V Gi hagi OÜ Shchukin house, N S ja M P vastu solidaarselt seltsingute likvideerimisest tuleneva panuste tagastamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes, N S vastu alusetult saadud 330000 euro ja suulise laenulepingu alusel saadud 250000 euro tagastamise nõudes / OÜ Shchukin house ja N S vastuhagi V Gi vastu seltsingute likvideerimisest tuleneva kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
5 879 500 eurot /mittevaraline nõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V G (sünd.xxx.a., elukoht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab, LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post xxx ja xxx); Kostja 1: Osaühing Shchukin house (registrikood 12167834, asukoht Vene tn 19-2, 12123 Tallinn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raivo Laus ja Daniil Savitski, Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post xxx ja xxx); Kostja 2: N S (isikukood xxx, elu- koht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raivo Laus ja Daniil Savitski, Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post xxx ja xxx). Kostja 3: M P (isikukood xxx, elukoht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raivo Laus ja Daniil Savitski, Advokaadibüroo Laus &
1.V G ́i hagi rahuldada osaliselt. Kostjate osaühing Shchukin house ja N S vastuhagi jätta rahuldamata.
2.Välja mõista solidaarselt osaühingult Shchukin house, N S’ilt ja M P’lt V G’i kasuks tagastamisele kuuluv panus summas 2 842 500 (kaks miljonit kaheksasada nelikümmend kaks tuhat viissada) eurot.
3.Välja mõista solidaarselt N S’ilt ja M P’lt V Gi kasuks tagastamisele kuuluv panus summas 2 450 000 (kaks miljonit nelisada viiskümmend tuhat) eurot.
4.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 07.08.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel XXX maal „XXX“, lõuend, õli, 94x76.
4.1.Punktis 4 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvestada maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel selliselt, et osaühingule Shchukin house jääb 57,7% ja V Gile 42,3% järelejäänud ostuhinnast.
4.2.Määrata punktis 4 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuud) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house p-s 4 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 942 466,33 eurot (üheksasada nelikümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 33 senti).
5.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 14.11.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel XXX’i maal „XXX“, lõuend, õli, 150 x 77.
5.1.Punktis 5 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel võrdselt.
5.2.Määrata punktis 5 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house p-s 5 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50 %-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud ps 5.1. nimetatud V Gi panus (450 000 eurot).
6.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 05.12.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel XXX maalid:
6.1.“XXX”, 1982/2005 Siiditrükk xxxx peal, 61 x 48 tolli - 155 x 122 cm. Väljaanne 13/20 HC. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
2(21)
2-16-7183
6.2.“xxx”, 1984/2005 Siiditrükk xxx peal, 44 x 40 tolli - 111.7 x 101.6 cm. Väljaanne 13/20 HC. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.3.“xxx”, 1982/2001 Siiditrükk xxx peal, 40 x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 1/15 AP. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.4.“xxx”, 1982/2005 Siiditrükk xxx peal, 50 1/2 x 40 tolli - 128.27 x 101.6 cm. Väljaanne 38/85 HC. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.5.“xxx”, 1982/2005 Siiditrükk xxx peal, 61 x 41 1/2 tolli 155 x 105.4 cm. Väljaanne 38/85 HC. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.6.“xxx”, 1982/2001 Siiditrükk xxx peal, 40 x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 59/85 HC. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.7.“xxx”, 1983/2001 Siiditrükk xxx peal, 40 x 40 tolli - 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 7/15 AP. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.8.“xxx”, 1982/2001 Siiditrükk xxx peal, 40 x 40 tolli 101.6 x 101.6 cm. Väljaanne 26/85. Allkirjastatud kinnitatud autentsussertifikaadil xxx varanduse halduri poolt tagaküljel;
6.9.Punktides 6.1-6.8. nimetatud maalide enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 505 000 (viissada viis tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse hagiavalduse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdsel V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel.
6.10.Määrata punktis 6 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 6 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50 %-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud ps 6.9. nimetatud V Gi panus (505000 eurot).
7.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i 27.12.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel xxx maal „xxx“, paber, akvarell, 19*24 cm, xxx.
7.1.Punktis 7 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvestada maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 125 000 (sada kakskümmend viis tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel.
7.2.Määrata punktis 7 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 7 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest 510 736,73 eurot (viissada kümme tuhat seitsesada kolmkümmend kuus eurot ja 73 senti).
8.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 21.03.2013 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel xxx ́i maal „xxx“, 81,3x63,4, lõuend, õli.
3(21)
2-16-7183
8.1.Punktis 8 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel.
8.2.Määrata punktis 8 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 8 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas 5 178 072,55 eurot (viis miljonit sada seitsekümmend kaheksa tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 55 senti).
9.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 22.03.2013 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osaühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel xxx`i maal „xxx”, xxx. a. õli papil, segatehnika, suurus: 31x49 cm. Allkiri: paremal nurgas „xxx.
9.1.Punktis 9 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 200 000 (kakssada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel.
9.2.Määrata punktis 9 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 9 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas 645 207,74 eurot (kuussada nelikümmend viis tuhat kakssada seitse eurot ja 74 senti).
10.Lõpetada osaühingu Shchukin house ja V G’i vahel 05.06.2013 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada osa- ühingut Shchukin house müüma avalikul enampakkumisel xxx ́i maal „xxx“ 44,70 x 55, lõuend, õli.
10.1.Punktis 10 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 262 500 (kakssada kuuskümmend kaks tuhat viissada) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse punkti 2 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja osaühingu Shchukin house vahel.
10.2.Määrata punktis 10 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui osaühing Shchukin house punktis 10 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada osaühingut Shchukin house maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas 3 996 054,41 eurot (kolm miljonit üheksasada üheksakümmend kuus tuhat viiskümmend neli eurot ja 41 senti).
11.Lõpetada N S ja V G’i vahel 20.12.2011 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel xxx maal „xxx” xxx, lõuend, õli, 126x95 cm ja xxx maal „xxx”, xxx, lõuend, õli, 80 x 100 cm.
11.1.Punktis 11 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 700 000 (seitsesada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse punkti 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja N S vahel.
4(21)
2-16-7183
11.2.Määrata punktis 11 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 11 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali „xxx“ kaasomandi osa kaotuse eest summas 3 035 125,66 eurot (kolm miljonit kolmkümmend viis tuhat sada kakskümmend viis eurot ja 66 senti) eurot ja maali „xxx“ kaasomandi osa kaotuse eest summas 2 232 594,24 eurot (kaks miljonit kakssada kolmkümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend neli eurot ja 24 senti).
12.Lõpetada N S ja V G’i vahel 01.06.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel XXX maal ,,xxx“, lõuend, õli, 125,5x140 cm, xxx a.
12.1.Punktis 12 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 600 000 (kuussada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada V G’i ja N S vahel võrdselt.
12.2.Määrata punktis 12 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 12 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p- s 12.1. nimetatud V Gi panus (600 000 eurot).
13.Lõpetada N S ja V G’i vahel 26.09.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel XXX maal „xxx", lõuепd, õli, 117,5 х 81,5 cm.
13.1.Punktis 13 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja N S vahel.
13.2.Määrata punktis 13 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 13 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p- s 13.1 nimetatud V Gi panus (350 000 eurot).
14.Lõpetada N S ja V G’i vahel 10.12.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel XXX maal „xxx“, papp, guašš, 22x32cm, xxx (?) a.
14.1.Punktis 14 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 300 000 (kolmsada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja N S’i vahel.
14.2.Määrata punktis 14 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 14 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas 973 543,98 eurot (üheksasada seitsekümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kolm eurot ja 98 senti).
5(21)
2-16-7183
15.Lõpetada N S ja V G’i vahel 10.12.2012 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel XXX maal „xxx", lõuеnd, õli,77х60 cm.
15.1.Punktis 15 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 400 000 (nelisada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja N S’i vahel.
15.2.Määrata punktis 15 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 15 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p- s 15.1 nimetatud V Gi panus (400 000 eurot).
16.Lõpetada N S ja V G’i vahel 01.06.2013 sõlmitud lepingu nr xxx alusel tekkinud kaasomand selliselt, et kohustada N St müüma avalikul enampakkumisel XXX maal „xxx“, lõuend, õli, 87x63,5 cm.
16.1.Punktis 16 nimetatud enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast arvata maha enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud ja 100 000 (sada tuhat) eurot (V Gi panus, mis tagastatakse kohtuotsuse resolutsiooni p 3 alusel) ning ülejäänud ostuhind jagada võrdselt V G’i ja N S vahel.
16.2.Määrata punktis 16 toodud kohustuse täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kui N S punktis 16 viidatud kohustust tähtaja jooksul nõuetekohaselt ei täida, kohustada N St maksma V G’ile hüvitist maali kaasomandi osa kaotuse eest summas, mis vastab 50%-le maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga, millest on eelnevalt maha arvestatud p- s 16.1. nimetatud V Gi panus (100 000 eurot).
17.Jätta V G’i nõue N S’ilt alusetult saadud summa 330 000 (kolmsada kolmkümmend tuhat) eurot väljamõistmiseks aegumise kohaldamise tõttu rahuldamata.
18.Välja mõista N S’ilt V G’i kasuks suulisest laenulepingust tulenev nõue summas 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot.
HAGI TAGAMISE ABINÕUD
19.Jätta kuni jõustunud kohtuotsuse täitmiseni jõusse Harju Maakohtu 18.05.2016 määrusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrusega) ja Harju Maakohtu 09.12.2016 määrusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017 määrusega) seatud hagi tagamise abinõud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
20.Jätta menetluskulud 94, 4 % solidaarselt kostjate osaühingu Shchukin house, N S ́i ja M P kanda ja 5,6 % hageja kanda.
21.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
22.Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks.
6(21)
2-16-7183 Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.V G (edaspidi hageja) esitas 05.05.2016 Harju Maakohtusse hagi osaühingu Shchukin house (edaspidi kostja 1), N S (edaspidi kostja 2), M P (edaspidi kostja 3), Shchukin Gallery Inc (edaspidi kostja 4) ja D P (edaspidi kostja 5) vastu dokumentide esitamise, kaasomandi lõpetamise, võlgnevuse ja lisanduvate viiviste nõudes.
2.Hageja võttis 18.05.2016 avaldusega kostja 5 suhtes hagi tagasi (II k tl 209-218) ja 23.05.2016 määrusega kohus keeldus kostja 5 suhtes hagi menetlusse võtmisest (III k tl 3).
3.Kohus võttis 24.05.2016 määrusega hagi kostjate 1, 2, 3 ja 4 suhtes menetlusse (III k tl 5-7).
4.Hageja esitas 31.10.2016 avalduse hagist osalise loobumise kohta kostja 1 suhtes (IV k tl 1-10).
5.Hageja võttis 22.09.2017 hagi kostjate 2, 3 ja 4 suhtes osaliselt tagasi ja esitas täpsustatud nõuded (V k tl 141-143).
6.Kohus võttis 23.01.2018 määrusega vastu hagist osalise loobumise kostja 1 suhtes ja jättis hagi osaliselt läbi vaatamata kostjate 2, 3 ja 4 suhtes, lõpetades vastavas osas menetluse (V k tl 151-152).
7.16.08.2018 tegi Harju Maakohus osaotsuse (jõustus 31.07.2019), millega rahuldas V Gi hagi kostjate 1 ja 2 suhtes dokumentide väljaandmise nõuetes (VI k tl 132-137).
8.Hageja alustas osaotsuse täitmiseks kostjate 1 ja 2 suhtes täitemenetlust (kohtutäitur Risto Sepp), mille vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 13.12.2019. Hageja palus 31.01.2020 avaldusega kohtul tsiviilasjas menetlust jätkata (VI k tl 179-181).
9.16.04.2020 esitas hageja hagi eseme täpsustuse (VIII k tl 153-161) ja 01.06.2020 korrigeeritud hagi tervikteksti (IX k tl 22-28).
10.21.09.2020 esitasid kostjad 1 ja 2 hageja vastu vastuhagi (IX k tl 69-73), mille kohus võttis 12.11.2020 menetlusse ühiseks läbivaatamiseks koos põhihagiga (IX k tl 87-88).
11.13.11.2020 viis kohus tsiviilasjas läbi eelistungi ja läks poolte nõusolekul üle kirjalikule menetlusele, määrates kohtulahendi teatavakstegemise ajaks 11.01.2021 (IX k tl 89-91). Kohus pikendas tähtaega kuni 18.01.2021. Põhihagi asjaolud ja hageja nõuded
12.V G ́i hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 2011.a. kostjatega koostööd, mille raames soetasid pooled ühiselt edasimüümise eesmärgil kunstiteoseid (maale), mille omandamist pidid nad vastavalt lepingutele ühiselt finantseerima ning seejärel maalide edasi-
7(21)
2-16-7183 müümisest saadava kasumi omavahel jagama. Sel eesmärgil olid hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud: 07.08.2012 leping nr xxx tähtajaga 01.09.2015, mille objektiks on XXX’i maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 650 000 eurot (edaspidi leping 1); 14.11.2012 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.12.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 450 000 eurot (edaspidi leping 2); 05.12.2012 leping nr xxx tähtajaga kuni 05.12.2015, mille objektiks on xxx 8 siiditrükis maali ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 505 000 eurot (edaspidi leping 3); 27.12.2012 leping nr xxx tähtajaga kuni 10.12.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 125 000 eurot (edaspidi leping 4); 21.03.2013 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.04.2015, mille objektiks on XXX’i maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 650 000 eurot (edaspidi leping 5); 22.03.2013 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.04.2015, mille objektiks on XXX’i maal „xxx“1 ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 200 000 eurot (edaspidi leping 6); 05.06.2013 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.07.2016, mille objektiks on XXX’i maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 262 500 eurot (edaspidi leping 7).
13.Samasugune lepinguline koostöö oli hagejal ka kostjaga 2, kes on kostja 1 seaduslikuks esindajaks ning 50 % osa omanikuks. Nimetatud koostöö raames on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud: 20.12.2011 leping nr xxx tähtajaga kuni 28.02.2015, mille objektiks on XXX maalid „xxx“ ja „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 700 000 eurot (edaspidi leping 8); 01.06.2012 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.04.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 600 000 eurot (edaspidi leping 9); 26.09.2012 leping nr xxx tähtajaga 01.10.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 350 000 eurot (edaspidi leping 10); 10.12.2012 leping nr xxx tähtajaga kuni 10.12.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud üle kokku 300 000 eurot (edaspidi leping 11); 10.12.2012 leping nr xxx tähtajaga 01.04.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud kokku 400 000 eurot (edaspidi leping 12); 01.06.2013 leping nr xxx tähtajaga kuni 01.04.2015, mille objektiks on XXX maal „xxx“ ja mille alusel on hageja kostjale 2 kandnud kokku 100 000 eurot (edaspidi leping 13).
14.30.01.2014 sõlmisid hageja ja kostjad 1, 2 ning 3 (kostja 3 on ühtlasi kostja 2 abikaasa ja samuti kostja 1 seaduslik esindaja ning 50 % osa omanik) käenduslepingu, mille eesmärgiks oli tagada lepingutest 1-13 tulenevaid hageja nõudeid kostjate 1 ja 2 vastu. Käenduslepingu kohaselt võtsid kostjad 2 ja 3 ühiselt kohustuse tagada kostjatega 1 ja 2 sõlmitud lepingutest nr 1-13 tulenevaid nõudeid hageja ees kogusummas 5 292 500 eurot. 06.02.2014 allkirjastasid hageja ja kostjad 1 ning 2 lepingute nr 1-13 osalise täitmise kohta aktid, milles on kinnitanud, et hageja on vastavalt kas kostjale 1 või kostjale 2 lepingutes 1-13 sätestatud summad üle kandnud ning kostjad 1 ja 2 on vastavad summad kätte saanud; et kostjad 1 ja 2 on vastavas lepingus nimetatud maali soetanud ja pooled on maali ühisomanikud ning et maalid on kostjate 1 ja 2 valduses. Aktide kohaselt on hageja ning kostja 1 ühisomandis maalid soetamisväärtusega kokku 5 685 000 eurot ning hageja ning kostja 2 ühisomandis maalid soetamisväärtusega 4 900 000 eurot. Lepingute 1-13 sõlmimise eesmärgiks oli pooltel teenida maalide edasimüügi pealt kõrget tulu, müües need kostjate 1 ja 2 poolt kasumlikult
Hagiavalduses on XXX maali kohati nimetatud „xxx“, mis on ebaõige tõlge vene keelest, õige „xxx“ vt ka I k lk 121 pöördel
8(21)
2-16-7183 edasi. Siiski ei ole kostjad 1 ja 2 seda kohustust täitnud. Kuigi lepingute tähtaeg on möödunud, ei ole hageja saanud kostjatelt mistahes kasumit, aruandlust, maale ega muud tulemust. Lepingute 113 kohaselt pidid kostjad 1 ja 2 poolte panuste eest maalid ostma, valmistama ette nende edasimüügi ning need kasumlikult maha müüma. Kostjate kokkulepitud komisjonitasu pidi moodustama 18 % maalide edasimüügist teenitavast kasumist. Tegelikult ei ole kostjad esitanud hagejale ei maalide ostudokumente ega ole näidanud ka väidetavalt omandatud maale. Samuti ei ole kostjad esitanud hagejale ülevaadet ega aruandlust maalide müügieelse protsessi käigust, seisundist ega tulemustest. Kostja 2 on küll informeerinud hagejat väidetavatest kuludest, mis olevat kaasnenud maalide ehtsuse ja ajaloo välja selgitamisega, kuid ei ole nende kohta esitanud ühtegi tõendit. 25.08.2015 saatis hageja kostjatele järelepärimised, milles palus endale väljastada maalide ostmist ja algupära tõendavad dokumendid, nende väärtust ja ehtsust tõendavad dokumendid, teavitada maalide täpsest asukohast (ning ladustamistingimustest) ning võimaldada hagejal maalidele piiramatu juurdepääs. Samuti tuletas hageja kostjatele 2 ja 3 meelde, et käenduslepingu alusel vastutavad nad lepingutest tulenevate varaliste kohustuste eest. 01.09.2015 vastasid kostjad 2 ja 3 hagejale paljasõnaliselt, et hagejal on olnud alati ligipääs maalidele, kuid dokumente ja muud hageja poolt soovitud infot ei väljastanud. Hageja omakorda lükkas oma 04.09.2015 vastuses kostjate paljasõnalised väited ümber ning palus võimaldada koheselt juurdepääs lepingute objektideks olevatele maalidele, soovides kokku leppida aega maalide ülevaatamiseks, kuid vastust ei saanud. Kokkuvõttes on hageja andnud lepingute 1-7 alusel kostjale 1 maalide soetamiseks kokku 2 842 500 eurot ja kostjale 2 lepingute 8-13 alusel kokku 2 450 000 eurot, kuid ei ole tagasi saanud ei raha, maale ega ka maalide edasimüügist lubatud kasumit.
15.Hageja selgitab, et lepingute 1-7 puhul on kokku lepitud Eesti õiguse kohaldamises (p 4) ning lepingute 8-13 puhul on kokku lepitud Vene Föderatsiooni (VF) õiguse kohaldamises ( p 4). Samuti on VF õiguse kohaldamises kokku lepitud hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingus (p 4.6). Hageja leiab, et lepingute 1-13 puhul on tegemist seltsingulepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 ja VF tsiviilkoodeksi § 1043 mõttes. Kuna kõik seltsingud on tähtaja möödumisel lõppenud, tuleb need likvideerida, st seltsinglaste panused tagastada, maalide kaasomand enampakkumisega müügi kaudu lõpetada ja müügist saadav kasum jagada. Hageja osutab, et kostjad 1 ja 2 olid lepingute 1-13 osas seltsingut juhtima õigustatud seltsinglasteks, kellel lasus nii aruande - ja teavitamise kui ka maalide edasimüügi kohustus, kuid milliseid kohustusi ei ole kostjad 1 ja 2 täitnud. Harju Maakohtu 16.08.2018 osaotsusega (jõustus 31.07.2019) kohustati kostjaid 1 ja 2 esitama vastavalt lepingute 1-7 ja 8-13 objektideks olevate maalidega seoses maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants); tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta; maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; (juhul kui maal on edasi müüdud) maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid. Hageja pööras jõustunud osaotsuse kohtutäituri kaudu küll täitmisele, kuid kostja pole jätkuvalt osaotsust täitnud, mistõttu on lepingutest 1-13 tulenev seltsinguvara koosseis endiselt ebaselge, mis on oluliselt raskendanud hagejal seltsingute likvideerimisega seonduvate nõuete esitamist. Hageja märgib, et väljaspool vaidlust on asjaolu, et kõik lepingutes 1-13 nimetatud kunstnike maalid reaalselt eksisteerivad ning on väga hinnalised, kuid hagejal jätkuvalt informatsioon, kas nimetatud maalid on kostjate poolt ka tegelikult soetatud, kas need on ehtsad ja autentsed, kas nad on kostjate faktilises valduses ja kus nad tegelikult asuvad. Nii ei ole kostjad vaatamata jõustunud osaotsusele ja selle alusel läbiviidud täitemenetlusele esitanud ühtegi maalide algset ostutehingut ja ostuhinda tõendavat dokumenti, samuti maalide täpset asukohta kinnitavaid dokumente, sh koos maalide hoiustamise aadressiga. Maalide ostutehingud ei kajastu ka hageja taotluse alusel kohtu poolt pankadelt väljanõutud kostjate 1 ja 2 pangakontode väljavõtetelt. Hageja osutab, et kuigi kostjad on esitanud osa maalide suhtes asjatundja A.R poolt koostatud hindamisaktid, ei ole need tehtud vahetult hinnatavaid maale uurides, vaid fotode alusel, eeldusel, et maalid on tegelikult kostjate valduses ning et tegemist 9(21)
2-16-7183 on originaalsete ja autentsete maalidega. Seega pole teada, kas hindamisaktide esemeks olevad maalid tegelikult kuuluvad seltsinguvarasse või mitte. Eeltoodule vaatamata, eesmärgiga lõpetada seltsingulepingutest tulenevad õigussuhted kostjatega, esitab hageja kostjate vastu nõuded lepingutest 1-13 tulenevate seltsingute likvideerimiseks, sh hageja panuste tagastamiseks, maalide kaasomandi lõpetamiseks läbi nende enampakkumisel müügi ning järelejäänud ostuhinna jagamiseks lepingutes toodud proportsioonides. Hageja hinnangul on mõistlik tähtaeg maalide müügiks enampakkumisel 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest (arvestades, et hagi on menetluses alates 2016.a.). Samas juhul kui kohus leiab, et mõistlik tähtaeg peaks olema pikem, siis palub hageja määrata kohtul enda äranägemisel muu mõistlik tähtaeg. Kui kostjad 1 ja 2 neile määratud tähtaja jooksul maalide müügikohustust ei täida, taotleb hageja vastavalt TsMS § 365 lg 2 kostjatelt 1 ja 2 kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastava kahju kindlaksmääramiseks saab maalide osas, mille kohta on kostjad esitanud hindamisaktid, võtta nende väärtuse aluseks hindamisaktid. Nende maalide osas, mille kohta hindamisaktid puuduvad, tuleb väärtuse aluseks võtta maalide keskmine turuväärtus kohtuotsuse jõustumise aja seisuga.
16.Lisaks seltsingulepingutest 1-13 tulenevatele nõuetele hageja osutab, et hageja ja kostja 2 sõlmisid 25.01.2013 täiendavalt ühise maalide ostmise lepingu nr xxx tähtajaga 01.02.2015, mille objektiks olid XXX maal „xxx“ ning XXX maal „xxx“ ja mille alusel kandis kostjale 2 üle summa 330 000 eurot ja millise summa kättesaamist on kostja 2 on kinnitanud oma allkirjaga. Poolte kokkuleppel jäi leping xxx siiski tegelikult täitmata, kuid summat 330 000 eurot ei ole kostja 2 hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 2 alusetult saadud 330 000 eurot tagastamist. Lisaks on hageja andnud kostjale 2 suulise lepingu alusel laenu summas 250 000 eurot, millist summat ei ole kostja 2 hagejale samuti tagastanud ning mille väljamõistmist hageja kostjalt 2 samuti nõuab.
17.Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega hagile ja kostjate vastuhagiga. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
18.Kostjad 1, 2 ja 3 vaidlevad põhihagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata, samas paluvad rahuldada kostjate 1 ja 2 vastuhagi. Kostjad ei nõustu, et lepingutes 1-13 märgitud lepingute kehtivuse tähtajad sätestavad maalide müügi lõpptähtaegu, kuna tegelikult olid need tähtajad maalide ostmise hilisemaks kuupäevaks. Kostjad selgitavad, et lepingute 1-13 esemeks olevad maalid on väga hinnalised ning nende ostu- hindamise-müügi protsess on äärmiselt pikk, mistõttu ei suuda keegi täpselt hinnata, millise aja jooksul on võimalik maali kasumlikult realiseerida. Kostjate hinnangul võib kogu protsess alates maali ostust kuni selle võimaliku edasimüügini võtta mõne maali puhul aega 3-5 aastat, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostjad oleksid allkirjastanud lepingud, millised kohustaksid neid müüma maale alates ostutehingust 3 aasta jooksul, olles teadlikud, et see aeg kulub ainuüksi maali müügiks ettevalmistamiseks. Kostjad on seisukohal, et hagejal ei saa tekkida müügist saadava kasumi osas nõudeõigust mitte varem kui maalid on reaalselt edasi müüdud, kuid sellises tähtajas pole kostjate hinnangul seltsingulepingutes kokku lepitud. Sellist tõlgendust kinnitab kostjate arvates ka poolte vahel 30.01.2014 sõlmitud käendusleping, milline sõlmiti ligemale 2 aastat peale esmaste maalide ühisostu lepingute sõlmimist ning milles lepiti kokku, et kostjad kui käendajad kohustuvad maksma hagejale investeeritud summad välja ainult juhul, kui ilmneb üks või mitu sätestatud tingimust, kusjuures juures üheks tingimuseks on, et maalide müük ei ole teostunud hiljemalt 01.01.2017. Kostjad selgitavad, et kuni hageja poolt hagi esitamiseni olid nad jõudnud läbida vajaliku müügiettevalmistuse ainult 4 maali osas, mis olid USA- s New Yorgis müügiks ette valmistatud ning nende väärtuseks on hinnatud 33 500 000 dollarit, mis tähendab, et ainuüksi nende maalide realiseerimisega oleks pooltel olnud võimalik lahendada kõik nendevahelised lahkhelid. Paraku aga ei ole osutunud nende maalide müük võimalikuks, sest hageja
10(21)
2-16-7183 juhiste alusel on R I nimeline isik need maalid kostjate valdusest ära võtnud ning on hoiustanud kostjatele teadmata asukohas, keeldudes neid kostjatele tagastamast. See aga tingib olukorra, et kostjad ei saa oma lepingulist kohustust maalide müügiks täita, mis omakorda on tinginud hageja kunstlikult loodud nõudeõiguse kostjate vastu.
19.Kostjad samuti ei nõustu hageja väitega, et nad ei ole esitanud hagejale vajalikku ülevaadet ega aruandlust lepingute esemeks olevate maalide omandamisest, müügieelse protsessi käigust, seisundist ega muudest asjaoludest. Kostjad osutavad, et hageja on ise esitanud kohtule kirjavahetuse, mida pooled pidasid alates augustist 2015.a. kuni hageja poolt hagiavalduse esitamiseni. Lisaks eelnevale pidasid kostjad hagejaga intensiivset kirjavahetust ka perioodil november 2012. a - märts 2014.a., kui peeti kirjavahetust hageja assistendiga A N ja perioodil aprill 2014.a. – aprill 2015.a. kui suheldi otse hagejaga, kes on ka ise viibinud koos kostjatega näitustel USA-s New Yorgis. Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et 06.02.2014 allkirjastasid pooled aktid lepingute osalise täitmise kohta, mis omakorda tõendavad, et hageja oli asjade käiguga kursis ja omas täielikku informatsiooni maalide ostu-müügi protsessi kohta. Samade aktidega on pooled kinnitanud ka soetatud maalide ostuhinnad, mistõttu on väär väide, justkui hagejal puudub informatsioon maalide soetamise ja nende hinna kohta. Samuti on kostjad edastanud hageja esindajatele tervikliku dokumentatsiooni seoses maalidega, millised olid lõppmüügiks valmis. Kostjate arvates on eluliselt ebausutav, et hageja, kellele väidetavalt ei ole antud perioodi 2012-2015 vältel toimunud koostöö raames vajalikku informatsiooni ega dokumentatsiooni, jätkas siiski sellise koostöö finantseerimist ning alles 2015.a. suvel esitas seoses eeltooduga esimese pretensiooni.
20.Hageja poolt esitatud nõuetega seonduvalt lepingutest 1-13 tulenevate seltsingute likvideerimiseks ja kaasomandi lõpetamiseks kostjad ei nõustu. Kostjad osutavad, et hageja nõuab küll omapoolsete panuste tagastamist, kuid pole arvestanud, et sama suured panused maalide omandamiseks on teinud vastavalt ka kostjad 1 ja 2, kelle panused kuuluvad samuti neile tagastamisele. Samuti pole hageja ettepanekus arvestatud kostjate poolt tehtud kulutustega osa maalide müügieelseks ettevalmistuseks, millised tuleb seltsinguvara arvel kostjatele hüvitada. Kostjad ei nõustu, et maalide müüki suurimat tulu tooval viisil oleks võimalik teostada nii lühikese aja nagu 3 kuu jooksul. Kostjad leiavad, et ainsaks võimaluseks maale maksimaalselt kasumlikult müüa oleks nende enampakkumisel müük läbi rahvusvaheliselt tunnustatud oksjonimajade (Sotheby Suurbritannias, Christie USA-s), kuid see protsess võtab aega mitmeid kuid ja vahel ka aastaid. Kostjad nõustuvad, et kuna lepingutes on määratud seltsinglaste osa kasumi jaotamises, siis tuleb sellest lähtuda, kuid hageja ettepanekus on jäetud tähelepanuta, et lepingute kohaselt peab hageja maksma kostjatele summa, mis vastab 18 %-le hageja teenitavast kasumist (18% poolest ehk 50%-st on 9%). Sisuliselt tähendab eelnev seda, et hagejal on õigus saada 41% maali müügist saadavast kasumist ja kostjal 1 või 2 59% kasumist. Kostjate arvates on samuti ebaõiglane neile seatav kohustus tasuda maalide enampakkumisega müügi ebaõnnestumise korral hagejale 50 % maali turuväärtusest, kuna viimane selgubki alles pärast seda kui maal on korrektset müügiprotsessi järgides edukalt maha müüdud. Kostjad selgitavad täiendavalt, et kõigile lisaks ei vasta hageja poolt taotletud viis maalide avalikul enampakkumisel müügiks asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 tingimustele, mis eeldab selle teostamist kohtutäituri poolt. Kostjad esitasid omapoolse vastuhagi lepingutest 1-13 tulenevate seltsingute likvideerimiseks. Nimetatu kohaselt tuleks seltsingulepingud lõpetada selliselt, et nelja seltsingulepingu esemeks olevat 4 maali koguväärtusega 23 075 000 USD jääksid hagejale ja 10 seltsingulepingu esemeks olevat 17 maali koguväärtusega 21 854 494,50 USD jääksid kostjatele, lisaks tekib hagejal pärast nõuete tasaarvestust kohustus tasuda kostjatele
1 220 505,50 USD.
21.Hageja nõude osas kostja 2 vastu alusetult saadud 330000 euro tagastamiseks kostjad selgitavad, et hageja ja kostja 2 vahel oli 25.01.2013 sõlmitud leping xxx kahe maali - XXX maali „xxx“ ja XXX maali „xxx“ ühiseks 11(21)
2-16-7183 soetamiseks - kuid hiljem otsustati ühiselt XXX maali „xxx“ soetamisest loobuda ning soetada ainult XXX maal „xxx“. Nimetatud maali kohta sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel 22.03.2013 uus leping nr xxx (leping 6), mis on kajastatud hageja lepingulise nõude koosseisus kostja 1 vastu ja mille alusel on hageja kandnud kostjale 1 üle kokku 200 000 eurot. Varasemalt sõlmitud lepingu xxx alusel ei ole aga kostja 2 hagejalt mingeid rahalisi vahendeid ei saanud. Hageja poolt esitatud tõend kostja 2 poolt hagejalt 30.01.2013 sularahas 330 000 euro saamise kohta ei ole usaldusväärne tõend, kuna kostja 2 ei viibinud sel ajal Venemaal. Kõik hageja ja kostjate vahelised toimingud XXX maali „xxx“ soetamiseks tehti juba lepingu 6 alusel ning hageja tasus selle lepingu raames omapoolselt 200 000 eurot ning pooled on vastava ostu kinnitanud ka lepingu osalise täitmise aktis. Esialgselt sõlmitud lepingu xxx osas puudub aga dokumentatsioon ja täitmise akt just seetõttu, et nimetatud lepingu alusel jäi hageja ja kostja 2 koostöö katki. Seega on hageja nõue kostja 2 vastu 330 000 euro tagasinõudmiseks täielikult alusetu. Juhul kui kohus siiski leiab, et kostjal 2 peaks selline kohustus esitatud tõendite baasil esinema, siis soovib kostja 2 esitada nõudele aegumise vastuväite. Eeldusel, et kostja 2 sai hagejalt summa 330 000 eurot 30.01.2013, siis alates 31.01.2013 muutus hageja alusetu rikastumisele tuginedes nõudeõigus sissenõutavaks, kuid hageja esitas hagi alles 05.05.2016. a. Selliselt on nõue TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Hageja nõude osas kostja 2 vastu suulisest laenulepingu alusel üleantud summa 250 000 eurot tagasinõudmiseks on kostjad küll üldiselt vastu vaielnud, kuid ei ole täpsemaid vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, läbi vaadanud põhihagi ja kostjate vastuhagi ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtu eelistungil ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et põhihagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldamata jätta.
23.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Kohus on 16.08.2018 osaotsusega (jõustus 31.07.2019) tuvastanud, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingutele 1-7 kohaldub Eesti õigus ja hageja ning kostja 2 vahel sõlmitud lepingutele 8-13 kohaldub Vene Föderatsiooni õigus; et hageja ja kostjate 1 ja 2 vahel sõlmitud maalide ühisostu lepingute puhul oma olemuselt tegemist seltsingulepingutega (VÕS § 580 lg 1 ja Vene Föderatsiooni TsK § 1041 lg 1); et hageja poolt kostjatega 1 ja 2 sõlmitud seltsingulepingute puhul olid seltsingut juhtima õigustatud isikuteks vastavalt kostja 1 ja kostja 2, kelle kohustuseks olid esitada hagejale kogu vajalik informatsioon maalide ostmise kohta (lepingute p 2.3), viia läbi kõik vajalikud ekspertiisi ja dokumentide kogumised kunstiteoste kontrollimise jaoks nende edaspidise müügi eesmärgiga kunstiturul, sh dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants), tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõestavad maalide loomise aja, sõltumatute kunstiteadlaste järeldused (p 2.4); määrata kunstiteoste müügi viis kunstiturul (eratehing, oksjon, rahvusvaheline antiigisalong, läbi fondi või galerii) ja teostada maalide müük ostjale (p 2.5); kõik müügitehingutega seotud kohustused (p 2.6); kunstiteoste müügi teostamine osapoolte jaoks soodsatel tingimustel (p 2.8 või 3); regulaarselt informatsiooni esitamine müügieelse valmistumise seisundist ja saadud tulemustest (p.2.9 või 3.1). Kohus rahuldas hageja nõude kostjate 1 ja 2 vastu dokumentide väljaandmise nõuetes, kohustades kostjaid 1 ja 2 esitama vastavalt lepingute 1-7 ja 8-13 objektideks olevate maalidega seoses maalide ostutehingut ja hinda tõendavad dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide omandamise päritolu (provenants); tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid, mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta; maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; (juhul kui maal on edasi müüdud) maalide edasimüümist ja selle tehingu tingimusi kajastavad dokumendid.
12(21)
2-16-7183
24.Hageja ja kostjad on esitanud nõuded lepingutest 1-13 tulenevate seltsingute likvideerimiseks. VÕS § 596 lg 1 p 6 kohaselt lõpeb seltsing tähtaja lõppemisega, kui seltsing on tähtajaline. VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi sätteid, kui VÕS 33. peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 602 kohaselt tuleb seltsingu likvideerimisel esmalt täita seltsinguvarast seltsingu kohustused. Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb VÕS § 603 lg 1 järgi tagastada seltsinglaste panused. Lg 3 esimese lause kohaselt kui panust ei ole võimalik tagastada, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. VÕS § 600 lg 2 kohaselt tuleb seltsinguvara likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd on see vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks. Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele ehk VÕS § 581 lg 2 järgi eelduslikult võrdsetes osades. Kui poolte panused vara soetamisel on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada. (RKTKo 3-2-1-109-14, p 20). AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
25.VF tsiviilkoodeksi kohaselt reguleerivad lihtseltsinguga seonduvat §§ 1041-1053. VF tsiviilkoodeksi § 1043 nähtuvalt kuulub seltsingu ajal omandatud vara (sh ka kasum) seltsinglaste ühisomandisse. Panuseid, mida pooled on seltsingusse panustanud, tuleb kasutada ühistel eesmärkidel. VF tsiviilkoodeksi § 1050 lg 2 näeb ette, et seltsingu lõppemisel tuleb panused tagastada seltsinglasele, kes ei ole nende eest hüvitist saanud. Vara jagamine (sh ka nõuete jagamine) toimub vastavalt VF tsiviilkoodeksi §-le 252. Nimetatu kohaselt jaotatakse ühisomand eelduslikult poolte kokkuleppel (lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda oma osa eraldamist kaasomandist (lg 2). Kaasomandi jagamise viisi ja tingimuste või osa eraldamise kohta kaasomanike vahel kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaasomanikul õigus nõuda kohtu kaudu oma osa natuuras eraldamist kaasomandist (lg 3). Kui natuuras eraldamine ei ole seadusega lubatud või ei ole võimalik ilma kaasomandile ebaproportsionaalse kahju tekitamata, eraldataval kaasomanikul on õigus saada tema kuuluva osa eest maksumuse hüvitamise teiste kaasomanike poolt. Kaasomanikule natuuras eraldava omandi ebaproportsionaalsus tema osale kaasomandis kõrvaldatakse vastava rahalise hüvitise väljamaksmisega või muu hüvitisega (lg 4).
26.Eeltoodust tulenevalt peab seltsingulepingutest 1-7 tulenevate seltsingute likvideerimine vastama VÕS §§ 580-604 ning AÕS § 77 tingimustele ning seltsingulepingutest 8-13 VF tsiviilkoodeksi § 252 ja 1041 jj sätetele. Riigikohus on lahendis 2-17-9749 selgitanud (p 11), et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15).
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
13(21)
2-16-7183 nõuded ja vastuväited. Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.Hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud: - 07.08.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX’i õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 1 300 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 550 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.09.2015. a (I k 42-45); Samas nimetatud lepingu osalise täitmise akti kohaselt 06.02.2014 on hageja kandnud kostjale 1 üle 650000 eurot (I k tl 103-104), millist summat kinnitab ka pooltevaheline 30.01.2014 käendusleping (I k tl 96-102), mistõttu kohus loeb tõendatuks summa 650 000 eurot; - 14.11.2012 leping nr XXX, mille objektiks xxx’i õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 900 000 eurot ja punkti 2.2 alusel on hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 450 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.12.2015. a (I k 46-49); - 05.12.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX’i 8 erinevat siiditrükis maali, mille punkti 2.1 kohaselt on maalide hind 1 010 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab nende ostmiseks kostja 1 pangaarvele üle 505 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 05.12.2015. a (I k 50-54); - 27.12.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX maal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 250 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 125 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 10.12.2015. a (I k 55-58); - 21.03.2013 leping nr xxx, mille objektiks XXX’i õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 1 300 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 650 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.04.2015. a (I k 59-62); - 22.03.2013 leping nr xxx, mille objektiks XXX’i õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 400 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 200 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.04.2015. a (I k 63-66); - 05.06.2013 leping nr xxx, mille objektiks XXX’i õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maali maksumuseks 525 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 1 üle 262 500 eurot, sh 162000 eurot pangaülekandega ja 100 00 eurot sularahas. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.07.2016. a (I k 68-70);
2.Hageja ja kostja 2 vahel on sõlmitud järgmised maalide ühisostu lepingud: - 20.12.2011 leping nr xxx, mille objektiks XXX õlimaalid „xxx“ ja „xxx“, mille punkti 2.1 kohaselt on maalide kogumaksumuseks 1 400 000 eurot ja punkti 2.2 alusel hageja kannab selle ostmiseks kostjale 2 üle 700 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 28.02.2015.a. (I k 72-75); - 01.06.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1. kohaselt on maali maksumuseks 1 200 000 eurot ja punkti 2.2 alusel kannab hageja kostjale 2 sularahas üle 600 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.04.2015.a. (I k 76-79); - 26.09.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1. kohaselt on maali maksumuseks 700 000 eurot ja punkti 2.2 alusel kannab hageja kostjale 2 pangaülekandega või sularahas üle 350 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.10.2015.a. (I k 80- 83); - 10.12.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX maal „xxx“, mille punkti 2.1. kohaselt on maali maksumuseks 600 000 eurot ja punkti
14(21)
2-16-7183 2.2 alusel kannab hageja kostjale 2 sularahas üle kokku 300 000 eurot. Lepingu p 3.4 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 10.12.2015.a. (I k 84-87); - 10.12.2012 leping nr xxx, mille objektiks XXX õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1. kohaselt on maali maksumuseks 800 000 eurot ja punkti 2.2 alusel kannab hageja kostjale 2 sularahas üle kokku 400 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.04.2015.a. (I k 88-91); - 01.06.2013 leping nr xxx, mille objektiks XXX õlimaal „xxx“, mille punkti 2.1. kohaselt on maali maksumuseks 200 000 eurot ja punkti 2.2 alusel kannab hageja kostjale 2 üle pangaülekandega või sularahas 100 000 eurot. Lepingu p 2.12 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kuni 01.04.2015.a. (I k 92-95);
3.30.01.2014 sõlmisid hageja ja kostjad 1-3 käenduslepingu, millega kohustusid kostjad 2 ja 3 ühiselt tagama hageja nõudeid kostjate 1 ja 2 vastu, mis tulenevad lepingutest 1-13 kogusummas 5 292 500 eurot (I k tl 96-102);
4.06.02.2014 allkirjasid hageja ja kostjad 1 ning 2 lepingute 1-13 osalise täitmise kohta aktid, kus pooled kinnitasid, et (i) hageja on vastavalt kostjale 1 ja kostjale 2 lepingus sätestatud summad üle kandnud ning vastavalt kostja 1 ja kostja 2 on vastava summa kätte saanud; (ii) kostja 1 või kostja 2 on vastavas lepingus nimetatud maali soetanud ja vastu võtnud kunstiteosega kaasnenud dokumentatsiooni; (iii) pooled on lepingus nimetatud maali ühisomanikud ning (iv) maalid on vastavalt kas kostja I või kostja 2 valduses (I k tl 103-144);
28.Seonduvalt lepingutest 1-13 tulenevate nõuete (seltsingute likvideerimine) sissenõutavusega kohus nõustub hagejaga, et lepingutes 1-13 näidatud lepingu kehtivuse tähtaeg (lepingutes 1-7 p 3.4 ja lepingutes 8-13 p 2.12) hõlmab objektiivselt kogu lepingu kestvust, mitte ei sea eraldi tähtaega maalide ostu hilisemaks kuupäevaks. Kui pooltel oleks selline tahe olnud, oleks ilmselt see selliselt ka lepingutesse sätestatud. Kohus möönab, et sõltuvalt lepingute esemeks oleva vara (maalide) realiseerimise spetsiifilisusest võib selle aeg olla raskesti määratletav, kuid kostjate väited maalide hindamise ja edasimüügi protsessi võimaliku aastatepikkuse kestvuse kohta on paljasõnalised. Vaatamata sellele ei saa kohtu hinnangul enam olla vaidlust, et tänaseks päevaks on nii lepingutest 1-13 kui ka käenduslepingust tulenev võimalik hilisem tähtaeg maalide realiseerimiseks (01.01.2017) möödunud. Seega on kohtu hinnangul kõik seltsingulepingud tähtaja möödumise tõttu lõppenud, mistõttu poolte nõuded lepingutest tulenevate seltsingute likvideerimiseks on põhjendatud.
29.VÕS § 602 ja VF tsiviilkoodeksi § 1050 lg 2 kohaselt tuleb seltsingu likvideerimisel seltsinguvarast esmalt täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt. Kohus leiab sarnaselt hagejaga, et kuigi kostjate kinnitusel on nad seoses osa maalide müügieelse ettevalmistusega teinud kulutusi, siis need väited on jäänud paljasõnaliseks, kuna kostjad ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole kohtul võimalik nendega arvestada. Järgmisena tuleb VÕS § 603 lg 1 ja VF tsiviilkoodeksi § 252 lg 2, 1050 lg 2 kohaselt seltsingu likvideerimisel tagastada seltsinglaste panused. Asjas on tõendatud, et hageja on andnud lepingute 1-7 alusel kostjale 1 omapoolsete panustena üle 2 842 500 eurot ja lepingute 8-13 alusel kostjale 2 üle 2 450 000 eurot. Samas kostjate poolt tehtud lepingutest 1-13 tulenevate omapoolsete panuste kohta kohtu hinnangul tõendid puuduvad. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et nendepoolsete panuste tegemine nähtub ainuüksi poolte poolt 06.02.2014 allkirjastatud aktidest lepingute osalise täitmise kohta (I k tl 103144). Kohus on 16.08.2018 osaotsusega (jõustus 31.07.2019) tuvastanud, et kostjate 1 ja 2 vastavate kohustuste täitmise osas ei saa nimetatud akte lugeda piisavaks, kuna neist ei nähtu ja need ei tõenda millise tehinguga ja hinnaga maal(id) tegelikult soetati ning nende päritolu (provenants), milliste ekspertiisidega on tõendatud maalide loomise aeg ning millised sõltumatud kunstiteadlased kinnitavad maalide väärtust, samuti kus konkreetselt (millisel aadressil) lepingute alusel soetatud maalid asuvad või on hoiustatud ning juhul kui need on juba edasi müüdud, siis millistel tingimustel
15(21)
2-16-7183 (müügihind, kasum jne). Kohtu ei hinnangul ei nähtu nimetatud asjaolud ka kostjate 2 ja 3 01.09.2015 kirjades vastuseks hageja 25.08.2015 nõudekirjadele (I k tl 146-177, 178-185), millest nähtuvalt on kostjate väidete kohaselt hagejale vastavad dokumendid ja informatsioon esitatud ning maalid Moskvas, New Yorgis või Tallinnas hoiustatud, kuid dokumente ja /või nende koopiaid ning maalide täpsed asukohti (aadress jne) neile lisatud ei ole. Samuti ei tõenda kohtu arvates vastavaid asjaolusid kostjate 2 ja 3 e-kirjavahetus hageja assistendi A N (III k tl 162-178, V k tl 176-179) ja hageja endaga (III k tl 179-202), millest küll nähtub, et pooled on arutanud maalide ühisostu lepingute sõlmimise protseduurilisi küsimusi ja nende täitmisega seonduvaid asjaolusid, kuid need ei tõenda kostjate 1 ja 2 poolt hageja suhtes lepingutest tulenevate informeerimis-ja tõendamiskohustuste täitmist. Ka hageja taotlusel kohtu poolt väljanõutud kostjate 1 ja 2 pangakontode väljavõtetest ei nähtu lepingute 1-13 esemeks olevate maalide ostuhinna tasumist (VII tl 25207, VIII k tl 1-150). Kostja 1 arveldusarvetelt nähtuvalt on osaliselt ülekandeid tehtud, mille selgitused viitavad ka lepingutes nimetatud maalidele või kunstnikele, kuid need ei ühti maalide soetushinnaga. Kohus võtab samuti arvesse, et asjatundja A R, kes on kostjate tellimusel koostanud osa maalide kohta hindamisaktid, on selgitanud, et ta pole neid vahetult näinud, vaid on tutvunud nendega fotode pinnalt, eeldades, et maalid on ehtsad ja asuvad kostjate valduses (VIII tl 162-163). Seega puuduvad objektiivsed tõendid, et lepingute 1-13 esemeks olevad maalid on kostjate poolt tegelikult soetatud, millise ostuhinnaga ning kas nad on kostjate faktilises valduses, mistõttu kohtul puudub alus lugeda kostjate panuseid tõendatuks. Seega arvestab kohus seltsinglastele tagastamisele kuuluvate panustena ainult hageja poolt kostjatele 1 ja 2 tehtud makseid kogusummas 5 292 500 eurot. Eeldusel, et nimetatud rahasummat kostjatel alles ei ole, kuna see kulutatud maalide ostmiseks, tuleb panuste tagastamiseks maalid müüa (VÕS § 600 lg 2). Kohus võtab samuti arvesse, et hageja panuste tagastamine lepingute 1-13 järgi on tagatud kostjate 2 ja 3 poolt antud isikliku käendusega (käendusleping I k tl 96-102), mille osas kohaldub VF õigus (p 4.6). VF tsiviilkoodeksi § 361 sätestab, et käenduslepingu alusel on käendaja kohustatud isikuks teise isiku võlausaldaja ees kolmanda isiku (s.o võlgniku) kohustuste osalise või täieliku täitmise eest. VF tsiviilkoodeksi § 363 täiendab, et käendatava kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral vastutavad käendaja ja võlgnik solidaarselt võlausaldaja ees, välja arvatud juhul, kui leping ise näeb ette käendaja lisanduva vastutuse. Käenduslepingu p 4.8 kohaselt vabanevad käendajad (s.o kostjad 2 ja 3) käenduslepingust tulenevatest kohustustest üksnes juhul, kui lepingutest 1-13 tulenevad nõuded on hagejale täidetud. Seega vastutavad hageja poolt kostjale 1 panustena tasutud summa 2 842 500 eurot tagastamise eest solidaarselt kostjaga 1 ka kostjad 2 ja 3 ning kostjale 2 panustena tasutud summa 2 450 000 eurot tagastamise eest solidaarselt kostjaga 2 ka kostja 3.
30.VÕS § 604 järgi tuleb pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara jagada seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (ka VF tsiviilkoodeksi § 1048). Kohus jagab hageja seisukohta, et juhul kui kostjate väidete kohaselt on seltsinguvara (maalid) olemas ja on kostjate valduses, tuleb need enampakkumisel müüa. Pärast seda kui maalide müügist saadud tulust on arvestatud maha hagejale tagastatavad panused ja enampakkumise läbiviimise dokumenteeritud kulud, tuleb maalide müügist saadav raha poolte vahel jagada vastavalt igas seltsingulepingus kokkulepitud proportsioonile (vt seltsingulepingute p-d 2.7, 3.2). Seonduvalt kostjate väitega, et neile tuleb lisaks nende osale tagada 18 % maali müügist saadavast kasumist kohus leiab, et see tingimus kuulunuks kohaldamisele juhul kui kostjad oleksid seltsingulepinguid kohaselt täitnud. Käesoleval juhul ei ole enam tegemist seltsingulepingu täitmisega, vaid seltsingute likvideerimisega, mille puhul komisjonitasu maksmine kostjatele ei ole põhjendatud. Samuti, kuna seltsinguvara müügi võimalikkus ja edukus sõltub üksnes kostjatest (kuna maalid on eelduslikult nende valduses), siis on põhjendatud määrata TsMS § 365 lg 1 alusel kostjatele tähtaeg seltsinguvara müügiks ning juhul kui kostjad seda kohustust tähtaegselt ei täida, määrata täiendavalt, et vastav kohustus oleks asendatud kahjuhüvitisega TsMS § 365 lg 2 alusel. Hageja taotluse osas, et tähtaeg seltsinguvara müügiks võiks olla kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, kohus leiab, et kuivõrd maalide enampakkumisega müük peaks eeldatavasti toimuma rahvusvaheliselt tunnustatud Londoni 16(21)
2-16-7183 ja New York ́i oksjonimajade kaudu, on põhjendatud pikema tähtaja määramine - kohtu hinnangul 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei jaga kostjate arvamust, et hageja taotlus nõuda kostjatelt maalide enampakkumise läbikukkumise korral talle kaasomandi alusel kuuluv proportsionaalne osa maali turuväärtusest oleks ebaõiglane või et see sunniks kostjaid realiseerima maale väga madala hinnaga. Kohtu hinnangul on realiseerimata maalide kahjuhüvitise määramine põhjendatud, kuivõrd sellisel juhul jäävad müümata maalid kostjatele ja hageja jääb enda kaasomandi osast maalides ilma, mistõttu kahjuhüvitis peab vastama hageja kaasomandi osale maali turuväärtusest. Kuivõrd maalid on eelduslikult kostjate valduses, siis on neil ka õigus määrata maalidele enampakkumisega müügil turuhinnale vastav alghind ja vältida sellega müüki põhjendamatult madala hinnaga.
31.Kohus leiab sarnaselt hagejaga, et nende maalide puhul, mille osas on olemas kostjate poolt tellitud A.R hindamisaktid, tuleb kahjuhüvitise määramisel lähtuda hindamisaktist, muude maalide osas maali turuväärtusest kohtuotsuse jõustumise seisuga (millest on maha arvatud hageja panus ja tulem jagatud vastavalt poolte osadele). Seega võtab kohus arvesse, et lepingu 8 esemeks oleva XXX maali „xxx“ väärtus seisuga 22.04.2015 oli 7 000 000 USD e 6 420 251,31 eurot (EP valuutakurss 16.04.2020 1 EUR = 1,09 USD), mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 3 035 125,65 eurot (6 420 251,31 – 350 000 / 2) ja „xxx“ väärtus 5 250 000 USD e 4 815 188,48 eurot, mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 2 232 594,24 eurot (4 815 188,48 – 350 000 / 2, VIII k tl 164-173 akti lk 58, IX k tl 96-105); lepingu 5 esemeks oleva XXX maali „xxx“ väärtus seisuga 02.07.2015 oli 12 000 000 USD e 11 006 145,10 eurot, mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 5 178 072,55 eurot (11 006 145,10 - 650 000 /2, VIII k tl 174-184 akti lk 19, IX k tl k 106-115 akti lk 7); lepingu 7 esemeks oleva XXX maali „xxx“ väärtus seisuga 02.07.2015 oli 9 000 000 USD e 8 254 608,82 eurot, mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 3 996 054,41 eurot (8 254 608,82 – 262000 / 2, VIII k tl 174-184 akti lk 8, IX k tl 106-115 akti lk 8); lepingu 4 esemeks oleva XXX maali „xxx“ (xxx) väärtus seisuga 17.09.2015 oli 1 250 000 USD e 1 146 473,45 eurot, mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 510 736,73 eurot (1 146 473,45 – 125 000 / 2, VIII k tl 195-204 akti lk 19, IX k tl 116-125 lk 19); lepingu 6 esemeks olev XXX maali „xxx “ väärtus seisuga 17.09.2015 oli 1 625 000 USD e 1 490 415, 48 eurot. mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 645 207,74 eurot (1490 415,48 – 200 000 / 2, VIII k tl 195-204 akti lk 28-29, IX k tl 116-125 lk 29); lepingu 11 esemeks oleva XXX maali „xxx“ väärtus seisuga 17.09.2015 oli 2 450 000 e 2 247 087,96 eurot, mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 973 543,98 eurot (2 247 087,96– 300 000 / 2, VIII k tl 195-204 akti lk 17-18, IX tl 195-204 lk 18); lepingu 1 esemeks oleva XXX ́i maali „xxx“ väärtus seisuga 28.02.2020 oli 3 500 000 USD, so 2 878052, 79 eurot (EP valuutakurss 28.02.2020 1 EUR = 1,2161 USD), mille puhul hageja kaasomandi väärtus on 942 466,33 eurot (2 878052,79 – 650 000 x 0,423, IX k tl 126-135 akti lk 7).
32.Kohus samuti ei nõustu kostjatega, et hageja poolt taotletav maalide müük läbi kostjate poolt korraldatava avaliku enampakkumise oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna sellega seatakse kostjatele kohustused, mida on võimatu täita ja nõutud tingimused on kostjaid ebamõistlikult koormavad ja kahjustavad, samuti vastuolus AÕS §-st 77 lg 2 tulenevate alustega, mille kohaselt peaks avaliku enampakkumise läbi viima kohtutäitur. Kohus leiab, et maalide müük läbi kostjate poolt korraldatava avaliku enampakkumise vastab sisuliselt kostjate seltsingulepingutest tulenevatele kohustustele, mille kohaselt olid nimelt kostjad 1 ja 2 õigustatud/kohustatud määrama maalide müügi kunstiturul: eratehing, oksjon, rahvusvaheline antiigisalong jne (lepingute p 2.5). Samuti ei tulene AÕS § 77 lg 2, et avaliku enampakkumise peab läbi viima kohtutäitur. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-17 selgitanud (p 12.1), et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused) ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis 17(21)
2-16-7183 kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Seega on hageja taotluse näol, et enampakkumise peavad läbi viima/ korraldama kostjad, tegemist TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaksmääramisega. Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kostjad on vaidlusalused maalid tegelikult ostnud ja need on kostjate valduses, on õigustatud teha maalide müük enampakkumisel kostjate kohustuseks. Samuti ei piira hageja poolt pakutud maalide müük enampakkumisel maalide müüki territoriaalselt Eestiga või et see ei toimuks läbi Suurbritannias asuva Sotheby’s oksjonimaja või Ameerika Ühendriikides asuvas Christies’ oksjonimaja. Kuna maalide edasimüügi eest vastutavad kostjad, ei ole siin piiranguid seatud. Kui jätta enampakkumise müügi läbiviimise tingimused kohtulahendis reguleerimata, siis ei oleks kohtulahend ka täidetav, kuna sellisel juhul peaks avaliku enampakkumise läbi viima kohtutäitur, kelle valduses aga puudub vara, mida peaks enampakkumisel võõrandama hakkama, samuti puuduvad kohtutäituril võimalused selle valduse saamiseks.
33.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et seltsingulepingutest 1-13 tulenevad kaasomandi lõpetamise nõuded on põhjendatud lahendada hageja poolt esitatud taotluse alusel. Kohus leiab siiski, et tähtaeg seltsinguvara müügiks peaks olema pikem kui kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest - kohtu hinnangul on piisav aeg 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti on kohus lepingu 1 puhul võtnud arvesse, et hageja poolt taotletav kahjuhüvitis peab olema määratud analoogiliselt teiste lepingutega, mille puhul on kohtule maalide hindamisaktid esitatud, vastavalt A.R hindamisaktiga, mille kohaselt lepingu 1 esemeks oleva XXX ́i maali „xxx“ väärtus seisuga 28.02.2020 oli 3 500 000 USD, so 2 878052, 79 eurot (EP valuutakurss 28.02.2020 1 EUR = 1,2161 USD), millest tulenevalt hageja kaasomandi väärtus on 942 466,33 eurot (2 878052,79 – 650 000 x 0,423, IX k tl 126-135 akti lk 7).
34.Kostjate vastuhagi osas on kohus sarnaselt hagejaga seisukohal, et olukorras, mil pole tõendatud, kas vaidlusalused maalid on kostjate poolt üldse soetatud, kas nad on kostjate valduses või kus nad on, pole õige jagada seltsinguvara nii, et jätta osa maale hagejale ja osa kostjatele, pannes veel hagejale kohustuse hüvitada tasaarvestuse korras maalide väärtuse vahe 1,2 miljonit USD. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-17 selgitanud (p 23,25), et üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. Lisaks võib selline sundomandamine põhjustada isikule raskeid tagajärgi. Kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus kolleegiumi arvates enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma.
35.Samuti kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et osa maalidest tuleb lugeda olevaks hageja valduses, kuna R I nimeline isik on need 2015.a. väidetavalt kostjate New Yorgi galeriist ära võtnud ega pole tagastanud (III k tl 203-215). Kohus jagab hageja seisukohta, et kostjate esitatud tõendite pinnal puudub alus seostada R I tegevust hagejaga või isegi kui selline seos esineb, et R I oleks tegutsenud hageja esindajana majandus-ja kutsetegevuses (TsÜS § 132 lg 1, VF tsiviilkoodeksi § 403). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt võis juhul kui R I tegevus seoses osa maalide äravõtmisega lugeda tõendatuks, tuleneda mitte tema ja hageja vahelisest käsundist, vaid tema ja kostjate vahelisest eraldiseisvast lepingulisest suhtest või suhetest muude investoritega (II k tl 82124, 152-165), mis aga hagejasse ei puutu. Ka on arvessevõetav hageja osutus, et kostjate poolt esitatud aktid maalide üleandmise kohta R I on viimase poolt alla kirjutamata (III k tl 203-211). Seega puudub alus lugeda tõendatuks, et seltsingulepingute 5, 7 ja 8 esemeks olevad maalid on R I vahendusel sattunud hageja valdusesse. Seega
18(21)
2-16-7183 jätab kohus kostjate vastuhagi seltsingulepingutest 1-13 tuleneva kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata (rahuldades hageja vastava nõude).
36.Hageja ja kostja 2 vahel 25.01.2013 sõlmitud lepingust xxx tuleneva nõude osas summas 330 000 eurot (I k tl 200-203) osas võtab kohus arvesse nii hageja kui ka kostjate selgitust, et nimetatud lepingut 2 kunstniku maali omandamiseks poolte kokkuleppel ei täidetud ja selle asemel sõlmisid hageja ja kostja 1 22.03.2013 kavandatust ainult ühe maali, XXX „xxx“ (leping 6), omandamiseks (I k tl 63-66). Seega kohus järeldab, et leping xxx lõppes hageja ja kostja 2 vastastikusel kokkuleppel hiljemalt 22.03.2013 (VÕS § 186 p 4) ja alates sellest ajast tekkis hagejal õigus VÕS § 1027 ja § 1028 alusel lepingu xxx alusel kostjale 2 makstud summa 330 000 euro tagasinõudmiseks (kviitung I k tl 201,202 pöördel), mida hageja oleks pidanud aegumise vältimiseks tegema hiljemalt kolme aasta jooksul alates alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teadasaamisest, st kuni 22.03.2016 (TsÜS § 151 lg 1). Kohus osutab täiendavalt, et ei nõustu kostjate vastuväitega, et nimetatud summat 330 000 eurot ei ole hageja kostjale 2 üle andnud, kuna 30.01.2013 ei viibinud kostja 2 väidetavalt Venemaal (kostja II passi väljavõte IV k tl 28-50). Kostja 2 ei ole väitnud, et tema allkiri 30.01.2013 kviitungil oleks võltsitud. Samas nn intellektuaalse võltsimise (näit dokumendi tagantjärele allkirjastamine) küsimus ei ole lahendatav TsMS § 277 (dokumendi ehtsuse vaidlustamine) alusel, vaid selle kaudu, et kontrollitakse dokumendi koostaja usaldusväärsust, kõrvutatakse teavet muude tõenditega ning madalama usaldusväärsusega dokumendile omistatakse väiksem kaal (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017 lk 1474). Kohus leiab, et kostja 2 allkiri 30.01.2013 kviitungil on väga sarnane teiste kostja 2 nimelt kirjutatud allkirjadega, lisaks on kostja 2 nimi täielikult veel ka omakäeliselt lahti kirjutatud. Lisaks puuduvad kohtu hinnangul mõistlikud põhjused, miks oleks pidanud kostja 2 kinnitama 30.01.2013 sularahas 330 000 euro saamist, kui ta tegelikkuses seda ei saanud ning selle sai hoopis hiljem kostja 2 arveldusarvete vahendusel ja ka ligi kolmandiku võrra väiksemas ulatuses (III k tl 216-217). Samas kuivõrd kostjad on esitanud hageja nõude osas aegumise vastuväite, tuginedes asjaolule, et hagi on esitatud 05.05.2016, so peale 3 aastase aegumistähtaja möödumist (22.03.2016), milline taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud, siis kohus kohaldab aegumist ja jätab hageja nõude kostja 2 suhtes aegumise kohaldamise tõttu rahuldamata (TsÜS §§ 142-143, 151 lg 1).
37.Hageja nõude osas kostjalt 2 suulisest laenulepingust tuleneva nõude osas summas 250 000 eurot võtab kohus arvesse, et suulises laenulepingus puudub kohalduva õiguse kokkulepe, mistõttu kooskõlas REÕS § 33 lg-ga 2 on kohaldatav Eesti õigus. Kostja 2 poolt laenu saamine 30.09.2013 summas 250 000 eurot on tõendatud kostja 2 poolt allkirjastatud kviitungiga (II k tl 80-81). Kuigi kostjad on hageja kõikidele nõuetele üldiselt vastu vaielnud, ei ole suulisest laenulepingust tuleneva nõude suhtes 250 000 eurot kostja 2 täpsemaid vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et need ka puuduvad. Seega on kohtu hinnangul nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise abinõude kohta
38.18.05.2016 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ning kohaldas mh järgmisi hagi tagamise abinõusid (selles ulatuses jäi Harju Maakohtu hagi tagamise määrus Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrusega muutmata): (i) arestida kostja I valduses olevad kostja I ja hageja vahel lepingute 1-7 objektideks olevad maalid hageja hageja kasuks ning keelata kostjal I viidatud maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine; (ii) arestida kostja II valduses olevad kostja II ja hageja vahel lepingute 8-13 objektideks olevad maalid hageja kasuks ning keelata kostjal II viidatud maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine;
19(21)
2-16-7183 (iii) seada kostjale I kuuluvale 573/10000 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 2 901 675,80 eurot hageja kasuks; (iv) seada kostjale III kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 7 184 063 eurot hageja kasuks; (v) keelata kostjal I kaasomandina kuuluva 573/10000 mõttelise osa kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinnistusraamatu IV jakku kehtivate kannete 16 ja 17 alla kantud hüpoteekidega tagavate nõuete muutmine, sh suurendamine ja teha käsutuskeeld nähtavaks keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse; (vi) keelata kostjal III kinnisasja asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinnistusraamatu IV jakku kehtivate kannete 5 ja 6 alla kantud hüpoteekidega tagavate nõuete muutmine, sh suurendamine ja teha käsutuskeeld nähtavaks keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse; (vii) arestida kostjale II kuuluv Osaühingu Shchukin house osa nimiväärtusega 1 250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärkega äriregistrisse hageja kasuks; (viii) arestida kostjale III kuuluv Osaühingu Shchukin house osa nimiväärtusega 1 250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärkega äriregistrisse hageja kasuks; (ix) arestida kostjatele I, II ja III kuuluvad osalused Gallery Shchukin`is (registreeritud Pariisi Äriregistris nr 493 769 285 all) hageja kasuks.
39.Harju Maakohtu 09.12.2016 määrusega rahuldati osaliselt hageja täiendav avaldus hagi tagamiseks (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017 määrusega) järgmiselt: (i) kohustati osaühingut kostjaid I ja II avaldama käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 18. mai 2016 hagi tagamise määruse p-des 2 ja 3 arestitud maalide asukoha; (ii) avaldama, kelle valduses on käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 18. mai 2016 hagi tagamise määruse p-des 2 ja 3 arestitud maalid; (iii) näitama ette käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 18. mai 2016 hagi tagamise määruse p-des 2 ja 3 arestitud maalid. (iv) keelata kostjal I ja II käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 18.05.2016 hagi tagamise määruse p-des 2 ja 3 arestitud maalide väljaviimine Eesti Vabariigi territooriumilt. (v) saata käesoleva määruse punkti 3.3 viivitamatuks täitmiseks määruse ärakiri koos Harju Maakohtu 18.05.2016 määruse ärakirjaga Maksu- ja Tolliametile. (vi) tühistada kostja I avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tema suhtes ja asendada selle pangagarantiiga 2 901 675,80 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, EE062200221059223099 AS-s Swedbank, EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, või samas ulatuses pangagarantii esitamisel. (vii) tühistada kostja II avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tema suhtes ja asendada selle pangagarantiiga 7 767 563 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, EE062200221059223099 AS-s Swedbank, EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, või samas ulatuses pangagarantii esitamisel.
40.TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hagi tagamise kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse.
20(21)
2-16-7183 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (5 542 500 / 5 872 500 =0,944), jätab kohus 94,4 % solidaarselt kostjate 1-3 osaühingu kanda ja 5,6 % hageja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
43.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
osaliselt tühistatud TRK 08.07.2021 lahendiga
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.