebaõiglane on olukord, kus avaldaja ainuisikuliselt kandis need kulud. Maakohus on jätnud arvestamata, et puudutatud isik tunnistas üldkoosoleku otsuse õigusvastasust. Sellest võib järeldada, et juba üldkoosoleku päevakorda ette valmistades teadis puudutatud isik otsuse õigusvastasusest. Avaldaja esitab puudutatud isiku juhatuse 3. veebruari 2019 istungi protokolli, milles on märgitud, et juhatuse liige V. Gorohhov osales 6. detsembril 2017 seminaril, kus talle selgitati sellise otsuse õigusvastasust. Seega teadis juhatus juba 1,5 kuud enne avalduse esitamist, et otsus on õigusvastane. Juhatusel oli võimalik kokku kutsuda uus koosolek, olukorda selgitada ja otsus tühistada. See tõend kinnitab veel kord, et puudutatud isik tahtlikult põhjustas praeguse menetluse. Avaldaja viitas üldkoosolekul otsuse õigusvastasusele, teavitas võimalikust kohtusse pöördumisest ning avaldus oma eriarvamust, mis on protokolli ka kantud. Sellega on tekkinud olukord, kus võrreldes korteriühistuga vähem kindlustatud ja kaitstud korteriühistu liige, soovides kaitsta enda seaduslikke õigusi, on sunnitud kandma menetluskulusid. Selline menetluskulude jaotus annab puudutatud isikule võimaluse regulaarselt võtta vastu õigusvastaseid otsuseid. Avaldaja on seisukohal, et TsMS § 172 lg 7 alusel tuleks menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 675 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 659) alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lõike alusel menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
9.Praegusel juhul on maakohus avalduse rahuldanud ja tunnistanud kehtetuks puudutatud isiku üldkoosoleku otsuse ühe punkti. Seega on lahend tehtud puudutatud isiku kahjuks. Vaidlustatud määrusest ei selgu, milliseid asjaolusid arvestades on maakohus jõudnud järeldusele, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Selles osas on maakohtu määrus põhjendamata.
10.Ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid asja materjalidest ka ei nähtu. Puudutatud isik on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus avaldajal tuli pöörduda avaldusega kohtu poole. Avalduse koostamisega on seotud menetluskulud. Siinkohal asub ringkonnakohus seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu hinnangul toetab seda seisukohta ka asjaolu, et enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist oleks sellist asja menetletud hagimenetluses ja hagi rahuldamise korral oleks menetluskulud jäänud TsMS § 162 lg 1 alusel korteriühistu kanda.
11.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
12.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.