Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-12603
Tsiviilasi
Sirje Meeliste hagi OÜ ABRIS vastu osanike 25. mai 2018 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sirje Meeliste apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Sirje Meeliste (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja (kostja): OÜ ABRIS (registrikood 10288947), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Välja mõista Sirje Meelistelt menetluskuluna ringkonnakohtus 250 eurot OÜ Abris kasuks ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sirje Meeliste (hageja) esitas 24. augustil 2018 Tartu Maakohtule hagi OÜ ABRIS (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 25. mai 2018 koosoleku otsuse p 6 tühisus või alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks. Hagi asjaolude kohaselt kuulub hagejale kostja osa suurusega 2109 eurot, mille hageja omandas pärimise teel. Hagejale edastati 24. aprillil 2018 kutse osanike 25. mai 2018 koosolekule. Kutses märgitud osanike koosoleku päevakorras ei olnud kostja põhikirja muutmist. Kostja osanike 25. mai 2018 koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras oli ka kostja põhikirja muutmine ning 31 445 esindatud häälega võeti vastu muudetud põhikiri. Põhikirja muutmise otsus on tühine, kuna sellega, et koosoleku kutse päevakorras ei olnud märgitud põhikirja muutmise küsimust, rikuti oluliselt osanike koosoleku kokkukutsumise ja otsuse tegemise korda. Osanike koosoleku protokollist ei nähtu, et kostja osanikud oleksid koosolekul hääletanud kostja põhikirja muutmise küsimuse päevakorda võtmise üle. Hageja õigused ja kohustused osaühingu suhtes sõltuvad kostja põhikirjast, kuna kostja 11. juuni 2011 põhikirja p 2.7 kohaselt kohustub kostja osaniku surma korral osaühingu osa tagasi ostma ning põhikirja p 2.8 kohaselt kuulub osaniku surma korral pärijatele hüvitamisele osa sellises suuruses, mis oleks väljamakse osanikule siis, kui osaühing sel hetkel likvideeritaks. Muudetud põhikirjas kostjal vastavat kohustust ei ole. Kui põhikirja muutmise otsus ei ole tühine, tuleb see tunnistada kehtetuks, kuna otsus on vastuolus osanike otsuste vastuvõtmise regulatsiooniga. Hagejal on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei osalenud otsuse tegemisel ja otsus rikub tema õigusi. Hageja on kostja osanik, kuna ta on kantud kostja osanike nimekirja ning ka kostja on pidanud hagejat osanikuks, saates talle osanike koosoleku kutse ja makstes talle dividende.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja selgituste kohaselt puudub hagejal kostja osanike koosoleku otsuse vaidlustamise õigus, kuna ta ei ole kostja osanik. Hageja on 3. oktoobril 2016 surnud kostja osaniku V.T. ’i pärija. Kostja 18. juunini 2018 kehtinud põhikirja p 2.7 kohaselt ei ole osaühingu osad osaniku surma korral päritavad ning osaühing kohustub osa tagasi ostma hiljemalt 12 kuu jooksul osaniku surma tõendava dokumendi saamisest ning vastava avalduse esitamisest juhatusele. Hageja ei omandanud seega V.T. kuulunud osa. Väärtpaberite registri kanne tehti üksnes hageja avalduse alusel ja registri osanike nimekiri on informatiivne.
Hagejale ekslikult osanike koosoleku kutse saatmine ja dividendide maksmine oli tingitud ebaselgest õiguslikust olukorrast. Põhikirja muutmine lisati päevakorda osanike 25. mai 2018 koosolekul kõigi koosolekul osalenud osanike nõusolekul, kelle osadega oli esindatud rohkem kui 2/3 osakapitalist(ÄS § 1711 lg 3). Kõik koosolekul osalenud osanikud hääletasid põhikirja muutmise poolt, nõustudes seega ka koosoleku päevakorra täiendamisega. Puudub alus põhikirja muutmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtub otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga ega hageja õiguste rikkumine. Kostja tunnistab põhikirja p-des 2.7 ja 2.8 sätestatud kohustust ega ole selle täitmisest keeldunud. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele hüvitise suuruse osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 31. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas ÄS § 153 lg-le 1, mille järgi läheb osa osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte teine lõige täpsustab, et põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. V.T. ’i surma ajal kehtinud kostja põhikirja p 2.7 järgi ei ole osaniku surma korral osaühingu osad päritavad ning osaühing kohustub osa tagasi ostma hiljemalt 12 kuu jooksul osaniku surmast tõendava dokumendi saamisest ning vastava avalduse esitamisest juhatusele. Maakohus leidis, et tähtsust ei oma, kuidas hageja osanike nimekirja kanti, vaid see, et hageja kui pärija ei saanud kostja põhikirja järgi osanikuks. Kuna hageja ei ole kostja osanik, ei saa ta osanike 25. mai 2018 koosoleku otsust vaidlustada ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Pärandaja surma ajal kehtinud põhikirja punkte 2.7 ja 2.8 tuleb tõlgendada selliselt, et pärija ei saa kostja osanikuks, vaid osaniku surma korral hüvitab kostja pärijatele osa sellises suuruses, mis oleks osanikule välja makstud osaühingu likvideerimise korral. Maakohus möönas, et juhul kui kostja ei ole hiljemalt 12 kuu jooksul osaniku surma tõendava dokumendi saamisest ning vastava avalduse esitamisest osa tagasi ostnud, on pärijal nõudeõigus kostja vastu. Kostja põhikirja muutmine ei piira hageja kui pärija õigust osa tagasi müüa ja kostja kohustust osa tagasi osta. Maakohus asus seisukohale, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui hageja oleks kostja osanik. Hagejale saadetud koosoleku kutses sisalduvas päevakorras ei ole põhikirja muutmist märgitud. Samas nähtub osanike koosoleku protokollist, et päevakord on kinnitatud koos punktiga 6, milleks on ka osaühingu põhikirja muutmine. Kuna koosolekul osales 14 osanikku, kelle osad moodustasid 84,39% osakapitalist, oli osanikel õigus võtta päevakorda kostja põhikirja muutmise küsimus (ÄS § 1771 lg3). Maakohus nõustus kostjaga, et puuduvad seaduslikud alused osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kostja põhikirja muutmise otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus tuginenud lahendi tegemisel ÄS § 182 lg-le 1, mille kohaselt peab osanike nimekirja juhatus. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ÄS § 182 lg 3 järgi võib osanike nimekirja pidajaks olla Eesti väärtpaberite registri pidaja. Kostja osade registripidaja on Nasdaq CSD SE ning hageja on kantud kostja osanike nimekirja, mistõttu on väär väide, et hageja ei ole kostja osanik. Kostja on käsitlenud hagejat oma osanikuna, saates hagejale kutse osanike koosolekul osalemiseks ning makstes kostjale 10. augustil 2018 dividende. Seda, et kostja on hageja osanik, kinnitab ka hageja 10. märtsil 2016 kehtinud põhikirja p 2.7, millest lähtuvalt peaks selleks, et kostja saaks omandada oma osa, hageja kui kostja osanik selle talle võõrandama. Hageja ei saaks kostjale osa võõrandada, kui ta ei oleks selle omanik. Kuigi hageja nõudis kostjalt enda osa tagasi ostmist, ei järginud kostja põhikirjas sätestatud tähtaega osa tagasi ostmiseks. Kostja ei saa seetõttu tugineda ÄS § 153 lg-s 1 sätestatud osa ülemineku keelule ega väita, et hageja ei ole kostja osanik ning tal puudub osanike koosoleku otsuste vaidlustamise õigus. Põhikirja muutmise otsusest sõltuvad hageja õigused ja kohustused osaühingu suhtes, kuivõrd hageja on oma osa omandanud pärimise teel. Hageja õigust vaidlustada põhikirja muutmise otsust ei mõjuta see, et hagejal on õigus nõuda kostjalt enda osa tagasiostmist. Väär on maakohtu seisukoht, et kostja redigeeritud põhikiri ja otsus võeti vastu ÄS § 1711 lg 3 alusel. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleks tagada, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust. Kuna osanike koosolekul ei toimunud ÄS § 1711 lg 3 reeglite kohast hääletust küsimuses, kas võtta päevakorda kostja põhikirja muutmine, ei saanud osanike koosolek selles osas otsust vastu võtta. Tagantjärele ei saa oletada, mis oleks saanud, kui sellise päevakorrapunkti lisamine oleks pandud koosolekul hääletusele. Kui kostja osanikele saadetud kutses oleks sisaldunud põhikirja muutmise punkt, ei saa välistada, et koosolekule oleks tulnud rohkem osanikke või nad oleksid jätnud koosolekule tulemata. Juhul, kui põhikirja muutmise otsus ei ole tühine, tuleb see tunnistada kehtetuks, kuna see on vastuolus äriseadustiku regulatsiooniga osanike otsuste vastuvõtmise kohta ja rikub hageja õigusi.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kostja osanik ja tal puudub seetõttu õigus kostja osanike koosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hageja seisukoht, et kuna Nasdaq CSD SE oli ta kandnud osanike nimekirja, tuli ta ÄS § 182 lg 3 alusel lugeda kostja osanikuks, ei ole õige. Osanike nimekiri omab üksnes informatiivset tähendust. Kostja on hagejale 17. oktoobril 2017 tehtud müügiettepanekus selgesõnaliselt avaldanud, et väärtpaberite registris ja osanike nimekirjas toimunud muudatus ei ole vastavuses kostja põhikirja ega äriseadustiku nõuetega ja on seetõttu õigustühised. Väärtpaberite registri kanne on tehtud hageja avalduse alusel ja kostja ei ole kande tegemiseks tahteavaldust teinud. Maakohus leidis õigesti, et tähtsust ei oma asjaolu, kuidas hageja osanike nimekirja kanti, vaid asjaolu, et hageja kui pärija ei saanud kostja põhikirja järgi osanikuks. Pärandaja surma ajal oli kostja põhikirja p-s 2.7 kooskõlas ÄS § 153 lg-ga 1 ette nähtud, et osaühingu osad ei ole osaniku
surma korral päritavad. Hageja ei omandanud seega pärimise teel pärandajale kuulunud osa. Hageja osaluse tuvastamisel ei oma eelnevast lähtuvalt tähtust hageja väide, et kostja on käsitlenud hagejat talle osanike koosoleku kutset saates ja dividende makstes osanikuna. Hageja on pärandaja surma ajal kehtinud põhikirja p 2.7 sõnastusest alusetult järeldanud, et kostja saab omandada oma osa ainult juhul, kui hageja selle talle võõrandab ja võõrandamiseks peab hageja olema osanik. Selline järeldus on otseses vastuolus põhikirja p 2.7 ülejäänud sõnastusega. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saa osa ülemineku keelule tugineda, kuna ta ei ole järginud põhikirjas sätestatud tähtaega ja korda hagejalt osa tagasi ostmiseks. Osa pärijale ülemineku keelu kehtivus ei sõltu sellest, kas osaühing on järginud pärijale osa hüvitamisel põhikirjas sätestatud tähtaega ja korda, vaid sellest, kas need on põhikirjas sätestatud. Tõele ei vasta väide, et kostja ei järginud põhikirjas sätestatud tähtaega ja korda hagejale hüvitise väljamaksmiseks. Hageja esitas kostjale nõude osa omandamiseks 2. septembril 2018, seega on hüvitise maksmise tähtaeg 2. september 2019. Hüvitise hagejale väljamaksmist on takistanud hageja tegevusetus. Kuigi kostja on avaldanud soovi hüvitist maksta ning arvutanud hüvitise summa vastavalt põhikirjale, ei ole hageja sellega nõustunud. Kostja põhikirja muutmisest ei sõltu hageja õigused ja kohustused kostja suhtes. Muudetud põhikiri ei mõjuta poolte vahel pärandaja surma tõttu tekkinud õigussuhteid. Kostja on korduvalt tunnistanud kohustust osta osa tagasi. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõuded ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui ta oleks kostja osanik. Maakohus ei kohaldanud vääralt ÄS § 1711 lg-t 3. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kuna koosolekul osales 14 osanikku ja nende osad moodustasid 84,39% osakapitalist, oli osanikel õigus võtta päevakorda ka osaühingu põhikirja muutmise küsimus. Olukorras, kus osanike koosolekul otsustatakse küsimusi, millest koosoleku kutses ei teavitatud, on osanike õigused kaitstud ÄS § 1711 lg-s 3 sätestatud kõrgendatud kvooruminõudega. Sel viisil vastuvõetud otsuse kehtivust ei saa mõjutada oletused võimalikust koosolekul osalejate arvust. Puuduvad alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Põhikirja muutmine ei riku hageja õigusi, kuna muudetud põhikiri ei mõjuta hageja ja kostja vahel pärandaja surma tõttu tekkinud õigussuhteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb jätta muutmata. Muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.
7.Hageja on esitanud nõude, millega vaidlustab kostja 25. mai 2018 osanike otsuse p 6 kehtivuse, esitades otsuse tühisuse või alternatiivselt kehtetuse väite. Osanike otsusega p-s 6 otsustati muuta kostja põhikirja. Hageja on kostja endise osaniku V.T. pärija. Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja ei ole saanud kostja osanikuks põhikirja p-s 2.7 esineva piirangu tõttu, mistõttu ei ole tal õigust vaidlustada kostja osanike otsust. Maakohus leidis ka seda, et kostja osanike koosolekul oli ÄS §-st 1771 tulenev õigus täiendada osanike koosoleku päevakorda, kuna selle poolt olid kõik koosolekust osavõtjad, kes esindasid 84,39% osakapitalist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal puudub õigus kostja 25. mai 2018 osanike otsuse vaidlustamiseks. Maakohtu asjakohased põhjendused (maakohtu otsuse p-d 10-11) tuleb otsusest välja jätta.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et osanike otsuse vaidlustamiseks on õigustatud osanik. Ringkonnakohus leiab, et hageja sai osanikuks pärimise teel. Asjas puudub vaidlus, et hageja on 10. märtsil 2016 surnud V.T. pärija (vt pärimistunnistus lk 28). Pärandvara hulka kuulus ka kostja osa. Kostja kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris ja hageja on kantud registrisse kostja osanikuna. ÄS § 153 lg 1 kohaselt läheb osa osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Pärija kaitseks näeb sama paragrahvi lõige 2 ette, et põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. Sellise korra eesmärk on tagada, et pärijale makstaks kohene ja õiglane hüvitis oma pärandi eest. Kostja põhikirja
10.märtsil 2016 (V.T. surma aeg) kehtinud redaktsiooni p 2.7 sätestab, et osaniku surma korral ei ole osaühingu osad päritavad ning osaühing kohustub osa tagasi ostma (omandama oma osa) hiljemalt 12 kuu jooksul osaniku surmast tõendava dokumendi saamisest ning vastava avalduse esitamisest juhatusele. Just sellele põhikirja sättele tugineb kostja oma väites, et hageja ei ole saanudki kostja osanikuks.
10.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et põhikirja 10. märtsil 2016 kehtinud redaktsiooni p 2.7 on ebatäpne ja raskesti mõistetav ja sätte vastuoluline sõnastus ning raskesti mõistetavus on põhjustanud käesoleva vaidluse tekke. Ringkonnakohus tõlgendab põhikirja sätet kooskõlas ÄS § 153 lg 1 ja 2 mõttega ning leiab, et kostja põhikiri ei keela pärijal osa omandamist, küll aga tekib osaühingul (kostjal) osa pärijalt väljaostu kohustus. Väljaostukohustus tekib osaühingul aga alles siis, kui pärija esitab osaühingule vastava avalduse. Sellisel juhul toimub hüvitise (ostuhinna) määramine vastavalt põhikirja punktile 2.8 (põhikirja 10. märtsil 2016 kehtinud redaktsioon). Praegusel juhul on pooltel tekkinud vaidlus hüvitise suuruse üle, kuid nimetatu ei tähenda seda, et hagejal ei ole kuni kostjale osa võõrandamiseni osaniku õigusi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja põhikirja punkti 2.8 redaktsioonist ei saa teha järeldust, et osaniku surm võtab tema pärijalt automaatselt õiguse saada osanikuks. Osaniku surma korral ei tühistata tema osalust, vaid osaühing (kostja) peab vastava osa tagasi ostma. Selle ajani on osanikuks pärija, kellel on kõik seadusest ja põhikirjast tulenevad osaniku õigused ja kohustused.
11.Õige on kostja seisukoht, et väärtpaberite registris peetav osanike nimekiri omab üksnes informatiivset tähendust. Samas on oluline, milline toime on nimekirjal küsimuses, keda pidada osanikuks osaühingu ja osaniku vahelises suhtes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 asunud seisukohale, et osaühingu suhtes loetakse ÄS § 150 lg 1 järgi osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule osa võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Seadus ei seo osa üleminekut osaühingu enese suhtes kandega osanike nimekirjas. Osa üleminekut pärijale saab tõendada eelkõige pärimistunnistusega. Riigikohus on rõhutanud, et kui osaühingule on teatatud osa omaja vahetumisest (muutumisest) ja seda ka nõuetekohaselt tõendatud, peab osaühing sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas (3-2-1-65-08 p 25).
12.Põhjendatud on hageja arusaamine, et kostja on teda faktiliselt osanikuna ka kohelnud. Kostja kandis hageja osanike koosolekule kutsutavate osanike nimekirja, saatis hagejale kutse osanike koosolekul osalemiseks ja maksis 10. augustil 2018 hagejale dividende, mille saamiseks on ÄS § 157 lg 2 kohaselt õigus üksnes osanikul.
13.Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka juhul, kui hageja oleks kostja osanik. Seadus võimaldab erandina osanike koosoleku päevakorda täiendada ka kohapeal, kuid selleks peavad olema täidetud spetsiifilised kvalifitseeritud häälteenamuse nõuded. Küsimuse, mida ei ole eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist (ÄS § 1711 lg 3). Sellisel juhul puuduvad ÄS § 1771 kohased otsuse tühisuse alused. Antud juhul olid osanike koosoleku päevakorra täiendamisega nõus kõik koosolekul osalenud osanikud, kes esindasid 84,39 % osakapitalist. Nimetatud asjaolude üle vaidlust ei ole. Seega oli osanike koosolek õigustatud koosoleku päevakorda täiendama ja otsustama põhikirja muutmise üle. Osanike 25. mai 2018 koosoleku protokollist (lk 8) nähtub selgelt, et osanikud on kinnitanud päevakorra, mille p 6 kohaselt võeti päevakorda ka osaühingu põhikirja muutmine ja otsustati võtta vastu osaühingu redigeeritud põhikiri. Hageja väited apellatsioonkaebuses, et hääletamist päevakorra täiendamise osas ei toimunud, ei ole kooskõlas kohtule esitatud protokolliga. Hageja arutlused selles, mitu osanikku oleks koosolekule tulnud või tulemata jätnud siis, kui päevakord oleks sisaldanud punkti põhikirja muutmise kohta, on oletuslikku laadi. Kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmine toimus kooskõlas ÄS § 1711 lg-ga 3, puudub alus selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks ÄS § 178 lg 1 alusel nagu taotleb hageja.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kulu õigusabile 5 h ulatuses 650 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on esitanud menetluses vastuse apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Vastus apellatsioonkaebusele on 4 lk pikk ja selles korratakse eelkõige kostja varasemaid menetluses esitatud seisukohti. Enamus kaebusest käsitleb ka kostja seisukohti küsimuses, kas hageja on kostja osanik või mitte, milles ringkonnakohus asus kostjast erinevale seisukohale. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile apellatsioonimenetluses 250 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda ka viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.