Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-3640 vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Eesti Kultuurikapital SA esitas Viru Maakohtule avalduse A. V.i pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 12.03.2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras eelistungi pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks. 12.04.2019 määrusega algatati võlgniku pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers ́i. Ajutine pankrotihaldur esitas 16.05.2019 kohtule ajutise aruande, mille kohaselt on võlgnikul pankades rahalisi vahendeid kokku 50, 28 eurot. Nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Võlgnik on OÜ xxx (RK 10724130, asukoht xxx) ainuosanik, osa turuväärtus 2 556 eurot ning J. C.OÜ (asutatud sissemakset tegemata) (RK 12369454) osanik, osa nimiväärtus 2500 eurot. J. C. OÜ 2019 aastal oli müügitulu 6 119 eurot. Pensioni- ja väärtpaberkontot ei ole. Vallas-ja kinnisvara, sõidukid, väikelaevad, jetid puuduvad. Võlgnik töötab OÜ xxx ja xxx OÜ juhatuse liikmena, tasu ei saa. Võlgnik on E.-B. V.i pärija 1⁄2 osas. Pärandvaraks on hoonestusõigus (registriosa nr 6407650, asukoht xxx), mille omanikuks on Eesti Vabariik. Kinnistul asub elumaja, mida võlgnik kasutab elukohana. Hoonestusõiguse 1/2 võimalik väärtus 22 000 eurot. Lisaks on

2-19-3640 võlgnik H.M.pärandi 1/10 osa pärija, mille võimalikuks väärtuseks võib olla 300 eurot. Võlgnik on osutanud talle kuuluvate osaühingute kaudu teenust kohalikele omavalitsustele perioodil 01.01.2017.a.-12.04.2019, mille eest on makstud suulise juhatuse liikme lepingu alusel kokku 13800 eurot. Nimetatud summa võlgniku konto väljavõttes ei kajastu. A. V.`i vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks on kuni 27 356 eurot, kuid eelduslikult on vara realiseerimisel saadav rahaline tulem väiksem. Kohustusi 547 407,26 eurot sh Eesti Kultuurkapital SA nõue 542 752,36 eurot, kohtutäituri tasu ja kulud 4 654,60 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt ca 520 000 euro võrra. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud sellest, et kriminaalasjas nr 1/1-2824/2002 mõisteti võlgnikult välja 8 539 778 EEK (545 791,29 eurot) ja algatati täitemenetlus, mille käigus on võlausaldajale laekunud ainult 3 038,93 eurot. Võlgnikul ei ole alates täitemenetluse alustamisest 2012 aastal kuni tänaseni olnud piisavaid sissetulekuid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Maksejõuetuse tekke ajaks võib lugeda 2012 aasta. Kuulutada välja võlgniku A. V. pankrot ja määrata pankrotihalduriks Hillar Villers. Välja mõista võlgnikult 1404 eurot sh ajutise halduri tasu 1140 eurot ja tehtud kulutused 30 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot.

MENETLUSE KÄIK

27.05.2019 kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse ja ajutine haldur 16.05.2019 esitatud aruande juurde, et tegemist on võlgniku maksejõuetusega. Võlgnik on nõus pankroti välja kuulutamisega. Võlgnik esitas istungil vastuväite avaldaja menetluskulude osas. Sõidule kulunud aega ei saa arvestada menetluskulude hulka (3-2-1-64-13, 3-2-1-65-13). Põhjendatud kuluks pankrotiavalduse koostamiseks on 1,5 h, lisade komplekteerimine 1,5 h, ajutise halduri aruandega tutvumiseks kuni 2 h, protokolli- ja kohtumäärusega tutvumiseks kokku 0,5 h.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1) ning põhistama, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (PankrS § 10 lg 2 p 2). Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades võlausaldaja, ajutise halduri ja A. V.i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. V. on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on vara 27 3560 eurot ja kohustusi kokku 547 407,26 eurot. Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

2-19-3640 Pankrotihaldur Hillar Villes on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi R.M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17.06.2019.a, kell 13.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr. 6 aadressil Kooli 2A, Jõhvi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. V. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 12 tundi, tunnitasuga 95 eurot. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu ja kulu (JeweLex Advokaadibüroo) kasuks kokku 1404 eurot sh halduri tasu 1140 eurot, millele lisandub käibemaks 228 eurot ning kulud 30 eurot + käibemaks 6 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. Kohus mõistab tasu ja kulud välja võlgniku pankrotivarast. Võlausaldaja palub jätta pankrotiavalduse esitamisega seotud kulud 3360 eurot sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabi 2550 eurot (20, 40*125 eurot ilma käibemaksuta) võlgniku kanda ja määrata kindlaks menetluskulude suuruse ja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et „hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda välja mõista menetlusosaliselt hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (3-2-1-64-13 p 13). Kohus nõustub võlgniku vastuväitega, et esindaja menetluskulude hulka ei saa lugeda, aega mis kulub istungile ja sealt tagasi sõitmise ajale. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 12,4 h (20,4-8). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avaldaja esindaja menetluskulude taotluse osaliselt ning jätab võlgniku kanda menetluskulud kokku 1850 eurot sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1550 eurot (12,4*125), millele lisandub viivis väljamõistetult menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Välja mõista menetluskulud võlausaldaja kasuks võlgniku pankrotivarast. Kohus peab vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.