YY hagi osaühingu Shchukin house ja XX vastu maalide ühisostu lepingutest tulenevate dokumentide väljaandmiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ning osaühingu Shchukin house, XX ja BB vastu solidaarselt 2 842 500 euro väljamõistmiseks, XX ja BB vastu solidaarselt 2 450 000 euro tagastamiseks, XX vastu alusetult saadu 330 000 euro ja suulise laenulepingu alusel 250 000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. augusti 2018. a osaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Shchukin house ja XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5 879 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) YY (sünd.XX.XX.XXXX, elukoht XXX) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab Kostja 1 (apellant 1) Osaühing Shchukin house (registrikood 12167834), Kostja 2 (apellant 2) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate 1 ja 2 lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raivo Laus ja Daniil Savitski
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. augusti 2018. a osaotsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt Osaühingu Shchukin house ja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja asjaolud ning menetluse käik
1.YY (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Shchukin house (kostja 1), XX (kostja 2), BB (kostja 3), Shchukin Gallery Inc (kostja 4) ja DD (kostja 5) vastu dokumentide esitamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja võttis kostja 5 suhtes hagi tagasi ning ülejäänud kostjate suhtes loobus osaliselt oma nõuetest.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjatega 1 ja 2 alates 2011. a koostööd, mille raames soetasid pooled ühiselt edasimüümise eesmärgil kunstiteoseid (maale), mille omandamist pidid nad vastavalt lepingutele ühiselt finantseerima ning seejärel maalide edasimüümisest saadava kasumi omavahel jagama. Sel eesmärgil olid hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud: (1) 7. augusti 2012. a leping nr MLCH-0708 tähtajaga 1. september 2015, mille objektiks on Kazimir Severinovich Malevich’i maal „Talupoeg rehaga“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 650 000 eurot; (2) 14. novembri 2012. a leping nr BGR-1411 tähtajaga kuni 1. detsember 2015, mille objektiks on Boris Dmitrijevich Grigorjevi maal „Naise portree“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 450 000 eurot; (3) 5. detsembri 2012. a leping nr BSKE-1212 tähtajaga kuni 5. detsember 2015, mille objektiks on Jean-Michel Basquiati 8 erinevat maali ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 505 000 eurot; (4) 27. detsembri 2012. a leping nr KND-2712 tähtajaga kuni 10. detsember 2015, mille objektiks on Vassili Kandinsky maal „Abstraktne kompositsioon“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 125 000 eurot; (5) 21. märtsi 2013. a leping nr MLCH-2103 tähtajaga kuni 1. aprill 2015, mille objektiks on Kazimir Severinovich Malevich’i maal „Suprematism“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 650 000 eurot; (6) 22. märtsi 2013. a leping nr PTVD-2203 tähtajaga kuni 1. aprill 2015, mille objektiks on Kuzma Petrov-Vodkin’i maal „Poiss ja tüdruk idast“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 200 000 eurot; (7) 5. juuni 2013. a leping nr MLCH-0506 tähtajaga kuni 1. juuli 2016, mille objektiks on Kazimir Severinovich Malevich’i maal „Supremaatiline kompositsioon ringiga“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 262 500 eurot.
3.Samasugune lepinguline koostöö oli hagejal ka kostjaga 2, kes on kostja 1 seaduslikuks esindajaks ning 50 % omanikuks. Nimetatud koostöö raames on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud:
2(10)
(8) 20. detsembri 2011. a leping nr NGHR-1211 tähtajaga kuni 28. veebruar 2015, mille objektiks on Natalia Goncharova maalid „Äike“ ja „Sõdurid pesevad hobuseid“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 700 000 eurot; (9) 1. juuni 2012. a leping nr NGHR-0106 tähtajaga kuni 1. aprill 2015, mille objektiks on Natalia Sergeevna Goncharova maal „Päevalillede korjamine“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 600 000 eurot; (10) 26. septembri 2012. a leping nr LPV-0912 tähtajaga 1. oktoober 2015, mille objektiks on Ljubov Sergeevna Popova maal „Ruumilise jõu konstruktsioon“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 350 000 eurot; (11) 10. detsembri 2012. a leping nr KND-1212 tähtajaga kuni 10. detsember 2015, mille objektiks on Vassily Kandinsky maal „Abstraktne kompositsioon“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 300 000 eurot; (12) 10. detsembri 2012. a leping nr LPV-1012 tähtajaga 1. aprill 2015, mille objektiks on Ljubov Sergeevna Popova maal „Natüürmort koos kitarriga, puuviljade ning veinipudeliga ovaalis“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud kokku 400 000 eurot; (13) 1. juuni 2013. a leping nr RZNV-0106 tähtajaga kuni 1. aprill 2015, mille objektiks on Olga Vladimirovna Rozanova maal „DG“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud kokku 100 000 eurot.
4.30. jaanuaril 2014 sõlmisid hageja ja kostjad 1, 2 ning 3 (kostja 3 on ühtlasi kostja 2 abikaasa ja kostja 1 seaduslik esindaja ning 50 % omanik) käenduslepingu, mille eesmärgiks oli tagada eelnimetatud lepingutest 1–13 tulenevaid hageja nõudeid. Käenduslepingu kohaselt võtsid kostjad 2 ja 3 ühiselt kohustuse tagada kostjatega 1 ja 2 sõlmitud lepingutest nr 1–13 tulenevaid nõudeid hageja ees kogusummas 5 292 500 eurot.
5.6. veebruaril 2014 allkirjastasid hageja ja kostjad 1 ning 2 lepingute nr 1–13 osalise täitmise kohta aktid, milles kinnitavad, et hageja on vastavalt kas kostjale 1 või kostjale 2 lepingutes sätestatud summad üle kandnud ning kostja 1 või kostja 2 on vastavad summad kätte saanud; et kostja 1 või kostja 2 on vastavas lepingus nimetatud maali soetanud; et pooled on maali ühisomanikud ning et maalid on vastavalt kas kostja 1 või kostja 2 valduses. Aktide kohaselt on hageja ning kostja 1 ühisomandis seega maalid soetamisväärtusega kokku 5 685 000 eurot ning hageja ning kostja 2 ühisomandis maalid soetamisväärtusega 4 900 000 eurot. Lepingute sõlmimisel oli poolte peamiseks eesmärgiks teenida investeeringute pealt kõrget tulu ning kostja 2 veenis hagejat, et ta suudab selle eesmärgi saavutada läbi maalide ehtsuse ja päritolu/ajaloo tõestamise. Sel eesmärgil võtsid kostjad 1 ja 2 hageja ees kohustuse valmistada ette maalide müük ja müüa need kasumlikult edasi. Kuigi kõikide lepingute nr 1–13 tähtaeg on saabunud, ei ole hageja saanud ei kostjalt 1 ega kostjalt 2 mistahes kasumit, aruandlust, maale ega muud tulemust. Lepingute 1–13 alusel pidid vastavalt kostja 1 ja kostja 2 valmistama ette maalide müügi ning need maha müüma komisjonitasu eest, mis moodustas 18 % teenitavast kasumist. Lepingute 3, 8, 9, 10, 12 ja 13 p 2.5 kohaselt pidi hageja eelnevalt müügilepingu tingimused heaks kiitma, ülejäänud lepingud vastavat sätet ei sisaldanud. Tegelikkuses ei ole ei kostja 1 ega kostja 2 esitanud hagejale mistahes maalide müügilepingut ega näidanud ka maale. Samuti ei ole kostjad 1 ja 2 esitanud hagejale ülevaadet ega aruandlust lepingu objektide müügieelse protsessi käigust, seisundist ega tulemustest. Kostja 2 on informeerinud hagejat kuludest, mis on kaasnenud väidetavalt maalide ehtsuse ja ajaloo välja selgitamisega, kuid ei ole nende kulutuste tegemise osas esitanud hagejale ühtegi tõendit. Täiendavalt on nii kostja 1 kui ka kostja 2 kohustatud lepingute nr 1–13 alusel (p 2.3 ja 2.9) väljastama hagejale ka informatsiooni seoses maalide ostmisega
3(10)
ning andma ülevaateid seoses nende müügiks ettevalmistamise protsessiga, mida aga kostjad 1 ja 2 ei ole teinud. Kostjad 1 ja 2 ei ole esitanud hagejale ka maalide algset ostuhinda kinnitavat dokumentatsiooni.
6.25. augustil 2015 saatis hageja kostjatele 1, 2 ja 3 järelepärimised, milles palus endale väljastada maalide müüjatelt saadud maalide algupära tõendavad dokumendid, maalide väärtust ja ehtsust tõendavad dokumendid, teavitada maalide täpsest asukohast (ning ladustamistingimustest) ning võimaldada hagejal maalidele piiramatu juurdepääs. Samades järelepärimistes tuletas hageja kostjatele 2 ja 3 meelde, et käenduslepingu alusel vastutavad ka nemad lepingutest tulenevate varaliste kohustuste eest. 1. septembril 2015 vastas hagejale kostja 1 nimel kostja 3 paljasõnaliselt, et hagejal on olnud alati ligipääs maalidele, kuid dokumente ja muud hageja poolt soovitud infot kostja 1 hagejale ei väljastanud. Sama vastas hagejale ka kostja 2.
7.Hageja lükkas 4. septembri 2015. a vastuses kostjatele 1 ja 2 nende paljasõnalised väited ümber ja palus võimaldada koheselt juurdepääs lepingute objektideks olevatele maalidele. Hageja soovis ka kokku leppida aega maalide ülevaatamiseks, kuid sellistele pöördumistele hageja kostjatelt vastust ei saanud.
8.Kokkuvõttes on hageja andnud lepingute alusel kostjale 1 maalide soetamiseks kokku 2 842 500 eurot ja kostjale 2 kokku 2 450 000 eurot, kuid ei ole tagasi saanud ei raha, maale ega ka kasumit.
9.Lisaks eeltoodud lepingutele nr 1–13 sõlmisid hageja ja kostja 2 25. jaanuaril 2013 täiendavalt ühise maalide ostmise lepingu nr KSTPV-2501 tähtajaga 1. veebruar 2015, mille objektiks on Kuzma Petrov-Vodkini maal „Poiss ja tüdruk Uzbekistanist“ ning Boris Kustodievi maal „Neiu portree“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle summa 330 000 eurot. Kostja 2 on kinnitanud oma allkirjaga hagejalt nimetatud summa kättesaamist, kuid tegelikkuses poolte kokkuleppel lepingut KSTPV-2501 ei täidetud, kuna pooled otsustasid teisiti. Eeltoodust hoolimata ei ole kostja 2 hageja poolt talle üleantud raha tagastanud ning on selle järelikult alusetult omastanud.
10.Lisaks on hageja andnud kostjale 2 suulise kokkuleppe alusel laenu summas 250 000 eurot, millist summat ei ole kostja 2 hagejale tagastanud.
11.25. septembri 2017 täpsustuse kohaselt on hageja nõueteks kostjate 1, 2 ja 3 vastu: 1) kohustada kostjat 1 esitama hagejale poolte vahel lepingute nr 1–7 objektideks olevate maalidega seoses olevad dokumendid, sh maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid, dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta, maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga ning (juhul kui maal on edasi müüdud), maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid; 2) kohustada kostjat 2 esitama hagejale poolte vahel lepingute nr 8–13 objektideks olevate maalidega seoses olevad dokumendid, sh maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid, dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta, maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga ning (juhul kui maal on edasi müüdud), maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid; 3) Lisaks nõuab hageja tema ja kostja 1 vahel lepingute nr 1–7 alusel tekkinud kaasomandi, samuti hageja ja kostja 2 vahel lepingute nr 8–13 alusel tekkinud kaasomandi lõpetamist vastavalt hageja poolt menetluses hiljem esitatule;
4(10)
4) mõista kostjatelt 1, 2 ja 3 solidaarselt hageja kasuks välja tagastamisele kuuluv panused summas 2 842 500 eurot ning 5) kostjatelt 2 ja 3 solidaarselt hageja kasuks välja tagastamisele kuuluv panus summas 2 450 000 eurot; 6) mõista kostjalt 2 hageja kasuks välja alusetult saadud 330 000 eurot ning 7) suulise laenulepingu alusel saadud 250 000 eurot. Kostjate vastuväited
12.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
13.Kostjad ei nõustu, et hageja nimetatud lepingutes nr 1–13 märgitud tähtajad sätestavad maalide müügi lõpptähtaegu, misjärel muutub sissenõutavaks ka poolte kasumi jagamise nõue. Hageja esitatud lepingud kannavad nime „Maalide ühisostu leping“, mis tähendab, et nimetatud lepingutega võtsid pooled endale kohustuse ühiselt osta lepingutes nimetatud teosed ja leppisid kokku ka kasumi jaotamise protsendid tulevikus saadava kasumi osas. Lepingutes sätestatud tähtajad ei ole mitte maalide müügi, vaid maalide ostu hilisemaks kuupäevaks. Seega juhul, kui pooled ei oleks lepingus sätestatud tähtajaks lepingus nimetatud maali soetanud, siis oleks nimetatud leping muutunud kehtetuks ning ühel poolel oleks tekkinud õigus saada tagasi investeeritud raha ja teisel poolel kaoks kohustus nimetatud maal pooltele ühiselt soetada. Selliste hinnaliste maalide ost-hindamine-müük on äärmiselt pikk protsess, mistõttu ei suuda ükski spetsialist täpsemalt hinnata, millise aja jooksul maali on võimalik realiseerida, eriti veel olukorras, kus maali hindamine ei ole teostatud.
14.Seega ei ole välistatud olukord, kus hagejale kuuluvad tagastamisele ainult tema poolt investeeritud summad, misjärel kostjad saavad ise valida, mida soetatud maalidega teha. Kostjad märgivad, et nad on jõudnud läbi teha vajaliku müügiettevalmistuse protsessi ainult 4 maali osas, millised on seotud lepingutega nr 5, 7, ja 8 ning need maalid olid müügiks valmis ning nende väärtuseks on hinnatud mitte vähem kui 33 500 000 dollarit, mis tähendab, et ainuüksi nende maalide realiseerimisel on võimalik pooltel lahendada kõik nendevahelised lahkhelid. Paraku aga ei ole nende maalide müük kostjate poolt osutunud võimalikuks, sest hageja käsundi alusel on need maalid kostjate valdusest ära võetud ning hoiustatud kostjatele teadmata asukohas. Kostjate arvates ei ole võimalik kiirendada ega haarata müügiprotsessi ettevalmistustesse rohkem maale. Esiteks puudub maailmas selline hulk eksperte, kellele saaks korraga anda 13 erinevat maali ekspertiisi läbiviimiseks. Teiseks on sellised ekspertiisid äärmiselt kallid ja võivad ühe maali puhul küündida 350 000 euroni, mistõttu enam kui 10 maali analüüs nõuaks juba sellises summas rahalisi vahendeid, mida ei ole ei hagejal ega ka kostjatel kokku.
15.Kostjad vaidlevad samuti hagejale vastu selles osas, et kostjad ei ole esitanud hagejale mistahes ülevaadet ega aruandlust lepingu objektide müügieelse protsessi käigust, seisundist ega tulemustest. Kostjad juhivad tähelepanu, et esiteks on hageja ise esitanud kohtule ridamisi kirjavahetust, mida pooled pidasid perioodil augustist 2015 kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks eelnevale pidasid kostjad hagejaga intensiivset kirjavahetust ka perioodil november 2012 – märts 2014, kui peeti kirjavahetust hageja assistendiga NN-ga ja perioodil aprill 2014 – aprill 2015, kui suheldi otse hagejaga, kes on ka ise viibinud koos kostjatega näitustel New Yorgis. Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et 6. veebruaril 2014 allkirjastasid pooled aktid lepingute osalise täitmise kohta, mis omakorda tõendavad, et hageja oli kursis asjade käiguga ja omas täieliku informatsiooni maalide ostu-müügi protsessi kohta. Samade aktidega on pooled kinnitanud ja soetatud maalide ostuhinnad, mistõttu on väär hageja väide, justkui temal puudub kinnitus maalide soetamise ja nende hinna kohta. Samuti on
5(10)
kostjad edastanud hageja esindajatele tervikliku dokumentatsiooni seoses maalidega, millised on lõppmüügiks valmis. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, kelle väidete kohaselt ei ole temale 2012-2015 perioodil toimunud koostöö raames edastatud vajalikku informatsiooni ega dokumentatsiooni, jätkas siiski koostöö finantseerimist, ning alles 2015. a suvel esitas seoses eeltooduga esimese pretensiooni.
16.Kostjate vastuväidete kohaselt on lisaks eeltoodule hagejaga seotud isik EE võtnud osa maalide, mis olid kostjate poolt New Yorgis müügiks ettevalmistatud, valduse endale ja keeldub nende tagastamisest kostjatele, mis tingib olukorra, et kostjad ei saa oma lepingulist kohustust maalide müügiks täita, mis omakorda tingib hagejale kunstlikult loodud nõudeõiguse kostjate vastu.
17.Hageja 330 000 euro tagastamise nõudega seonduvalt (leping KSTPV-2501) selgitavad kostjad, et poolte algne soov oli kahe maali ühiseks soetamiseks, kuid hiljem otsustati ühiselt Boris Kustodievi maali „Tüdruku portree“ soetamisest loobuda ning soetada ainult Kuzma Petrov-Vodkini maal „Poiss ja tüdruk Uzbekistanist“. Nimetatud maali kohta sõlmiti ka hageja ja kostja 2 vahel 22. märtsil 2013 uus leping nr PTVD-2203, mis on kajastatud hageja lepingulise nõude koosseisus kostja 2 vastu ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 200 000 eurot. Esialgselt sõlmitud lepingu KSTPV-2501 osas puudub dokumentatsioon ja täitmise aktid just seetõttu, et nimetatud lepingu alusel pooled ei alustanud ühist koostööd. Maakohtu otsus
18.Harju Maakohus rahuldas 16. augusti 2018. a osaotsusega hagi dokumentide väljaandmiseks. Maakohus kohustas kostjat 1 esitama lepingute nr 1–7 objektideks olevate maalidega seoses alljärgnevad dokumendid: maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants); tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta; maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; (juhul kui maal on edasi müüdud) maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid. Maakohus kohustas kostjat 2 esitama lepingute nr 8–13 objektideks olevate maalidega seoses alljärgnevad dokumendid: maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants); tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta; maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; (juhul kui maal on edasi müüdud) maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda.
19.Otsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus tuvastatuks, et lepingute nr 1–7 punktis 4 on kokku lepitud Eesti õiguse kohaldamises ning lepingute nr 8–13 punktis 4 on kokku lepitud Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamises. Hagiavalduse kohaselt on kostjatega 1 ja 2 sõlmitud maalide ühisostu lepingute puhul oma olemuselt tegemist seltsingulepingutega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 586 lg 2 sätestab, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane peab teatama teistele seltsinglastele seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet seltsingu tehingute kohta. VÕS § 586 lg 3 kohaselt on seltsinglasel õigus tutvuda kõigi seltsingut puudutavate dokumentidega. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi (VF TsK) § 1041 lg 1 kohaselt lihtseltsingu (ühise
6(10)
tegutsemise lepingu) alusel kohustuvad kaks või mitu isikut (seltsinglast) ühendama oma panused ja tegutsema koos ilma juriidilise isiku moodustamiseta kasu saamise või muu eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole seadusega vastuolus. VF TsK § 1044 lg 1 kohaselt on seltsinglasel ühiste asjade ajamisel õigus tegutseda kõigi seltsinglaste nimel, juhul kui lihtseltsingu lepinguga ei ole ette nähtud, et asjade ajamist teostatakse üksikute seltsinglaste poolt või kõigi seltsinglaste poolte ühiselt. VFTsK § 1045 kohaselt on igal seltsinglasel, sõltumata sellest, kas ta on volitatud ajama seltsingu ühiseid asju, õigus tutvuda kogu asjaajamise dokumentatsiooniga. Sellest õigusest keeldumine või selle piiramine, sealhulgas seltsinglaste kokkuleppel, on kehtetu.
20.Maakohus nõustus, et hageja ja kostjate 1 ning 2 vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist seltsingulepingutega, millest nähtub, et pooled osalevad ühiselt erinevate kunstiteoste ostmises, samuti nähtub kummagi poole panus selles protsessis ja vastava lepingu objekti väärtus ning lepingute eesmärgiks on kunstiteoste müügist saadava kasumi jagamine. Eeltoodust tulenevalt on nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni õiguse kohaselt seltsinglasel õigus saada informatsiooni kõigist seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja teavet seltsingu tehingute kohta, sh õigus tutvuda kõigi seltsingut ja selle asjaajamist puudutavate dokumentidega. Seega on hagi rahuldamise eeldusena vajalik tuvastada, kas kostjad on sellist kohustust täitnud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et seltsingulepingute puhul olid seltsingut juhtima õigustatud isikuteks vaikivalt vastavalt kostja 1 ja kostja 2, kelle kohustuseks olid esitada hagejale kogu vajalik informatsioon maalide ostmise kohta (lepingute p 2.3), viia läbi kõik vajalikud ekspertiisi ja dokumentide kogumised kunstiteoste kontrollimise jaoks nende edaspidise müügi eesmärgiga kunstiturul, täpsemalt: dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõestavad maalide loomise aja, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused (p 2.4); määrata kunstiteoste müügi viis kunstiturul (eratehing, oksjon, rahvusvaheline antiigisalong, läbi fondi või galerii) ja teostada maalide müük ostjale (p 2.5); kõik müügitehingutega seotud kohustused (p 2.6); kunstiteoste müügi teostamine osapoolte jaoks soodsatel tingimustel (p 2.8 või 3); regulaarselt informatsiooni esitamine müügieelse valmistumise seisundist ja saadud tulemustest (p.2.9 või 3.1).
21.Maakohtu hinnangul ei saa kostjate 1 ja 2 vastavate kohustuste täitmise osas piisavaks lugeda 6. veebruaril 2014 allkirjastatud lepingute nr 1–13 osalise täitmise kohta koostatud akte, milles küll kinnitatakse maalide maksumust, samuti et hageja on vastavalt kas kostjale 1 või kostjale 2 lepingus maali ostmiseks omapoolse summa üle kandnud ning vastavalt kostja 1 või kostja 2 on vastava summa kätte saanud, et kostja 1 või kostja 2 on vastavas lepingus nimetatud maali soetanud ja vastu võtnud kunstiteosega kaasnenud dokumentatsiooni, kuid neist ei nähtu ja need ei tõenda kostjapoolsete informeerimis- ja tõendamiskohustuste täitmist, st millise tehinguga ja hinnaga maal(id) tegelikult soetati ning nende päritolu (provenants), milliste ekspertiisidega on tõendatud maalide loomise aeg ning millised sõltumatud kunstiteadlased kinnitavad maalide väärtust, samuti kus konkreetselt (millisel aadressil) lepingute alusel soetatud maalid asuvad või on hoiustatud ning juhul kui need on juba edasi müüdud, siis millistel tingimustel (müügihind, kasum jne). Kohtu ei hinnangul ei nähtu nimetatud asjaolud ka kostjate 2 ja 3 1. septembri 2015. a kirjades vastuseks hageja 25. augusti 2015. a nõudekirjadele, millest nähtuvalt on kostjate väidete kohaselt hagejale vastavad dokumendid ja informatsioon esitatud ning maalid Moskvas, New Yorgis või Tallinnas hoiustatud, kuid dokumente ja /või nende koopiaid ning maalide täpsed asukohti (aadress jne) neile lisatud ei ole. Samuti ei tõenda kohtu arvates vastavaid asjaolusid kostjate 2 ja 3 e-kirjavahetus hageja
7(10)
assistendi NN-ga ja hageja endaga, millest küll nähtub, et pooled on arutanud maalide ühisostu lepingute sõlmimise protseduurilisi küsimusi ja nende täitmisega seonduvaid asjaolusid, kuid need ei tõenda kostjate 1 ja 2 poolt hageja suhtes lepingutest tulenevate informeerimis- ja tõendamiskohustuste täitmist. Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu osaotsus ja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
23.Kostjate hinnangul on maakohus teinud menetluses esitatud tõenditest valed järeldused. Kostjad rõhutavad, et kohus ei saanud rahuldada hagi osas, milles hageja nõudis dokumentide esitamist seoses maalide ostutehingut ja hinda tõendavate dokumentidega ja maalide omandamise päritoluga. Esiteks, nagu ka kohus ise märkis, oli igas lepingus kirjas, milline on maali maksumus ja kuidas peavad pooled selle ostmist finantseerima. Selliselt on ilmne, et hageja teab, millise summa eest maalid ostetakse ja kuidas toimub finantseerimise protsess. Teiseks on pooled 6. veebruaril 2014 allkirjastanud lepingute osalise täitmise kohta aktid. Aktides oli märgitud ja kinnitatud, millise hinna eest maalid soetati, kes maalide soetamist finantseeris ja kelle vastutavale hoiule maalid on antud. Kostjate hinnangul piisab kahest eelnevast vastuväitest ja asjaolust, et teha järeldus hagejal olemasoleva informatsiooni kohta ning jätta hagi selles osas rahuldamata. Isegi juhul, kui nimetatud osas jääb hagi rahuldamine kehtima, siis selle otsuse täitmise raames esitavad kostjad hagejale need samad dokumendid ja loevad sellega otsuse täidetuks.
24.Kohtuotsus ei ole selgelt arusaadav ja täidetav (TsMS § 442 lg 5). Kohtuotsuse resolutsioon ei sisalda endas ühtegi konkreetset dokumenti, mille esitamise kohustus kostjatel otsuse jõustumisel tekib. Otsuse alusel on olemas väidetav ja tõendamata n-kogus anonüümseid dokumente, mida hageja võib pidada oluliseks ja vajalikuks, samal ajal kui kostjatel selliseid dokumente ei ole või ei ole need asjakohased. Nimetatud olukorras jääb hageja pidevalt otsust „täitma“ ja kostjad kinnitama, et otsus on nende hinnangul täidetud. Kohtutäitur ei saa aga sellise hagi täitmise osas võtta seisukohta, kas otsus on täidetud või mitte, kui puudub viide konkreetsele eksisteerivale dokumendile.
25.Hageja ei ole põhistanud, millele tuginedes ta leiab, et ühe või teise resolutsiooni punkti all mõeldud dokumendid konkreetsete maalide kohta üldse eksisteerivad. Samuti on otsuse resolutsioonis nõutud näiteks maalide müügidokumente, esitades seal reservatsiooni (juhul kui maalid on müüdud). Kostjad ei ole kunagi väitnud, et nad oleksid soetatud maale müünud, kuidas saab siis kohus teha hagi rahuldava otsuse asjaolu kohta, mille esinemist ei ole isegi tõendatud.
26.Maakohus peab uuel läbivaatamisel nõudma hagejalt oma nõuete täpsustamist ja dokumentide loetelu konkretiseerimist selliste dokumentidega, mille olemasolu on tõendatud ja alles seejärel andma kostjatele võimaluse tõendada, kas üks või teine dokument on hagejale esitatud või mitte.
27.Kostjad leiavad, et nimetatud otsuse täitmisel esineks olukord, kus üks pool väidab, et tema on kõik dokumendid esitanud ja teine pool väidab, et ta ei ole kõike saanud. Vastustaja seisukoht
28.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu osaotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
8(10)
tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. I
30.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostjate vastuväidetele rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esile toodud asjaolud õigesti tuvastanud ja hinnanud tõendeid seadusekohaselt ning jõudnud õigele järeldusele nii poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerimise kui kohaldatava õiguse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et kostjatega 1 ja 2 sõlmitud maalide ühisostu lepingute puhul on oma olemuselt tegemist seltsingul põhineva võlasuhtega. Nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni õiguse kohaselt on hagejal seltsinglasena VÕS § 586 lg 1 ja VF tsiviilkoodeksi § 1045 kohaselt õigus saada informatsiooni kõigist seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ning teavet seltsingu tehingute kohta, sh õigus tutvuda kõigi seltsingut ja selle asjaajamist puudutavate dokumentidega. Kostjatele tulenevat kohustust anda hagejale vastavat informatsiooni on pooled täpsustanud sõlmitud seltsingulepingutes. Maakohus on teinud õige järelduse, et seltsingulepingute kohaselt olid seltsingut juhtima õigustatud isikuteks vaikivalt kostjad 1 ja 2, kelle kohustuseks olid esitada hagejale kogu vajalik informatsioon maalide ostmise kohta (lepingute p 2.3), viia läbi kõik vajalikud ekspertiisi ja dokumentide kogumised kunstiteoste kontrollimise jaoks nende edaspidise müügi eesmärgiga kunstiturul. Täpsemalt oli kostjatel kohustus esitada dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõestavad maalide loomise aja, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused (p 2.4); määrata kunstiteoste müügi viis kunstiturul (eratehing, oksjon, rahvusvaheline antiigisalong, läbi fondi või galerii) ja teostada maalide müük ostjale (p 2.5). Kostjate kanda olid ka kõik müügitehingutega seotud kohustused (p 2.6); kunstiteoste müümine osapoolte jaoks soodsatel tingimustel (p 2.8 või 3) ning regulaarselt informatsiooni esitamine müügieelse valmistumise seisundist ja saadud tulemustest (p 2.9 või 3.1).
31.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt tuleb kostjate kohustus lugeda täidetuks kohtule tõenditena esitatud lepingutes kajastatud maalide maksumuse, ostmise finantseerimise kohustuse jaotuse ning 6. veebruaril 2014 allkirjastatud lepingute osalise täitmise kohta koostatud aktide alusel. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et viidatud dokumendid ei tõenda kostjate poolset informeerimis- ja tõendamiskohustuste täitmist, kuna seni esitatud lepingute ja aktide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millise tehinguga ja hinnaga maalid tegelikult soetati, milline on maalide päritolu, milliste ekspertiisidega on tõendatud maalide loomise aeg ning millised sõltumatud kunstiteadlased kinnitavad maalide väärtust. Samuti ei kajasta nimetatud dokumendid, kus konkreetselt lepingute alusel väidetavalt soetatud maalid asuvad või on hoiustatud ning juhul kui need on juba edasi müüdud, siis millistel tingimustel. Nimetatud informatsiooni puudumise tõttu ei sisalda seni esitatud dokumendid hagejale kui seltsinglasele tema tehtud investeeringu saatuse ja selle tasuvuse kontrollimiseks vajalikku olulist teavet ning seepärast on maakohus hagi informatsiooni saamiseks osaotsusega õigesti rahuldanud.
32.Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuse resolutsioon selge ja täidetav. Otsuse resolutsioonis on selgelt loetletud, millist informatsiooni sisaldavaid dokumente kostjad 1 ja 2 peavad hagejale esitama. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt nad ei mõista, milliseid dokumente neilt nõutakse, on ainetu. Maakohtu otsuse resolutsioonis on selgelt märgitud, et kostjatel 1 ja 2 tuleb hagejale esitada dokumendid, mis tõendavad maalide ostutehingut ja hinda
9(10)
(p 2.1 ja 3.1); dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants, p-d 2.2 ja 3.2); tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega (p-d 2.3 ja 3.3); sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta (p-d 2.4 ja 3.4); maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga (p-d 2.5 ja 3.5) ning juhul kui mõni maalidest on edasi müüdud, siis ka maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid (p-d 2.6 ja 3.6). Kohtuotsuse jõustumisel on selline kohustus sundtäidetav.
33.Kostjad on varasemas menetluses läbivalt väitnud, et nad on seltsingulepinguid täitnud nõuetekohaselt ning et neil on vastavad dokumendid olemas (vt nt kostja 20. septembri 2016 vastuse lk 8; kostja 14. novembri 2016 vastuse lk 4; kostja 9. aprilli 2018 vastuse p 1.6; kostjate 4. juuni 2018 vastuse p 2.4). Seega ei saa kohtuotsuse täitmine olla kostjatele ebaselge ega raskendatud.
34.Eelnevat kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal menetlusnormide rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kostjate mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. II
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda.
36.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
37.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.