Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.05.2019.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-113434
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu lennureisija hüvitise, sissenõudmiskulude nõudes
viivise
ja
Hagihind
13 546,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34, 11619 Tallinn) Hageja esindaja: advokaat Kristjan Tuul (e-post [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja esindaja: G G E (e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Reisijal N F oli kinnitatud broneering kostja lennule MYX566 26.08.2016 lähtepunktiga Bulgaaria (Varna) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. 12.04.2018 loovutas N F oma nõude hüvitise saamiseks seoses lennu hilinemisega hagejale. 12.04.2018 esitas hageja kostjale nõude 400 euro hüvitise saamiseks. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Reisijatel R G, R K, K-P N ja K-A L oli kinnitatud broneering kostja lennule MYX541 01.05.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. 11.05.2018 loovutasid K-A L, R K ja K-P N ning 09.05.2018 R G oma nõude hüvitise saamiseks seoses lennu hilinemisega hagejale. 09.05.2018 ja 12.05.2018 esitas hageja kostjale nõude 1 600 euro hüvitise saamiseks. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Reisijatel A O, J O, V O ja V I oli kinnitatud broneering kostja lennule MYX586 29.04.2018 lähtepunktiga Egiptus (Hurghada) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. 02.05.2018 loovutasid J O, V O ja V I ning 04.05.2018 A O oma nõude hüvitise saamiseks seoses lennu hilinemisega hagejale. 04.05.2018 esitas hageja kostjale nõude 2 400 euro hüvitise saamiseks. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Reisijatel A H, R M, S H ja S H oli kinnitatud broneering kostja lennule MYX542 01.05.2018 lähtepunktiga Türgi (Antalya) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijad esitasid kostjale nõude hüvitise saamiseks. 12.06.2018 keeldus kostja hüvitise maksmisest, väites, et hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. 25.06.2018 ja 26.06.2018 loovutasid A H, R M ja S H oma nõude hüvitise saamiseks seoses lennu hilinemisega hagejale. 26.06.2018 esitas hageja kostjale nõude 1 600 euro hüvitise saamiseks. Kostja ei ole hüvitist maksnud. Hageja leiab, et reisijatel tekkis õigus nõuda kostjalt hüvitist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel. Lendude MYX589 (Tallinn – Sharm el Sheikh) ja MYX 586 (Hurghada – Tallinn) puhul on tegemist üle 3 500 km pikkuste lendudega, mille algus- või lõpp-punkt on Euroopa Liidu territooriumilt väljas. Nimetatud lendudega seoses on reisijatel õigus saada hüvitist 600 eurot. Lendude MYX525 (Tallinn – Salzburg), MYX572 (Tenerife – Tallinn), MYX566 (Varna – Tallinn), MYX541 (Tallinn – Antalya) ja MYX542 (Antalya – Tallinn) puhul on tegemist kas Euroopa Liidu siseste lendudega või lendudega vahemaaga 1 500 – 3 500 kilomeetrit. Nimetatud lendudega seoses on reisijatel õigus saada hüvitist 400 eurot. Hagejale teadaolevalt põhjustas lendude hilinemise tehniline rike. Hageja on seisukohal, et hüvitise maksmisest keeldumise aluseid ei esine. Kostja ei vastanud ühelegi nõudekirjale, mille hageja talle kohtuväliselt saatis. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lennureisija hüvitised kogusummas 11 400 eurot, viivise kogusummas 274,63 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise kogusummas 960 eurot ning viivise igalt lennureisija hüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on lennuettevõtja, hageja on ettevõte, mis tegeleb reisijatelt nõuete omandamisega ning vahendustasu eest reisijate hüvitisnõuete lennuettevõtjatelt välja nõudmisega. Kostja leiab, et reisijad ei või loovutada määrusest 261/2004 tulenevat hüvitisenõuet kolmandale isikule, mistõttu hageja ei saanud hüvitisnõudeid omandada. Reisijad võivad nõude lennuettevõtja vastu maksma panna üksnes isiklikult, vastasel korral kaotaks hüvitisnõue oma eesmärgi. Samuti ei ole hageja tõendanud nõuete loovutamise fakti ega pöördunud kostja poole nõuetekohaselt enne hagiavalduse esitamist. Reisijad ei ole hagi esemeks oleva nõude loovutamisest kostjat teavitanud, seda on teinud nõudekirjaga hageja. Seejuures ei saanud kostja olla hageja poolt esitatud nõudekirja pinnalt nõude
loovutamises veendunud. Kostja ei tunnista mehaaniliselt allkirjastatud lepinguid, kuivõrd leiab, et see ei ole lennundusalases käibes tavaline ning kindlustloov. Digitaalselt allkirjastatud reisija kinnitused on hageja lisanud nõudekirjale alles hagiavaldusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja nõuab kostjalt lennureisija hüvitiste väljamõistmist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 11. veebruarist 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, alusel. Nimetatud määruse art 5 p 1 c järgi on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt sama määruse artiklile 7, kui ei esine art 5 p 1 c alapunktides i)-iii) nimetatud asjaolusid. Artikkel 7 p 1 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vaidlus puudub, et kostja on lennuettevõtja määruse nr 261/2004 art 2 tähenduses, kes teostas reisijatega lennud 01.03.2018 MYX589 (Tallinn – Sharm el Sheikh), 26.02.2018 MYX589 (Tallinn – Sharm el Sheikh), 29.04.2018 MYX 586 (Hurghada – Tallinn), 10.02.2018 MYX525 (Tallinn – Salzburg), 04.05.2018 MYX572 (Tenerife – Tallinn), 26.08.2016 MYX566 (Varna – Tallinn), 01.05.2018 MYX541 (Tallinn – Antalya) ja 01.05.2018 MYX542 (Antalya – Tallinn). Määruse nr 261/2004 art 3 lg 1 järgi kohaldatakse määrust a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast ja b) reisijate suhtes, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaama, ning kui sellistele reisijatele ei ole antud hüvitust või makstud kompensatsiooni ning kui nad pole saanud abi selles kolmandas riigis, kui asjaomast lendu opereeriv lennuettevõtja on ühenduse ettevõtja. Määrus kohaldub seega lendude nr MYX589 (01.03 ja 26.02.2018), MYX525, MYX572, MYX566 ja MYX541 reisijatele art 3 p 1 a alusel ning lendude nr MYX 586 ja MYX542 reisijatele art 3 p 1 b alusel. Määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 a järgi kohaldatakse lõiget 1 tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral, sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud, või kui aega ei ole märgitud, mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja võttis 11.12.2018 eelistungil omaks, et hagis märgitud reisijad olid hagis märgitud lendudel, st et: 01.03.2018 lennul MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi olid reisijad O T ja G A; 26.02.2018 lennul MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi olid reisijad K V, H M V ja P A M; 29.04.2018 lennul MYX586 Hurghadast Tallinna olid reisijad A O, J O, V O ja V I; 10.02.2018 lennul MYX525 Tallinnast Salzburgi oli reisija J R; 04.05.2018 lennul MYX572 Tenerifelt Tallinna olid reisijad U M, B M, P M, K T, M M ja M M; 26.08.2016 MYX566 lennul Varnast Tallinna oli reisija N F; 01.05.2018 MYX541 lennul Tallinnast Antalyasse olid reisijad A H, R M ja S H; 01.05.2018 MYX542 lennul Antalyast Tallinna olid reisijad R G, R K, K P N ja K-A L. Kuivõrd kostja on nimetatud asjaolud omaks võtnud, ei hinda kohus hageja poolt esitatud tõendeid reisijate lendudel osalemise kohta: O. T ja G. A pardakaardid (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 1),
J. R broneering (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 8), U. M, B. M, P. M ja K. T broneeringud ja pardakaardid (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 13-15), K. V, H.-M. V ja P.A. M broneeringud (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 22), M M ja M M broneeringud (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 28), N. F broneering ja pardakaart (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 34-35), R. K, R. G, K.-P. Nj a K.-A. L broneeringud (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 3940), A. O, J. O, V. O ja V. I pardakaardid ja broneeringud (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 53-54), A. H, R. M ja S. H broneeringud (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 60). Kuna reisijad lendudel osalesid, kohaldub nende suhtes määruse nr 261/2004 regulatsioon. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, ja seega võivad nad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 7, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (19.11.09 otsus liidetud kohtuasjades C‐ 402/07 ja
Hageja on välja toonud, et kõik asjassepuutuvad lennud hilinesid enam kui 4 tundi ning kostja võttis selle asjaolu 11.12.2018 eelistungil omaks. Seoses omaksvõtuga ei hinda kohus hageja tõendeid lendude hilinemise tõendamiseks: hilinemiste kinnitused (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 2, 16, 23, 41). Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kuivõrd kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et lendude hilinemise oleksid põhjustanud erakorralised asjaolud artikkel 5 lg 3 tähenduses, asub kohus seisukohale, et reisijatel tekkis õigus hüvitiste saamiseks viidatud määruse art 5 p 1 c ja art 7 alusel. Kostja võttis 11.12.2018 eelistungil omaks, et: lennu MYX589 pikkus oli 3 569 kilomeetrit; lennu MYX586 pikkus oli 3 647 kilomeetrit; lennu MYX525 pikkus oli 1 507 kilomeetrit; lennu MYX572 pikkus oli 4 689 kilomeetrit; lennu MYX566 pikkus oli 1 812 kilomeetrit; lennu MYX541 pikkus oli 2 540 kilomeetrit; lennu MYX542 pikkus oli 2 540 kilomeetrit. Määruse art 7 lg 1 b alusel tekkis seega A. H, R. M, S. H, J. R, R. Gl, R. K, K.-P. N, K.-A. L, N. F, U. M, B.
T, M Ml ja M Ml õigus saada igal ühel kostjalt hüvitist 400 eurot ning art 7 lg 1 c alusel O. T, G. A, A. O, J. O, V. O, V. I, K. V, H.-M. V ja P. A. M vastavalt 600 eurot igal reisijal. VÕS (võlaõigusseadus) § 164 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Pooled vaidlevad, kas reisijad on loovutanud oma nõuded hüvitise saamiseks hagejale. Kostja avaldas 11.12.2018 eelistungil, et ei vaidle, et need nõuded on loovutatud, mida reisija on kinnitanud digitaalse allkirjaga. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 II lause järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Kuivõrd kostja on seisukohal, et loovutamise kokkulepe on olemas üksnes juhul, kui selle kohta on reisija digiallkirjastatud kinnitus, ei saa lugeda, et kostja oleks omaks võtnud ühegi loovutamise kokkuleppe olemasolu. Hageja on esitanud kohtule 08.04.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 3), mille p 3 kohaselt on hageja ja O. T kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 Tallinnast Sharm el
Sheikhi. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 5), millega O. T kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 hagejale. Lisa on O. T poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja O. T on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 04.04.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 4), mille p 3 kohaselt on hageja ja G. A kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 6), millega G. A kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 hagejale. Lisa on G. A poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja G. A on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.03.2018 lennuga MYX589 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 26.06.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 9), mille p 3 kohaselt on hageja ja J. R kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 10.02.2018 lennuga MYX525 Tallinnast Salzburgi. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 10), millega J. R kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 10.02.2018 lennuga MYX525 hagejale. Lisa on J. R poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja J. R on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 10.02.2018 lennuga MYX525 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 09.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 17), mille p 3 kohaselt on hageja ja U. M kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 Tenerifelt Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 19), millega U. M kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 hagejale. Lisa on U. M poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja U. M on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 09.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 18), mille p 3 kohaselt on hageja ja K. T kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale enda ja oma alaealiste laste B. M ja P. M seadusliku esindajana ka kummagi lapse määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 Tenerifelt Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 20), millega K. T kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva oma nõude ja alaealiste laste B. M ja P. M seadusliku esindajana ka kummagi lapse nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 hagejale. Lisa on K. T poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja, K. T, B. M ja P. M on kokku leppinud nimetatud reisijate lennureisija hüvitise nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 29.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 24), mille p 3 kohaselt on hageja ja K. V kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale enda ja oma alaealiste laste H.-M. V ja P. A. M seadusliku esindajana ka kummagi lapse määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 26.02.2018 lennuga MYX589 Tallinnast Sharm el Sheikhi. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 25), millega K. V kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva oma nõude ja alaealiste laste H.-M. V ja P. A. M seadusliku esindajana ka kummagi lapse nõude seoses 26.02.2018 lennuga MYX589 hagejale ning
rahvastikuregistri väljavõtte (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 24.1) selle kohta, et K. V on H.-M. V ja P. A. M ema. Lisa on K. V poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja, K. V, H.-M. V ja P. A. M on kokku leppinud nimetatud reisijate lennureisija hüvitise nõude seoses 26.02.2018 lennuga MYX589 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 14.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 29), mille p 3 kohaselt on hageja ja M M kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses mh seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 Tenerifelt Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 31), millega M M kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 hagejale. Lisa on M M poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja M M on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 14.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 30), mille p 3 kohaselt on hageja ja M M kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses mh seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 Tenerifelt Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 32), millega M M kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 hagejale. Lisa on M M poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja M M on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 04.05.2018 lennuga MYX572 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 12.04.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 36), mille p 3 kohaselt on hageja ja N. F kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 26.08.2016 lennuga MYX566 Varnast Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 37), millega N. F kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 26.08.2016 lennuga MYX566 hagejale. Lisa on N. F poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja N. F on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 26.08.2016 lennuga MYX566 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 11.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 42), mille p 3 kohaselt on hageja ja R. K kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 Tallinnast Antalyasse. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 47), millega R. K kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 hagejale. Lisa on R. K poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja R. K on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 11.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 43), mille p 3 kohaselt on hageja ja K.-A. L kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 Tallinnast Antalyasse. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 49), millega K.-A. L kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 hagejale. Lisa on K.-A. L poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja K.-A. L on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 11.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 44), mille p 3 kohaselt on hageja ja K.-P. N kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 Tallinnast
Antalyasse. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 46), millega K.-P. N kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 hagejale. Lisa on K.-P. N poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja K.-P. N on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 09.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 45), mille p 3 kohaselt on hageja ja R. G kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 Tallinnast Antalyasse. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 02.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 48), millega R. G kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 hagejale. Lisa on R. G poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja R. G on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX541 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 02.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 55), mille p 3 kohaselt on hageja ja V. I kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale enda ja oma alaealiste laste J. O ja V. O seadusliku esindajana ka kummagi lapse määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 Hurghadast Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 01.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 57), millega V. I kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva oma nõude ja alaealiste laste J. O ja V. O seadusliku esindajana ka kummagi lapse nõude seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 hagejale ning rahvastikuregistri väljavõtte (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 55.1) selle kohta, et V. I on J. O ja V. O ema. Lisa on V. I poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja, V. I, J. O ja V. O on kokku leppinud nimetatud reisijate lennureisija hüvitise nõude seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 04.05.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 56), mille p 3 kohaselt on hageja ja A. O kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 Hurghadast Tallinna. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu 01.08.2018 lisa (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 58), millega A. O kinnitab, et on loovutanud määrusest 261/2004 tuleneva nõude seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 hagejale. Lisa on A. O poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja ja A. O on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 29.04.2018 lennuga MYX586 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 25.06.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 62), mille p 3 kohaselt on hageja ja A. H kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale enda ja oma alaealiste laste, sh S H, seadusliku esindajana ka kummagi lapse määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX542 Antalyast Tallinna. Leping on A. H poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja on esitanud ka rahvastikuregistri väljavõtte (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 62.1) selle kohta, et A. H on S H ema. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et hageja, A. H ja S H on kokku leppinud nimetatud reisijate lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX542 loovutamises hagejale. Hageja on esitanud kohtule 26.06.2018 nõude loovutamise lepingu (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 63), mille p 3 kohaselt on hageja ja R. M kokku leppinud, et viimane loovutab hagejale määrusest 261/2004 tuleneva nõude täies ulatuses seoses 01.05.2018 lennuga MYX542 Antalyast Tallinna. Leping on R. M poolt digitaalselt allkirjastatud. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et hageja ja R. M on kokku leppinud lennureisija hüvitise nõude seoses 01.05.2018 lennuga MYX542 loovutamises hagejale.
VÕS § 164 lg 1 II lause järgi nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus ei nõustu kostjaga, et lennureisija nõue hüvitise saamiseks on nõue, mille loovutamine oleks VÕS § 164 lg 1 II lause järgi keelatud. Tegemist on rahalise nõudega, mis tähendab, et seda on võimalik samal viisil täita ükskõik kellele. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et rahaliste kohustuste täitmisele suunatud nõuded on oma olemuse poolest üldjuhul üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (nt 2-16-13381, p 12; 3-2-1-132-04, p 14; 3-2-1-31-05, p 19). Määrus 261/2004 ei sisalda regulatsiooni nõude loovutamise kohta, mistõttu ei ole võimalik tuletada määruse sõnastusest kostja soovitud järeldust, et nõuet ei saa loovutada. Asjassepuutuv ei ole ka kostja viide Euroopa Kohtu lahendile C-204/08. Nimetatud lahendis võttis kohus seisukoha küsimuses, millistele kohtutele alluvad vaidlused lennureisija hüvitise nõuetes. Lahendis ei ole käsitletud nõude loovutamise õigust. Lennureisija hüvitise nõude loovutamine ei ole kohtu hinnangul piiratud ka siseriikliku õiguse, sh VÕS § 166 lg 1 järgi. Nõustuda võib kostja väitega, et hüvitise eesmärgiks on reisijale ebamugavuse kompenseerimine, kuid kohus leiab, et sellise eesmärgi saavutamine ei muutu nõude loovutamisega võimatuks. Olukorras, kus reisija loovutab oma nõude vahendustasu eest kolmandale isikule, on küll reisija poolt saadav summa vahendustasu võrra väiksem, kuid see-eest on võimalik kokku leppida, et nõude omandaja maksab reisijale tasu nõude omandamise eest viivitamata. Nõuet loovutades väldib reisija võimalikku vaidlust lennuettevõtjaga hüvitise maksmise põhjendatuse üle, mis võiks reisijale omakorda tekitada täiendavaid ebamugavusi. Olukorda, kus reisijal on võimalik valida, kas loovutada nõue ja saada kohe vahendustasu võrra väiksem hüvitis või nõuda lennuettevõtjalt hüvitist isiklikult, vaieldes vajadusel lennuettevõtjaga kohtus, ei saa pidada vastuolus olevaks reisijate kaitse eesmärgiga, mille tagamiseks on kehtestatud ka määrusega 261/2004 ettenähtud hüvitised. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja on kõikide asjassepuutuvate reisijatega kokku leppinud nende hüvitise nõuete loovutamises hagejale ning asunud seisukohale, et tegemist on nõuetega, mille loovutamine on lubatav, on hageja saanud loovutatud nõuete omanikuks VÕS § 164 lg 2 järgi. Nõuete omandamise seisukohast ei oma tähendust, kes ja millal on kostjale nõuete loovutamisest teatanud, nõue on loovutatud vastava kokkuleppe sõlmimisega. Kuna kohus on tuvastanud, et määruse 261/2004 art 7 lg 1 b alusel tekkis A. H, R. M, S Hl, J. R, R. G, R. K, K.-P. N, K.-A. L, N. F, U. M, B. M, P. M, K. T, M Ml ja M Ml õigus saada igal ühel kostjalt hüvitist 400 eurot ning art 7 lg 1 c alusel O. T, G. A, A. O, J. O, V. O, V. I, K. V, H.-M. Viinil ja P. A. M vastavalt 600 eurot igal reisijal ning nõuded hüvitise saamiseks on loovutatud hagejale, rahuldab kohus hageja nõude hüvitiste väljamõistmiseks kogusummas 11 400 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud nõudekirjad, mille kohaselt on ta nõudnud kostjalt G. A ja O. T omandatud nõuete täitmist 08.04.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 7), J. R omandatud nõude täitmist 28.06.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 11), U. M, K. T, B. M ja P. M omandatud nõuete täitmist 10.05.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 21), K. V, H.-M. V ja P. A. M omandatud nõuete täitmist 29.05.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 27), M ja M Mlt omandatud nõuete täitmist 15.05.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 33), N. F omandatud nõude täitmist 12.04.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 38), R. G omandatud nõude täitmist 09.05.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 51), R. K, K.-P. N ja K.-A. L omandatud nõuete täitmist 12.05.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 52), A. O, J. O, V. O ja V. I omandatud nõude täitmist 04.05.2018
(hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 59), A. H, R. M ja S Hlt omandatud nõude täitmist 26.06.2018 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 64). Kostja on välja toonud, et ei saanud olla hageja esitatud nõudekirjade põhjal nõuete loovutamises veendunud, kuna hageja poolt edastatud lepingud nõuete loovutamise kohta olid allkirjastatud mehaaniliselt, mitte digitaalselt. Kostja ei ole aga esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks nõudnud hagejalt täiendavate andmete esitamist. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja jättis nõudekirjadele vastamata. Hageja on välja toonud, et kostja vastas ainult 28.06.2018 nõudekirjale seoses J. R omandatud nõudega, milles keeldus nõude täitmisest (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 12), samuti keeldus kostja 12.06.2018 e-kirjaga A. H nõude täitmisest (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 61), mille reisija esitas kostjale ise enne nõude loovutamist hagejale. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hüvitisi käesoleva ajani maksnud. Kohtu hinnangul on mõistlikult vajalik aeg hüvitiste maksmiseks arvestades nõuete esitamise aega möödunud ning kostja on viivituses kõikide nõuete täitmise osas. Seetõttu on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hageja on esitanud hagide esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas järgmise arvestuse: Põhisumma Võlaperiood % aastas
% päevas
1200 €
400 € 1600 € 1800 € 800 € 400 € 1600 € 2400 € 1200 €
08.04.201827.08.2018 28.04.201827.08.2018 10.05.201803.09.2018 29.05.201827.08.2018 15.05.201827.08.2018 12.04.201827.08.2018 12.05.201827.08.2018 04.05.201827.08.2018 12.06.201827.08.2018
0,021918
Summa päevas 0,263014
Perioodis päevi
Perioodi summa 37,35
0,021918
0,087671
10,70
0,021918
0,350685
41,03
0,021918
0,394521
35,90
0,021918
0,175342
18,41
0,021918
0,087671
12,10
0,021918
0,350685
37,87
0,021918
0,526027
61,02
0,021918
0,263014
20,25
Kokku
274,63
Kostja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks kogusummas 274,63 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagide esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni.
VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kostja on viivituses kõigi hüvitisnõuete täitmisega ning hagejal on õigus nõuda viivist, on kostjal tekkinud kohustus ka sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks kogusummas 960 eurot (24x40). Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta K. V passikoopia (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 26), K.-A. L ID-kaardi koopia (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 50), kohtuotsused tsiviilasjades 2-18-112166, 2-18-112164, 2-18112161 (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 66-68), Tarbijakaitseameti e-kirjad (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 70-71), tarbijavaidluste komisjoni menetluse materjalid (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisad 72-74), 07.01.2019 e-kiri (hagi 04.03.2019 tervikteksti lisa 75), kaebuse vorm (hageja 11.04.2019 menetlusdokumendi lisa 1), 24.04.2019 e-kirjad (hageja 24.04.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Poolte soov 11.12.2018 eelistungil oli sõlmida kompromiss tingimusel, et kokkuleppele jõutakse ka teistes pooleliolevates vaidlustes. Seetõttu palusid pooled ühiselt kohtul mitte teha määrust istungil sõlmitud kompromissi kinnitamiseks varem kui 15.01.2019. Kohus leiab, et asjaolu, et pooled kõigis vaidlusalustes asjades kokkuleppele ei jõudnud, ei ole asjaoluks, mille eest võiks pidada kumbagi poolt ainuvastutavaks või ilmselt pahatahtlikult käitunuks. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ei ole kaaluda menetluskulude teistsugust jaotamist TsMS § 162 lg 4 järgi. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud oma 11.04.2019 menetluskulude nimekirjas, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 1 610 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Liidetud hagi hind on 13 546,63 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 650 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagidelt enne liitmist tasutud kokku 1 750 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
suhtlemine kliendiga 1,5 tundi; kliendi esitatud materjalide analüüsimine 3,5 tundi; hagi koostamine 6 tundi; kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 0,5 tundi.
Kohus leiab, et teostatud toimingud olid asjas vajalikud. Hagi tervikteksti koostamiseks tuli koondada 9 hagis esitatu, komplekteerida arvukalt lisasid, materjal oli detailirohke. Seetõttu ei saa ei hagi tervikteksti ega ka ülejäänud toimingute tegemisele märgitud ajakulu pidada kohtu hinnangul selgelt ülemääraseks. Hageja on välja toonud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja poolt kasutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kuluks õigusteenusele on seega 1 610 eurot (140 eur x 11,5 h). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis menetluskuludelt arvestatav käibemaks hagejale hüvitamisele ei kuulu. Hageja hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks kujuneb seega kokku 2 260 eurot (650 + 1 610). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 260 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.