Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses oli Daiichi Sankyo Europe GmbH ja Menarini International Operations Luxembourg S.A. hagi KRKA d.d., Novo mesto (Eesti filiaali kaudu) vastu ravimite turustamise keelamise nõudes. 11.01.2019.a esitasid hagejad avalduse, millega võtavad hagiavalduse tagasi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul on hageja esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks TsMS § 424 lg 1 alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja esitas 23.01.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja menetluskuluks maakohtus õigusabi summas 3 800 eurot. Hagejad esitasid 30.01.2019 vastuväite kostja menetluskuludele, milles paluvad jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt, vähemalt summas 2 100 eurot, rahuldamata. Hagejad põhjendavad hinnangut järgnevalt. Esiteks ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramine kostja taotletud ulatuses (19 h) põhjendatud, sest kostja ei ole menetluses teinud sellele vastavas mahus toiminguid, sh ei ole kostja hagile sisuliselt vastanud ega esitanud ühtki tõendit. Hagejad võtsid hagi enne kostja vastuse esitamist tagasi. Kostja on 7. jaanuaril 2019 esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning üldise seisukoha, et menetlemisel tuleb jätta hagi rahuldamata, sest hagis taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja on hagi läbi vaatamata jätmise taotluses kinnitanud, et ei esita veel sisulist vastust, märkides järgmist: „Enne omapoolse sisulise vastuse andmist /---/“ (7. jaanuari 2019 menetlusdokumendi p 1.4). Kostja sisuline seisukoht hagile piirduski väitega, et hagi tuleks jätta rahuldamata. b) Teiseks ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramine kostja taotletud ulatuses (19 h) põhjendatud, sest 7. jaanuari 2019 menetlusdokumendi koostamiseks ei olnud kostja tutvunud asja materjalidega, koostanud positsiooni ega kogunud tõendeid. Kostja kinnitab 7. jaanuari 2019 dokumendis, et „kohtu poolt antud 20-päevase tähtaja vahemikku jäi vaid 8 täispikka tööpäeva, mis asjaolusid arvestades ei ole piisav materjalidega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ning vastuse andmiseks.“ (p 2.5) ja „esindajal puudub kohtutoimikule ligipääs“ (p 2.2). Eelnevast tulenevalt ja arvestades kostja 7. jaanuari 2019 menetlusdokumendi mahtu ja sellest esitatud üldisi vastuväiteid, vaidlustavad hagejad kostja menetluskulude nimekirjas vahemikus 20.12.2018 – 07.01.2019 märgitud toimingute kulu ulatuses 8,5 tundi, s.o summas 1700 eurot. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Kohus saab hagejatelt välja mõista vaid kulud, mis seonduvad käesolevas tsiviilasjas tehtud toimingutega, mille tegemine nähtub kohtutoimikust. Seoses 7. jaanuari 2019 menetlusdokumendi esitamisega ei ole hagejate arvates kulud ulatuses 16,5 tundi põhjendatud ja vajalikud. Kolmandaks ei ole kohtupraktika kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12). Kostja menetluskulude nimekirjas toodud 17.01 – 23.01.2019 toimingu kulu ulatuses 2 tundi ei saa seega kostja menetluskuluna kindlaks määrata. Kostja 17.01 – 23.01.2019 toimingu selgitus sisaldab ka muid toiminguid peale menetluskulude nimekirja koostamise, kuid ülejäänud samas kandes kajastatud kulude osas ei ole võimalik eristada neile kulunud aega ja nende põhjendatust ei saa hinnata. Menetluskulude väljamõistmine toimingute eest, mille sooritamisele kulunud aja kohta ei ole hageja korrektset ülevaadet esitanud, ei ole põhjendatud. Toimingud ja nendele kulunud aeg tuleb näidata detailselt (TsMS § 176 lg 1). Kostja nimetatud perioodil ei ole hagejatele teadaolevalt kostja ka kohtuga ulatuslikku kirjavahetust pidanud. Kohus on 17. jaanuaril 2019 vaid kostjat teavitanud seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajast. Kokkuvõttes leiavad hagejad, et nimetatud kulu ulatuses 2 h (400 eurot) ei saa hagejatelt kostja kasuks välja mõista. Neljandaks ei ole eelnevat arvesse võttes asjakohane kostja menetluskulude nimekirjas toodud selgitus, et „tegemist on tavapärasest keerukama vaidlusega, õiguslikus, tõenduslikus ja mahulises mõttes“. Asjas ei ole sisulist vaidlust toimunud. Menetlus lõppes enne, kui kostja esitas oma seisukoha hagile. Kohtuasja materjalidest ja kostja kinnitustest nähtuvalt ei jõudnud kostja tutvuda materjalidega ega koguda tõendeid. Seetõttu ei ole põhjendatud hinnata asja potentsiaalset keerukust või mahtu. Hagejad märgivad samas, et hagiavaldus ka ei olnud keskmisest keerukam ja ei sisaldanud suures mahus tõendeid. Kohus võtab hagejate seisukohad arvesse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga ja Madis Päts on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 130 eurot. Tegemist ei olnud nii keerulise menetlusega, et õigustatud oleks 200 eurone tunnihind, sisulise vaidluse juurde ei jõutudki. Kostja õigusabikulud maakohtus

- 20.12.-21.12.2018 Esialgne tutvumine Daiichi Sankyo Europe GmbH and Menarini International Operations Luxembourg S.A. hagiavaldusega, kirjavahetus kliendiga - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,5 h ulatuses, - 22.12.2018 - 07.01.2019 - Kliendilt laekunud ja hagivastuse koostamiseks vajalike materjalidega tutvumine, kirjavahetus ja telefoninõupudamine kliendiga ja hagivastuse esialgse projekti koostamine, esialgse hagivastuse lõpliku redaktsiooni koostamine ja esitamine kohtule – ei ole põhjendatud rohkem kui 1,5 h ulatuses, arvestades mh hagivastuse sisu ja asjaolu, et tegelikkuses ei olnud tegemist sisulise vastusega, vaid kõigest ettepanekuga jätta hagi läbivaatamata, samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtki tõendit, - 11.01.2019 Daiichi Sankyo Europe GmbH ja Menarini International Operations Luxembourg S.A. menetlusdokumendiga tutvumine ja kirjavahetus kliendiga – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 17.01. - 23.01.2019 - Kirjavahetus kohtu ja kliendiga, KrKA d.d. Novo Mesto menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule - ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabi lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-77-14. Kliendiga suhtlemise aega pole eraldi välja toodud, seega ei saa seda hinnata ega kindlaks määrata toimingu põhjendatust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 5,5 h s.o 715 eurot (5,5 h x 130 eurot), mis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude summas 3 085 eurot. Puudub vajadus hagi tagamise tühistamiseks, sest 17. august 2018.a määrusega keelati kostjal turustada ravimeid Olssa 40mg + 5mg ja Olssa 40 mg + 10 mg kuni 19. augustini 2018 (kaasaarvatud) ja käesolevaks ajaks on see kuupäev möödunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.