Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Vladislav Gershkovichi hagi Osaühingu Shchukin house ja Nikolay Shchukini vastu dokumentide esitamise, kaasomandi lõpetamise ning võlgnevuse ja viivise nõudes ning Marina Preobrazhenskaya ja Schukin Gallery Inc vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Vladislav Gershkovichi hagi tagamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Shchukin house, Nikolay Shchukini ja Marina Preobrazhenskaya ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Vladislav Gershkovich, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Anneli Aab Kostjad Osaühing Shchukin house, Nikolay Shchukin, Marina Preobrazhenskaya, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Raivo Laus
Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2167183 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Vladislav Gershkovich (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Shchukin house (kostja I) ja Nikolay Shchukini (kostja II) vastu dokumentide esitamise, kaasomandi lõpetamise ning võlgnevuse ja viivise nõudes ning Marina Preobrazhenskaya (kostja III) ja Schukin Gallery Inc (kostja IV) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2-16-7183
1.1.Hagiavalduse kohaselt tegid hageja ja kostja I koostööd, soetades ühiselt kunstiteoseid (maale) edasimüümise eesmärgil. Maalide soetamist pidid pooled ühiselt finantseerima ning seejärel pidid pooled maalide edasimüümisest saadava kasumi jagama vastavalt sõlmitud lepingutele. Samasugune koostöö oli ka hageja ning kostja I seaduslikuks esindajaks ning 50% osanikuks oleva kostja II vahel.
1.2.30. jaanuaril 2014 sõlmisid hageja, kostja I, kostja II ning kostja III (kes on kostja II abikaasa, kostja I teine seaduslik esindaja ning 50% osanik) käenduslepingu, mille eesmärgiks oli tagada maalide ühisostulepingutest tulenevaid hageja nõudeid. Selleks võtsid kostjad II ja III hageja ees kohustuse tagada ühisostulepingutest tulenevaid nõudeid 5 292 500 euro ulatuses. Lepingute sõlmimisel oli poolte peamiseks eesmärgiks teenida investeeringute pealt kõrget tulu. Kostja II veenis hagejat lepingute sõlmimisel, et suudab selle eesmärgi saavutada maalide ehtsuse ja päritolu/ajaloo tõestamise teel. Sellel eesmärgil võtsid kostja I ja kostja II kohustuse valmistada ette maalide müük ja müüa need kasumlikult edasi. Praeguse seisuga ei ole ei kostja I ega kostja II seda kohustust täitnud. Esiteks ei ole kostjad täitnud maalide ühisostulepingutest tulenevaid kohustusi, sh ei ole kostjad väljastanud hagejale maalide ühisostulepingute alusel ei aruandeid, dokumentatsiooni, võimaldanud juurdepääsu maalidele ega jaganud ka kasumit. Lisaks ei ole kostjad tagastanud hagejale ka lepingute alusel üleantut. Teiseks pole kostjad täitnud arvukatest lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.
1.3.Hageja palus kohustada kostjat I ja kostjat II esitama hagejale poolte sõlmitud lepingu objektideks olevate maalide kohta järgmised dokumendid: maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide päritolu; tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta; maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; juhul kui maal on edasi müüdud, maalide edasimüümist tõendavad ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid. Hageja palus lõpetada hageja ja kostja I ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingute alusel tekkinud kaasomandi; mõista solidaarselt kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III hageja kasuks välja tagastamisele kuuluva panuse 2 842 500 eurot ning solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III välja tagastamisele kuuluva panuse 2 450 000 eurot. Hageja palus mõista kostjalt IV hageja kasuks välja alusetult saadud 58 000 USA dollarit ja 4430 eurot ning kostjalt I alusetult saadud 330 000 eurot. Hageja palus mõista solidaarselt kostjalt II, kostjalt III ja kostjalt IV hageja kasuks välja 2 140 871 USA dollarit ja kostjalt II 250 000 eurot.
1.4.Harju Maakohus rahuldas 18. mai 2016. a määrusega koos hagiavaldusega esitatud hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks määras kohus muu hulgas: arestida kostja I valduses olevad kostja I ja hageja sõlmitud erinevate lepingute objektideks olevad maalid (maakohtu määruse resolutsioonis on viidatud iga lepingu kuupäevale ja numbrile) ning keelata kostjal I viidatud maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine; arestida kostja II valduses olevad kostja II ja hageja sõlmitud erinevate lepingute objektideks olevad maalid ning keelata kostjal II viidatud maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine; seada kostjale I kuuluvale kinnisasjale Tallinnas kohtulik hüpoteek 2 901 675 eurot 80 senti; seada kostjale III kuuluvale kinnisasjale Harku vallas kohtulik hüpoteek 7 184 063 eurot; arestida kostjale II kuuluv kostja I osa nimiväärtusega 1250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärkega äriregistris; arestida kostjale III kuuluv kostja I osa nimiväärtusega 1250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärkega äriregistris; arestida kostjale I, kostjale II ja kostjale III kuuluvad osalused Gallery Shchukinis (registreeritud Pariisi äriregistris nr 493 769 285 all); arestida kostjale I kuuluvatel arvelduskontodel olev raha 2 901 675 euro 80 sendi ulatuses; arestida kostjale II kuuluvatel arvelduskontodel olev raha 7 767 563 euro ulatuses; arestida kostjale III kuuluvatel arvelduskontodel olev raha 7 184 063 euro ulatuses. 2(7)
2-16-7183
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja taotletud hagi tagamise abinõud hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostjate jaoks põhjendamatult koormavad ning on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Hageja on nõuet, mille tagamist soovitakse ning tagamise aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Hageja on hagi tagamise taotluse kohaselt veendunud, et kostjate senine käitumine on ilmselgeks viiteks faktile, et nad ei kavatse vabatahtlikult oma võlasuhetest tulenevaid kohustusi täita ning võivad seetõttu teha tehinguid, mille eesmärgiks on muuta võimatuks hageja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine. Hageja esitatu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi osalise või täieliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
2.Harju Maakohus väljastas 13. juunil 2016 hagejale tema taotluse alusel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, uuesti sõnastatud; edaspidi määrus nr 1215/2012) art 42 lg 2 p b) ning art 53 kohase tunnistuse 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse päritoluriigis täidetavuse kohta.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. juuli 2016. a määrusega maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse osaliselt, s.o osas, millega maakohus arestis kostjate I−III arvelduskontol oleva raha. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
4.Hageja esitas 8. detsembril 2016 Harju Maakohtule täiendava hagi tagamise taotluse (ja palus väljastada määruse nr 1215/2012 art 53 järgse tunnistuse) põhjendusega, et 18. mai 2016. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Kostjate kõige väärtuslikum vara on hagiavalduses loetletud lepingute alusel soetatud maalid ja muud kunstiteosed, mis on kostjate I−III valduses. Kostja I ja kostja III kinnistutele seatud hüpoteegid ei taga esimese järjekoha hüpoteekide tõttu sisuliselt hageja nõudeid. Hoolimata Tallinna kohtutäituri K. Põltsi koostatud vallasvara arestimise aktist, mille kohaselt on kohtutäitur arestinud kostjale I ja kostjale III kuuluvaid maale koguväärtuses 8 385 000 eurot, on hageja nõude täitmine võimaliku positiivse kohtuotsuse korral jätkuvalt võimatu (või äärmiselt raskendatud). Seda peaasjalikult seetõttu, et maalide valdust ei ole kohtutäituril õnnestunud saada. Samuti puudub hagejal (ja ka täituril) tegelikult teave selle kohta, kus maalid asuvad; on ka selgunud, et kostjad avaldasid kohtutäiturile maalide asukoha kohta valeteavet. Hagi tagamine oleks täitnud eesmärgi üksnes siis, kui kostjad oleksid üle andnud kohtutäiturile hagi tagamise korras arestitud maalid ja hagejal oleks võimalik kontrollida maalide olukorda ning nende seisundit. Ülaltoodust tulenevalt on vaja kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid. Hageja taotles hagi tagamise korras kohustada kostjat I ja kostjat II avaldama 18. mai 2016 hagi tagamise määruse pdes 2 ja 3 arestitud maalide asukoha; avaldama, kelle valduses arestitud maalid on; näitama ette arestitud maalid, samuti keelata kostjal I ja kostjal II arestitud maalide mistahes asukohast väljaviimine. Seda põhjusel, et kostjate senine ilmsiks tulnud käitumine annab alust pidada võimalikuks, et maalid võidakse arestimise käigus toimuva üleskirjutamise vältimiseks uuesti kolmandasse riiki toimetada. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks keelata maalide mistahes asukohast väljaviimist, taotles hageja, et kohus keelaks hagi tagamise korras maalide Eestist väljaviimise. Samuti palus hageja põhjusel, et hagejal on kostjate vastu äärmiselt suured rahalised nõuded, mis on sisuliselt tagamata, täiendavalt arestida kostjatele kuuluv maalikogu (hagi tagamise taotluses nimetatud 57 maali). Kuna tegemist on maalidega, mille asukoha kohta puudub hagejal samuti teave, ning Riigikohus on sedastanud, et hagejal peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas 3(7)
2-16-7183
arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund, palus hageja ka nende maalide arestimisel kohustada kostjat avaldama maalide asukoha; avaldama, kelle valduses on arestitud maalid, ning näitama need ette.
5.Harju Maakohus rahuldas 9. detsembri 2016. a määrusega hagi täiendava tagamise taotluse. Maakohus kohustas kostjat I ja kostjat II: avaldama Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse pdes 2 ja 3 arestitud maalide asukoha; avaldama, kelle valduses on arestitud maalid, ning näitama ette arestitud maalid. Kohus keelas kostjal I ja kostjal II arestitud maalide väljaviimise Eesti Vabariigi territooriumilt. Kohus arestis kostjale II ja kostjale III kuuluvad kohtumääruses nimetatud maalid (57 tk) ja kohustas määruse resolutsiooni ps 4 nimetatud maalide arestimisel kostjat I ja kostjat II avaldama maalide asukoha, avaldama, kelle valduses on maalid, ning näitama maalid ette. Kohus keelas kostjal I ja kostjal II maalide väljaviimise Eesti Vabariigi territooriumilt. Hagi täiendava tagamise taotluses toodud asjaolusid ja põhjendusi arvestades on hagi tagamise taotlus põhjendatud. Praegusel juhul on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lgs 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõud ei ole hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostjate jaoks põhjendamatult koormavad ning on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Hageja on täiendava tagamise vajadust ning selle aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Hageja on välja toonud, et 18. mai 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud ei ole piisavad ning üksnes nende meetmete rakendamine hagi tagamise sisulist eesmärki ei täida. Hageja esitatu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi osalise või täieliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja on esmase hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud tagatise 96 000 (3 × 32 000) eurot. See tagatis on piisav ning puudub vajadus täiendava tagatise nõudmiseks.
6.Kostjad I−III palusid 5. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses maakohtu
9.detsembri 2016. a hagi tagamise määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata või alternatiivselt, arestida ainult K.S. Malevichi (1879−1935) maal "Suprematistlik kompositsioon punase ringi ja musta ruuduga" (1910-ndate lõpp, 1920-ndate algus), lõuend, õli (81,3 × 63,4 cm). Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu hagi tagamise määruse muutmata.
7.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Harju Maakohus väljastas 9. jaanuaril 2017 hagejale määruse nr 1215/2012 art 42 lg 2 p b) ning art 53 kohase tunnistuse 9. detsembri 2016. a hagi tagamise määruse päritoluriigis täidetavuse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. veebruari 2017. a määrusega kostjate I−III määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi täiendav tagamine põhjendatud. Kui isegi eeldada, et kohtutäitur on Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse täitmiseks arestinud kostjatele kuuluvaid maale 8 385 000 euro väärtuses ja lisaks on arestitud kostjatele kuuluvad kinnistud väärtusega kokku 365 000 eurot (koormatud hüpoteekidega 650 000 eurot), siis arvestades asjaolu, et kohtutäitur ei tuvastanud enne arestimisakti koostamist arestitavate maalide 4(7)
2-16-7183
olemasolu ja asukohta ega märgistanud arestitud maale enne kostjate vastutavale hoiule andmist (täitemenetluse seadustiku § 71 lg 2), ei saa pidada kohtutäituri arestimistoimingut 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse täitmise seisukohast piisavaks. Kostjate väide, et hagi tagamine tuleb tühistada seetõttu, et arestitud maalid kuuluvad osaliselt kolmandatele isikutele, ei ole asjakohane, kuivõrd kostjatel ei ole võimalik esitada kohtule taotlusi kolmandate isikute õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kolmandatel isikutel on õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks. Hagi tagamiseks vallasasja arestimine ei eelda arestitava vallasasja omaniku eelnevat tuvastamist, sest vastasel korral kaotaks hagi tagamine vallasasjade arestimise teel oma mõtte, kuna vallasasja omaniku tuvastamine eeldab paratamatult kostja kaasamist menetlusse ja kostjal oleks sel juhul alati võimalik vältida vallasasja arestimist. Põhjendatud ei ole kostjate väide, et niivõrd suure väärtusega vara (kostjate väitel enam kui 100 miljonit eurot) arestimisel ei ole hageja juba tasutud tagatis 96 000 eurot piisav. Esiteks on tagatisena tasutud 96 000 eurot küllalt suur summa kostjatele hagi tagamisega tekkida võiva kahju katmiseks. Teiseks ei ole kostjad oma väidet arestitava vara väärtuse kohta millegagi tõendanud. Vajadust ei ole algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust TsMS § 383 lgs 11 sätestatud piirangu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Põhjendatud ei ole kostjate väited nende liigsest koormamisest, kuna arestitud olevat kõik maalid, mida kostjad majandustegevuses müüvad. Asjaolu, et maalide müük on kostjate majandustegevuseks, ei saa iseenesest välistada maalide arestimist hagi tagamiseks, sest vastasel juhul võivad saada põhjendamatult kahjustada hageja kui võlausaldaja huvid. Põhjendatud ei ole kostjate taotlus lõpetada hagi ületagamine selliselt, et jätta aresti alla ainult maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse punktis 4.55 märgitud maal, mille väärtuseks on hinnatud 60 000 000 dollarit (57 240 000 eurot) ning mis tagaks hageja kõik võimalikud nõuded kostjate vastu. Hageja on esitanud 3. veebruari 2017. a täiendavas seisukohas põhjendatud vastuargumendid kostjate 27. jaanuaril 2017 esitatud hinnangule eelnimetatud maali väärtuse kohta, mistõttu ei ole alust kostjate esitatud hinnangut täiendava ekspertiisita pidada usaldusväärseks. Lisaks märkis ringkonnakohus, et kohtutäitur on nimetatud maali hinnaks arestimisaktis märkinud 350 000 eurot ning ühtlasi on kostjad kohtutäiturile arestimisel avaldanud, et nad ei tea arestitud maali asukohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostjad I−III paluvad määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Juhul, kui kohtu hinnangul on hagi tagamine sisuliselt põhjendatud, paluvad kostjad tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse ning teha uue määruse, millega arestida ainult maal K. S. Malevichi (1879−1935) maal "Suprematistlik kompositsioon punase ringi ja musta ruuduga" (81,3 × 63,4 cm). Kostjad paluvad hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 635 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus tekitanud hagi ületagamise olukorra, rikkudes TsMS § 378 lgt 4. Hagihind on 8 002 688 eurot 5 senti, 9. detsembri 2016. a määrusega on arestitud maalid koguväärtusega üle 100 000 000 euro ehk väärtuses, mis ületab enam kui 12kordselt hagi hinda. Seda olukorras, mil hagi oli juba 18. mai 2016. a määrusega piisavalt tagatud. Kostjad on tõendanud vara väärtuse, esitades väljavõtte (Riigikohtule esitatakse tervikuna) hindamisaktist, mille järgi on ainuüksi K. S. Malevichi maali väärtus 60 000 000 dollarit ehk 5(7)
2-16-7183
57 240 000 eurot. Kostjad saavad selle maali toimetada Tallinnas asuvasse KUMU-sse või muude sobilikku hoiukohta ning anda selle hagi tagamise raames vastutavale hoiule, kattes ise hoiukulud. Kohtutäitur ei ole pädev selle maali väärtust hindama. Lisaks on kohtutäitur juba 18. mai 2016. a määruse alusel arestinud maale koguväärtuses 8 385 000 eurot.
10.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostjate väited maalide väärtuse kohta on tõendamata. Riigikohus tõendeid ei hinda. Riigikohtule esitatud hindamisaktist nähtub, et dokument on koostatud kostja III poja esitatud värvifotode visuaalsel vaatlusel ning tegelikke katseid maali autentsuse ja päritolu tuvastamiseks ei ole tehtud. Kuna kohtutäituri arestimistoimingud pole õnnestunud, ei saa ka objektiivselt tekkida küsimust, kas hagi tagamise abinõud koormavad kostjaid ebamõistlikult või mitte. Hageja palub kostjatelt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 1402 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kolleegium märgib esmalt, et maakohus on määruse resolutsiooni pdes 2 ja 3 kohustanud kostjaid I ja II avaldama andmeid, mis on seotud Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse täitmisega, mh on kostjaid nt kohustatud näitama ette arestitud maalid. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et hagejal, kelle kasuks on kostja vallasasjad käimasolevas kohtumenetluses hagi tagamise korras arestitud, peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund (vt Riigikohtu 21. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32112116, p 10). Kolleegiumi arvates on hagejal sarnane õigus ka praeguses asjas, st õigus nõuda varasema hagi tagamise määrusega arestitud maalide asukoha ja maalide valdaja avaldamist ning maalide ettenäitamist (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Selle nõudmise üks eesmärke on saavutada hagi tagamise määruse täitmine ka kolmandatele isikutele nähtaval viisil. Samuti ei ole kostjate I ja II õigusi põhjendamatult kitsendav kohustus mitte viia arestitud maale Eestist välja (maakohtu määruse resolutsiooni p 3. Kolleegium märgib selgitavalt, et kuigi ringkonnakohtu määrus tühistatakse tervikuna, ei tulene sellest hagejale kahjulikke tagajärgi (mh ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud maakohtu määruse resolutsiooni pde 2 ja 3 osas), sest maakohtu määrus on TsMS § 467 lg 5 ja ka määruse resolutsiooni p 7 järgi viivitamatult täidetav.
13.Ringkonnakohtu lahend on aga vastuoluline osas, milles nõustuti maakohtu seisukohtadega 57 maali arestimise kohta. Ringkonnakohus on määruses esmalt leidnud, et varasema hagi tagamise määruse alusel tehtud arestimistoimingud ei ole piisavad, kuna kohtutäitur ei tuvastanud maalide olemasolu ja asukohta. Seetõttu olevat õigustatud arestida 57 uut maali. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta, et enne ringkonnakohtu määruse tegemist esitati ringkonnakohtule kohtutäituri arestimisakt (vt V kd, tl 65 jj), millest nähtus, et kohtutäitur ei suutnud kindlaks teha ka maakohtu arestitud 57 maali olemasolu ega asukohta (v.a tinglikult 4 maali osas, mille kostjad väitsid olevat Ameerika Ühendriikides elava isiku valduses). Ringkonnakohtu määrusest jääb ebaselgeks, kuidas sellises olukorras saab 57 maali arestimist pidada piisavamaks kui varasemate maalide arestimist. Erinevalt maakohtust, kes peab tegema hagi tagamise põhjendatud määruse TsMS § 384 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul järgmisel tööpäeval pärast hagi tagamise taotluse esitamist, on ringkonnakohtul rohkem aega hagi tagamise asjaoludega, sh vahepeal lisandunud ja esitatud asjaolude ning tõenditega tutvuda. 6(7)
2-16-7183
14.Ringkonnakohtu määruses on märgitud hageja hagihinnaks kostja I vastu 2 901 675 eurot 80 senti, kostja II vastu 7 767 563 eurot ja kostja III vastu 7 184 063 eurot. Kohtutäituri 19. mai 2016. a vallasvara arestimise aktis täiteasjas nr 025/2016/1677 (III kd, tl 126 jj) on märgitud arestitud maalide hinnaks 5 685 000 eurot. Kohtutäituri 19. mai 2016. a vallasvara arestimise aktis täiteasjas nr 025/2016/1679 (III kd, tl 131 jj) on arestitud maalide hinnaks märgitud 4 100 000 eurot. Kokku on kohtutäitur viidatud kahe akti alusel arestinud maale 9 785 000 euro väärtuses. Hageja esitatud hagi täiendava tagamise taotluses (IV kd, tl 63 jj) on viitega samadele arestimisaktidele märgitud, et kohtutäitur on arestinud maale koguväärtuses 8 385 000 eurot. Kohtutäituri
22.detsembri 2016. a vallasvara arestimise aktist täiteasjas nr 025/2016/4248 nähtuvalt (V kd, tl 65 jj) on kohtutäitur arestinud 57 maali hinnaga 5 440 000 eurot (osa maale on hindamata). Kui eeldada ringkonnakohtu märgitud hagihindade ja hageja märgitud varasemate arestimiste hinna (8 385 000 eurot) õigsust ning ka kohtutäituri 22. detsembri 2016. a arestimisaktis märgitud hinna õigsust, võib tegemist olla hagi ületagamise olukorraga või vähemalt ületagamise ohuga TsMS § 378 lg 4 tähenduses. Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule piisavalt tähelepanu pööranud ja peab seda asja uuel läbivaatamisel tegema. TsMS § 390 lg 2 esimese lause kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine ja lahendamine ringkonnakohtus hagi täiendava tagamise määruse täitmist.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud ka oma seisukohti kostjate majandustegevuse võimaliku takistatuse kohta hagi täiendava tagamise tagajärjel. Riigikohus on konto arestimise kontekstis leidnud, et see võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut ning seega võib konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (vt nt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 32113310, p 16). Sarnane on olukord ka juhul, kui kohtu valitud muu hagi tagamise viis (nt praegu 57 maali arestimine) võib takistada oluliselt ühe kostja majandustegevust galeriipidajana. Ringkonnakohus on piirdunud ainult viitega hageja kui võlausaldaja huvidele, kuid ei ole analüüsinud alternatiivseid mõistlikke võimalusi.
16.Kolleegium märgib, et Riigikohtul ei ole TsMS § 688 lgtest 3−5 tulenevalt õigust hinnata tõendeid, praegusel juhul Riigikohtule esitatud akti K. S. Malevichi maali väärtuse kohta.
17.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Malle Seppik
7(7)
Ants Kull
Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.