Avaldaja (ettevõtja) Mantreco OÜ (endise nimega Montreco OÜ, registrikood 12204558), seaduslik esindaja B.Y Saneerimisnõustaja Tarmo Peterson Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Mantreco OÜ taotlus Maksu- ja Tolliameti ja saneerimisnõustaja kirjavahetuse väljanõudmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus muutmata ja Mantreco OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Mantreco OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitatavate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Mantreco OÜ (avaldaja) esitas 22.11.2024 Harju Maakohtule saneerimismenetluse algatamiseks. Täiendatud avaldus on esitatud 03.12.2024.
avalduse
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud 20.03.2012 ning ettevõtte põhitegevusalaks on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, spetsialiseerumisega üldehitusele. Ettevõttel tekkisid majanduslikud raskused juulis 2024. Uute riigihangete võitmine on raskenenud seoses suure pakkujate arvu ja hinnasurve tõttu. Eestis ja lähiriikides on ehitusmahud langenud ning sisendhindade maksumus suurenenud. Maksejõuetuse tekkimine lähemas tulevikus on tõenäoline. Arvestades kohustuste mahtu, tekib avaldajal arvestatav likviidsuskriis, mis teeb normaalse majandustegevuse jätkamise võimatuks. Täiendavalt halvendab ettevõtte olukorda asjaolu, et talvekuudel on uute ehitustööde leidmine nende vähesuse tõttu raskendatud. Kriitiliseks on kasvanud maksuvõlg, ning avaldaja pangakonto on arestitud.
1.2.Olukorrast väljumiseks tuleb ettevõte saneerida. Juhatus näeb võimalust osaliselt tegevusvaldkonda restruktureerida ning siseneda spetsiifilisematesse ehitussektoritesse, kus tegutseda nii pea- kui alltöövõtjana. Esimesed kokkulepped uutes sektorites tehakse erasektoris, kuid edaspidi plaanib avaldaja osaleda ka riigihangetes. Avaldaja on juba vähendanud töötajate arvu viiekümnelt kolmekümnele ning saneerimise käigus plaanib seda veelgi teha, jättes palgale vaid olulised projektijuhid ning muud keskastme spetsialistid. Tööde tegemiseks kasutaks avaldaja edaspidi alltöövõttu, mis vähendab oluliselt püsikulude mahtu. Lisaks plaanib avaldaja loobuda ebaefektiivsetest varadest, millest saadavaid rahalisi vahendeid kasutaks käibevahenditena uute projektide teostamiseks. Kontorihoone müügist vabaneks rahalisi vahendeid umbes 400 000 euro ulatuses. Saneerimiskava väljatöötamisel kaalub avaldaja nõuete tasumise ajatamist ja teatud ulatuses vähendamist. Kui saneerimise käigus peatatakse täitemenetlused, suudab avaldaja 2
saneerimiskava koostamise perioodil finantseerida oma igakuiseid kulutusi käimasolevate tööde eest laekuvate summadega. Avaldajal on pooleli viis riigihanke objekti, mille realiseerimise tähtajad lõpevad augustis 2025. Järgneval kolmel kuul on ainuüksi nimetatud projektide eest laekumas igakuiselt 350 000 eurot, sellele järgnevatel kuudel 200 000 eurot.
1.3.Avaldaja palus määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Tarmo Petersoni.
2.Maakohus algatas 06.12.2024 saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Tarmo Petersoni ning kohustas saneerimisnõustajat esitama kohtule saneerimiskava hiljemalt 04.02.2025.
4.Saneerimisnõustaja esitas 14.02.2025 taotluse saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks.
4.1.Seoses saneerimismenetluse algatamisega tühistas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) avaldaja maksuvõla suhtes tehtud 18.09.2024 ajatamise otsuse vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 113 lg-le 3 ning avalikustas info ettevõtja maksuvõla kohta. Avaldaja ja saneerimisnõustaja on suhelnud aktiivselt MTA-ga maksuvõla uueks ajatamiseks, kuid ükski lahendus ei ole MTA-le sobinud.
4.2.Avaldaja saneerimine eeldas, et ettevõttel on võimalik saada riigihangetelt lisaks olemasolevatele objektidele uusi töid. Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 1 p 4 kohaselt ei või hankelepingut sõlmida isikuga, kellel on maksuvõlg. Samuti näeb RHS § 124 lg 1 p 2 1 hankijale ette õiguse juba sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb maksuvõlg hankelepingu täitmise ajal. Avaldaja esitas hankijatele taotluse, milles selgitas, et maksuvõlga, mis ei ole saneerimismenetluse algatamise tagajärjena sissenõutav, ei saa hankemenetluses käsitleda maksuvõlana RHS § 95 lg 4 tähenduses. Seda taotlust toetas saneerimisnõustaja, kes esitas hankijatele oma kirjaliku seisukoha. Ühel juhul hankija ettevõtja käsitlusega ei nõustunud, teisel juhul nõustuti, kuid kirjalikku vastust/ kinnitust selle kohta ei saadetud, vaid viidatud riigihange, mille ettevõtja võitis, tühistati. Maksuvõla olemasolu on takistanud saneerimist, sest uusi töid/objekte hangete tulemusel ei ole olnud võimalik sõlmida. Seega ei ole tagatud ka piisav rahavoog ja käibevahendid jooksvate kohustuste täitmiseks. Maksuvõla küsimusele ei ole lahendust võimalik leida sellises ajalises perspektiivis, et saneerimise jätkamine oleks võimalik. Seetõttu tuleb saneerimine lugeda ebaõnnestunuks.
4.3.Saneerimisavalduse esitamise seisuga kuulus avaldajale kinnisasi aadressil XXX. Kinnisasja olnuks võimalik kasutada maksuvõla ajatamisel tagatisena või võõrandada see saneerimiskava täitmiseks turuhinnaga (454 000 eurot). Saadavate vahendite arvelt saanuks täita hüpoteegipidaja Swedbank AS-i ees olevad kohustused täies ulatuses. Nimetatud tehingus ei näinud saneerimisnõustaja võlausaldajate huvide kahjustamist. Käesoleva taotluse esitamise ajaks ei ole kinnisasja võõrandamist saneerimisnõustajale teadaolevalt toimunud. Siiski võib olla toimunud võlausaldajate huvide kahjustamine teise kinnisasja (maatulundusmaa, aadressil XXX) omandamise tehinguga. Avaldaja omas laenulepingust tulenevat nõuet 322 000 eurot Hestlandia OÜ vastu ning laenu tagatiseks oli vormistatud 3
XXX kinnistu. Saneerimismenetluse ajal 19.12.2024 omandas avaldaja Hestlandia OÜ-lt XXX kinnisasja, milleks saneerimisnõustaja nõusolekut ei andnud. Jaanuaris sai saneerimisnõustajale teatavaks, et avaldaja omandas kinnisasja ning pakkus seda MTA-le maksuvõla ajatamiseks tagatiseks. Kuna ajatamine ebaõnnestus, soovis ettevõtja kinnistu võõrandada. Saneerimisnõustajale 27.01.2025 saadetud e-kirja kohaselt oli kinnistu väärtus kuni 100 000 eurot. 05.02.2025 edastas ettevõtja saneerimisnõustajale e-kirja teel notariaalse lepingu XXX võõrandamise kohta Romkam OÜ-le hinnaga 100 000 eurot. Romkam OÜ juhatuse liige on avaldaja juhatuse liikme ja omaniku B.Y lähikondne. Hestlandia OÜ võõrandas kinnisasja avaldajale hinnaga 322 230 eurot, millest 261 383,35 eurot tasaarvestati laenunõudega ning ülejäänud müügihinna 60 846,65 eurot kohustus ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2027. Seega omandas avaldaja kinnistu kordades kõrgema hinnaga selle väärtusest. Avaldaja põhjendas tehingu tegemist sellega, et Hestlandia OÜ ei olnud võimeline laenu tagasi maksma ja avaldaja vajas kiiresti kapitali saneerimise läbiviimiseks. Ettevõtja ei ole esitanud saneerimisnõustajale asjaolusid, millest järelduks, et laenuvõtjal puudus võimekus ülejäänud osas laenu tagastada. Esineb kahtlus, et kõnealuse tehinguga võis toimuda võlausaldajate huvide kahjustamine SanS § 41 tähenduses.
4.4.Ettevõtja eeldused saneerimismenetluse edukaks läbiviimiseks on ammendunud. Võimatus sõlmida võidetud riigihangete tulemusel lepinguid on viinud ettevõtja olukorda, kus ettevõte püsivalt maksejõuetu. 12.02.2024 seisuga on avaldajal vara 1 279 492,76 euro väärtuses (sh XXX kinnisasi 454 000 euro väärtuse) ning kohustusi 1 898 698,85 euro ulatuses.
5.Saneerimisnõustaja esitas taotluse määrata tema tasuks 20 491,80 eurot, millele lisandub käibemaks 4508,20 eurot, kokku 25 000 eurot. Saneerimisnõustajal ja tema meeskonnal on kulunud oma ülesannete täitmisele 115,34 tundi ning saneerimismenetluse meeskonna keskmine tunnitasu on 177,664 eurot, millele lisandub käibemaks. Saneerimisavaldusest nähtuvalt on nõustaja ja avaldaja vahel saavutatud tasu osas kokkulepe. Tegemist on olnud (maksu- ja riigihangete menetluste osas) õiguslikult keerulise saneerimismenetlusega, mille käigus on tulnud suhelda aktiivselt erinevate osapooltega ning analüüsida ja kujundada maksuõiguslikke ja riigihangete osas õiguslikke seisukohti. Arvestatav aeg kulus erinevate saneerimisvõimaluste väljaselgitamisele. Ühtlasi on saneerimisnõustaja teinud viimase hetkeni menetluses toiminguid, sh koostanud saneerimiskava, lähtudes eeldusest, et maksuvõlaga kaasnenud probleemid saavad ühel või teisel moel ületatud. Tulenevalt saneerimiskavaga planeeritult hõlmatud võlausaldajate arvust (129) ja nõuete mahust (1 265 633,27 eurot) kulus saneerimisnõustajal arvestatav aeg võlanõuete õiguspärasuse kontrollimiseks ja võlanimekirja haldamiseks. Lisaks tuli võlanimekirja korduvalt muuta ja kontrollida, mis tähendas suhtlust võlausaldajatega ja esitatud dokumentide analüüsi ja kontrolli. Saneerimismenetluses jõuti alustada saneerimiskava koostamisega, kus nähti ette nõuete vähendamine ja rahuldamine rahas, kuid mida ei jõutud võlausaldajatele tutvumiseks ja hääletamiseks saata.
6.Avaldaja märkis 28.02.2025 seisukohas, et ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu ning avaldaja püüab iseseisvalt võlausaldajatega kokkuleppele jõuda. Paljud võlausaldajad on nõustunud avaldaja poolt pakutuga. Suur probleem on jätkuvalt MTA-ga, kuid avaldaja jätkab lahenduste otsimisega. Avaldaja on tasunud MTA-le 82 000 eurot maksuvõlga, et edasi tegutseda.
4
XXX kinnisasja võõrandas avaldaja kiiresti ja madala hinnaga sellepärast, et saada vahendeid maksuvõla tasumiseks. Kokkulepe MTA-ga ebaõnnestus ning avaldaja tühistas kinnisasja müümise tehingu ja see on tagasi avaldaja omandis. Saneerimisnõustaja tasu osas avaldaja seisukohta esitada ei oska, sest tal puuduvad saneerimisalane kogemus ja vastavad teadmised. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus lõpetas avaldaja saneerimismenetluse; jättis saneerimismenetluse kulud avaldaja kanda, välja arvatud võlausaldajate menetluskulud, mille jättis nende endi kanda; määras saneerimisnõustaja tasu suuruseks 25 000 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle võlausaldajalt välja; määras maksta saneerimisnõustaja tasu välja avaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt ning vabastas Tarmo Petersoni saneerimisnõustaja ülesannetest.
7.1.Maakohus leidis, et esineb alus saneerimismenetluse lõpetamiseks saneerimisseaduse (SanS) § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel. Maksuvõla olemasolu takistab saneerimist, sest uusi töid hangete tulemusel ei ole maksuvõla avalikustamise tõttu olnud võimalik sõlmida. Uute tööde puudumise tõttu pole tagatud piisav rahavoog ja käibevahendid jooksvate kohustuste täitmiseks. Maksuvõla küsimusele ei ole võimalik leida lahendust sellises ajalises perspektiivis, et saneerimise jätkamine oleks edukas, mistõttu tuleb saneerimine lugeda ebaõnnestunuks.
7.2.Saneerimismenetluse kulud jäävad SanS § 41 lg 1 alusel ettevõtja kanda, võlausaldajate kulud jäävad nende endi kanda.
7.3.Saneerimisnõustajal on SanS § 18 lg-st 2 tulenevalt õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 09.01.2009 määrusega nr 1 („Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“). Määruse § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4-6 alusel. Kokku oleks saneerimiskavaga olnud hõlmatud nõudeid 1 265 633,27 euro ulatuses. Määruse nr 1 § 5 kohaselt on saneerimisnõustaja tasu piirmäärad 2,25% kuni 2,6% ümberkujundatavatest nõuetest. Saneerimisnõustaja on taotlenud tasu alammäärast väiksemas summas (alammääras tasu oleks 28 476,75 eurot). Riigikohtu praktika kohaselt on justiitsministri poolt kehtestatud alammäär pigem orienteeruv summa, mille saamist tasuna ei pea saneerimisnõustaja üldjuhul detailselt põhjendama. See ei kehti aga suure võlakoormaga ettevõtjate puhul, kus selliselt võiks saneerimisnõustaja tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (RKTKm 09.05.2011, nr 3-2-1-25-11, p 87).
5
Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 09.05.2011, nr 3-2-1-25-11, p 87). Seega peab kohus esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb mh hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik (justiitsministri määruse § 4 lg-d 1, 3, 4) ning millist tasu võiks nõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida. Maakohus leidis, et saneerimisnõustaja poolt teenuse osutamisele kulutatud aeg (115,34 tundi) on realistlik ning menetluse mahuga kooskõlas. Saneerimiskavaga oleks kujundatud ümber 129 võlausaldaja nõuded, kellele kõigile tuli koostada ja edastada saneerimisteated ning kelle kõigi nõuete õiguspärasust tuli kontrollida. Arvestades võlausaldajate hulka, on materjalide läbitöötamiseks, nõupidamisteks, kava koostamiseks ja võlausaldajatega läbirääkimisteks kulunud aeg põhjendatud. Tegemist on olnud (maksu- ja riigihangete menetluste osas) õiguslikult keerulise saneerimismenetlusega, mille käigus on saneerimisnõustaja pidanud aktiivselt suhtlema erinevate osapooltega, analüüsima ja kujundama maksuõiguslikes ja riigihangete alastes küsimustes õiguslikke seisukohti, mis on ajamahukas töö. Saneerimismenetluses kulus arvestatav aeg erinevate saneerimisvõimaluste väljaselgitamisele, eelkõige sõltus iga võimalik saneerimise stsenaarium MTA ning riigihangete tulemustest ja võimalustest leida kokkuleppeid avaldaja majandustegevuse jätkamiseks seotud osapooltega. Ühtlasi on saneerimisnõustaja teinud viimase hetkeni menetluses toiminguid, sh koostanud saneerimiskava, lähtudes eeldusest, et maksuvõlaga kaasnenud probleemid saavad ületatud. Tulenevalt saneerimiskavaga planeeritult hõlmatud võlausaldajate arvust (129) ja nõuete mahust (1 265 633,27 eurot) kulus saneerimisnõustajal arvestatav aeg võlanõuete õiguspärasuse kontrollimiseks ja võlanimekirja haldusele. Lisaks tuli võlanimekirja korduvalt muuta ja kontrollida, mis tähendas suhtlust võlausaldajatega ning esitatud dokumentide analüüsi ja kontrolli. Saneerimismenetluses jõuti alustada saneerimiskava koostamisega, kus nähti ette nõuete vähendamise ja rahuldamise ulatus, kuid mida ei jõutud võlausaldajatele tutvumiseks ja hääletamiseks saata. Saneerimisnõustaja toimingud ja neile kulunud aeg on saneerimise eesmärgi saavutamiseks olnud mõistlikult vajalik. Saneerimisnõustaja osutatav teenus on keerukuseastmelt sarnane vandeadvokaadi poolt kohtumenetluses osutatava õigusteenusega. Praegusel juhul on keskmine tunnitasu 177,66 eurot (lisandub käibemaks) kooskõlas kohtupraktikaga ning sellist tasu võib vandeadvokaadist saneerimisnõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida. Taotletav tasu ei kahjusta ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Avaldaja juhatuse liikmel ei olnud saneerimisnõustaja poolt teenuse osutamisele kulunud aja ega tunnitasu osas vastuväiteid. Eeltoodust lähtuvalt rahuldas maakohus saneerimisnõustaja tasu taotluse ning määras tasu suuruseks 25 000 eurot. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning määrata saneerimisnõustaja tasuks 10 000 eurot.
6
8.1.Saneerimisnõustaja tegevus pole olnud selle lühikese aja jooksul (06.12.202414.02.2025) lähtunud seaduses sätestatust. Saneerimisnõustaja pole hoolsalt täitnud SanS §-ga 16 talle pandud ülesandeid. Saneerimismenetluse võtmeks antud asjas oli maksuvõla ajatamine. Saneerimisnõustaja polnud selles suhtes oma ülesannete kõrgusel. Saneerimismenetluse käigus võõrandas avaldaja tema omandis oleva kinnisvara ning tasus ära kogu maksuvõla. Sisuliselt puudus saneerimisnõustajal koostöö MTA-ga. Maakohus on määruses lähtunud vaid saneerimisnõustaja seisukohtadest.
8.2.Saneerimisnõustaja tasu taotlus on kohandatud avaldaja poolt kohtu deposiiti makstud 25 000 eurole. Avaldaja ütles kohtule, et ta ei oska tasu suurust kommenteerida, sest tal puuduvad vastavad kogemused ja teadmised. Pärast kohtumääruse väljastamist on avaldaja juhatuse liige konsulteerinud erinevate juristidega, kes on leidnud, et tasu on ülepaisutatud ja pole vastavuses tehtud töö mahu ja kvaliteediga. Üldsõnaliselt kordub igas ajakulu toimingus „kohtumine ettevõtjatega“. Finantsandmete analüüsi pole tehtud. Riigihankeid puuduvate andmete analüüsile kulunud aeg on ülepaisutatud. Kirje nr 8 on küsitav ning nr 9 ülepaisutatud mahuga. Ajakulu „saneerimisnõustaja tasu taotluse koostamine“ on kummaline, sest see lähtub ettevõtja – saneerimisnõustaja majanduslikest huvidest, aga mitte saneerimise eesmärkidest. Õiglane tasu oleks kolmandik deposiiti tasutust summast ehk 10 000 eurot. Maakohtu poolt määratud tasu suurus kahjustab ka ettevõtte majanduslikku seisu (sh võlausaldajate huve). Saneerimisnõustaja tegevus on asetanud ettevõtja sisuliselt samasse positsiooni, mis see oli enne saneerimismenetluse algatamist. Avaldaja soovib leida uue saneerimisnõustaja ning on alustanud vastavate otsingute ja läbirääkimistega.
8.3.Avaldaja palub kohtul välja nõuda MTA ja saneerimisnõustaja e-kirjavahetuse, millega saaks tõendada saneerimismenetluse olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluse edasine käik
9.Saneerimisnõustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldmata jätta.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse nõuda välja MTA ja saneerimisnõustaja kirjavahetuse. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas muudaks nimetatud kirjavahetuse väljanõudmine saneerimismenetluse tulemust ning asjaolu, et MTA ei ole andnud nõusolekut avaldaja maksuvõla ajatamiseks. Avaldaja on määruskaebuses ka ise viidanud, et on otsinud ning otsib jätkuvalt lahendusi ja kokkuleppeid MTA-ga maksuvõla ajatamise teemal, kuid see ei ole siiani õnnestunud.
7
13.Maakohus leidis õigesti, et esineb alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel, kuna saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Saneerimisnõustaja poolt 14.02.2025 esitatud avalduses sisalduvate andmete kohaselt oli 12.02.2025 seisuga avaldajal vara 1 279 492,76 euro väärtuses ning kohustusi 1 898 698,85 euro ulatuses. Saneerimismenetluse läbiviimine eeldas, et avaldaja saab riigihangete käigus uusi objekte, kuid kuna avaldajal on maksuvõlg, välistab RHS § 95 lg 1 p 4 uute hankelepingute sõlmimise ning RHS § 124 lg 1 p 2 1 annab õiguse juba sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja jätkusuutlik majandamine võimalik, sest puuduvad piisavad vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ning avaldaja on saneerimisnõustaja hinnangul püsivalt maksejõuetu. Avaldaja ei ole 28.02.2025 seisukohas ega ka määruskaebuses esitanud andmeid ja tõendeid, mis saneerimisnõustaja poolt välja toodud seisukohti ümber lükkaks. Kuigi avaldaja sõnul proovib ta iseseisvalt võlausaldajatega läbirääkimisi pidada, ei ole MTA-ga õnnestunud maksuvõla ajatamise osas endiselt kokkuleppele saada. Avaldaja ei ole välja toonud, milliste vahendite arvelt peaks toimuma ettevõtte edasine majandamine olukorras, kus üleval on maksuvõlg ning riigihangetes ettevõte selle tõttu enam osaleda ei saa. Avaldaja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele on üldised ning nende põhjal ei järeldu, et saneerimisnõustaja oleks andnud avaldaja majanduslikule olukorrale ebaõige hinnangu või et saneerimisnõustaja ei oleks talle SanS §-s 16 ettenähtud ülesandeid vajaliku hoolsusega täitnud. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine ei ole pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, mistõttu on SanS § 8 lg-tes 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused ära langenud. Seega esineb SanS § 39 lg 2 p-s 7 ja § 40 lg-s 2 märgitud alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks.
14.Maakohus määras saneerimisnõustaja tasu kindlaks SanS § 18 lg-s 3 tulenevalt saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Saneerimisnõustaja tasu põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse saab sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul puudub maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alus. Kuigi praegusel juhul oli avaldaja ja saneerimisnõustaja vahel tasu osas olemas kokkulepe, ei lähtunud maakohus tasu määramisel üksnes sellest. Maakohus on nõuetekohaselt ja piisava põhjalikkusega analüüsinud taotletava tasu suurust ja kujunemist, hinnates seejuures teostatud toimingute mahtu ja keerukust ning tunnitasu suuruse põhjendatust. Maakohus võrdles tasu vastavust ka justiitsministri 09.01.2009 määruses nr 1 („Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“) sisalduvale piirmäärale ning leidis, et see jääb alla määruse §-s 5 sätestatud piirmäära. Maakohus võttis arvesse, et saneerimisnõustaja asus juba koostama 129 võlausaldaja nõuet puudutavat saneerimiskava (sh selgitas välja ja kontrollis nõuete suuruseid, suhtles võlausaldajatega jne). Samuti pidas läbirääkimisi MTA-ga ning riigihangete partneritega. Maakohtu põhjendused ja hinnang on asjakohased ning määruskaebuses pole välja toodud konkreetseid argumente, mis annaksid aluse tasu vähendada. Avaldaja pole väitnud, et saneerimisnõustaja ei kohtunud ettevõtjatega (eelduslikult võlausaldajatega). Avaldaja väidab, 8
et saneerimisnõustaja ei ole finantsandmeid analüüsinud. Väide ei ole usutav ja on konkretiseerimata, sest avaldaja finantsandmete analüüsimine nähtub juba saneerimisnõustaja 14.02.2025 taotlusest. Väide, et riigihankeid puudutavate andmete analüüsile kulutatud aeg on ülepaisutatud, on liiga üldine, et selle põhjal maakohtust erinevat järeldust teha ja maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Avaldaja märgib, et tasutaotluse kirjed 8 ja 9 on ülepaisutatud mahuga. Saneerimisnõustaja pole küll neid seal taotluses nummerdanud, aga ridu ülevalt alla lugedes on need järgmised: - 7.01.2025- 20.01.2025 Saneerimiskava kinnitamise ja kohtule esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamine, kohtule esitamine, kohtumäärusega tutvumine ja tähtaegade ümberarvestus 5,40 tundi; - 10.02.2025- 14.02.2025 Saneerimiskava struktuuri-projekti koostamine, sisendi kogumine, analüüs; saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate väljaselgitamine, võlausaldajate nimekirja koostamine, võlausaldajate tagasiside analüüs, edastamine ettevõtjale, võlausaldajate jooksvatele küsimustele vastamine e-kirja ja telefoni teel; suhtlus ettevõtjaga 19,65 tundi. Arvestades tehtud toimingute sisu, asja materjalidest nähtuvate menetlusdokumentide sisu ja mahtu, võlausaldajate hulka, ei ole võimalik asuda seisukohale, et nendele kulunud aeg ei ole olnud vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi saneerimisnõustaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui kulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt määratud tasu suuruse muutmata.
14.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Saneerimisnõustaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.