Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Asjaolud Harju Maakohtu 13.08.2013 määrusega kuulutati välja E K pankrot. 06.03.2014 määrusega lõpetas kohus E K pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku E K pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate Xxxx AS nõue summas 6 552 eurot; OÜ Xxxx nõue summas 235,63 eurot; Xxxx AS nõue summas 3 137,58 eurot; kohtutäitur K V nõue summas 101,96 eurot ja Aktsiaselts Xxxx (endine Xxxx Aktsiaselts) nõue summas 392,17 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku E K kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku E K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 28.03.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku E K ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal ei ole olnud võimalik võlausaldajatele makseid teha, kuna tal on terviseprobleemid ja viimased kaks aastat on ta olnud töötu. Võlgnik esitas avalduse töövõimetuse määramiseks, kuid talle ei määratud seda. Võlgnik ei ole tööd leidnud, see jääb peamiselt eesti keele oskamatuse taha. Hetkel võlgnik õpib eesti keelt. Võlgnik on käinud ka aiandus- ja maalrikursustel. Varasemalt töötas võlgnik xxxx igakuise sissetulekuga 300-400 eurot, kuid lõpetas töölepingu tervislikel põhjustel. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Ta saab igakuiselt lastetoetust ja laste isa tasub lastele elatist. Toimunud ärakuulamisel andis kohus võlgnikule tähtaja 15.04.2019 oma tervisliku seisundi osas tõendite esitamiseks. 28.03.2019 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. 03.04.2019 esitas võlgnik kohtule arstitõendi, millest nähtub, et võlgnikul on diagnoositud xxxx ehk xxxx. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid seisukoha järgmised võlausaldajad:  Võlausaldaja Xxxx AS palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlgnikul ei ole tuvastatud töövõimetust. Võlgniku poolt esitatud arstitõendist nähtub vaid, et võlgnikul esineb xxxx, kuid see ei kinnita võlgniku töövõimetust. Tõendist nähtuvad asjaolud ei takista võlausaldaja hinnangul võlgnikul töö otsimist ega töö tegemist.  Võlausaldaja Xxxx sõnul ei ole võlgnik võlausaldajale terve kohustustest vabastamise menetluse kestel ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada, alternatiivselt menetlust pikendada.  Võlausaldaja kohtutäitur K V nõue on täielikult rahuldatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nõue rahuldatud läbi tulumaksutagastuse.  Võlausaldajal Aktsiaselts Xxxx ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas, kuna võlausaldajal ei ole säilinud võlgniku andmed.  Võlausaldaja OÜ Xxxx ei ole esitanud kohtule seisukohta ega nõude jääki. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku E K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku E K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 28.03.2019.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 28.03.2019.a andis võlgnik E K kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et E K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse esimestel aastatel töötanud AS-s Xxxx algselt xxxx, hilisemalt xxxx ametikohal töötasuga 434,40 eurot – 533.96 eurot kuus. Alates 2016. aasta septembrist on võlgnik töötu. Võlgniku ülalpidamisel on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kaks alaealist last ning ta on saanud igakuiselt lastetoetust. Samas ei ole võlgniku sissetulek olnud piisav võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei ole pingutanud piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada. Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööl käimist. Võlgniku poolt esitatud arstlikust tõendist nähtub, et võlgnikul on diagnoositud xxxx. Samas nähtub võlgniku poolt esitatud Eesti Töötukassa 13.03.2017 otsusest, et sellest hoolimata ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime vähenemist ning Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2017 otsusest, et võlgnikul ei ole tuvastatud puuet. Eeltoodu kinnitab, et võlgnikul ei ole selliseid tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole võimeline ühelgi töökohal töötama. Kohus leiab, et ka võlgniku poolt esile toodud ebapiisav eesti keele oskus ei saa olla vabanduseks töö leidmisele, kuna paljud ettevõtted ei nõua pakutavatel töökohtadel eesti keele oskust ning lisaks on võlgnikul olnud võimalus oma eesti keele oskusi parandada või täiendada, mida ta on aruandest nähtuvalt ka teinud. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, mis oleks vastav tema tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda ja ülalpeetavate igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud võlausaldajatele ühtegi makset võlgnevuste katteks.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et E K ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku E K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd E K ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb E K kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku E K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate E K (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.