Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 14 korteriühistu avaldus A L'e vastu üüri- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 14 korteriühistu, registrikood 80063730, asukoht Nigula tee 14-7, 90807 Nigula küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, Avaldaja seaduslik esindaja [email protected]
Helgi
Laug,
e-post
Asjast puudutatud isik A L, isikukood XXX, elukoht XXX Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada avaldaja Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 14 korteriühistu (seadusliku esindaja vahendusel) ja asjast puudutatud isiku A L vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
A L kohustub teostama kõik p-s 1.1. nimetatud maksed avaldaja arvelduskontole nr EE191010602005800004 SEB Pangas.
1.3.Juhul kui A L ei täida maksegraafikut ja jätab tähtajaks tasumata kasvõi ühe osamakse, on avaldajal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla jäägi sundtäitmist nõudes.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Vastavalt kompromisslepingule on asjast puudutatud isik A L kohustatud avaldajale hüvitama menetluskulu, s.o riigilõivu summas 45 eurot.
2.Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ning kohtumääruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 tööpäeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
1.Asjaolud, menetluse käik 15.04.2019. a esitas Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 14 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A L 308,59 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 30.04.2019. a võlgnikule makseettepaneku, milles nõutav summa oli 373,59 eurot. Maksekäsu avalduse kohaselt on tegemist üüri- ja hoolduskulude võlgnevusega perioodil 01.04.2017-31.03.2018. a. 07.05.2019. a esitasid avaldaja ja võlgnik kohtule allkirjastatud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks. Kokkulepe sisaldas peale võla ositi tasumise, tasumisega viivituse korral õigust nõuda viivist 0,75% päevas. Kohtunikabi leidis, et tegemist ei ole maksegraafikuga TsMS § 489 lg 21 mõttes. TsMS § 489 lõikest 21 tuleneb, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning on lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Esitatud kokkuleppes on lisaks maksegraafikuga tasumisele kokku lepitud ka muudes tingimustes võla tasumiseks. Seega lõpetati 14.05.2019. a määrusega käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetlus ja määrati, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 15.05.2019. a määrusega jättis maakohus kinnitamata poolte 07.05.2019. a allkirjastatud kokkulepe võlgnevuse tasumiseks (kompromisslepingu), kuivõrd kompromisslepingut ei olnud esitatud kujul võimalik täita ning see oli osaliselt vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kohus selgitas menetlusosalistele, et vaatamata kompromissi kinnitamata jätmisele võivad pooled
sõlmida uue kompromisslepingu, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele. Sama määrusega tegi maakohus avaldajale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava avalduse esitamiseks.
2.Kompromissleping 29.05.2019. a esitasid pooled kohtule alljärgneva allkirjastatud kompromisslepingu.
1.Kompromissi objekt:
1.1.15.04.2019. a on hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu üürija kommunaalteenuste võlgnevuse summas 308,59 euro ja menetluskulu (riigilõiv) 45 eurot nõudes.
1.3.Kuna kostja soovib võlgnevuse summas 308,59 eurot ja riigilõivu summas 45 eurot vabatahtlikult hagejale ära tasuda, siis otsustasid Pooled sõlmida hea tahte väljenduseks järgneva kompromisslepingu.
2.2.Teostama kõik p.-s 2.1. nimetatud maksed hageja arvelduskontole nr EE191010602005800004 SEB Pangas.
2.3.Juhul kui kostja ei täida maksegraafikut ja jätab tähtajaks tasumata kasvõi ühe osamakse, on hagejal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla jäägi sundtäitmist nõudes.
3.Käesolev kompromissleping on sõlmitud kolmes eksemplaris, ühe eksemplari saab hageja, ühe saab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja ja kostja saab ühe eksemplari.
4.Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr.2-19-110973 lõpetada.
5.TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on Pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale.
3.KOHTU SEISUKOHT
3.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3.2.Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 14.05.2019. a määrusega ning pooled on avaldanud soovi menetluse lõpetada kompromisslepinguga. Käesolevaks ajaks on esitatud kohtule seadusega kooskõlas olev
kompromissleping, milles pooled on jõudnud kokkuleppele kogu võlgnevuse ja menetluskulude tasumise osas.
3.3.TsMS § 475 lg 1 p 13 järgi on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
3.4.Kohus lähtub käesolevaga TsMS § 486 lõikest 4, s.o kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
3.5.Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432.
3.6.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus märgib, et kuna käesoleva tsiviilasja näol on tegemist hagita menetlusega tulenevalt TsMS § 475 lg 1 punktis 13 ja TsMS § 613 lg 1 punktis 1 sätestatust, siis on TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi käesoleva tsiviilasja menetlusosalisteks avaldaja ja asjast puudutatud isik. Kuivõrd kompromisslepingus on märgitud menetlusosalistena hagejat ja kostjat, siis käsitleb kohus kompromissi kinnitamisel menetlusosalisi avaldaja ja asjast puudutatud isikuna. Kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
3.7.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.8.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (käesoleval juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.9.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled ära määranud, millised menetluskulud on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.