Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

eurot Advokaadibüroo

INDELA

OÜ pangakontole nr EE117700771002050934.

2(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 korteriomandi reaalosas asuvas veemõõdusõlmes, st hagejal endal puudus võimalus veesurvet mõjutada või vett kinni keerata. Kostjad väitsid, et nemad ei sulge veekraani. Samas ei teinud kostjad hagejaga koostööd, et selgeks teha vee puudumise põhjused. Kuna kostjad väitsid, et nemad ei tee mingeid takistusi vee kasutamiseks hagejatele, oli tegemist avariilise olukorraga ja hagejatel oli õigus teha vajalikke töid, et luua korterisse 2 töötav veeühendus. Hagejad püüdsid enne ehitusteatise ja ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamist ühendust saada ka korteri 1 omanikuga, s.o kostjaga 1. Hagejate eesmärk oli kooskõlastada veeühenduse taastamise ehitustööd kostjaga 1. Kooskõlastamine ei õnnestunud, kuna kostja 1 elas välismaal ning ei vastanud hagejate palvetele. Seetõttu esitati ehitusprojekt koos ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele ilma kostja 1 kui omaniku kooskõlastuseta. Kostjad takistasid tööde tegemist, seadsid auto kinnistu ühiskasutuses olevale alale selliselt, et töömeestel ei oleks võimalik ühiskasutuses olevale alale töid tegema tulla, samuti viskasid kostjad töömeestele liiva pähe, sulgesid ühiskasutuses oleva värava nii, et ka hagejad ei saanud tulla kinnistule, kutsusid 19.10.2016.a kohale võõrad isikud, keda pidasid turvameesteks, kellel puudusid aga vastavad turvmeeskonna tunnused, sulgesid värava. Kostjal 1 korteri nr 1 omanikuna oli KOS § 11 lg 1 p-de 1-3 ja AÕS § 72 lg-te 4 ja 5 kohaselt kohustus lubada hagejatel kasutada kaasomandis olevat kinnistut ja korteri nr 1 reaalosa korteri nr 2 veevarustuse taastamiseks vajalike tööde tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt leidsid hagejad, et tulenevalt AÕS § 72 lg-st 4 ja KOS § 15 lg-st 2 on neil kostja vastu nõue 6 493,20 eurot. Veeühenduse loomisega seotud ehitustööd moodustasid kokku 12 986,40 eurot, millest kostjal 1 kui kaasomanikul tuleb hüvitada pool. Samuti leidsid hagejad, et neil on kostja 1 vastu kohustamisnõue, s.o edasisest rikkumisest hoidumise nõue. Kostja 1 takistas õigusvastaselt korteri 2 veevarustuse taastamisega seotud tööde tegemist. Seeläbi rikkus kostja 1 AÕS § 72 lg-t 5 ning KOS § 11 lg 1 p-de 1-3 ja § 11 lg-t 2. Kostjal 1 ei olnud aga õigust takistada veevarustuse taastamisega seonduvaid töid (AÕS § 72 lg-ed 4 ja 5 ning KOS 15 lg 2). Hagejad palusid kohtul VÕS § 1055 lg 1, AÕS § 72 lg-te 4 ja 5 ning KOS § 11 lg 1 p-de 1-3 ja lg 2 ning § 15 lg 2 alusel kohustada kostjat 1 hoiduma tulevikus korteri 2 veevarustuse taastamiseks vajalike ehitustööde tegemise mistahes viisil takistamisest. Lisaks palusid hagejad kohtul kohustada kostjat 1 kuni korteri 1 omamiseni tagama, et korteri 1 igakordsed valdajad ei takistaks mistahes viisil korteri 2 veevarustuse taastamiseks vajalike ehitustööde tegemist. Hagejad leidsid, et neil on kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel. Hagejate kahju seisnes esmalt üürikulus perioodi 23.10.2016.a-20.11.2016.a eest 765,59 eurot. Nimelt ei saanud hagejad enda korteris elada ajal, mil kostja tegevusest tulenevalt ei olnud hagejate korteris vett. Kostja 1 rikkus enda KOS § 11 lg 1 p-dest 1-3, lg-st 2 ja § 15 lg-st 2 ning AÕS § 72 lg-test 4 ja 5 tulenevaid kohustusi. Kostja 1 õigusvastasest tegevusest tulenevalt pidid hagejad elama asenduspinnal, millel elamisega tekkis hagejatele üürikulu. Kui kostja 1 ei oleks enda seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, poleks hagejale kahju tekkinud. Samuti seisnes hageja kahju õigusabikuludes 3 174,01 eurot. Hagejad leidsid, et neil on sama kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel ka kostja 2 ja 3 vastu. Kostjad 2 ja 3 olid kostja 1 vanemad ja elasid korteris 1. Kuna kostjad 2 ja 3 takistasid

3(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 korteri 2 veeühenduse taastamiseks vajalike ehitustööde tegemist (sh kutsusid kohale „turvamehed“, viskasid hagejate tellimusel töid teinud töötajatele liiva pähe, ajasid kaevikuid kinni, parkisid sõidukit tööde tegemist takistavalt, lukustasid väravat jne), siis vastutavad kostjad 2 ja 3 VÕS § 1043 alusel samuti nimetatud kahju eest, s.o üürikulu ja õigusabikulude eest. Kostjate vastuväited

4(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 kinnistul enne 18.10.2016.a selliselt, et kasutuses on veeotrustik, mis on rajatud koos elamu ehitamisega ja mis oli kasutuses kuni 18.10.2016.a ning uus veetorustik on ühisveevärgist lahti ühendatud. Alternatiivselt palus kostja 1 kohustada hagejaid andma kostjale 1 üle kogu projektidokumentatsiooni, mis puudutab veetorustiku ümberehitamist ja uue veetorustiku rajamist ja paiknemist XXX kinnistul. Samuti palus kostja 1 kohustada hagejaid seadistama korteri 2 välisseina külge paigaldatud valvekaamerad selliselt, et need ei oleks suunatud korteri 1 suunas ega selle esisele alale, samuti alale, mis Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega kinnitatud kasutuskorra kohaselt on kostja 1 ainukasutuses olev kinnistu osa. Kostja 1 leidis, et temal on hagejate vastu varalise kahju hüvitamise nõue 2 198,80 eurot. Hagejate tegevus omavolilise veetorustiku rajamisel oli vastuolus Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega ja kasutuskorra punktidega 2.5 ja 2.10, samuti EhS § 36 lg 4 ning hagejad rikkusid ka KOS § 11 lg 1 p-i 1 ja KOS § 16 lg-t 1. Hagejad teostasid ehitustööd kostja 1 nõusolekuta ja tööde teostamise ajal ei olnud hagejatel ühtegi luba ega kooskõlastust. Viidatud sätete rikkumine põhjustas kostjale 1 kahju. Tulenevalt hagejate õigusvastasest tegevusest XXX kinnistul, oli kostja 1 sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kokku moodustasid õigusabikulud 574,20 eurot. Oma vara kaitseks sõlmis kostja 1 valveteenuse osutamise lepingu ja maksis selle alusel 140,40 eurot. Kuna hagejad ise viibisid kinnistul ehitustööde teostamise perioodil harva ja ühtegi kostja 1 kirjalikku nõuet vastu ei võtnud, oli kostja 1 sunnitud hagejatele nõudeid ja teateid edastama posti teel tähitud kirjadega. Kokku oli tähitud kirjade saatmise kulu 12,20 eurot. Hagejate tegevusest tulenevalt sai kahjustada ka kostja 1 sõiduauto ning elupuud. Sellest tuleneva kahju peavad hagejad hüvitama (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5). Kostjale 1 kuulus sõiduauto Mercedes-Benz E200 Kompressor. Kuivõrd kostja 1 auto oli 07.11.2016.a, kui hagejad alustasid kaevamist kostja 1 korteri ees, pargitud kostja 1 korteri ees olevale parkimiskohale ning kostjatel 2 ja 3 ei olnud võimalust sõidukit liigutada, sai kostja 1 auto kahjustada. Sõidukil olid esistangel, tagauksel ja tagatiival kriimud ja mõlgid, mida enne hagejate poolt tööde alustamist autol ei olnud. Nimetatud kahjustuste likvideerimiseks kulub kostjal 1 310 eurot. 15.11.2016.a tehti kaevetöid ka kostjate ainukasutuses oleval alal, kahjustades seal kasvavaid taimi. Kohas, kus hagejad ilma kostja 1 nõusolekuta ja vastavate lubadeta kaevasid, kasvasid 8 aastased elupuud, mille juured ja oksad said ulatuslikke kahjustusi. Kokku moodustab elupuude taastamise hind 1 162 eurot. Eeltoodust tulenevalt põhjustasid hagejad kostjale 1 kahju 2 198,80 euro ulatuses. Kostja 1 leidis, et hagejatel on kohustus taastada XXX kinnistul endine olukord või alternatiivselt anda kostjatele üle ümberehitatud veetorustiku projektdokumentatsioon. Hagejad rajasid uue veetorustiku kostja 1 nõusolekuta, kohaliku omavalitsuse loata ning vastuolus kasutuskorra p-dega 2.5 ja 2.10 ning KOS § 11 lg 1 p-ga 1, KOS § 16 lg-ga 1 ja AÕS kaasomanike kohustusi reguleerivate sätetega. Kuivõrd kostjale 1 teadaolevalt ei olnud hagejatel luba uueks liitumiseks ühisveevärgiga, oli uus ühendus omavoliline. Kostja 1 ei soovinud vastutada hagejate omavolilise ja õigusvastase tegevuse tulemusena ümberehitatud veetorustiku tõttu tekkida võiva kahju eest ega saada karistada hagejate omavolilise tegevuse tõttu. Seega oli kostja 1 hinnangul vajalik, et hagejad taastavad kinnistul endise olukorra, mis vastab 06.07.2012.a AS-iga Tallinna Vesi sõlmitud lepingule. Alternatiivselt oli hagejatel kohustus esitada kostjale 1 vajalikud load, andmed ja projektdokumentatsioon XXX kinnistu veetorustiku ümberehitamise tulemusena paikneva veetorustiku kohta. Kuivõrd veetorustik oli kinnisasja oluline osa, on kostjal 1 õigus teada, kuidas uus veetorustik talle kaasomandina kuuluval kinnistul kulgeb. Samuti on dokumentatsioon vajalik juhuks, kui kostja 1 otsustab

5(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 oma korteri võõrandada. Nimelt on kinnisasjaga seotud dokumendid kinnisasja päraldised ja need peavad vastama kinnistul valitsevale tegelikule olukorrale. Kostja 1 leidis, et hagejatel on kohustus seadistada korteri 2 välisseina külge paigaldatud valvekaamerad selliselt, et need ei oleks suunatud korteri 1 suunas ega korteri 1 esisele alale, samuti alale, mis Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega kinnitatud kasutuskorra kohaselt on kostja 1 ainukasutuses olev kinnistu osa. Hagejad paigaldasid pärast korterisse 2 kolimist maja külge valvekaamerad, mis olid seadistatud selliselt, et need jälgisid kostja 1 ainukasutusse jäävat ala ning korteri 1 esist ala. Seega oli hagejatel võimalik jälgida kostja 1 ja tema korteris elavate kostjate 2 ja 3 eraelu. Kostja 1 nõue tulenes põhiseaduse §-st 26 ja VÕS § 1046 lg-st 1. Eelnevat arvestades oli hagejatel kohustus paigaldada valvekaamerad selliselt, et see ei oleks suunatud kostja 1 korteri esisele alale ega kostja 1 ainukasutuses olevale kinnistu alale.

6(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 taluma kaasomandi eseme korrashoiuks vajalike kulutuste ja tööde tegemist. Hagejate poolt rajatud veetorustik oli seaduslik ja seda tõendasid kohaliku omavalitsuse poolt menetletud ehitus- ja kasutusteatis. Kahju, mis seondus valveteenuse kasutamisega, ei olnud põhjendatud. Puudus vajadus valveteenuse järele ning sõlmitud lepingu alusel osutatud teenus ei vastanud turvaseaduses sätestatule. Tõendamata olid asjaolud, kas ja millises mahus üldse mingit väidetavat turvateenust osutati. Samuti ei olnud tõendatud kahju, mis seisnes kostja 1 sõiduauto kahjustamisega ning taimede (elupuude) kahjustamisega. Hagejad leidsid, et neil ei ole kohustust taastada XXX kinnistul endist olukorda. Ehitustööde käigus rajatud veetrass vastas seaduses sätestatud nõuetele. Samuti leidsid hagejad, et põhjendatud ei ole kostja 1 nõue projektidokumentatsiooni üleandmiseks, kuna hagejad on kostjatele veetorustiku projektidokumentatsiooni üle andnud. Hagejad väitsid, et nad ei riku ega ole mitte mingil moel rikkunud kostja 1 eraelu oma valvekaameratega. Kostja 1 ei tõendanud, et hagejate valvekaamerad rikuvad kostjate eraelu. Kostja 1 ei ela oma kinnisasjal, mistõttu ei ole tema eraelu rikkumine üleüldse võimalik. Hagejad kinnitasid, et kostjatel on õigus oma eraelu puutumatusele ning et hagejad ei jälgi kostjate tegevust kinnistul, vaid paigaldatud valvekaamerad olid suunatud täielikult ainult hagejatele ainukasutuses olevale alale ja sellel leiduvale varale. Hagejate hinnangul ei olnud alust rahuldada kostja 3 vastuhagi kahju hüvitiste nõuetes. Väide, et kostja 3 ei saanud kinnistult välja sõita ning pidi seetõttu kasutama taksost, oli ebaõige. Kostjal 3 puudus vajadus kasutada taksoteenust. Ka leidsid hagejad, et taksoteenuse osutamist kinnitavad dokumendid olid fabritseeritud. Kostja 3 väide, et tulenevalt pidevast emotsionaalsest stressist, mida põhjustas hagejate tegevus kinnistul, oli kostja 3 sunnitud korduvalt pöörduma arsti poole, oli hagejate hinnangul paljasõnaline ning eluliselt mitteusutav. Kostjal 3 tekkinud emotsionaalsest pingest tingitud terviserikked ning saadud kahjul puudus seos kinnistul toimunud ehitus- ja taastamistöödega. Hagejate poolt läbiviidud ehitustööd ei olnud erilised mingilgi moel ning nende ulatus, maht, kestus ja nende käigus tekitatud müra jäi sellistele töödele tavapäraselt omastele mahule. Esimese astme kohtu otsus

7(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 Harju Maakohus leidis, et hagejate kahju hüvitamise nõue kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudis kostjatelt üüri (765,59 eurot) - ja õigusabikulude (3 174,01 eurot) väljamõistmist. KOS §-st 11 ja AÕS § 72 lg-st 4 tulenevalt oli kostjatel kohustus taluda neid negatiivseid mõjusid, mis kaasnevad torustike töödega, st isegi juhul, kui neid tuli teha kostja 1 ainukasutuses oleval kaasomandi osal. Kostjad leidsid, et nad ei ole mingeid takistusi teinud, sest nad ei teadnud kavatsetavatest töödest midagi. Kohtu hinnangul ei nähtunud mitte ühestki tõendist, et kostjad oleksid olnud teadlikud sellest, millal ja milliseid konkreetseid töid kavatsetakse tegema hakata. Seega ei olnud tõendatud hagejate väide sellest, et tehtavatest ja kavatsevatest töödest olid kostjad teadlikud enne, kui hagi kohaselt olid kostjad palganud vastavalt 19.10.2016.a turvafirma ja seadnud värvale luku. Mõistlikud kaasomanikud, kes peavad vajalikuks teha AÕS § 72 lg 4, KOS § 15 lg 2 järgseid töid, siiski teatavad teisele kaasomanikule ajast, mil tööd aset leiavad. Olukorras, kus hagejad asusid kinnistu õuealal töid tegema, ilma et kostjad oleksid sellest teadnud, oli kostjatel põhjendatud kahtlus omandi valduse rikkumise ja kahjustamise kohta ja vajadus kasutada kinnistu turvamiseks vastavaid meetmeid, s.o kostjal 1 AÕS § 68 lg 1 järgi ja kostjatel 2, 3 AÕS § 40 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostjad rikkusid talumiskohustust ehk takistasid hagejatel AÕS § 68 lg 1 ja 2, § 72 lg 4, KOS § 11 lg 1 p 1-3 ja lg 2 järgi vajaminevate tööde tegemist olukorras, kus kostjad ei olnud teadlikud tehtavatest töödest ja nende ajast. Seetõttu jättis kohus hagejate hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata hagejate kohustamisnõuded. Nimelt nõudsid hagejad kostjatelt hoiduda tulevikus korter 2 veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemise mistahes viisil takistamisest, ning kohustada kostjat 1 kuni korteri 1 asuva korteriomandi omamiseni tagama, et korteri 1 igakordsed valdajad ei takistaks mistahes viisil korteri 2 veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemist. Hagejad rajasid torustiku, tööd võeti vastu, need kontrolliti, mistõttu puudus kohtul alus eeldada ja kahelda, et kostjad takistavad edaspidiselt hagejaid, kui tekib vajadus torustiku töid teha, parandada, remontida vms. Kohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi varalise kahju hüvitise nõudes 2 198,80 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus tuvastas, et vaidlusaluse veetorustiku rajamine oli lubatav kostja 1 nõusolekuta, selle rajamise seaduslikkus oli tõendatud. Seega ei olnud hagejate tegevus õigusvastane ning kostjal 1 ei olnud alust VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist. Kohus jättis rahuldamata kostja 1 nõude hagejate vastu kohtueelsete õigusabikulude 574,20 eurot, valveteenuse kulud 140,40 eurot ja kirjade saatmise kulude 12,20 eurot hüvitamiseks. Kohus leidis, et tõendamata on kostja 1 sõiduautole põhjustatud kahju 310 eurot. Samuti ei olnud tõendatud kostja 1 elupuude kahjustamisest tulenenud kahju hüvitamise nõue. Kohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi kohustuse täitmise (endise olukorra taastamise) ja alternatiivse nõude (dokumentide üleandmise) nõudes. Kohus tuvastas, et veetorustik oli Tallinna Linna poolt lubatud, kooskõlastatud, seaduslik ja et lisaks oli ehitisregistris registreeritud selle torustiku ehitusteatis ja kasutusteatis, mis nähtus kostjate poolt esitatud ehitisteregistri väljavõttest. Kohus tuvastas, et märgitud torustiku töid võisid hagejad teha AÕS § 72 lg 4, § KOS § 15 lg 2 mõtte kohaselt ilma kostja 1 nõusolekuta ja kohtu hinnangul ei saanud kostja 1 tugineda seetõttu KOS § 16 lg 1, mille kohaselt eeldanuks see kostja 1 ja hagejate vahelist kokkulepet. Kohus leidis, et ei esine alust taastada endist olukorda. Samuti

8(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 leidis maakohus, et dokumentide üleandmise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna dokumendid on juba üle antud. Maakohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi, milles ta nõudis hagejate valvekaamerate ümberseadistamist. Kohtu hinnangul ei riivatud kostja 1 eraelu sellises ulatuses, et oleks alust kostja 1 nõue VÕS § 1046 lg 2 alusel rahuldada. Kohus jättis rahuldamata kostja 3 vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taksoteenuse kasutamisest tingitud kulu ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtule ei nähtunud, et taksoteenuse kasutamine oli tingitud hagejate tegevusest. Ühtlasi ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud kostja 3 nõue, mis seondus tema tervisega ja selle raviga, kuna kostjal 3 oli kohustus taluda ehitustöid. Kostja 3 ei tõendanud ka, et väidetav kahju oli põhjuslikus seoses vaidlusaluste tööde tegemisega VÕS § 128 lg 4 järgi. Kostjate apellatsioonkaebus ja hagejate vastuapellatsioonkaebus

9(10)

Tsiviilasi nr 2-16-16697 taotlus rahuldamisele. Hagejad tasusid vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 600 eurot. Sellest pool, s.o 300 eurot, tuleb hagejatele tagastada taotluses märgitud kontole.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.