2-18-125114
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.05.2019, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-18-125114
Tsiviilasi
Marein OÜ hagi mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Marein OÜ (registrikood: 12669197; asukoht: Viira, Mäeküla, Mulgi vald, 69004 Viljandi maakond), lepinguline esindaja Erki Casar ([email protected]); Kostja: mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (registrikood: 80232983; asukoht: MKJ-2, Painküla, Jõgeva vald, 48309, Jõgeva maakond), seaduslik esindaja Pxxx Pxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-18-125114
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Marein OÜ esitas 18.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 780,48 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.11.2018 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 07.12.2018.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.01.2019 hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja nõudis kostjalt suulise lepingu alusel hageja poolt 03.-05.07.2017 kraavitööde teostamise eest esitatud kahe arve tasumist summas 780,48 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu. Pooled esitasid kohtule 17.05.2019 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega teatab kohus, et 21.05.2019 kell 10.00 määratud istungit ei toimu.
2-18-125114
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 175 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 87,50 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.