Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Otsuse kuupäev
09.05.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-112905
Kohtuasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX (X) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2019 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
288,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja Marjana Šestel Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise 204,81 euro ulatuses, vähendas lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määrani, jättis 13% menetluskuludest hageja kanda ning vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Iseenesest on maakohtul õigus, et tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-is tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuid kohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses sisalduv viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset. Seega kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt ka Riigikohtu 14.01.2009 otsust asjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni viiviseid välja seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd käesoleval juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus kaevatus osas tühistada ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus teise poole seisukohta küsida. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.