Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Puusaag Invest avaldus Korteriühistu Filosoofi 11 07.12.2018. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega. 25.04.2019 kohtule esitatud avalduses palub Osaühing Puusaag Invest võtta vastu avaldusest loobumine ning menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusest loobumise osas seisukoha esitamiseks kuni 9.05.2019. Puudutatud isik esitas 29.04.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, vastuväiteid menetluse lõpetamisele puudutatud isik ei esitanud. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud ning puudutatud isik ei ole menetluse lõpetamisele vastu vaielnud, tuleb menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, jäävad menetluskulud TsMS § 477 lg 1, § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1147,50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud õigusteenuse spetsifikatsioonist nähtuvalt puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli 125 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakulu kokku 7 tundi ja 39 minutit (OÜ Puusaag 16.01.2019 ja 17.01.2019 seisukohtadega tutvumine, e-kirjavahetusega tutvumine ja 7.12.2018 üldkoosoleku otsusega tutvumine, vastuskirja koostamine OÜ-le Puusaag 1h ja 17m; materjalidega tutvumine, puudutatud isiku vastuse koostamine 3h ja 30m; kliendi järelepärimisele vastuse koostamine 12m; nõupidamine kliendiga, ettevalmistus kohtuistungiks 1h ja 10m; osalemine ja kliendi esindamine kohtuistungil 1h ja 30m). Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud on toodud koos käibemaksuga. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku menetluskulud taotletud ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Tegemist oli hagita menetlusega esimeses kohtuastmes, kus puudus vajadus sedavõrd professionaalse õigusabi kasutamiseks. Juhatus pidanuks korteriühistu esindamisega ka ise hakkama saama. Avaldaja palub vähendada menetluskulude summat mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib esmalt, et kohtueelses menetluses vastuse koostamise kulud menetluskuluna hüvitamisele ei kuulu (vt Riigikohtu 6.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16211, p 14). Kohus leiab, et tegemist ei olnud küll õiguslikult kuigi keeruka vaidlusega, kuid õigusliku kvalifikatsiooniga lepingulise esindaja kasutamist saab pidada siiski põhjendatuks. Asja

materjalidest nähtuvalt puudutatud isiku lepinguline esindaja on esitanud kohtule vastuse avaldusele ning esindanud puudutatud isikut 17.04.2019 toimunud eelistungil, mis kestis protokollist nähtuvalt 45 minutit. Arvestades ka mõistlikku aega kliendiga suhtlemisele ja nõupidamisele ning istungi ettevalmistamisele, loeb kohus puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4 tunni ulatuses, mis kohtu hinnangul vastab asja keerukusele ja mahule. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot koos käibemaksuga või ilma on praktikas tavapärane. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 600 eurot (4 h x 125 eurot + KM 20%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus puudutatud isiku taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.